ASSG Construction OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 05.07.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054262-29 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – ASSG Construction OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Elvira Tulvik ning vandeadvokaadi abi Hanna Esko Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 22. novembril 2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebaja vastuväide kohtu tegevusele tõendite kogumisel osaliselt ning võtta asja materjalide juurde kaebuse lisad 6 ja 10. Kaebaja vastuväide kaebuse lisade 4–9 ja 11 tõenditena asja materjalide juurde võtmiseks jääb rahuldamata, kuid lisade 7, 9 ja 11 menetlusse võtmata jätmise osas tuleb muuta tõendi tagastamise põhjendusi.
2.Jätta ASSG Construction OÜ kaebus rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.01.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) kontrollis 30.11.2020 korralduse nr 12.2-3/054262-1 alusel ASSG Construction OÜ (edaspidi ka äriühing) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ajavahemikul 05.2020–10.2020. Maksuhaldur koostas tuvastatud asjaolude kohta 18.05.2021 kontrolliakti nr 12.2-3/054262-28 (edaspidi kontrolliakt) ning maksumenetlus lõppes 05.07.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/054262-29 (edaspidi maksuotsus), millega kohustati äriühingut tasuma maksusumma 18 207,41 eurot (sh tulumaks 17 487,41 eurot ja käibemaks 720 eurot). Maksuotsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
1.1.Äriühing ei ole teinud tehinguid AINFRA OÜ-ga, OÜ-ga Kibe Sulg ja Tasakaal Invest OÜ-ga. Tehingute kohta esitati puudulikud ja ebausaldusväärsed dokumendid ning väidetavad tehingupartnerid ei ole dokumente esitanud. AINFRA OÜ, OÜ Kibe Sulg ja Tasakaal Invest OÜ nimel vormistatud arvete tegelik eesmärk oli vähendada äriühingu maksukohustust.
1.2.Äriühingu arvelduskontolt võeti välja ja viidi kassasse 28 275 eurot, millest 2000 eurot jõudis äriühingu arvelduskontole tagasi ja millest tehti 700 euro suurune ülekanne Capitaalne Inkasso OÜ arvele. Kuna äriühingul ei olnud ette näidata sularaha ning esitatud ei ole dokumente ega antud teavet sularaha kasutamise ja Capitaalne Inkasso OÜ-le tehtud ülekande kohta, siis on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et kontolt välja võetud ja Capitaalne Inkasso OÜ-le kantud raha võidi kasutada töötajatele mitteametlike väljamaksete tegemiseks, millelt jäi deklareerimata ja tasumata tulumaks kokku 6743,75 eurot.
2.ASSG Construction OÜ (edaspidi ka kaebaja) esitas 04.08.2021 halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebaja seisukoht
3.1.Maksuotsus on õigusvastane ning tuleb tühistada. Maksuhalduri põhjendamiskohustuse rikkumine raskendab maksuotsusele sisuliselt vastamist, kuivõrd maksuotsuse sisu on ebaselge ja lakooniline ning selles on tuginetud maksuotsuse aluseks oleva kontrolliakti punktidele, mille sisu on kaebaja eriarvamuses edukalt vaidlustanud. Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (maksukorralduse seaduse (MKS) § 11 lg 1). Maksukohustust vähendavate asjaolude väljaselgitamise ja arvestamise kohustuse täitmine ei eelda maksukohustuslase vastavat taotlust. MKS § 11 lg 2 teise lause kohaselt ei ole maksuhaldur maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel piiratud kontrollitava maksukohustuslase esitatud taotluste ja tõenditega. Maksuhaldur teostab maksu määramisel riigivõimu, mistõttu ei tohi maksuotsuse tegemisel tegutseda kergekäeliselt. Vaidlustatav maksuotsus on kirjanduslikus stiilis haldusakt, millele on võimatu seetõttu sisuliselt vastu vaielda. Kaebajale tagati ärakuulamisõigus ning eriarvamuses toodu kõrvalejätmine on põhjendamata. Tulumaksukohustus tehingutelt äriühinguga AINFRA OÜ-ga
3.2.Kaebaja ja A. G. vahel oli 07.08.2020–30.10.2020 töösuhe ning samuti oli kaebaja lepingulises suhtes AINFRA OÜ-ga suulise töövõtulepingu alusel. Töövõtulepingu AINFRA OÜga sõlmis viimase volitatud esindaja A. G. AINFRA OÜ-l olid töötajad, keda kasutati 2 (13)
töövõtulepingu täitmiseks ning isegi kui A. G. tööle ei jõudnud, siis tegid teised töötajad tellitud tööd ära. Seega tekkis AINFRA OÜ-l õigus esitada arveid ja kaebajal kohustus arved tasuda. Tööd loeti vastu võetuks esitatud arve kinnitamisega, mis asendas tööde vastuvõtuakti. Maksuhaldur luges ekslikult nõuetele mittevastavate arvete hulka AINFRA arve nr 29, kuna arvel on märgitud objekti nimetus „ajandi poik 4“. Ka A. G. kinnitas, et oli tööde juhataja Aiandi 4 või 6 objektil. Lisaks tuleb ka ülejäänud arved seostada ainukese objektiga, mille juures AINFRA OÜ osutas alltöövõtuteenust. Et AINFRA OÜ ei täitnud enda deklareerimiskohustust ning ei esitanud maksuhaldurile dokumente, ei ole etteheidetav kaebajale ja ei saa olla maksuotsuse aluseks. Maksuhaldur ei ole selgelt väitnud ega tõendanud, et AINFRA OÜ on variühing, kes tegutseb kaebaja juhendamisel, ehkki kaudselt sellele maksuotsuses tuginetakse. Sel põhjusel ei ole AINFRA OÜ kohustuste omistamine kaebajale õiguslikult võimalik.
3.3.Maksuhaldur viitab põhjuseta kaebaja seotusele AINFRA OÜ töötajatega. Maksuhaldur ei ole selle asjaolu kohta teinud loogilist järeldust ega selgitanud, miks puutub AINFRA OÜ ja selle töötajate töökorraldus kaebaja maksukontrolli. Kuna maksuotsusega määrati kaebajale tehingutes AINFRA OÜ-ga üksnes tulumaks, oluks kohane maksuotsuses selgitada, et AINFRA OÜ töötajaid ei omistata kaebajale ja maksumenetlus kaebaja tööjõumaksude deklareerimise osas on lõppenud.
