Ecodiesel OÜ kaebus Maksu-ja Tolliameti 03.06.2019 ettekirjutuse nr 12.2-12/00002-7 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Ecodiesel OÜ, esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindajad Rinat Šaidulin ja Aleksandr Škirin
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 12.11.2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ecodiesel OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.12.2019.a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) teostas 20.02.2019 ja 12.03.2019 riiklikku järelevalvet Ecodiesel OÜ (kaebaja) lao territooriumil aadressil Lao 14a, Maardu. Riikliku järelevalve käigus võttis Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) proovid mahutitest A20, A21, A22 ja A23 asuvatest vedelikest. Võetud proovide analüüsimise tulemusena asus mahutites A20, A21 ja A23 vedel põlevaine (KN koodiga 2707 99 99) ja mahutis A22 raske kütteõli (KN koodiga 2710 19 64). 20.02.2019 ja 05.03.2019 toimunud kohtumisel selgitas kaebaja juhatuse liige Roman Melnikov, et mahutis A22 paikneb raske kütteõli, mis on toodetud mahutis A23 olevast vedelast põlevainest saviga töötlemisel. R. Melnikov sõnul tegeles kaebaja kütuse ümbertöötlemise ja puhastamisega rasketest fraktsioonidest ning töötlemise eesmärgiks oli kütusest aromaatsete ühendite eemaldamine ja selle põlemise efektiivsuse tõstmine.
2.03.06.2019 tegi MTA ettekirjutuse, millega kohustas kaebajat tuginedes korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-le 1 ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele (ATKEAS) § 21 lg-le 4 peatama kaebaja laos kütuse tootmine enne vastava aktsiisilao tegevusloa saamist. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt on eelpool kirjeldatud vedela põlevaine töötlemise ATKEAS § 21 lg 3 mõistes aktsiisikauba tootmine ja mahutis A22 asuv kütus on toodetud ebaseaduslikult. ATKEAS § 21 lg 3 kohaselt on kütuse tootmine selle valmistamine ja töötlemine. Raske kütteõli kuulub 1(6)
kütuse alla (ATKEAS § 19 lg 1). Seega raske kütteõli tootmine vedelast põlevainest on ATKEASe mõistes kütuse tootmine. ATKEAS § 21 lg 4 kohaselt on rasket kütteõli (aktsiisikaupa) lubatud toota ainult aktsiisilaos. Kaebajal aktsiisilao luba MTA andmetel puudub, millest tulenevalt ei ole kütuse tootmine kaebaja laos lubatud.
3.Kaebaja esitas 04.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 03.06.2019 ettekirjutuse nr 12.2-12/00002-7 tühistamiseks.
4.Tallinna Halduskohus võttis 18.07.2019 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
5.Kaebaja leiab, et ettekirjutus on materiaalselt ja formaalselt õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 5.1 MTA jättis 29.03.2019 otsusega nr 12.2/0002-1 vedela põlevaine, mille kogus on 419 525 kg, järelevalve alla ATKEAS § 791 lg 1 alusel. Järelevalve alla jäeti kaup (vedel põlevaine), mille asukoht on fikseeritud 20.02.2019 ja 12.03.2019 riikliku järelevalve kohaldamise protokollis. Seega on MTA juba rakendanud aktsiisiseadusest tulenevaid järelevalve meetmeid. Vaidlustatud ettekirjutus ei ole antud ATKEAS ega maksukorralduse seaduse (MKS) alusel, vaid KorS 28 lg 1 alusel. Nimetatud sättest tuleneb, et vastustajal on ohu- ja korrarikkumise korral õigus avaliku korra eest vastutavale isikule teha ettekirjutus ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. KorS § 15 lg 1 järgi saab konkreetne isik olla avaliku korra eest vastutav isik üksnes juhul, kui tema õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tõttu on tekkinud oht või ohukahtlus. Ettekirjutusest ei selgu, kas see on suunatud ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Jääb ebaselgeks, milles oht seisneb, mida tuleb praegusel juhtumil tõrjuda. Ettekirjutus peab olema konkreetne ega saa olla abstraktne. Kaebajat ei ole enne ettekirjutuse andmist ära kuulatud. 