V.H.i kaebus Maksu- ja Tolliameti maksuotsusele nr 12.2-5/22737
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja V.H., esindaja Igor Sumarok Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rivo Koemets
RESOLUTSIOON
Jätta V.H.i kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, s.o hiljemalt 05.12.2019 (vt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
10.08.2018
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 10.08.2018 maksuotsusega nr 12.2-5/22737 määrati V.H.ile tasumisele kuuluvat tulumaksu maksustamisperioodi 2016 eest summas 11 011,60 eurot. Maksuotsuse põhjendused: 1.1 Hollandi Kuningriigi maksuhaldurilt teabevahetuse korras saadud andmetel on Hollandi äriühing Biglift Holding B.V. teinud V.H.ile maksustamisperioodil 2016 töötasu väljamakseid summas 67528,00 eurot, millelt tulumaksu kinni peetud ei ole. Residendist füüsilise isiku 2016 tuludeklaratsiooni V.H. esitanud ei ole. 1.2 07.08.2018 Hollandi maksuhaldurilt saadud andmetel töötas V.H. Hollandi äriühingus Biglift Holding B.V. meremehena rahvusvahelistes vetes perioodidel 01.01.2016 kuni 31.12.2016 ja sai palgatulu summas 67 528,00 eurot, mis ei ole Hollandis tulumaksuga maksustatud. Nimetatud palgatulult tasus V.H. sotsiaalkindlustuse makse ja makseid kokku summas 9 490,00 eurot.
1.3 Rahvastikuregistri andmetel on V.H.i elukoht aadressil xxxxxxxx Tallinn, mistõttu MTA luges V.H.i Eesti maksuresidendiks. Ka Hollandi Kuningriigi poolt väljastatud tõendil on V.H.i elukohana märgitud xxxxxxx, Tallinn. 1.4 Käesoleval juhul kohaldub V.H.i välisriigis saadud tulude maksustamisel Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu art 15, mis reguleerib palgateenistuse maksustamisõigust Eesti ja Hollandi vahel. Viidatud artikli lg 3 kohaselt maksustatakse rahvusvahelises transpordis kasutatavatel meresõidukitel toimunud teenistuse eest saadud tasu ainult residendiriigis ehk Eestis. See tähendab, et Hollandile ei ole antud selle sättega õigust maksustada Eesti residendist meremehe tulu, vaid see maksustatakse Eestis.
2.V.H. esitas 15.10.2018 maksuotsusele vaide, mis jäeti MTA 29.10.2018 vaideotsusega nr 61/4213-2. Vaideotsuse põhjendused: 2.1 Vaide lahendaja möönab, et 06.2010 teatises nr 9-3/17505 asus maksuhaldur eelviidatud Maksulepingu sätet kohaldades ekslikult seisukohale, et Eestil ei ole õigust maksustada residendi poolt Hollandi rahvusvahelises transpordis kasutatavatel meresõidukitel toimunud teenistuse eest saadud tasu. Kuigi vaide lahendaja nõustub, et eelviidatud teatis on käsitletav haldusaktina (olgugi et see ei vasta haldusaktile esitatavatele vorminõuetele), ei saa taoline haldusakt tekitada õiguslikku siduvust järgmiste maksustamisperioodide suhtes. Korduva kontrollimise ja maksuotsuse muutmise piirangud puudutavad üksnes seda perioodi, mille osas on maksukohustus siduvalt kindlaks määratud. Vaidlus puudub selles, et maksustamisperioodi 2016 osas ei ole maksuhaldur V.H.i suhtes varem kontrolli läbi viinud ega maksuotsust teinud. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat. Seega olukorras, kus varasemalt, 2010 on maksuhaldur kohaldanud maksulepingut ebaõigesti ning asunud vaide esitaja 2009 eest esitatud tuludeklaratsioonis deklareeritud tulumaksukohustuse osas ekslikult seisukohale, et Hollandi rahvusvahelises transpordis kasutatavatel meresõidukitel toimunud teenistuse eest saadud tasu ei kuulu tulumaksuga maksustamisele Eestis, on see seisukoht siiski siduv üksnes 2009. a maksustamisperioodi suhtes ega saa vaide esitajal tekitada õiguspärast ootust, et maksuhaldur kordab hiljem oma eksimust. Lisaks, olenematult sellest, kas välisriigis teenitud tulu kuulub maksustamisele Eestis või välisriigis, on residendist füüsiline isik tulumaksuseaduse (TuMS) § 44 lg 13 järgi kohustatud deklareerima tuludeklaratsioonis ka sellise välisriigis teenitud tulu, mida TuMS sätete või välislepingu alusel Eestis ei maksustata. Vaide esitaja aga 2010-2016 eest tuludeklaratsioone ei esitanud. 2.2 Maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lg 3 kohaselt riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Seega eeldab maksuvõla kustutamise otsustamine esiteks maksukohustuslase põhjendatud kirjalikku taotlust. Vaide esitaja volitatud esindaja on küll esitanud eelnevalt maksumenetluses 23.02.2018 e-kirjas vaidega samasisulise vastuväite, kuid sellel puudub allkiri ning ka oma
esindusõigust tõendava volikirja esitas vaide esitaja esindaja alles 22.10.2018 vaidemenetluse käigus. Teiseks aga ei ole võimalik maksuvõla kustutamise taotlust läbi vaadata enne vastava maksukohustuse maksuarvestusse kandmist. Maksukohustus aga on maksuarvestusse kantud alles vaidlustatava maksuotsusega. Isegi kui selles asjas esineksid asjaolud, mis võimaldaksid maksuvõlga kustutada, ei omaks see mingit tähtsust vaidlustatava maksuotsuse õiguspärasuse seisukohast. Võimalike maksuvõla kustutamise aluste esinemine ei ole maksukohustust vähendavaks asjaoluks, millega maksuhaldur peaks arvestama maksusumma määramisel.