3.4.Maksuhalduril oli kohustus MKS § 94 lg 1 alusel määrata maks hindamise teel, kuid maksuotsuses ei ole maksuhaldur selgitanud, miks teenuse osutamise asjaolude ebaselguse korral ei ole hindamist kohaldatud. Sätte sõnastus „maksuhaldur võib“ viitab pädevusele ja volitusele otsustada maksusumma määramine ka hindamise teel. Hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel on võimalik ka teenuse osutamisel, ehkki see on raskendatud. Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 ja 52 eesmärgiks on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit, st et kauba või teenuse eest väidetavalt makstud tasu saab äriühing kasutada varjatult ja maksuvabalt väljamakse tegemiseks. Maksuhaldur ei ole aga maksumenetluses tõendanud, milleks kaebaja ettevõttest välja viidud raha kasutas. Seetõttu ei ole kohane kõigi AINFRA OÜ arvete alusel väljamaksete maksustamine tulumaksuga, rakendama peaks hindamismeetodit. Tulumaksukohustus tehingutelt OÜ-ga Kibe Sulg ja Tasakaal Invest OÜ-ga
3.5.Maksuotsuses heidetakse kaebajale ette, et OÜ Kibe Sulg ja Tasakaal Invest OÜ arved ei vasta nõuetele, kuid vastavad väited on üldsõnalised ning seostatud kaebaja kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmisega. Teenuse osutamist ja nende eest tasumist tõendavad nii arved kui ka nende maksmine. Äritegevusest lähtuvate kohtuvaidluste kulud on ilmselgelt ettevõtlusega seotud kulud, millelt tulumaksu määramine ei ole põhjendatud. OÜ Kibe Sulg ja Tasakaal Invest OÜ arvete kirjeldused vastavad turustandardile õigusteenuste osutamisel. Kaebaja selgitas, mis põhjusel oli kaasaaitamiskohustus raskendatud, kuid maksuhaldur jättis selgitused tähelepanuta. Kaebaja esitas hilinenult tõendid, mille maksuhaldur luges aga ebausaldusväärseks. Selline tegevus ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega. Tulumaksukohustus kassalt ja tehingutelt Capitaalne Inkasso OÜ-ga
3.6.Maksuhaldur heidab kaebajale ette 28 275 euro arvelduskontolt välja võtmist ja viimist äriühingu kassasse ning sellest 2000 euro kassast arveldusarvele tagasi panemist. Samuti heidetakse kaebajale ette 700 euro ülekandmist äriühingule Capitaalne Inkasso OÜ. Välja võetud raha osas on maksuhalduri etteheide, et seda võidi kasutada töötajatele deklareerimata väljamaksete tegemiseks, kuid maksuhaldur ei ole seda kahtlust piisavalt sisustanud. Maksuhaldur ei ole täpsustanud, keda peetakse kontrolli tulemusena kaebaja töötajateks. Hindamata on jäänud, millist osa väljamaksetest saab pidada töötasuks ning on jätnud 3 (13)
maksuotsuses määramata tööjõumaksud nimetatud summalt, mis tõendab, et isegi maksuhaldur ei ole veendunud n-ö põhjendatud kahtluse paikapidavuses.
3.7.Et kaebaja ei täitnud tähtaegselt maksuhalduri nõudmist kassa ettenäitamiseks, kassaraamatu väljavõtte ja väljamaksete tegemise aluseks olevate asjaolude esitamiseks, siis sellest ei saa järeldada, et kaebaja tegi 28 275 euro ulatuses ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Maksuhalduri järeldused põhinevad kontrolliakti lakoonilistel punktidel, mida ei saa pidada põhjendamiskohustuse täitmiseks. Kaebaja esitas eriarvamusega kassaraamatu, mille maksuhaldur luges ebausaldusväärseks põhjusel, et kaebaja parandas menetluse käigus eksliku deklaratsiooni.
3.8.Maksuotsuses pidas maksuhaldur üldsõnaliseks eriarvamusega esitatud nõudekirja, mis oli Capitaaline Inkasso OÜ-le tehtud 700 euro suuruse väljamakse aluseks. Nõudekirja ebausaldusväärsuse põhjuseks on asjaolu, et dokumendi koostajaks on kaebaja juhatuse liige. Maksuhaldur soovis küll tehingu kohta koguda täiendavaid dokumente, kuid avariile järgnenud sissenõudemenetluse alusdokumendid on hävitatud. Inkasso sissenõude dokumendid ei kuulu seaduse alusel säilitamisele. Avariis osales isiku D. G. sõiduk, avarii toimumise päeval toodi avarii toimumiskoha objektile ASSG MAIN OÜ tellimusel vähemalt neli veokitäit ehitusmaterjale.
4.Vastustaja seisukoht
4.1.Maksuotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kontrolliaktis ja maksuotsuses on toonud välja eluliselt usutav versioon kaebaja maksustamise asjaolude kohta ning seega on põhjendatud. Tõendamiskoormus on liikunud üle kaebajale (MKS § 150 lg 1) ning kaebaja ei ole seda teinud. Tulumaksukohustus tehingutelt AINFRA OÜ-ga
4.2.Vaidlust ei ole arvete tasumise üle, kuid kaebajat maksustati põhjusel, et tehtud kulude seos kaebaja ettevõtlusega ei ole tõendatud, arved on üldsõnalised ega võimalda tuvastada nende aluseks olevate majandustehingute sisu. Tehingute kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid. Kaebaja ei tõendanud maksumenetluses arvetel näidatud tehingute toimumist. Arvetelt ei selgu, kes, mis töid, mis mahus ja mis perioodil objektidel tegid, st arved ei võimalda tuvastada tehingute täpset sisu ega tasumisele kuuluva summa kujunemist. Tööde üleandmist ei saa tõendada suuliste ütluste ja üldsõnaliste arvete alusel. Tehingute ebapiisav dokumenteerimine on kaebaja riisiko.