5.2 ATKEAS § 21 lg 4 järgi pidi MTA tõendama, et kaebaja tegeleb aktsiisikauba tootmisega. ATKEAS § 21 lg 3 järgi on kütuse tootmine selle valmistamine ja töötlemine. Kuigi vastustaja väidab, et kaebaja kirjeldatud vedela põlevaine töötlemine on ATKEAS § 21 lg 3 mõistes aktsiisikauba tootmine, ei ole vastustaja väidet põhjendanud ega nõuetekohaselt tõendanud. On ebaselge, millise tegevuse peaks kaebaja peatama. ATKEAS § 21 lg 4 kolmas lause sätestab, et vedelat põlevainet toodetakse väljaspool aktsiisiladu juhul, kui selle tootmisel ei kasutata ühe komponendina kütust, mille tootmine on kohustuslik aktsiisilaos. ATKEAS § 19 lg- s 1 sätestatud kütuse mõiste käsitleb ka vedelat põlevainet kütusena. Seega pidi ettekirjutuses konkretiseerima, mida peetakse tootmiseks ja mille tootmiseks tuleb see peatada. ATKEAS sätted ei sätesta aktsiisikauba tootmise lõpetamise ja peatamise aluseid. 5.3 Ekslik on vastustaja väide, et mahutis A22 asuv kütus on toodetud ebaseaduslikult ehk väljaspool aktsiisiladu. ATKEAS § 41 lg 1 ja 24 lg 1 järgi on aktsiisiga maksustatav teokoosseis aktsiisikauba tootmine ja aktsiisi tasumise kohustus tekib tarbimiseks ringlusse lubamise hetkest. Järelikult aktsiisikauba tootmine väljaspool aktsiisiladu ehk ajutist aktsiisivabastust toob kaasa üksnes aktsiisikohustuse. Vastustaja on juba 29.03.2019 rakendanud vedela põlevaine suhtes aktsiisikauba järelevalve meetmeid (ATKEAS § 791). Selle asjaolu valguses jääb ebaselgeks, millist ohtu soovitakse ettekirjutusega tõrjuda ja millist tuvastatud rikkumist ettekirjutusega kõrvaldada. Ei ole ka viidatud ATKEAS-e sättele mille kohaselt oleks kaebaja õigusliku kohustuse või tegevusest hoidumise adressaadiks. Seega ei ole vastustaja tõendanud, et kaebaja oleks käsitatav avaliku korra rikkumise eest vastutava isikuna KorS § 15 lg 1 tähenduses. Ettekirjutuses ei ole kirjeldatud tegu, mida kaebaja peab tegema. Ettekirjutuse resolutiivosa on vastuolus õigusselguse põhimõttega ning ettekirjutus on ebaproportsionaalne. 5.4 Kaebaja ei tegelenud aktsiisikauba tootmisega. Kaebaja on 20.02.2019 selgitanud, et tegemist oli 2017.a mais imporditud gaasikontsentraadiga, mille kauba omadused olid kauba hoiustamise 2(6)
ajal muutunud ja kauba omadusi muudeti ka kaebaja poolt, et anda kaubale paremad põlemisomadused ja vähendada hangumistemperatuuri, mis parandab kasutusomadusi. Kaebaja on esitanud kohtule raamatupidamise väljatrükid, millelt nähtub, et tegemist on sama imporditud kaubaga. MTA on ise väitnud, et gaasikontsentraat on füüsikalis-keemiliste omaduste poolest sarnane raske kütteõliga. Kaebaja ei saanud toota rasket kütteõli, kui algselt oli juba tegemist samade omadustega kaubaga. Kauba väärtustamise käigus saadi raske kütteõli, mis oli paremate omadustega kui oli seda enne. Väärtustati toodet, mida nii maksuhaldur kui ka kaebaja pärast aktsiisi tasumist käsitles raske kütteõlina. Nimetatud kaubalt on aktsiis makstud ning kaup deklareeritud 20.06.2017.a esitatud aktsiisideklaratsioonis. Aktsiisilaos peab toimuma üksnes sellise aktsiisikauba tootmine või töötlemine, millelt aktsiis on maksmata. Kuna kaebaja tasus kaubalt kütuseaktsiisi, siis on kaebaja enda tegevuses lähtunud sellest, et tegemist on raske kütteõliga, kuigi selle tooraine omadused ei ole raske kütteõlina kasutamiseks parimad. Kaebaja tegevus selle tooraine väärtustamisel on tingitud eelkõige maksuhalduri tegevusest ja kauba ümberklassifitseerimisest. Seepärast tasus kaebaja ära aktsiisi ja seejärel väärtustas kaupa või taastas selle omadusi. Sellest tulenevalt ei ole tegemist kütuse tootmisega ATKEAS tähenduses. 