3.V.H. esitas 23.11.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 10.08.2018 maksuotsuse nr 12.2-5/22737 tühistamiseks täies ulatuses või alternatiivselt intresside osas. Kohus võttis kaebuse 03.01.2019 menetlusse ja määras vastustajaks MTA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebuse põhjendused. 4.1 Vaidlus ei ole asjaolu üle, et vastustaja poolt esitatud teatis maksukohustuste puudumise kohta on haldusakt. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et vastustajale saadetud 2010 teatis on õiguspärane haldusakt. Antud haldusakt on ka kehtiv, sest tehtud teatavaks seaduses sätestatud korras ja see ei ole vaidlustatud. Kaebaja arvates ei ole õiglane kohaldada tema suhtes makset selle perioodi eest, millal kehtis vastustaja poolt väljastatud kehtiv haldusakt. 4.2 Vaidlust ei ole asjaolu üle, et seoses maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoluga, et kaebaja ei ole Eesti maksuresident, siis kaebaja perekond ei saanud Eestis sotsiaalseid garantiisid, sh tema lapsed pole saanud ka riiklikke toetusi. Kirjavahetuses vastustajaga rõhutas kaebaja, et ei ole kasutanud Eesti poolt antavaid peretoetusi. Seega käsitles riik kaebajat mitteresidendina, kellel puudusid nii maksukohustused, kui ka õigused riigitoetustele. 4.3 Juhul, kui vastustaja arvates oli isik kohustatud maksud deklareerida ja maksta, oleks õiglasem kohaldada maksuvõla kustutamist reguleerivaid sätteid. Kaebaja õigustatud ootus maksukohustuste puudumisel põhines kehtivale haldusaktile, seega õigustatud ootus oli seotud usuga riigiorganite otsuse õiguspärasusesse ja tema pole riigiteenuseid kasutanud. Selles olukorras maksude sissenõudmine 2016-2017 eest ei ole põhjendatud ega ilmselgelt õiglane.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Maksuotsus ei sisaldanud intressinõuet, siis ei ole sellise maksuotsuse peale esitatud põhikohustusest eraldiseisva tühistamiskaebusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Isegi, kui kaebaja lähtus MTA 06.2010 teatises toodud tõlgendusest, et Eestil ei ole õigust kaebajat tulumaksuga maksustada, oleks tal tulnud esitada 2016 tuludeklaratsioon ning seal deklareerida ka sellise välisriigis teenitud tulu, mida TuMS sätete või välislepingu alusel Eestis ei maksustata. See oleks andnud maksuhaldurile võimaluse kiiremini reageerida ja koheselt juhtida kaebaja tähelepanu ebaõigetele andmetele deklaratsioonis. Seega ei saa antud juhul väita, et intresside tekkimine ei olnud kaebajale välditav. 5.2 Ekslik on ka kaebuse väide, et vaidlust ei ole asjaolu üle, et maksuhalduri poolt on tuvastatud, et kaebaja ei ole Eesti maksuresident. Vaidlustatud maksuotsus lähtubki eeldusest, et kaebaja on resident TuMS mõttes ning sellest on lähtunud ka Hollandi maksuamet.
Maksuotsusega on tuvastatud, et kaebaja töötab Hollandis ning seetõttu vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele reeglitele on esmane perehüvitiste maksja Holland. Peretoetuste rahastamine toimub selle riigi sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu, kus isik sotsiaalmaksu maksab ja sotsiaalkindlustust omab. Samuti on tuvastatud, et sotsiaalkindlustuse makse ja makseid, erinevalt tulumaksust, on kaebaja maksnud Hollandis.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 6.1 MTA 10.08.2018 maksuotsus nr 12.2-5/22737 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus on samasisuline kaebaja poolt maksuotsusele esitatud vaidega. Kohus nõustub maksuotsuse ja MTA 29.10.2018 vaideotsuse nr 6-1/4213-2 põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist. Ebaõige on kaebuse seisukoht, et riik on käsitlenud teda mitteresidendina TuMS tähenduses. Vastustaja märgib õigesti, et kaevatav maksuotsus lähtub eeldusest, et kaebaja on resident TuMS mõttes. Mittevaieldav asjaolu, et kaebaja on sotsiaalkindlustuse makseid tasunud Hollandis, mistõttu tal sotsiaalmaksu tasumise kohustus ja sotsiaalkindlustus Eestis puudub, ei ole seotud kaebaja tulumaksukohustusega. Samuti pole kaevatava maksuotsuse vaidlustamisel asjakohane kaebaja väide riigi poolt antavate toetuste mittekasutamise kohta. MKS § 2 kohaselt on maks seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalikõiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. 6.2 Vastustaja märgib õigesti, et kaevatav maksuotsus ei sisaldanud intressinõuet, mistõttu puudub alus ka kaebuse alternatiivnõudel. Maksuotsuses sisalduv viide MKS § 115 lg-le 1 ja § 117 lg-le 1 omab informeerivat tähendust.
7.Menetluskulude väljamõistmist pole taotletud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.