4.3.AINFRA OÜ tehingutelt tulumaksu määramise põhjuseks ei olnud kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine, vaid tõendite koosmõjus hindamisel tekkinud järeldused. Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid tõendatud maksukohustust vähendavaid asjaolusid on jäetud arvesse võtmata. Maksusumma määramiseks hindamise teel on vajalik maksukohustuslase ulatuslik kaasaaitamiskohustuse täitmine, kuid kaebaja on seda kohustust rikkunud. TuMS § 51 lg 2 punkti 3 rakendamiseks ei ole vajalik tuvastada, kuidas on kasutatud ettevõtlusest väljaviidud raha, vaid maksuhaldur tuvastas, et tõenäoliselt võidi raha kulutada ümbrikupalkade maksmiseks. Tulumaksukohustus tehingutelt OÜ-ga Kibe Sulg ja Tasakaal Invest OÜ
4.4.Tehingutes OÜ-ga Kibe Sulg ja Tasakaal Invest OÜ esitas kaebaja tõendid alles kohtumenetluses. MKS §-st 11 tulenev maksuhalduri uurimiskohustus pole piiramatu ning samal ajal on maksukohustuslasel MKS §-st 56 tulenev kaasaaitamiskohustus. Maksuhaldur ei pea ega 4 (13)
saa arvestada asjaolude ja tõenditega, mis on teada üksnes maksukohustuslasele, kuid mida maksuhaldurile avaldatud ei ole. MKS § 92 lg 4 sätestab, et maksuhaldur ei ole maksusumma määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta. MKS § 102 lg 1 punkti 2 kohaselt maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Riigikohus on selgitanud, et maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui tõendi esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest. Selliste tõendite vastuvõtmisele seatud piirang on käsitatav kaasaaitamiskohustuse rikkumise tagajärjena. Tulumaksukohustus ASSG kassalt ja tehingutelt Capitaalne Inkasso OÜ-ga
4.5.Kaebaja ei tõendanud eriarvamuses esitatud väiteid, mille alusel oleks olnud võimalik ümber hinnata kontrolliaktis toodud järeldusi Capitaalne Inkasso OÜ tehinguga seoses. Samuti ei pidanud maksuhaldur hindama, kes on kaebaja töötajad. Kaebajat ei maksustatud tööjõumaksudega põhjusel, et tehingute kohta vormistatud dokumendid olid puudustega ja kaebaja ei tõendanud tehingute toimumist.
4.6.Väär on ka kaebaja väide, et kassaraamatu andmed loeti ebausaldusväärseks põhjusel, et kaebaja parandas menetluse käigus eksliku deklaratsiooni Ehituse Ateljee OÜ arve osas. Maksuhalduri hinnangul oli käibedeklaratsiooni parandus tingitud sellest, et üks arve oli kajastatud sisendkäibemaksu hulgas alusetult. Kassaraamat ei ole kõnesolevas küsimuses asjakohane. Arvet, mida pole väljastatud, ei saa ka kassast maksta. Saldode vahed ei saa olla sellest arvest tingitud. Koos eriarvamusega esitatud kassaraamat sisaldab ka muid vastuolusid. Näiteks on tehtud kolm väljamakset (17.11.2020 summas 4600 eurot, 12.12.2020 summas 4600 eurot ja 18.12.2020 summas samuti 4600 eurot) isikule A. S. Maksuhalduri andmetel oli Eestis üks sellise nimega isik, kes suri 01.08.2018. Jääb arusaamatuks, kellele on väljamaksed tehtud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vastuväite lahendamine
5.22.11.2021 kohtuistungil jättis kohus asja materjalide juurde võtmata kaebaja kaebuse lisad 4–
11.Kaebaja esitas selle peale vastuväite kohtu tegevusele, mille kohus jättis lahendada kohtuotsusega. Kohus leiab, et kaebaja vastuväide tuleb rahuldada osaliselt.
5.1.MKS § 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. MKS § 92 lg 4 sätestab, et maksuhaldur ei ole maksusumma määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta. MKS § 102 lg 1 punkti 2 kohaselt saab maksukohustuse vähendamiseks maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest (vt ka Riigikohtu 14.11.2007 otsus nr 3-3-1-47-07).
5 (13)
5.2.Et kaebaja tõendid 4–11 on maksumenetluses esitatud tõenditega võrreldes uued tõendid, tõi välja maksuhaldur kaebusele vastates1 ning kaebaja sellele maksuhalduri väitele vastu ei vaielnud2. Ka kohus lähtus kohtuistungiks ette valmistades menetlusosaliste ühisest arusaamast, et kaebuse lisad 4–11 on tervikuna kohtumenetluses esitatud uued tõendid, mille kohus kooskõlas MKS § 92 lg 4 ja § 102 1 punktiga 2 jättis mõjuva põhjuse puudumisel kohtuistungil menetlusse võtmata3.
5.3.Kaebaja esitas tõendite tagastamisele vastuväite, mille lahendamisel on asjakohane kaebaja juhatuse liikme esitatud seisukoht, mille kohaselt ta maksuhaldurile tõendid esitas. Kohus kontrollis vastuväite lahendamisel täiendavalt kaebuse lisa nimega „LISA02_KA lisad.pdf“, mis koondab ühes menetlusdokumendis kõiki kontrolliakti lisasid. Kontrollimisel selgus, et maksuhalduri väide, millega kaebaja oma kirjalikes seisukohtades nõustus, et kohtumenetluses on esitatud uusi tõendeid, on suuresti väär. Menetluses seni esitamata tõendid on üksnes kaebuse lisad 4, 5, 8 ja 9. Ülejäänud kaebaja esitatud tõendid olid aga maksuhalduril maksumenetlust läbi viies olemas ning nendele on ka maksumenetluses tuginetud.
5.4.Kohtumenetluses esitatud kaebuse lisa 44 pidi kaebajal olemas olema juba maksumenetluse ajal, kuid kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et see oleks maksuhaldurile esitatud maksumenetluses. Arve puudumist möönab maksuhaldur selgelt ka kontrolliakti punkti 2.1.2 alapunktis a). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud mõjuvaid põhjused, miks AINFRA OÜ arvet nr 4 maksumenetluses ei esitatud. Tõendi esitamata jätmist põhjendas kaebaja esmalt asjaoluga, et tema juhatuse liige oli haigestunud ajavahemikel 21.11.2020–04.01.2021, 16.03.2021–18-04.2021 ning 15.06.2021–29.06.2021. Ehkki nõustuda võib, et kaebaja esindaja oli suure osa maksumenetluse toimumise ajast haiguslehel, siis oli kaebajal võimalik arve nr 4 esitada koos teiste eriarvamusele lisatud tõenditega. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et tõendi esitamata jätmise võiks põhjendada haigestumisega, kuna kaebaja kinnitas kohtuistungil, et vaatamata juhatuse liikme haiguslehele jätkas kaebaja majandustegevust5. Samuti on väär ja vastuoluline kaebaja väide kohtuistungil, et tal puudus võimalus tõendite esitamist delegeerida. Nimelt jättis kaebaja tõendite asja juurde võtmise otsustamisel mulje, et tal raamatupidaja puudus6, kuid hiljem kinnitas kaebaja, et talle osutati raamatupidamise teenust7. Seega oli kaebajal olemas raamatupidaja, kes oleks saanud kaebaja palvel raamatupidamises olnud arved maksuhaldurile esitada. Kui kohus sellele vastuolule kohtuistungil viitas, siis tõi kaebaja esindaja välja, et kaebaja juhatuse liige organiseeris raamatupidamist. Kohtule ei nähtu ühtegi mõjuvat põhjust, miks juhatuse liige ei saanud organiseerida maksuhaldurile tõendite esitamist viisil, et need tõendid edastab raamatupidaja. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kohtumenetluses esitatud AINFRA OÜ arve nr 4 hilinenult esitamine ei ole põhjendatud (vt ka MKS § 102 lg 1 punkt 2) ning selles osas tuleb vastuväide kohtu tegevusele jätta rahuldamata.