5.5 Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et ta tegeleb raske kütteõli tootmisega vedelast põlevainest. Kaebaja on pärast kaubalt aktsiisi tasumist käsitlenud seda kaupa raske kütteõlina olgugi, et vahepeal selle kauba aromaatsete ühenduste hulk suurenes. Kaebaja ei ole kunagi kasutanud nimetust gaasikontsentraat. Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. 6.1 Kaebaja tegeleb oma tegevuskohas aadressil Lao 14a, Maardu kütuse ebaseadusliku tootmisega. Kaebaja on enda poolt teostatavat tegevust maksuhaldurile 20.02.2019 protokollis ja 12.03.2019 protokollis selgitanud ning töötlemise protsessi maksuhaldurile näidanud. Seega on kaebaja esindaja R. Melnikov ise kinnitanud, et kaebaja tegeleb raske kütteõli tootmisega vedelast põlevainest, nimelt mahutites A20, A21 ja A23 asuvast vedelast põlevainest toodetakse raske kütteõli ja seejärel see paigutatakse mahutisse A22. 6.2 Seoses kaebaja väitega, mille kohaselt mahutites A20, A21 ja A23 asub 2017. aasta mais imporditud gaasikontsentraat märgib vastustaja, et kaebaja seaduslik esindaja on ise kinnitanud, et gaasikontsentraat osutus raskeks kütteõliks ning sellelt imporditud raskelt kütteõlilt on tasutud ka aktsiis. Seega pole nimetus gaasikontsentraat asjakohane. Kuna kaebajal puudus laoarvestus kütuse ja teiste kaupade liikumise kohta, ei ole tõendatud, et tegemist oleks raske kütteõliga, mis imporditi gaasikontsentraadi nime all mais. Kahtlust, et tegemist ei ole mais 2017 imporditud kaubaga kinnitavad ka EKUK analüüsiaktid (kaebuse lisa 7), millede kohaselt asub mahutites A20, A21 ja A23 vedel põlevaine, mitte raske kütteõli. 6.3 Ettekirjutuse näol on tegemist õiguspärase ja põhjendatud haldusaktiga, mis vastab HMS § 55 lg-le 1. Ettekirjutuses on selgelt põhjendatud, millist tegevust peab MTA ebaseaduslikuks. Nimelt tegeleb kaebaja raske kütteõli tootmisega vedelast põlevainest. Kuivõrd kaebajal puudub aktsiisilao luba, siis mahutites A20, A21 ja A23 asuvast vedelast põlevainest raske kütteõli tootmine ja selle mahutisse A22 paigaldamine on keelatud. Tulenevalt nendest asjaoludest kohustas MTA kaebajat koheselt lõpetama kütuse tootmine väljaspool aktsiisiladu kuni vastava loa saamiseni. Ettekirjutuse p-s 1.2 on kirjeldatud tuvastatud asjaolud ning nende pinnalt on MTA teinud järelduse, et toimus korrarikkumine (kütuse ebaseaduslik tootmine ATKEAS mõttes). Seega on ettekirjutus selge ja arusaadav.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust tegevuse üle, mida kaebaja on teostanud mahutisse A23 paigutatud kütusega. Vaidlus on selles, kas viidatud tegevus, mida kaebaja seadusjärgne esindaja on 3(6)
maksuhaldurile 20.02.2019 protokolli ja 12.03.2019 protokolli (kaebuse lisad 8 ja 9) kohaselt kirjeldanud ning töötlemise protsessi maksuhaldurile näidanud, on käsitletav aktsiisikauba tootmisena ATKEAS § 21 lg 3 tähenduses. Samuti on poolte vahel vaidlus selles, kas MTA 03.06.2019 ettekirjutus on selge ja üheselt mõistetav ning kas selle andmisel on rikutud menetlusnorme.
9.ATKEAS § 21 lg 3 kohaselt on kütuse tootmine selle valmistamine ja töötlemine, sealhulgas : 1) mineraalõlide ja nende koostisosade (fraktsioonide) füüsikaliste ja keemiliste protsesside toimel töötlemine; 2) omavahel või lõpptootega KNi erinevate esimeste nelja numbriga või KNi sama esimese nelja numbriga naftasaaduste kompaundimine; 3) eelnimetatud toodetele või nende segudele lisandite või komponentide, mis moodustavad rohkem kui 0,5 protsenti lõpptoote massist, lisamine. Sätte sõnastusest tulenevalt ei ole tegemist suletud loeteluga tegevusest, mida seaduse tähenduses mõistetakse kütuse tootmisena. Seega on kütuse tootmiseks ka sättes otseselt nimetamata tegevused, mis oma olemuselt on käsitletavad kütuse valmistamise ja töötlemisena.
