Maksu- ja Tolliameti taotlus M.O. suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Ester Kuivas Puudutatud isik – M.O.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks M.O.le kuuluvale kinnisasjale aadressil XXXX summas 46 068,51 eurot.
2.Maksu- ja Tolliametil teavitada viivitamata kohut täitetoimingute sooritamisest.
3.Toimetada määrus M.O.le kätte pärast täitmist tagavate toimingute sooritamist.
Edasikaebamise kord
Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile. Määrus ning Maksu- ja Tolliameti taotlus toimetatakse M.O.le kätte resolutsiooni punktis 3 nimetatud ajal.
1.M.O. oli Ambrotex OÜ (registrikood 12680170; ärinimi ajavahemikul 11.09.2014– 25.01.2017 Ehituslux Grupp OÜ) juhatuse liige alates 06.04.2016 kuni 25.01.2017.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) suurendas 26.05.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/037224-17 Ambrotex OÜ maksukohustust ajavahemiku veebruar 2016 kuni mai 2016 eest summas 38 090,97 eurot. Maksuhaldur tuvastas selles otsuses, et Ambrotex OÜ ei soetanud kontrollitaval perioodil Taikran Ehitus OÜ-lt, Rolands Ehitus OÜ-lt ja Tatholding OÜ-lt nende poolt väljastatud arvetel näidatud teenuseid ning arvas seetõttu alusetult nende teenuste soetamisel tasutud käibemaksu maha enda sisendkäibemaksuna ja tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mis kuuluvad tulumaksuga maksustamisele.
3.MTA esitas 28.11.2019 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus anda loa
3-19-2219 maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks, s.o hüpoteegi seadmiseks M.O.le kuuluvale kinnisasjale. MTA põhjendas taotlust järgmiselt. 1) Ambrotex OÜ-l on 27.11.2019 seisuga maksuvõlg, mis koosneb põhivõlast 87 525,12 eurot ning arvestuslikust intressist 72 168,67 eurot. Maksuvõlg põhivõla osas koosneb MTA 04.11.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/035227-47 määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustusest 48 507,77 eurot; MTA 26.05.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/037224-17 määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustusest 38 090,97 eurot; äriühingu enda poolt perioodide 2017 jaanuar–märts kohta deklareeritud maksukohustusest 4584,60 eurot ning tähtaegselt tasumata maksusummadelt arvestatud intressist. 2) MTA alustab taotluse esitamisega Ambrotex OÜ endise juhatuse liikme M.O. suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla M.O. solidaarne vastutus Ambrotex OÜ-le väidetavatelt tehingutelt Rolands Ehitus OÜ-ga ja Tatholding OÜ-ga maksustamisperioodidel mai–juuli 2016 tekkinud ning 26.05.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/037224-17 määratud maksukohustuste summas 23 683,30 euro ja neilt arvestatud intressi 17 721,21 euro tasumise eest. Seega on vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks M.O.le 41 404,51 euro suuruse maksukohustuse määramine. 3) Kogu maksuvõla sissenõudmine äriühingult ei ole õnnestunud. Äriühingul puudub vara ja rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik maksukohustusi täies ulatuses tasuda. Seega on maksumenetluse algatamine juhatuse liikme suhtes põhjendatud. 4) M.O. oli 23 683,30 euro suuruse maksuvõla tekkimise ajal ainus Ambrotex OÜ juhatuse liige ja Ambrotex OÜ seadusliku esindajana vastutav äriühingu MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Arvestades Ambrotex OÜ osas läbi viidud kontrollimenetluses kogutud tõendeid ning selgunud asjaolusid, on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et Ambrotex OÜ juhatuse ainuliige M.O. on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning nende kohustuste rikkumine põhjustas Ambrotex OÜ perioodi 2016 mai käibedeklaratsioonil (KMD) ja 2016 mai kuni juuli tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil (TSD) ebaõigete andmete esitamise. Maksudest kõrvalehoidumine saab olla vaid tahtlik tegevus. Äriühingu