Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
12.11.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1821
Haldusasi
R.R. kaebus tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 31.08.2017 antud ehitusloa nr 1712271/29828 õigusvastasus
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Edasikaebamise kord
kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude põhjendusel, et kaebaja soovib esitada hiljem kahju hüvitamise nõude. Kohus selgitab kaebajale, et tulenevalt eelpool viidatud regulatsioonist kahju hüvitamise nõude esitamiseks ei ole vajalik ega lubatav esitada esmalt sama haldusakti suhtes õigusvastasuse tuvastamise kaebust. Seetõttu tuleb tuvastamiskaebus kaebajale tagastada. Mis puudutab esmaste õiguskaitse vahendite kasutamist, siis selleks oleks olnud tühistamiskaebus ehitusloale, kuid see oleks tulnud esitada kaebetähtaega järgides. Käesoleval juhul lõpetas kohus haldusasja menetluse ehitusloa tühistamisnõudes seoses kaebetähtaja rikkumisega. Samas ei välista see antud juhul kahju hüvitamise nõude esitamist. Kahju hüvitamise nõue sisaldab endas juba vastustaja tegevuse (antud juhul siis väidetavalt õigusvastase ehitusloa väljastamine) õigusvastasuse tuvastamist. Eraldi selleks samasuguse nõude esitamist seadus ei võimalda. Küll aga selgitab kohus kaebajale, et kaebajal on võimalik vaidlustada Luise tn 17 hoonele tulevikus väljastatav kasutusluba tühistamisnõudega juhul, kui kasutusluba rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. (Kasutusloa vaidlustamine tühistamisnõudega järgides seaduses sätestatud nõudeid ja tähtaegu on käesoleval juhul samuti esmaseks õiguskaitse vahendiks RVastS § 7 lg 1 tähenduses). Nimelt ei kontrolli kasutusloa andmisel haldusorgan tulenevalt seadusest ja kohtupraktikast mitte üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile, vaid ka ehitise nõuetelevastavust laiemalt. Kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, tuleb haldusorganil kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamise või muutmise vajadust. Kasutusloa väljastamise otsustamisel tuleb hinnata ka seda, kas kasutusloa väljastamine ning ehitise või selle osa kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet või rikkumist. Kohus selgitab täiendavalt, et Riigikohtu kohtupraktika kohaselt puuduvad mistahes põhjendused, miks peaks iga väiksemgi kõrvalekalle ehitusloast, eri- või detailplaneeringust (sh detailplaneeringu elluviimise tegevuskavast) või projekteerimistingimustest sõltumata selle olemusest (materiaalne või formaalne) ja olulisusest tooma vältimatult kaasa kasutusloa andmisest keeldumise. Selline tagajärg ei oleks paljudel juhtudel proportsionaalne. (Riigikohtu 24.11.2017 lahend nr 3-17-1398 p 16, vt ka p 15) EhS § 55 punkti 3 tuleb jätkuvalt tõlgendada kaalutlusõigust andvana (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 20). Nii saab kasutusloa anda ka ehitisele, mille ehitusluba oli õigusvastane vastuolu tõttu detailplaneeringuga, kuid mille kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel on ohutu (EhS § 8) ega too kaasa kolmandate isikute õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet. (Riigikohtu 24.11.2017 lahend nr 3-17-1398 p 17, vt ka p 19.)
Menetluskulud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.