10.ATKEAS § 21 lg 4 kohaselt on aktsiisikaupa lubatud toota aktsiisilaos. ATKEAS § 19 lg 1 järgi on kütus sama seaduse mõistes muu hulgas raske kütteõli.
11.Kaebaja on kirjeldanud enda teostatud ja MTA poolt kütuse tootmiseks kvalifitseeritud tegevust (vt Riikliku järelevalve meetmete kohaldamise protokoll 20.02.2019 ja 12.03.2019) kokkuvõtvalt järgmiselt: mahutites A20, A21 ja A23 paikneva kauba näol on tegemist 2017. aasta mais kaebaja poolt imporditud gaasikontsentraadiga, mis osutus tegelikkuses raskeks kütteõliks. Ajavahemikul 2017 kuni 2019 kauba kvaliteet ja olemus muutus ning töötlemise eesmärgiks oli kauba omaduste taastamine. Mahutis A22 paikneb töödeldud raske kütteõli (gaasikontsentraat). Töötlemine toimus savi abil vertikaalses 10 000 liitrises mahutis, mis paikneb kaebaja kinnistul. Töötlemisel segatakse vedel põlevaine (mis asub teistes mahutites) ja savi omavahel, segamine toimub 2,5 h kuni 3 h ja 30-40 kraadise temperatuuri juures. Kütus võetakse mahutist, paigutatakse vertikaalsesse anumasse (mikser), lisatakse savi ja segatakse, sealt edasi suunatakse kütus tsentrifuugi, mis asub hoone siseruumides. Töödeldud kütus filtreeritakse läbi torustiku ja liigub mahutisse A22. Töötlemise eesmärgiks oli aromaatsete ühendite eemaldamine ja põlemise efektiivsuse tõstmine. Kaebaja esindaja R. Melnikov selgituste kohaselt muutus töötlemise käigus raske kütteõli vedelaks põlevaineks ning saviga töötlemise käigus muudab kaebaja selle taas raskeks kütteõliks.
12.20.02.2019 riikliku järelevalve kohaldamise protokollist nähtub, et menetlustoimingu käigus võeti proovid mahutitest A20, A21, A22 ja A23. Võetud proovide tulemused on kajastatud EKUK 27.02.2019 analüüsiaktides (kaebuse lisa 7). Analüüsiaktide kohaselt paiknes mahutites A20, 21 ja 23 vedel põlevaine soovitusliku KN koodiga 2707 99 99, mahutis A22 paiknes kütus soovitusliku KN koodiga 2710 19 48. Seega ei ole õige vaidlustatud ettekirjutuses toodu, mille kohaselt paiknes nimetatud kuupäeva seisuga mahutis A22 raske kütteõli KN koodiga 2707 19 64. Analüüsiakti järelduste kohaselt vastab aine ATKEAS § 19 lg 8 kohaselt kerge kütteõli klassifikatsioonile. 12.03.2019 riikliku järelevalve kohaldamise protokollist nähtub, et menetluse käigus võeti proovid mahutist A22 ning mahutile paigaldati plomm. EKUK 20.03.2019 analüüsiakti (kaebuse lisa 15) kohaselt paiknes mahutis A22 kütteõli soovitusliku KN koodiga 2710 19 64 (kütteõlid väävlisisaldusega üle 0,1%, kuid mitte üle 1% massist). R. Melnikov on 12.03.2019 selgitanud, et mahutis A22 olev kaup on töödeldud. Seega on kaebaja seadusjärgse esindaja poolt riikliku järelevalve käigus antud ütlustega koosmõjus EKUK 27.02.2019 analüüsiaktidega tuvastatud, et kaebaja on algselt mahutis A23 olnud vedelat põlevainet, mis vastas KN koodile 2707 99 99, töödelnud ning saadud vedelik, mis paigutati mahutisse A22 vastas seisuga 20.02.2019 KN koodile 2710 19 48 (kerge kütteõli) ning seisuga 12.03.2019 KN 2710 19 64 (raske kütteõli).