maksumenetluses tuvastatud asjaoludest ja tõenditest nähtub, et M.O. tegevuse eesmärgiks oli teadlikult kajastada valeandmeid enda poolt juhitud äriühingu maksuarvestuses ning saavutada seeläbi riigile maksude tasumata jätmisega maksueelis. M.O. pahatahtlikku käitumist ilmestab ka see, et isik lahkus Ambrotex OÜ juhatuse liikme kohalt kontrollimenetluse läbiviimisel ajal, olles ise teadlik tehingute ebaõigest kajastamisest Ambrotex OÜ KMD-del ja TSD-l. Samuti on oluline, et M.O. on hakanud maksudeklaratsioonides valeandmeid esitama kohe pärast juhatuse liikmeks saamist. Maksuhalduril on alust arvata, et M.O. on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Tasumata maksukohustustelt arvestatud tasumisele kuuluv intress on oma olemuselt lahutamatult seotud põhivõlaga, mistõttu toob põhivõla mittetasumine kaasa ka intressivõla tekke. 5) Maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud ning kavandatava vastutusotsusega määratava maksusumma suurus (41 404,51 eurot) annavad alust põhjendatud kahtluseks, et M.O. ei asu maksuvõlga vabatahtlikult tasuma ning võib muuta ennast pärast menetlusest teada saamist varatuks. Sellele viitab ka asjaolu, et Ambrotex OÜ ei ole 26.05.2017 maksuotsusega määratud maksuvõlga tasunud. M.O. käitumine, mis seisnes juhatuse ainuliikmena äriühingu sisendkäibemaksu arvestuses võltsarvete kajastamises, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemises ja tulumaksu deklareerimata jätmises, iseloomustab isiku suhtumist avalikõiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et isik võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse.
3-19-2219 6) Kuna maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võib esineda põhjuslik seos osaühingu endise juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, rakendub isiku suhtes viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud, maksuvõlg ei ole kustutatud ning säilinud on äriühingu õigusvõime. 7) Maksuhaldur on alustanud 11.01.2018 Ambrotex OÜ suhtes sundtäitmist pankadele arvelduskontode arestimiseks korralduste edastamisega, kuid äriühingul ei ole kontot üheski Eesti pangas. Äriühingul puudub ka muu vara, sh registervara, mille arvelt oleks võimalik maksukohustusi täies ulatuses tasuda. Seega ei ole maksuhalduril õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult maksuvõlga sisse nõuda enam kui kolme kuu jooksul. 8) Arvestades M.O.le kuuluvat vara (üks tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, üks elamumaa sihtotstarbega kinnistu, kaks korterit ja neli sõiduvahendit) ning seda, et võimaliku vastutusotsusega sissenõutava maksusumma suurus on vähemalt 41 404,51 eurot, on MKS § 130 lg-s 1 loetletud vahenditest kõige sobivam hüpoteegi seadmine M.O.le kuuluvale kinnistule, millel asub elumaja ja mille hinnanguliseks väärtuseks on 127 110 eurot. 9) Hüpoteegi seadmisel tuleb arvestada ka eeldatavate sundtäitmise kuludega, mis oleks praegusel juhul maksimaalselt 4664 eurot. 10) Maksuhaldur lõpetab M.O. vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohase tagatise. Asendustagatise esitamisel peab tagatis lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isik soovib kanda tagatissumma deposiiti, on deposiidi väärtuseks 41 404,51 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
4.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 p 2 lubab taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt. HKMS § 264 lg-te 1, 3 ja 4 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses, kui seadus ei näe ette teisiti. Menetlusosalisteks on loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses ei pea osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikutele, kelle vara suhtes halduskohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (Riigikohtu 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.5; 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 13).
