TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

dokumendid ning edastada elektronpostiaadressile [email protected].

ASJAOLUD

Harju Maakohtu 26.01.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2/1-517/01 tunnistati Xxxx teovõimetuks ning tema eestkostjaks määrati Xxxx. Harju Maakohtu 29. detsembri 2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-69034 lõpetati Xxxx eestkostja volitused Xxxx suhtes ja vabastati ta eestkostja ülesannete täitmisest. Kohus pikendas eestkostet Xxxx kõigi asjade ajamiseks ja jättis Xxxx vallale Xxxx Vallavalitsuse kaudu kui eestkosteasutusele eestkostja kohustuste täitmise Xxxx suhtes kolmeks aastaks või kuni füüsilisest isikust eestkostja määramiseni. Tsiviilasjas 2-11-38278 pikendas kohus 16.12.2011 määrusega Xxxx üle seatud eestkostet viis aastat. Kohus määras Xxxx eestkostjaks kuni 16.12.2016 Xxxx Vallavalitsus. Xxxx Vallavalitsus palub pikendada eestkostet Xxxx kõigi asjade ajamiseks viieks aastaks ning määrata tema eestkostjaks Narva linna Narva Linnavalitsuse kaudu. Xxxx ́le RÕA korras määratud esindaja palus pikendada Xxxx valla (Xxxx Vallavalitsuse kaudu) volitusi Xxxx eestkostjana järgnevaks viieks aastaks või alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et eestkostja Xxxx valla volitusi ei tule pikendada eestkostja nõusoleku puudumise tõttu, siis kaasata tsiviilasja 2-08-69034 menetlusse puudutatud isikuna Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) ja määrata Xxxx uueks eestkostjaks järgnevaks viieks aastaks Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse, eksperdiarvamuse ning Xxxx esindaja seisukohaga, leiab, et on põhjendatud pikendada Xxxx üle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut.

Harju Maakohtu 26.01.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2/1-517/01 tunnistati Xxxx teovõimetuks ning tema eestkostjaks määrati Xxxx. Harju Maakohtu 29. detsembri 2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-69034 lõpetati Xxxxeestkostja volitused Xxxx suhtes ja vabastati ta eestkostja ülesannete täitmisest. Kohus pikendas eestkostet Xxxx kõigi asjade ajamiseks ja jättis Xxxx vallale Xxxx Vallavalitsuse kaudu kui eestkosteasutusele eestkostja kohustuste täitmise Xxxx suhtes kolmeks aastaks või kuni füüsilisest isikust eestkostja määramiseni. Tsiviilasjas 2-11-38278 pikendas kohus 16.12.2011 määrusega Xxxx üle seatud eestkostet viis aastat. Kohus määras Xxxx eestkostjaks kuni 16.12.2016 Xxxx Vallavalitsus. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 13.10.2016 aktist nr 557 (ekspert ) nähtub, et Xxxx ́l esineb xxxx. Isik ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Oma elu ta iseseisvalt korraldada ei suuda. Isiku vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid (sh perekonnaõiguslikke), teostada valimisõigust. See suutmatus on kestev. Isikut ei ole võimalik kuulata kohtuistungil, kus arutatakse tema eestkoste pikendamise küsimust. Temale tuttavas tavalises keskkonnas on teda võimalik kuulata ja see ei tekita isiku tervisele kahjulikke tagajärgi. Isikule on vajalik määrata eestkostja. Isiku vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Eestkostja ülesandeks jäävad kõik tehingud kuni elupuhuselt. Xxxx vald on oma kirjalikus avalduses märkinud, et Xxxx vaimne seisund ei ole muutunud, ta vajab jätkuvalt eestkostet kõigi asjade ajamiseks, kuna ta ei ole võimeline ise oma huvisid kaitsma. Xxxx sõltub täielikult kõrvalabist, ta ei räägi ning ei ole muul viisil võimeline väljendama oma tahet. Eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Xxxx esindaja RÕA korras esitas kohtule Xxxx vanemtegevusjuhendaja Maria Xxxx vastuse päringule, millest selgub, et Xxxx tervislik seisund on endiselt kehv – isik ei ole võimeline adekvaatselt ja arusaadavalt suhtlema, ta on küll kaasatav tegevustesse, kuid teeb kõike kaasa oma võimete piiret. Xxxx ́l puudub püsivus ja keskendumisvõime ning keerulisemaid ülesandeid täitma pole ta võimeline. Ta ei oska lugeda, kirjutada ega tunne kella. Iseseisvalt Xxxx territooriumilt ta väljas ei käi ning ta ei saaks sellega hakkama. Väljaspool hooldekodu piire, vajab ta kindlasti saatja abi. Xxxx vajab ööpäevaringset erihooldusteenust ja kindlasti on talle vajalik eestkostja olemasolu. Praeguse eestkostja (Xxxx valla) osas hooldekodul pretensioonid puuduvad. Ekspertiisiaktist nr. 557 nähtuvalt esineb Xxxx ́l xxxx. Xxxx vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Kohus on esitatud materjalide põhjal veendunud, et Xxxx ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama talle eestkoste seadmise küsimuses (TsMS § 524 lg 5 p 2). Lähtudes eeltoodust ja arvestades Xxxx psüühilist seisundit, leiab kohus, et Xxxx eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik Xxxx huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku Xxxx psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, Xxxx ́le riigi õigusabi korras määratud esindaja ja Xxxx valla (Xxxx Vallavalitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et Xxxx eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt Xxxx esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti Xxxx esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma

ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et Xxxx üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks on Xxxx huvide kaitseks endiselt vajalik, on Xxxx endiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et Xxxx ei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on Xxxx eestkostja ülesandeid täitnud Xxxx vald (Xxxx Vallavalitsuse kaudu). PKS § 205 lg 3 kohaselt kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Xxxx vald on märkinud, et eeldada, et Xxxx vald jääbki täitma eestkostja ülesandeid kõigi Valkla hooldekodus kunagi viibinud isikute suhtes, on ebaõiglane ja kahetsusväärne. Xxxx valla eestkostekoormus on suurimaid Eestis ning eestkosteasutus ei tule sellega toime viisil, et kõigi eestkostetavate inimõigused oleks piisavalt kaitstud ja huvid esindatud. Seetõttu ei ole Xxxx vald nõus jätkama Xxxx eestkostjana. Xxxx ́l lähedased puuduvad, seega füüsilisest isikust eestkostjat leida on võimatu. Xxxx on sündinud Narvas – võiks kaaluda võimalust, et Narva linn asub täitma tema suhtes eestkostja ülesandeid ning registreerib ta rahvastikuregistris enda elanikuks. Xxxx esindaja oli seisukohal, et ei ole mõistlik vabastada eestkostja kohustustest Xxxx valda ja määrata uueks eestkostjaks Narva linna, sest juba logistiliselt jääb Narva linn kaugeks Xxxx kodust ning eestkostetava huvid ei oleks sellisel juhul parimal määral kaitstud. Eestkostjal peab olema võimalus eestkostetava huvide eest hoolitseda, vajadusel temaga kohtuda, tema eest tehinguid teha jms. Suure vahemaa tõttu oleks Narva linnal äärmiselt raske eestkostja ülesandeid isiku parimaid huvisid silmas pidades täita ning silmas pidada eeskostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Ühtlasi oleks ilmselt raskendatud vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuste kättesaadavus eestkostetavale. Lisaks, Xxxx ́l puudub Narva linnaga käesoleval ajal igasugune seos ning isiku sündimine Narva linnas ei tähenda esindaja hinnangul seda, et Narva linn peaks asuma eestkostja ülesandeid täitma. Xxxx pole kõige tugevamalt seotud Narva linnaga, esindajale teadaolevalt puuduvad tal Narva linnaga olulised sidemed (v.a sünnifakt). Esindaja hinnangul pole käesoleval juhul täidetud PKS § 198 lg 1 nimetatud tingimused, mis võimaldaks Xxxx valda eestkostja kohustusest vabastada ning eestkostja ametiaega mitte pikendada. Xxxx ́l pole lähedasi või sugulasi (s.t füüsilisi isikuid), keda oleks võimalik eestkostjaks määrata. Xxxx esindaja leiab, et eestkostetavale oleks parim, kui tema eestkostja ülesandeid jääks täitma tema tervisliku olukorra ja eluoluga juba tutvunud Xxxx vald, kes teab, milliseid kohustusi tuleb Xxxx eestkostjana täita. Alternatiivselt, juhul, kui kohus peab Xxxx valla selgitusi eestkostjana jätkamisest keeldumiseks põhjendatuks ja leiab, et tuleb leida uus eestkostja, siis leiab esindaja, et eestkostja ülesandeid võiks täitma asuda Harku vald, sest hooldekodu, kus Xxxx viibib asub xxxx.

Kohus nõustub Xxxx esindaja seisukohaga, mille kohaselt Xxxx ́l puudub Narva linnaga käesoleval ajal igasugune seos ning isiku sündimine Narva linnas ei tähenda seda, et Narva linn peaks asuma eestkostja ülesandeid täitma. Lisaks jääb Narva linn kaugeks Xxxx kodust ning eestkostetava huvid ei oleks sellisel juhul parimal määral kaitstud. TsÜS § 14 kohaselt on isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. TsÜS § 15 lg 3 kohaselt eestkoste all oleva piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks loetakse eestkostja elukoht. Eestkostja nõusolekul võib selle isiku elukohaks olla koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kui piiratud teovõimega täisealine isik on pandud pikemaks ajaks psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse ning talle on määratud eestkostja, on tema elukohaks eestkostja elukoht. Xxxx eestkostjaks on määratud Xxxx vald (Xxxx Vallavalitsuse kaudu). Samuti nähtub rahvastikuregistrist, et Xxxx kehtivaks elukohaks on Xxxx vald. Rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 48 lg 2 p 3 sätestab, et elukoha aadressil õiguslik tähendus avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Eestkostja ülesannete täitmine omavalitsuse poolt kohtu määramisel PKS § 205 lg 3 alusel sh omavalitsuse nõusolekuta, on avalike ülesannete täitmine. Silmas tuleb pidada, et seadusest tulenev eestkoste teostamise kohustus on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne ja RRS § 48 lg 2 p 3 on erisäte TsÜS §-de 14 ja 15 suhtes. Seega tuleb omavalitsuse kui eestkosteasutuse poolt eestkostja ülesannete täitmisel lähtuda eestkostetava rahvastikuregistri järgsest elukohast. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud pikendada Xxxx valla (Xxxx Vallavalitsuse kaudu) volitusi Xxxx eestkostjana. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et Xxxx ́le tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 29.11.2021. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Xxxx valda (Xxxx Vallavalitsuse kaudu) esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. novembril.

Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle neljaaastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.