Tallinna Halduskohtu 22.11.2021 kohtuistungi protokoll.
AINFRA OÜ 20.07.2020 arve nr 4.
Kohtuistungi helisalvestis kell 13:43:57
Kohtuistungi helisalvestis alates kell 13:40:10.
Kohtuistungi helisalvestis alates kell 14:05:40 .
6 (13)
5.5.Kaebuse lisad 78 ja 119 on aga kaebaja maksuhaldurile maksumenetluses esitanud10 ning selles osas on seadusliku esindaja kohtuistungil esitatud väide korrektne. Kuna tegemist on maksumenetluses esitatud tõenditega, mis on kohtule esitatud juba kontrolliakti lisadena, siis tuleb kaebuse lisad 7 ja 11 jätta asja materjalide juurde võtmata mitte põhjusel, et need on hilinenult esitatud, vaid tegemist on korduvate tõenditega. Seega kohus rahuldab selles osas vastuväite kohtu tegevusele, kuid jätab vaatamata sellele tõendid asja materjalide juurde võtmata. Kaebusele lisatud tõendite 7 ja 11 osas lähtub kohus maksumenetluses esitatud tõenditest, mis on kohtule esitatud kaebuse lisas nimega „LISA02_KA lisad.pdf“.
5.6.Kibe Sulg OÜ SEB pangakonto väljavõtte (lisa 6) ja Tasakaalu Invest OÜ LHV pangakonto (lisa 10) väljavõtete osas rahuldab kohus kaebaja vastuväite ning võtab tõendid asja materjalide juurde. Nimelt nähtub nii kontrolliaktist kui ka selle lisadest, et need tõendid peaksid maksumenetluse materjalide juures olemas olema11. Samas kaebuse lisaks oleva kontrolliakti lisade failis pangakonto väljavõtted puuduvad12.
5.7.Lisa 9, milleks on Tasakaal Invest OÜ SEB panga pangakonto väljavõte, osas kohus kaebaja vastuväidet ei rahulda ning tõendit asja materjalide juurde ei võta (HKMS § 62 lg 2). Tasakaal Invest OÜ pangakonto väljavõttest nähtub, et selle kaudu ei ole kaebaja tehingutes osalenud ning ajavahemikus 01.07.2020–31.10.2020 ei ole selle pangakontoga tehinguid toimunud. Seega ei ole Tasakaal Invest OÜ SEB pangakonto väljavõtte näol tegemist asjakohase tõendiga.
5.8.Kibe Sulg OÜ ja Tasakaalu Invest OÜ pearaamatute (kaebuse lisad 5 ja 8) osas jääb aga vastuväide samuti rahuldamata. Kibe Sulg OÜ ja Tasakaalu Invest OÜ juhatuse liige on kattuv kaebaja juhatuse liikmega. Seega olukorras, kus kaebaja juhatuse liikme hinnangul oleks olnud tehingute tõendamiseks vajalik esitada tehingupartnerite, mille juhatuse liikmeks ta ise on, pearaamatute väljavõtted, siis oleks ta saanud seda teha. Seejuures oli kaebaja juhatuse liikmele A. S., kes samaaegselt oli ka Kibe Sulg OÜ juhatuse liige ja Tasakaalu Invest OÜ juhatuse liige, teada, et maksuhaldur pearaamatu väljavõtteid küsis13. Kuna juriidiline isik osaleb õigussuhetes oma seadusliku esindaja vahendusel, siis oli kaebajal võimalik need tõendid esitada juba maksumenetluses ning nende hilinenult esitamine ei ole põhjendatud (vt ka MKS § 102 lg 1 punkt 2).
6.Eelnevast tulenevalt tuleb rahuldada kaebaja vastuväide kohtu tegevusele tõendite kogumisel osaliselt ning võtta asja materjalide juurde kaebuse lisad 6 ja 10. Kaebaja vastuväide kaebuse lisade 4–9 ja 11 tõenditena asja materjalide juurde võtmiseks jääb rahuldamata, kuid lisade 7, 9 ja 11 menetlusse võtmata jätmise osas tuleb muuta tõendite tagastamise põhjendusi. Maksuotsuse õiguspärasus
7.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas maksuhaldur luges õiguspäraselt, et tehinguid AINFRA OÜ-ga, OÜ-ga Kibe Sulg ja Tasakaal Invest OÜ-ga pole tegelikkuses toimunud. Samuti on vaidlus selles, kas Capitaalne Inkasso OÜ-le tehtud ülekanne ning arvelduskontolt võetud sularaha kasutamine oli seotud kaebaja ettevõtlusega.
OÜ Kibe Sulg arve nr 16/20. OÜ Tasakaalu Invest arved 9/20, 12/20, 16/20, 18/20, 20/20 ja 23/20.
Kaebuse lisa nimega „LISA02_KA lisad.pdf“ lk 216–222.
Kontrolliakti punkt 2.2.2 alapunkt c) ning kaebus lisa nimega „LISA02_KA lisad.pdf“ lk 255 ja 256.
Kaebuse lisa nimega „LISA02_KA lisad.pdf“ lk 251–256.
Kaebuse lisa nimega „LISA02_KA lisad.pdf“ lk 237–238 ja 241–242.