13.Kohus nõustub vastustajaga, et viidatud tegevuse näol on tegemist kütuse tootmisega ATKEAS § 21 lg 3 tähenduses. Kaebaja on algselt KN 2707 99 99 koodile vastavat vedelat põlevainet töödelnud ning selle tulemusel on saadud KN koodile 2710 19 48 ja 2710 19 64 4(6)
vastavad kütteõlid. Töötlemise tulemusel saadud toode, mille kaebaja paigutas mahutisse A22, ei ole enam sama toode, mis oli algselt mahutis A23 (või mahutites A20, A21 ja A23). Kaebaja tegevuse tulemusena on vedela põlevaine omadused muutunud ning tegemist on teistsugustele omadustele ja klassifikatsioonile vastava ainega. Selline tegevus on aga kütuse tootmine ATKEAS § 21 lg 3 järgi.
14.ATKEAS § 21 lg 4 kohaselt on aktsiisikaupa lubatud toota aktsiisilaos. Maksuhaldur on ettekirjutuses tuvastanud ning kaebaja ei ole menetluses vaidlustanud väidet, mille kohaselt puudub kaebajal aktsiisilao luba. Seega ei olnud ettekirjutuses kirjeldatud viisil kütuse töötlemine lubatud ning maksuhaldur on õigesti kohustanud kaebajat peatama kaebaja laos, aadressil Lao 14a, Maardu kütuse tootmine enne vastava aktsiisilao tegevusloa saamist. Kohus märgib, et ehkki vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu, kas kaebaja poolt teostatav tegevus vastab täpselt mõnele ATKEAS § 21 lõikes 3 kirjeldatud tegevuse tunnusele, ei ole nimetatu käsitletav menetlusnormi rikkumisena, kuivõrd sättes toodud võimalike tegevuste loetelu ei ole ammendav.
15.Asjas ei ole iseseisvat tähendust sellel, kas mahutis A22 asuv vedel põlevaine on toodetud ainest, mille kaebaja omandas 2017. aastal ja mille klassifikatsiooniks oli EKUK 12.06.2017 analüüsiakti (kaebuse lisa 3) järgi KN 2710 19 64. Isegi kui hüpoteetiliselt arvata, et see nii oli, siis ei ole praeguses asjas vaidlust selles, et aine omadused vahepealse aja jooksul muutusid ning kaebaja töötles muutunud ainet, st vedelat põlevainet selliselt, et aine omadused vastaksid raske kütteõli omadustele. Ka nimetatud aine omaduste nö taastamine on käsitletav kütuse tootmisena ATKEAS § 21 lg 3 tähenduses ning see on lubatud vaid aktsiisilaos, st riikliku järelevalve all. Käesolevas asjas ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et aine, mis paiknes 2019. aasta veebruaris ja märtsis mahutites A20, A21, A23 ja A22 on sama, mis oli 2017 aasta juunis mahutis 1. Kaebaja on väitnud, et tegemist on sama ainega, maksuhaldur sellega aga ei nõustu. Kuivõrd asjaolust, kas riikliku järelevalve 20.02.2019 ja 12.03.2019 protokollides käsitletud aine on sama, mida analüüsiti EKUK 12.06.2017 analüüsiaktis ei sõltu kaebaja tegevusele antav õiguslik hinnang, siis ei oma asjas tähendust kaebaja poolt koos 24.09.2019 menetlusdokumendiga esitatud tõendid, millega kaebaja soovib tõendada gaasikontsentraatide liikumist kaebaja lattu, gaasikontsentraatide nimetuse muutmist raskeks kütteõliks ning toiminguid vedelikuga selleks, et taastada selle omadusi.
16.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et aktsiisikauba tootmisena ATKEAS § 21 lg 3 tähenduses on vaid sellise kütuse töötlemine, millelt aktsiis on maksmata. Nimetatud seisukoht ei ole õige, kuivõrd asjaolust, milline toode töötlemise tulemusena saadakse, sõltub toote aktsiisimäär. ATKEAS § 66 järgi on erinevate kütuste aktsiisimäärad erinevad, mis tähendab, et algselt kütusele määratud aktsiisimäär ei pruugi olla sama, mis tuleb määrata töötlemise tulemusel määratud kütusele. Kohus leiab, et sellega on ka selgitatav ATKEAS § 21 lg-s 4 toodud nõue, mille kohaselt on kütuse tootmine lubatud üksnes aktsiisilao territooriumil. Kaebaja seisukohta ei toeta ka ATKEAS § 21 lõike 4 kolmas lause. Nimetatud sätte tähenduses ei ole lubatud vedela põlevaine tootmisel kasutada kütust, mille tootmine on lubatud vaid aktsiisilaos. ATKEAS § 1 lg 1 kohaselt on kütus aktsiisikaup, mille tootmine saab § 21 lg 4 järgi toimuda vaid aktsiisilaos, mis tähendab, et kütuse ümbertöötlemine väljaspool aktsiisiladu on igal juhul keelatud.
