Andero Põllu kaebus Väike-Maarja Vallavalitsuse 22.05.2019 korralduse nr 347 punkti 1 tühistamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks 3750 euro ulatuses
Menetlusosalised
Kaebaja – Andero Põllu Vastustaja – Väike-Maarja vald, seaduslik esindaja Indrek Kesküla
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Andero Põllu kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.12.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181). Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Andero Põllu osales Simuna Kooli kehalise kasvatuse õpetaja ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil, mis viidi läbi ajavahemikul 09.03.2019–25.03.2019. Simuna Kooli vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi komisjon vaatas konkursile esitatud avaldused läbi 25.03.2019 istungil ning Simuna Kooli direktor teatas 26.03.2019 A. Põllule, et A. Põllu ei osutunud ametikohale valituks. A. Põllu esitas 25.04.2019 Väike-Maarja Vallavalitsusele konkursi tulemuse peale vaide, milles esitas muu hulgas taotluse hüvitada talle kahju kolme kuu õpetaja riiklikult kehtestatud miinimumpalga, s.o 3750 euro ulatuses.
2.Väike-Maarja Vallavalitsus jättis 22.05.2019 korraldusega nr 347 rahuldamata A. Põllu taotluse kahju hüvitamiseks (korralduse punkt 1) ning kohustas Simuna Kooli kuulutama ühe
3-19-1166 kuu jooksul korralduse saamisest välja uus konkurss kehalise kasvatuse õpetaja (ajutiselt äraoleva töötaja asendaja) leidmiseks (korralduse punkt 2). Korralduse põhjendused olid järgmised. Simuna Kooli vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi komisjoni 25.03.2019 protokolli punktis 2 sisalduv A. Põllut puudutav otsus ei vasta põhjenduste puudumise tõttu haldusaktile kehtestatud vorminõuetele. Haldusakti puuduste kõrvaldamiseks tuleb Simuna Kooli kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks korraldada uus konkurss. A. Põllu kahju hüvitamise taotlus ei kuulu rahuldamisele, sest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 74 lg-st 7 ning Simuna Kooli õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra (edaspidi: konkursi läbiviimise kord) punktist 16.2 ei tulene, et kui konkursil osaleb kvalifikatsiooninõuetele vastav õpetaja, peaks tööandja temaga automaatselt ilma kandidaadi sobivust kaalumata sõlmima töölepingu. Haldusakti ja A. Põllule väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1) ka seetõttu, et õpetaja vabale ametikohale välja kuulutatud konkursil osalev isik ei saa eeldada, et just tema osutub valituks.
3.A. Põllu esitas 21.06.2019 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, mille lõplikeks nõueteks pärast kaebuse täpsustamist jäid nõuded Väike-Maarja Vallavalitsuse 22.05.2019 korralduse nr 347 punkti 1 tühistamiseks ning varalise kahju, s.o saamata jäänud tulu 3750 euro hüvitamiseks. Kaebajale on tekitatud varalist kahju ebaausa konkursi ja töölepingu sõlmimata jätmise ning selle tõttu saamata jäänud kolme kuu töötasu (kehtestatud õpetaja miinimumpalga), s.o 3750 euro ulatuses. Tõene ei ole Väike-Maarja Vallavalitsuse korralduse nr 347 p-s 2.3 toodud väide, et Simuna Kooli vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi komisjon küll kaalus kaebaja võimalikku sobivust Simuna Kooli õpetajate meeskonda, kuid otsustas teda töölepingu sõlmimiseks mitte esitada ja lugeda konkurss nurjunuks. Tegelikkuses ei osutunud vastav konkurss nurjunuks, sest konkursil osalenud kolmest kandidaadist ühega sõlmiti tööleping. Sellekohased tõendid kajastuvad Simuna Kooli dokumentatsioonis, Simuna Kooli hoolekoguga 17.04.2019 toimunud vestluse helisalvestisel, kaebaja ja Simuna Kooli direktori vahelises kirjavahetuses ning Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna eksperdi kinnituses konkursi läbiviimise korra rikkumise kohta. Simuna Kool ei ole esitanud nõuetekohast põhjendust sellele, miks ta ei sõlminud kvalifikatsiooninõuetele vastava kandidaadiga töölepingut.
4.Väike-Maarja vald palus jätta kaebuse rahuldamata. Haldusakti ja väidetava kahju vahel puudub põhjuslik seos, sest õpetaja vabale ametikohale välja kuulutatud konkursil osalev isik ei saa eeldada, et just tema osutub valituks ning arvestada juba enne valituks osutumist ja töölepingu sõlmimist tuleneva kasuga. Antud juhul ei saanud kaebajale tekkida saamata jäänud tulus seisnevat kahju. Lisaks on kaebaja ebapiisavalt põhjendanud soovitava hüvitise suurust. Konkursi läbiviimise ajal kehtinud konkursi läbiviimise korra punktist 16.2 ei tulene, et kui konkursil osaleb kvalifikatsiooninõuetele vastav õpetaja, siis peaks tööandja temaga automaatselt ilma kandidaadi sobivust kaalumata sõlmima töölepingu. Töötaja töölevõtmist puudutavates küsimustes on asutusel kaalutlusõigus. Ka vaiet läbivaataval organil ei ole üldjuhul otstarbekas otsustada, milline isik on tema poolt hallatavasse asutusse sobiv tööle võtmiseks. Simuna Kool ei pea kvalifikatsiooninõuetele vastava kandidaadiga tingimata töölepingut sõlmima, kui kool ei pea isikut muudel põhjustel sobivaks, kuid kool peab oma otsust nõuetekohaselt põhjendama. Vaide läbivaatamisel kuulati ära ka Simuna Kooli direktor, kes selgitas, miks kaebaja osas selline otsus tehti. Kuna haldusakti tagantjärele põhjendamine ei ole üldjuhul võimalik, siis vastustaja leidis vaide läbivaatamisel,
3-19-1166 et haldusakti ja läbi viidud menetluse puuduste kõrvaldamiseks tuleb Simuna Koolil ajutiselt äraoleva töötaja asendaja leidmiseks korraldada uus konkurss. Kuna ajutiselt äraoleva töötaja tööd pidi keegi tegema, siis võttis direktor tähtajalise töölepinguga tööle asendaja, mis on PGS § 74 lg 7 kohaselt lubatud. Pärast vaidemenetluse läbiviimist ja vaideotsuse tegemist korraldas Simuna Kool uue konkursi, millel oleks saanud osaleda ka kaebaja.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kaebaja palub tühistada Väike-Maarja Vallavalitsuse otsuse tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta ning hüvitada talle Simuna Kooli õpetajakonkursi läbiviimisega tekitatud saamata jäänud tulus seisnev varaline kahju.