7 (13)
8.Kohus on seisukohal, et maksuotsus14 on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohtu hinnangul on maksuotsus piisavalt põhjendatud ning kontrolliaktis15 kajastatud asjaolud ja neist tehtud järeldused kinnitavad maksustamise õigsust. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, punkt 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, punkt 12). Kuna kaebuses esitatud vastuväited maksuotsusele ühtivad nendega, mida kaebaja on oma eriarvamuses16 juba maksuhaldurile esitanud ning millele maksuhaldur on vastanud, siis vastustaja põhjendustega nõustudes ei käsitle kohus eraldi kõiki kaebuses esitatud väiteid ega korda maksuhalduri kõiki põhjendusi. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
9.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et maksuotsus on põhjendamispuudusega, mistõttu on sellele sisuline vaidlustamine raskendatud. Tulenevalt uurimispõhimõttest (MKS § 11) peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra, sh tehingute tegeliku majandusliku sisu, ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud. Kontrolli tulemusena võib selguda, et tehingute kohta koostatud dokumendid ei kajasta tegelikku olukorda ning sellist järeldust peab maksuhaldur põhjendama (Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, punkt 10). Kohtupraktikas on nõuetekohaseks põhjendamiskohustuse täitmiseks loetud, kui maksuhaldur on esitanud haldusaktis oma tõenditel põhineva kahtluse ning toonud välja maksusumma arvestuse (vt nt Riigikohtu 20.06.2007 otsus nr 3-3-1-34-07, punktid 11 ja 13). Seejuures võimaldab nii haldusmenetluse seadus kui ka MKS, et maksuotsuse põhjendamisel on lubatud tugineda kontrolliaktis toodud põhjendustele. Selliselt on maksuhaldur põhjendanud oma maksuotsuseid aastaid ning seda on sel kujul ka aastaid kohtupraktikas aktsepteeritud. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks maksuhaldur maksuotsuse aluseks olevad kontrolliakti põhjendused kajastama teistkordselt maksuotsuses, selmet neile viidata.
10.Kohus nõustub, et maksuhalduri uurimispõhimõtte täitmine ei eelda eraldiseisvat taotlust, kuid sellest ei saa järeldada, et maksuhalduri uurimispõhimõte oleks absoluutne ja piiramatu. Selline seisukoht on vastuolus MKS § 10 lg-ga 3, mis sätestab menetlusökonoomia põhimõtte, ning MKS §-st 56 tuleneva maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusega. Maksuhaldur ei ole kohustatud maksukohustuslase eest tõendeid koguma ja asjaolusid välja selgitama, eriti olukorras, kus asjaolud ja tõendid on teada üksnes maksukohustuslasele endale ning nende tõendite olemasolule kaebaja ei viita. Samuti ei ole maksuhaldur kohustatud koguma tõendeid menetlusvälistelt kolmandatelt isikutelt, kui kooskõlas MKS §-ga 58 peavad tõendid olema maksukohustuslasel endal. Praegusel juhul on aga maksuhaldur kaebaja tehingupartnerite poole pöördunud ning samuti küsinud teavet krediidiasutustest. Seejuures väärib märkimist, et nt äriühingud OÜ Kibe Sulg ja Tasakaal Invest OÜ, kelle poole maksuhaldur tõendite kogumise taotlusega pöördus, on kõik kaebaja juhatuse liikmega seotud äriühingud ning sarnaselt kaebaja kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmisele jättis kaebaja juhatuse liige täitmata ka tehingupartneritele saadetud tõendite kogumise taotlused.
11.Kaebaja väide, et maksuhaldur on rikkunud ärakuulamisõigust, on paljasõnaline. Hinnates maksumenetluse tõendeid tervikuna, siis nähtub nendest maksuhalduri mõistev suhtumine kaebajasse. Kaebajale edastati kontrolliakt 18.05.2021, millele vastamise tähtaeg oli 08.06.2021 ning mida maksuhaldur pikendas kuni 22.06.2021. Seejuures ei saa olla vaidlust, et kui kaebaja
Kaebuse lisa 1. Kaebuse lisa 2.
Kaebuse lisa 8 ja kaebaja 14.12.2021 kohtunõude vastuseks esitatud eriarvamuse lisad.
8 (13)
oleks soovinud, siis oleks tal olnud võimalik ka koos eriarvamusega maksuhalduri 01.04.2021 korralduses17 toodud küsimustele vastata. Seda aga kaebaja ei teinud. Asjaolu, et maksuhaldur kaebaja esitatud vastuväidetega ei nõustunud ning kontrolliaktis toodud järeldusi ei muutnud, ei muuda ärakuulamisõigust formaalseks. Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 3 kaebaja vastuväidetele vastanud ning kohtu hinnangul on maksuhalduri vastused piisavad, et kaebaja mõistaks, miks tema vastuväidetega ei arvestatud.
12.Eelnevast tulenevalt ning kooskõlas MKS § 150 lg-ga 1 on tõendamiskoormus, et maksuotsuses määratud maksusumma on määratud valesti, läinud kaebajale üle. Tehingud AINFRA OÜ-ga
13.Tehingutes AINFRA OÜ-ga nõustub kohus maksuhalduri maksuotsuse ja selle aluseks oleva kontrolliakti põhjendustega, neid siinkohal kordamata (HKMS § 165 lg 2). Maksuhaldur ei ole AINFRA OÜ kohustusi omistanud kaebajale, vaid maksuhaldur leidis, et tehinguid AINFRA OÜga kaebaja raamatupidamises esitatud kujul ei ole toimunud. Seega on kaebaja vastavad väited asjakohatud.
13.1.TuMS § 51 lg 1 sätestab, et residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS § dele 48−50. TuMS § 51 lg 2 punkti 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuluks TuMS § 51 lg 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Raamatupidamise algdokument peab muu hulgas kajastama õigesti tehingu majanduslikku sisu ja osapoolte nimesid. Kui algdokument ei vasta nõuetele, puudub vajadus tuvastada, kas kulutus on ettevõtlusega seotud või mitte (vt nt Riigikohtu 13.02.2014 otsus nr 3-3-1-83-13, punkt 19). Seejuures ühte tehingut võib tõendada ja tihti tõendabki ühtse algdokumendi asemel mitu dokumenti (Riigikohtu 11.01.2012 otsus nr 3-31-46-11, punkt 10). Tehingut võib tõendada nt leping, ehitustööde üleandmine-vastuvõtmine, ehitustööde päevik, arve, omavaheline e-kirjavahetus jne. Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse (sh ehitustööde) eest, kuid teenuse saamise fakt pole usaldusväärselt tuvastatav, tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada TuMS § 51 lg 2 punkti 3 alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2012 otsus nr 3-3-1-12-12, punkt 18).