17.Kaebaja on kaebuses väitnud, et ettekirjutus tuleb tühistada ka põhjusel, et see ei ole selge ja üheselt mõistetav ning et selle andmisel on rikutud menetlusnorme. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. 17.1 Vaidlustatud ettekirjutuse õiguslikeks alusteks on KorS § 28 lg 1 ja ATKEAS § 21 lg 4. Viidatud sätete alusel on kaebajat kohustatud peatama tema laos kütuse tootmine enne vastava aktsiisilao tegevusloa saamist. ATKEAS § 21 lg 4 kohaselt on aktsiisikaupa lubatud toota vaid aktsiisilaos. Kohtu arvates on ettekirjutuse põhjal üheselt aru saadav, millise tegevuse peab kaebaja peatama. Ettekirjutuses on välja toodud maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud ning kaebaja seadusjärgse esindaja R. Melnikovi poolt kirjeldatud tegevus. Ettekirjutusest on aru saada, et maksuhaldur leiab, et R. Melnikovi poolt kirjeldatud tegevus ei ole lubatav ning vastab 5(6)
ATKEAS § 21 lg-s 3 sätestatud aktsiisikauba tootmise tunnustele. KorS § 28 lg 1 kohaselt on vastustajal ohu ja korrarikkumise korral õigus avaliku korra eest vastutavale isikule teha ettekirjutus ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, § 15 lg 1 kohaselt loetakse avaliku korra eest vastutavaks isikuks mh isikut, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu. Kütuse käitlemine väljaspool aktsiisiladu võib endaga tuua kaasa ohu avalikule korrale, kuivõrd käibesse võib sattuda kütus, millelt on nõuetekohaselt maksud maksmata. Samuti võib selline kütus selle kasutamisel põhjustada kahju kolmandatele isikutele. Isik, kes toodab kütust väljaspool aktsiisiladu, on seega avaliku korra eest vastutav isik KorS § 15 lg 1 tähenduses. Seega on maksuhaldur, kes tuvastas kaebaja tegevuses ATKEAS § 21 lg-s 4 sätestatud nõude rikkumise, kohaldanud õigesti KorS § 28 lõiget 1 ning teinud ettekirjutuse keelatud tegevuse peatamiseks. Kaebaja viitab õigesti asjaolule, et vastustaja on 29.03.2019 rakendanud vedela põlevaine suhtes aktsiisikauba järelevalve meetmeid (kaebuse lisa 12) ning jätnud järelevalve alla vedela põlevaine kogusega 419 525 kg. Nimetatu ei välistanud aga ettekirjutuse tegemist aktsiisikauba tootmise lõpetamiseks, kuivõrd konkreetse koguse kauba järelevalve alla võtmine ei sisalda ATKEAS § 21 lõikes 4 sätestatud tegevuse, kui sellise lõpetamise nõuet. Ettekirjutusega on peatatud konkreetne kaebaja tegevus. 17.2 Kohus ei nõustu kaebajaga, et enne ettekirjutuse tegemist ei ole kaebajat ära kuulatud. Ettekirjutusest nähtub, et enne ettekirjutuse tegemist teostati kaebaja lao territooriumil riiklikku järelevalvet ja selle kohta on vormistatud 20.02.2019 ja 12.03.2019 protokollid (kaebuse lisad 8 ja 9). Protokollidest nähtub, et kaebaja seadusjärgne esindaja R. Melnikov on saanud anda ütlusi mõlema menetlustoimingu käigus ning tema ütlused kajastuvad protokollides ning protokolli täienduses. Samuti on R. Melnikov 12.03.2019 protokolli kohaselt näidanud maksuhaldurile kütuse töötlemise protsessi. Viidatud dokumentidest on näha, et maksuhaldur avaldas kaebajale, et viimase poolt kirjeldatud tegevuse puhul on tegemist kütuse tootmisega ATKEAS tähenduses. Seega ei saanud maksuhalduri järeldus olla kaebaja jaoks üllatuslik. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal olnud enne ettekirjutuse tegemist piisavalt võimalusi oma seisukohta avaldada ning kaebaja on seda võimalust ka kasutanud. Seega ei pidanud maksuhaldur enne ettekirjutuse tegemist kaebajat veel kord ära kuulama ning ettekirjutuse tegemisel ei ole rikutud HMS § 40 nõudeid.
18.Ülaltoodu alusel jääb kaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUD
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.