6.Avaliku võimu kandja tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise peamisteks eeldusteks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, isikule kahju tekkimine ning avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahelise põhjusliku seose esinemine. Kahju hüvitamiseks vajalike eelduste täidetuse korral kuulub hüvitamisele ka isiku poolt saamata jäänud tulu (RVastS § 7 lg 3). Saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi (RVastS § 13 lg 2).
7.Kaebaja on osalenud Simuna Kooli kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks korraldatud konkursil ning leiab, et talle on tekkinud saamata jäänud tulus seisnev kahju, kuna ta jäeti õigusvastaselt sellele ametikohale valimata. Kaebaja sõnul ei ole Simuna kool järginud konkursi korraldamiseks ette nähtud korda. Väike-Maarja Vallavalitsus on kaebaja vaide kohta tehtud 22.05.2019 korralduses nr 347 (tl 3–4) leidnud, et kaebaja viidatud puudused konkursi läbiviimisel (konkursi läbiviimise korra p-de 4 ja 7 kohaldamisel esinenud puudused) ei olnud sellised, mis tooksid kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise. Küll aga leidis Väike-Maarja Vallavalitsus samas korralduses, et Simuna Kooli vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi komisjoni 25.03.2019 protokollis (tl 64–64p) sisalduv kaebajat puudutav otsus ei vasta põhjenduste puudumise tõttu haldusaktile kehtestatud vorminõuetele, ning kohustas Simuna Kooli kuulutama ühe kuu jooksul korralduse saamisest välja uus konkurss kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks. RVastS § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui see ei ole seadusega sätestatud teisiti ega vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab isik muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt nt Riigikohtu 21.06.2011 otsus nr 3-2-1-55-11, p 12; 19). VÕS § 127 lg 4 järgi tuleb kahju hüvitada üksnes juhul, kui asjaolu, millel väidetava kahju tekitanud isiku vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt nt Riigikohtu 02.11.2016 otsus nr 3-2-1-101-16, p 18).
3-19-1166
9.Kohus leiab, et ka juhul, kui Simuna Kool oleks oma otsust kaebaja kandidatuuri direktorile töölepingu sõlmimiseks esitamata jätmise kohta korrektselt põhjendanud ning järginud konkursi läbiviimise korra punkte 4 ja 7, võis kaebajale saabuda tema poolt viidatud kahjulik tagajärg, s.o Simuna Kooli kehalise kasvatuse õpetaja ametikohale valimata jäämine ning selle töö eest töötasu saamata jäämine. Vastavalt konkursi läbiviimise korra punktile 16.2 loetakse konkurss nurjunuks ka siis, kui komisjon loobub kandidaadi esitamisest ametisse kinnitamiseks. Sarnaselt sätestab näiteks avaliku teenistuse seaduse § 19 lg 1 p 2, et konkurss loetakse luhtunuks, kui ametisse nimetamise õigust omav isik loobus ametikohale asumise ettepaneku tegemisest põhjusel, et ühegi kandidaadi haridus, töökogemus, teadmised ja oskused ei vastanud teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldanuks tal teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil. Ka üldhariduskoolil on õpetaja ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil (PGS § 74 lg 6) osalenud kandidaatide üle valiku tegemisel kaalutlusruum ning konkursil kandideerinud isik ei saa eeldada, et ta osutub ametikohale valituks. Seega ei esine Simuna Kooli tegevuse ja kaebajale väidetavalt tekkinud kahju vahel RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 127 lg 4 kohaselt nõutavat põhjuslikku seost.
10.Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebaja väited sellest, et konkursi tulemusel sõlmiti tööleping teise isikuga. Vastustaja on asjakohaselt viidanud PGS § 74 lg-le 7, mille kohaselt on kooli direktoril õigus konkursi luhtumise korral sõlmida tähtajaline tööleping kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine. Sarnane regulatsioon sisaldub konkursi läbiviimise korra punktis 18. Seega ei ole vastustaja käitunud õigusvastaselt, kui sõlmis konkursi nurjumisel tähtajalise töölepingu teise isikuga.
11.Kohtule 14.11.2019 esitatud Simuna koolis kaebajaga toimunud 17.04.2019 vestluse helisalvestise pinnalt saab järeldada ka seda, et kaebajale on sellel kohtumisel selgitatud tema valituks mitteosutumise põhjuseid. Seega oli kaebajal võimalik nende asjaoludega arvestada ning soovi korral osaleda Simuna Kooli kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks korraldatud uuel konkursil.
12.Eeltoodust tulenevalt ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud ning kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata
13.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 112,50 eurot. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad need menetluskulud kaebaja enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitatud (HKMS § 109 lg 1 lause 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.