13.2.Õige on maksuhalduri maksuotsuses ning selle aluseks olevas kontrolliaktis tehtud järeldus, et AINFRA OÜ-le tehtud väljamaksed tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks, kuna nende kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Raamatupidamise seaduses (edaspidi RPS) reguleerivad majandustehingute dokumenteerimist ja algdokumenti §-d 6 ja 7. Nõuetekohasel algdokumendil tuleb muu hulgas märkida majandustehingu toimumise aeg (punkt 1), majandusliku sisu kirjeldus (punkt 2) ning arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa (punkt 3). Tehingutest AINFRA OÜ-ga esitas kaebaja maksuhaldurile üksnes arved18. Lepinguid või muid tehingutega seotud asjaolusid (nt e-kirjavahetus, arvel nr 22 märgitud akti vms) kaebaja maksuhaldurile ei esitanud. Samuti ei vastanud kaebaja maksuhalduri 01.04.2021 esitatud täiendavatele küsimustele19. Nt soovis maksuhaldur teada, kuidas algas äriühingute vaheline koostöö (küsimus 3.17) ja miks otsustati koostööd teha just AINFRA OÜ-ga (küsimus 3.20) jms. Samuti ei esitatud maksuhaldurile küsimuste järgselt arvet nr 4 (küsimus 3.21). Et AINFRA OÜ-ga toimunud tehingutele oleks
Kaebuse lisa nimega „LISA02_KA lisad.pdf“ lk 66–70 Kaebuse lisa nimega „LISA02_KA lisad.pdf“ lk 104–125
Kaebuse lisa nimega „LISA02_KA lisad.pdf“ lk 66–70
9 (13)
kaebaja vastanud maksuhalduriga peetud kirjavahetuses, nagu kaebaja kohtuistungil väljendas, seda kohtule ei nähtu.
13.3.AINFRA OÜ arvetel on tehinguid kirjeldatud järgmiselt: Arve nr 3, sisu – „ehitusmaterjalid ja kutus“, ühikuhind 85 eurot, kogus 1; Arve nr 6, sisu – „kutus ja majanduskulud“, ühikuhind 200 eurot, kogus 1; Arve nr 12, sisu – „trassidetood“, ühikuhind 1227,65 eurot, kogus 1; Arve nr 16, sisu – „fassaaditood“, ühikuhind 2200 eurot, kogus 1; Arve nr 17, sisu – „fassaaditood“, ühikuhind 2000 eurot, kogus 1; Arve nr 18, sisu – „abitood“, ühikuhind 350 eurot, kogus 1; Arve nr 20, sisu – „fassaaditood“, ühikuhind 500 eurot, kogus 1; Arve nr 22, sisu – „akt1 viimistlustood“, ühikuhind 3012 eurot, kogus 1; Arve nr 23, sisu – „fassaaditood“, ühikuhind 3020 eurot, kogus 1; Arve nr 25, sisu – „fassaadile tööd“, ühikuhind 3000 eurot, kogus 1; Arve nr 26, sisu – „fassaaditood“, ühikuhind 2720 eurot, kogus 1; Arve nr 27, sisu – „fassaaditood“, ühikuhind 1000 eurot, kogus 1; Arve nr 28, sisu – „santehnilised tood“, ühikuhind 3000 eurot, kogus 1; Arve nr 29, sisu – „santehnilised tood ajandi poik 4“, ühikuhind 1040 eurot, kogus 1; Arve nr 30, sisu – „fassaaditood“, ühikuhind 3000 eurot, kogus 1; Arve nr 31, sisu – „elektritood“, ühikuhind 2000 eurot, kogus 1; Arve nr 32, sisu – „elektritood“, ühikuhind 650 eurot, kogus 1; Arve nr 33, sisu – „elektritood“, ühikuhind 1500 eurot, kogus 1; Arve nr 34, sisu – „elekteitood“, ühikuhind 3000 eurot, kogus 1; Arve nr 35, sisu – „elektritööd“, ühikuhind 1700 eurot, kogus 1; Arve nr 38, sisu – „elektritööd“, ühikuhind 450 eurot, kogus 1; Arve nr 39, sisu – „elektritööd“, ühikuhind 500 eurot, kogus 1. Seega on AINFRA OÜ arvetel märgitud küll üldine töö kirjeldus (va arved 3 ja 6), kuid arvetest ei nähtu, milliseid töid ja millises mahus tehti, samuti kuidas kujunes hind. Selliseid asjaolusid ei nähtu ühestki kaebaja esitatud tõendist või seisukohast ning kaebaja ja AINFRA OÜ vahel ei ole ka vormistatud dokumente, mille põhjal saaks tehingu majanduslikku sisu tuvastada. Puudused teenuse kirjeldamisel panevad tõendamiskoormuse kaebajale (vt Riigikohtu 22.06.2009 otsus nr 3-3-1-43-09; 04.12.2013 otsus nr 3-3-1-57-13; 02.10.2003 otsus nr 3-3-1-50-03; 03.03.2014 otsus nr 3-3-1-65-13; 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, punkt 15; 25.03.2009 otsus nr 3-3-1-3-09 ja 20.06.2007 otsus nr 3-3-1-34-07, punkt 13). Kuigi ehitusteenuse osutamise lepingule ei ole ettenähtud vorminõuet, siis ei saa pidada tavapäraseks, et tehingute kohta puuduvad peale arvete ja raha maksmise igasugused muud dokumendid. Ehitusteenuse soetamist lepingut sõlmimata ja peale arvete muid dokumente koostamata (nt aktid tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta vms) ei saa pidada majanduslikes tehingutes väga tavapäraseks. Ka nt Mäekivi Ehitus OÜ-ga, kes AINFRA OÜ-ga samal ajal Aiandi põik 4 ehitusel töid tegi, või Rinholm OÜ-ga, kes tegi Aiandi põik 4 katusetöid, on sõlmitud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid20. Miks AINFRA OÜ-ga akte ei sõlmitud, seda kaebaja ei ole põhjendanud. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud seisukohta, et teenuse osutamise dokumenteerimata jätmisel võtab isik endale teadlikult riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tõendada (Riigikohtu 04.12.2013 otsus nr 3-3-1-57-13, punkt 16). Ainuüksi arvete vormistamine ja nende alusel raha kandmine pangakontole ei tähenda veel vältimatult, et tehingud tegelikult ka toimusid. Arveid saab vormistada ja raha üle kanda ka ainult selleks, et jätta mulje tehingute toimumisest.