5.Riigikohus on põhjalikult selgitanud MKS § 1361 lg 1 kohaldamise tingimusi 27.11.2012 määruses nr 3-3-1-15-12. Viidatud määruse p-i 50 põhjal on need eeldused esmajärjekorras järgmised: maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
6.MTA on kohtule esitatud taotluses väljendanud oma kavatsust teha puudutatud isiku suhtes vastutusotsus ning esitanud põhjendused, miks on puudutatud isik MTA arvates juhatuse liikmena tahtlikult rikkunud MKS § 40 lg-s 1 sätestatud kohustust. MTA on algatanud vastutusotsuse tegemise menetluse kohtule haldustoimingu tegemiseks loa saamiseks taotluse esitamisega. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt nt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12; 18.06.2013
3-19-2219 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.1). Seega eksisteerib menetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
7.Kohtul tuleb täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses loa andmise eelduste kontrollimisel hinnata seda, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 49). Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eeldatavasti tehtava vastutusotsuse eeldused on täidetud ja kas vastutusotsus oleks õiguspärane. Eeskätt tuleb kontrollida seda, kas esinevad või puuduvad vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). See, kas puudutatud isik vastustab maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlemise menetluses.
8.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 näeb ette, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava samast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Vastutusotsuse tegemist piiravad asjaolud on sätestatud MKS § 96 lg-tes 5 ja 6.
9.Kohus leiab, et maksuhalduri poolt kohtule esitatud asjaoludel on puudutatud isikule vastutusotsuse tegemine võimalik. MTA on määranud 26.05.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/037224-17 (taotluse lisa 2) Ambrotex OÜ-le täiendava maksukohustuse muu hulgas seoses sellega, et maksuhalduri hinnangul kajastati äriühingu käibemaksuarvestuses maksustamisperioodil mai 2016 Rolands Ehitus OÜ ja Tatholding OÜ arveid, mille alusel tegelikult neilt äriühingutelt teenuseid ei soetatud. Äriregistri andmetel oli puudutatud isik Ambrotex OÜ juhatuse liige 06.04.2016 kuni 25.01.2017, s.o ka Roland Ehitus OÜ-ga ja Tatholding OÜ-ga väidetavalt toimunud tehingute tegemise ajal. Teisi juhatuse liikmeid äriühingul sel ajal ei olnud. Seega, puudutatud isik, olles Ambrotex OÜ seaduslik esindaja, oli enda juhatuse liikmeks oleku perioodil vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Seda arvestades on juhatuse liikme kohustuste süüline rikkumine ning puudutatud isiku vastutus äriühingu maksuvõla eest võimalik. Maksusumma (s.o põhivõla 23 683,30 euro ja sellelt arvestatud intressi 17 721,21 euro) kujunemine on jälgitav taotlusele lisatud MTA 26.05.2017 maksuotsusest nr 12.2-3/037224-17, 06.04.2017 kontrollaktist nr 12.2-3/037224-16 (taotluse lisa 3), maksunõuete saldopäringu väljatrükist (taotluse lisa 1) ja intressiarvestuse väljatrükist seisuga 27.11.2019 (taotluse lisa 4). MKS võimaldab nõuda endiselt juhatuse liikmelt vastutusotsusega intressi tasumist ka aja eest, mil ta ei olnud enam juhatuse liige, kui põhivõlg on kindlaks määratud maksuotsusega ning maksu juurde määramise põhjustas juhatuse liikme tahtlik või raskelt hooletu maksude arvestamise või deklareerimise kohustuse rikkumine (vt Riigikohtu 16.10.2019 määrus nr 3-19-269, p 9). Seega on praeguses asjas võimalik seada hüpoteeki ka sellise maksuintressi tagamiseks, mis on arvestatud aja eest, mil puudutatud isik ei olnud enam äriühingu juhatuse liige (s.o alates 26.01.2017).
10.MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuste tegemise, ei esine. Maksuvõla nõudmise aluseks on kehtiv maksuotsus ning selle sissenõudmine ei ole aegunud. Vastavalt MKS § 98 lg-le 1 on maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Antud juhul on aegumistähtaeg hakanud seega kulgema alates 10.06.2016, mil saabus mai 2016 TSD esitamise ja tasumise tähtaeg. Sellest kuupäevast ei ole möödunud viis aastat (MKS § 98 lg 1).