Kaebuse lisa nimega „LISA02_KA lisad.pdf“ lk 322–325. 10 (13)
13.4.Kohtu hinnangul kinnitavad tehingute mittetoimumist ka A. G. ütlused, kelle abikaasa on viimase sõnul AINFRA OÜ juhatuse liige üksnes paberil. Maksuhaldur küsis A. G., kas ja kuidas on ASSG Construction OÜ seotud AINFRA OÜ-ga21. A. G. vastas, et kuna ta kokkulepete kohaselt tööl ei käinud, siis leppis ta A. kokku, et kui mingid tööd on tehtud, siis väljastab tema äriühing AINFRA OÜ (kus juhatuse liikmeks on abikaasa, kuid vaid paberite järgi, tegelikult ei tea ta ettevõttest midagi) kaebajale arve. A. G. sõnul väljastas ta päris palju arveid, mille kogumahtu ja summasid ta ei mäletanud. Küll aga tõi A. G. välja, et AINFRA OÜ nimel teostasid töid nii tema ise kui ka teised AINFRA OÜ töötajad, kuid nende nimesid ta ei mäleta. AINFRA OÜ arved esitati ajavahemiku 20.07.2020–24.10.2020 eest ning kohus ei pea eluliselt usutavaks, et ca 3 kuud hiljem ei suuda isik meenutada teisi endaga koos töötanud ja kaebajale ehitustöid osutanud isikute nimesid ning seda olukorras, kus isik ise kinnitas, et tema abikaasa AINFRA OÜ tegevusega ei tegelenud, vaid tema ise vormistas arveid. Kuna töötasu väljamaksetega seotud deklaratsioonid on isikupõhised, siis kui AINFRA OÜ-s oleks reaalsed töötanud isikud, siis oleks pidanud A. G. neid ka suutma nimetada.
13.5.Ka A. T. ütlustest22 nähtub, et ta töötas alates 2020. aasta septembri lõpust kaebaja heaks aadressidel Aiandi põik 4 ja 6 objektijuhina ning tema sõnul AINFRA OÜ oli küll alltöövõtja, aga seda tööjõurendi ja siseviimistluse osas. Seega ei vasta arved objektijuhi sõnadele.
14.Eelnevast tulenevalt ning koos maksuhalduri järeldustega on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole tehingute kohta AINFRA OÜ-ga esitanud ühtegi dokumenti, mis kas ühiselt või eraldiseisvalt vastaks raamatupidamise algdokumendi nõuetele ning kinnitaksid arvete vastavust reaalsele olukorrale. Eelnev tähendab, et AINFRA OÜ-ga väidetavalt tehtud tehingute dokumendid ei ole nõuetekohased algdokumendid tulumaksuvabade väljamaksete tegemiseks (TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 punkt 3). Seega on maksuotsus õiguspärane ja põhjendatud osas, millega AINFRA OÜ-le tehtud väljamaksed loeti ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ning need maksustati tulumaksuga.
15.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et praegusel juhul oleks olnud maksuhaldur kohustatud määrama AINFRA OÜ-ga tehtud tehingute maksusumma hindamise teel. Riigikohus selgitas 17.12.2013 otsuse nr 3-3-1-49-13 punktis 20, et hindamise teel maksustamisel tuleb maksukohustuslasel täita kaasaaitamiskohustust määral, mis võimaldaks hindamist läbi viia. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas oleks maksuhaldurile maksumenetluses esitatud teabe pinnalt olnud hindamise läbiviimine võimalik. Maksusumma määramiseks hindamise teel tulnuks kaebajal hiljemalt kontrolliakti peale esitatud eriarvamusega esitada sellised andmed, mis annavad täpse ja kontrollitava ülevaate tehtud töödest, nende kogustest ning kokku lepitud hinnast (vrd nt Riigikohtu 19.11.2014 otsuse nr 3-3-1-55-14, punkti 24). Seda aga kaebaja teinud ei ole. Kohus nõustub maksuhalduriga, et maksusumma määramine hindamise teel ei olnud võimalik, kuna maksukohustuslane pole ka kohtumenetluses näidanud, et tal on vajalikud andmed hindamise läbiviimiseks. Kui hindamine polnud võimalik, ei saa asjaolu, et maksuhaldur ei kaalunud hindamise läbiviimist, tingida maksuotsuse tühistamist. Tehingud Kibe Sulg OÜ-ga
16.Maksuhaldur leidis, et tehinguid Kibe Sulg OÜ-ga ei ole toimunud ning esitatud arve23 ei vasta raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele. Ka selles osas nõustub kohus lõppjäreldustes, et arve tasumine ei olnud kaebaja ettevõtlusega seotud, maksuhalduri järeldustega, kuid kohus ei nõustu maksuhalduri kõigi põhjendustega. Seejuures tuleb möönda, et maksuhaldur ei ole sisuliselt analüüsinud ASSG MAIN OÜ ja kaebaja vahel sõlmitud
Kaebuse lisa nimega „LISA02_KA lisad.pdf“ lk 164. Kaebuse lisa nimega „LISA02_KA lisad.pdf“ lk 209–210.
Kaebuse lisa nimega „LISA02_KA lisad.pdf“ lk 216.
11 (13)
kokkulepet. Tegemist on uurimiskohustuse rikkumisega ning maksuotsuse põhjendamispuudusega, mis aga ei too kaasa selles osas maksuotsuse tühistamist (HMS § 58). Kui maksuhaldurile esitatakse tõendid, siis tuleb maksuhalduril neid analüüsida ja sisuliselt hinnata ning kui maksuhalduri hinnangul on tegemist ebausaldusväärse tõendiga, siis see ka konkreetselt välja tuua ning põhjendada.
17.Kibe Sulg OÜ arve 16/20 viitab haldusasjale 3-19-1821, mille osaliseks kaebaja ei olnud. Viidatud haldusasja osaliseks oli ASSG MAIN OÜ. Seda maksuhaldur maksuotsuses ega ka kontrolliaktis välja ei too. Samuti ei nähtu maksuotsusest või kontrolliaktist, millises osas arve raamatupidamist reguleerivate õigusaktide nõuetele ei vasta. Kohtu hinnangul on tegemist suhteliselt tavapärase õigusteenuse osutamise arvega. Kohus nõustub kaebajaga, et üldjuhul on äritegevusest lähtuvate kohtuvaidluste kulud ettevõtlusega seotud kulud, millelt tulumaksu määramine ei ole põhjendatud. Sellest võib aga olla erandeid, nt olukord, kus äriühing on tasunud kohtukulusid kolmanda isiku eest nagu see on toimunud praegusel juhul. Sellisel juhul tõusetub küsimus sellest, kas selline kulu on seotud kaebaja majandustegevusega.