3-19-2219
11.MTA on toonud taotluses välja asjaolud, millest nähtuvalt on kohtule usutav, et maksuvõla sissenõudmine Ambrotex OÜ-lt ei ole enam kui kolme kuu jooksul õnnestunud (MKS § 96 lg 5). Lisaks on kohtule esitatud MTA 10.02.2017 otsus nr 12.2-3/039373-2 Ambrotex OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta (taotluse lisa 5), millest nähtub, et äriühing ei ole olnud maksuhaldurile kättesaadav. Äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks puudutatud isikule vastutusotsuse tegemine on võimalik ka tulenevalt sellest, et Ambrotex OÜ on registrisse kantud, s.t õigusvõimeline (vt Riigikohtu 04.12.2009 otsus nr 3-3-1-75-09, p 11).
12.Kohtu hinnangul on praegusel juhul olemas põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohtupraktikas on selgitatud, et selliseks kahtluseks võivad anda põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud ning see, et maksukohustuslane on oma raamatupidamises kasutanud võltsarveid. Põhjendatud kahtluse tekkimisel ei saa osutuda määravaks ainuüksi maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurus (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22; 19.11.2013 määrus nr 3-3-1-48-13, p 21). Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c ja 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). MTA on kohtule põhistanud kahtlust, et puudutatud isik kajastas ainsa Ambrotex OÜ juhatuse liikmena teadlikult äriühingu mai 2016 sisendkäibemaksu arvestuses arveid, mille alusel tegelikult tehinguid ei toimunud. Puudutatud isik on seega maksuhalduri hinnangul kajastanud ärihingu sisendkäibemaksu arvestuses võltsarveid, teinud nende alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ja jätnud väljamaksetelt deklareerimata tulumaksu. Eeltoodu pinnalt ei saa kohus välistada, et puudutatud isik võib ka tulevikus käituda ebausaldusväärselt ning hakata pärast vastutusmenetlusest teadasaamist enda tegevusega takistama talle määratava maksukohustuse täitmist ja hoiduda selle täitmisest kõrvale.
13.Hüpoteegi seadmist puudutatud isikule kuuluvale elamumaa sihtotstarbega ja hinnanguliselt 127 110 euro suuruse väärtusega kinnistule (taotluse lisa 8) saab pidada tema suhtes kavandatava vastutusotsuse täitmise tagamiseks proportsionaalseks vahendiks. Hüpoteegi seadmine ei takista puudutatud isikul kinnisasja valdamist, kasutamist ega käsutamist. Samuti on isiku õigusi arvestades sobivam koormata hüpoteegiga mitme kinnisasja asemel ühte kinnisasja.
14.Kuna hüpoteegiga koormatud kinnisasja puhul toimub sundtäitmine kohtutäituri kaudu, saab rahalise nõude puhul hüpoteegi suuruse määramisel lähtuda kohtutäituri tasu määradest, võimalikest lisatasudest (kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 jj) ning muudest täitekuludest (täitemenetluse seadustiku § 37) (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap j; 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 16). Praegusel juhul on MTA võtnud hüpoteegi summa määramisel arvesse võimalikke täitekulusid kogusummas 4664 eurot (täitemenetluse tasu koos käibemaksuga 144 eurot (KTS § 34), kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga 2520 eurot (KTS § 35 lg 1) ning täitetoimingu lisatasu enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest 2000 eurot (KTS § 45 lg 1). Täitekulusid sellises määras ehk 11,27% ulatuses puudutatud isikule esitatava võimaliku nõude summast saab pidada mõistlikuks ja proportsionaalseks.
15.Kohus märgib, et puudutatud isikul on võimalik saavutada tema suhtes tehtavate täitetoimingute lõpetamine, kui ta esitab MTA-le tagatise. MTA on toonud taotluses välja, et lõpetab puudutatud isiku suhtes täitetoimingud, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise, mille väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise kulud. MKS § 122 kohaselt võib tagatiseks olla käendus, deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma, registerpant või hüpoteek. Tagatissumma deposiiti kandmise korral on MTA määranud tagatissumma suuruseks 41 404,51 eurot. Samuti on puudutatud isikul
3-19-2219 võimalik määruskaebuse esitamisel tõendada, et tema poolt maksukohustuse täitmine on tulevikus kahtlusteta võimalik.
16.Eeltoodut arvestades rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks puudutatud isikule kuuluvale kinnisasjale aadressil XXXX (registriosa nr 761531) summas 46 068,51 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.