18.Kaebaja esitas eriarvamusega 01.06.2020 sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt oli kaebaja kohustatud tasuma ASSG MAIN OÜ õigusabikulud ning seda põhjusel, et ehitustööde maht vähenes Paevälja tee 24 ja 25 ning Aiandi põik 4 ja 6 objektidel. Kohtu hinnangul ei ole esitatud kokkulepe piisav selleks, et tõendada arve seotust kaebaja majandustegevusega. Tõendeid ehitustööde vähenemise kohta esitatud ei ole ning neid ei nähtu ka kokkuleppest. Kokkuleppes on üksnes abstraktselt toodud välja, et ehitustööde mahud on või võivad olla väiksemad eelkõige varikatuste arvelt nimetatud objektidel, tulenedes korteriomanike sellekohasest soovist (kokkuleppe punkt 2.1). Seega on kokkulepe üldine ja tõendamata. Selleks, et väita kolmanda isiku kulusid oma majandustegevuse kuludena tuleb isikul eriti hoolikas olla tehingute dokumenteerimisel ja tõendamisel. Praegusel juhul ei ole aga kaebaja maksuhalduri küsimustele, mis puudutavad Kibe Sulg OÜ arvet, vastanud ning kokkuleppest ei nähtu, kas väidetav tasaarvestamine oli üldse reaalne ja vajalik. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Kibe Sulg OÜ arve seos kaebaja majandustegevusega on tõendamata ning maksu määramine TuMS § 51 lg 2 punkti 3 alusel õiguspärane. Tehingud Tasakaal Invest OÜ-ga
19.Tasakaal Invest OÜ-ga tehingute toimumise tõendamiseks esitas kaebaja maksuhaldurile arved24 ning vaidlust ei ole, et need on tasutud. Maksuhaldur leidis, et tehinguid Tasakaal Invest OÜ-ga ei ole tegelikkuses toimunud ning tegemist on väljamaksetega, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Maksuhalduri hinnangul ei vasta arved nõuetele, kuna nendest ei selgu teenuse täpne sisu ning nende alusel on osutatud teenuseid, mille täitmise kohustus oli A. S. kaebaja juhatuse liikmena. Maksuhalduri hinnangul on arvete eesmärgiks maksukohustuse vähendamine ning kaebaja ettevõtlusest sularaha maksuvabalt väljaviimine. Kohus nõustub maksuhalduriga ning ei korda maksuotsuses ja selle aluseks olevas kontrolliaktis toodud seisukohtadega (HKMS § 165 lg 2).
20.Tasakaal Invest OÜ arved on kõik identsed, sisaldades 1 tunni ulatuses kliendi konsultatsiooni, 5 tunni ulatuses dokumentatsiooniga tutvumist ning 3,5 tunni ulatuses kohtupraktika analüüsi. Maksuhaldur küsis 01.04.2021 kaebajalt tehingute kohta Tasakaal Invest OÜ-ga25, kuid kaebaja maksuhalduri küsimustele ei vastanud. Maksuhaldur soovis muu hulgas teada, mis teenuse eest arved on esitatud, keda ja mis küsimustes konsulteeriti, mis dokumentidega tutvuti, kellega peeti läbirääkimisi. Lisaks palus maksuhaldur selgitada, et kui A. S. oli kaebaja juhatuse liige, siis miks
Kaebuse lisa nimega „LISA02_KA lisad.pdf“ lk 217–222. Kaebuse lisa nimega „LISA02_KA lisad.pdf“ lk 66–69. 12 (13)
osutati teenuseid Tasakaal Invest OÜ kaudu (küsimus 3.12). Ehkki välistatud ei ole, et juhatuse liige ostab teenust sisse iseenda äriühingult26, siis tuleb ka selliste tehingute puhul maksukohustuslasel tõendada tehingu toimumist ning suuta selgitada, milles sisseostetud teenuse osutamine seisnes. Üksnes arvete väljastamine ning nende tasumine ei ole teenuse osutamine. Samuti ei piisa tehingute toimumise tõendamiseks juhatuse liikme lepingu punktis 2.3 toodust, mille kohaselt 03.2020–03.2021 ei rakenda juhatuse liige oma ülesannete täitmisel oma eriteadmisi ning sellekohase teenuse sisseostmine on lubatav juhatuse liikmega seotud ettevõtetelt27. Praegusel juhul ei ole kaebaja esitanud tõendeid ega selgitanud, millist õigusteenust nende arvete alusel saadi. Eelnevast tulenevalt on õige maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt ei vasta arved raamatupidamist reguleerivate õigusaktide, sh KMS § 37, nõuetele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et maksuotsus on Tasakaalu Invest OÜ tehingute osas õiguspärane. Tehingud Capitaalne Inkasso OÜ-ga ja kaebaja kassa
21.Capitaalne Inkasso OÜ tehingute ja kaebaja kassa osas nõustub kohus samuti maksuhalduriga maksuotsuse punkti 2.3 ning 3.3 ja kontrolliakti punkti 2.3 põhjendusi kordamata (HKMS § 165 lg 2). Maksuhaldur on põhjendatult seadnud kahtluse alla esitatud tõendite usaldusväärsuse ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid ja väiteid, mis maksuhalduri järeldused võiks kummutada, ehkki maksuotsuse punktis 3.3 on maksuhaldur sellised tõendid, mis kahtlust võiks kummutada, välja toonud. Kaebaja tõi kohtumenetluses välja üksnes selle, et avariile järgnenud sissenõudemenetluse alusdokumendid on hävitatud, kuna need ei kuulu seaduse alusel säilitamisele. Kaebaja ei ole vastavat väidet põhistatud. Ühestki õigusaktist ei nähtu, et inkassoteenust ostutavatele firmadele ei kohaldu raamatupidamisseaduse ning maksukorralduse seaduse säte, mille kohaselt raamatupidamise algdokumente tuleb säilitada 7 aastat. Samuti ei pea kohus usutavaks, et kui avarii toimus, siis ei ole sellest säilinud ühtegi dokumentaalset tõendit.
22.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et maksuotsus on määratud maksusumma osas õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Menetluskulud
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, siis jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Vt ka Riigikohtu 04.03.2020 otsus nr 3-18-1740 Vt eriarvamuse lisa 7, esitatud kohtule 14.12.2021 13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.