Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
01.11.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-2264
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.12.2018 määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Sigrid Tirman ja Aiki Meister Puudutatud isik – XX
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.12.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-2264 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 05.12.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba kanda Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks hüpoteek kinnistusraamatusse XX-le kuuluvale 1⁄2 korteriomandi osale asukohas KKK summas 71 118,50 eurot. Kinnistul lasub hüpoteek summas 69 024,58 eurot, mis on seatud 2010. a AS Eesti Krediidipank kasuks. Muu vara XX-l puudub. MTA menetluses on Y OÜ maksuvõla sissenõudmine. Y OÜ maksuvõlg seisuga 03.12.2018 on kokku
112,47 eurot, sh põhivõlg 46 201,74 eurot ja arvestatud intress 19 910,73 eurot. Äriühingu maksuvõlg on kujunenud 02.05.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/039837-54 määratud, kuid tasumata jäetud
3-18-2264 maksusummast maksustamisperioodil 2016. a oktoobrist kuni 2017. a märtsini ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressist. Maksuotsusega määrati maksusumma 50 322,14 eurot, mille saldo on 29.11.2018 seisuga 46 201,74 eurot. Maksuhaldur alustas taotluse esitamisega Y OÜ endise juhatuse liikme XX (juhatuse liige 04.07.2012-21.03.2018) suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Maksumenetluse eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel, mille tulemuseks võib olla XX solidaarne vastutus Y OÜ-ga maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud ja tasumata jäetud maksukohustuste eest ning tasumata summadelt arvestatud intressi eest MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Maksuhaldurile esitati dokumendid, millest nähtub, et Y OÜ KMD-del kajastati 0% määraga maksustatavat käivet (s.h kauba ühendusesisest käivet) 2017. a jaanuaris 28 671 eurot ning 2017. a märtsis 10 242 eurot (kokku 38 913 eurot). Esitatud dokumentide põhjal müüs äriühing kuivaineid (riis, tatar, hirss) Bulgaaria ettevõttele G Ltd. Need kuivainete arved olid fiktiivsed, sest Y OÜ-l ei olnud kaupu mida müüa ja seega ei saanud toimuda ka kaupade ühendusesisest käivet. Maksumenetluses jäid tõendamata ka asjaolud, mis puudutasid kaupade ladustamist ja vedu. Ka on G Ltd näol on tegemist rahvusvahelise äriühinguga, millel puudus reaalne majandustegevus. Y OÜ tegi perioodil 2016. a oktoobrist kuni 2017. a märtsini oma AS Swedbank arvelduskontolt äriühingute GB AS, N OÜ, NG OÜ ja A OÜ arvetele viidates väljamakseid summas 119 065,00 eurot, mis olid ettevõtlusega mitteseotud. Põhjusel, et eeltoodud väljamaksete puhul on tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 kohaselt tegemist väljamaksetega, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, tulnuks TuMS § 51 lg 1 kohaselt tasuda tulumaks vastavalt TuMS § 4 lg 1 p-s 2 toodule kokku 29 766,25 eurot. Y OÜ arvestatud intressi suuruseks oli 05.12.2017 seisuga 19 910,73 eurot. Y OÜ maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksukohustused tekkisid ajal, mil äriühingu juhatuse liikmeks oli XX, kes oli Y OÜ seadusliku esindajana vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et XX, olles Y OÜ seaduslik esindaja maksuvõla tekkimise perioodil, korraldas teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tõttu puudusid Y OÜ-l rahalised vahendid maksukohustuse täitmiseks (võltsarvete alusel raha väljaviimine), tekitades seeläbi äriühingule maksuvõla, mille sissenõudmine on osutunud võimatuks. Seega on XX Y OÜ seadusliku esindajana rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava MKS § 105 lg-st 1 tulenevat nõuet koostoimes käibemaksuseaduse (KMS) § 38 lgga 1, TuMS § 54 lg-ga 4 ning intressi osas MKS § 115 lg-ga 1. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt sai XX tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid 2018. a jaanuarist märtsini Y OÜ-st keskmise tasuga 495,10 eurot ning 2018. a maist kuni oktoobrini sai ta tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid Y OÜ-st keskmise kuutasuga 444,45 eurot. Seega ei ole XX sissetulekud piisavad vastutusotsusega kavandatava kohustuse täielikuks täitmiseks ning tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. KMD-l kohustuste ebaõige kajastamine sisendkäibemaksu suurendamine maksueelise saamiseks, 0% määraga maksustatava käibe ebaõige kajastamine ning võltsarvete alusel väljamaksete tegemine iseloomustab XX pahatahtlikku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Arvestades eeltoodut ja võimaliku
2(7)
3-18-2264 kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Y OÜ maksuotsusega määratud maksuvõlg on tekkinud XX süülise tegevuse tulemusena, mistõttu on lisaks maksuotsusega määratud põhivõlale 50 322,14 eurot (saldo 46 201,74 eurot) põhjendatud temalt sisse nõuda ka nimetatud maksuvõlalt arvestatud intress, mis 05.12.2018 seisuga oli 19 910,73 eurot. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid ei esine. Y OÜ ei ole registrist kustutatud ning juriidilise isiku õigusvõime ei ole lõppenud. Maksuvõla sissenõudmine Y OÜ-lt ei ole tulemusi andnud. Maksuotsusega määratud maksukohustuse sissenõudmiseks väljastas maksuhaldur 19.06.2018 korralduse nr 13-2.7/293990 Swedbank AS-i Y OÜ pangakonto arestimiseks ja raha ülekandmiseks summas 50 322,14 eurot. Nimetatu tulemusena laekus MTA pangakontole 06.07.2018 summa 4 120,40 eurot. Maksuotsusega määratud maksuvõla saldo on seega 46 201,74 eurot. Y OÜ ei oma registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõude rahuldamine. Y OÜ deklareeris viimati maksustatavat käivet KMD-l ning tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid TSD-l 2018. a märtsis. Y OÜ on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud alates 26.03.2018 KMS § 22 lg 1 alusel. Seega ei ole tegemist tegutseva äriühinguga ning maksuvõla katteks ei ole tõenäoline saada laekumisi ka äriühingu majandustegevusest saadavate vahendite arvelt.
2.Tallinna Halduskohus andis 06.12.2018 määrusega MTA-le loa esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) hüpoteegi seadmiseks KKK korteriomandi XX-le kuuluva 1⁄2 kaasomandi osale summas 71 118,50 eurot. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et XX on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu vastutab ta Y OÜ maksukohustuse täitmise eest. Taotluses välja toodud asjaolude alusel ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Vastutusotsuse täitmine võib XX tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellele viitab XX käitumine Y OÜ juhtimisel ja majandustegevuse korraldamisel. Lisaks ei ole XX sissetulekud piisavad vastutusotsusega kavandatava kohustuse täielikuks täitmiseks. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. Taotluses on ära näidatud, et Y OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud rohkem kui neli kuud. Taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Samuti vastutab XX taotluses märgitud andmete kohaselt Y OÜ maksuvõla eest, kuna isik oli äriühingu juhatuse liige perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Y OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. 3(7)
3-18-2264 Vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud on täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue tuleks tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks. Arvestades XX tulevast võimalikku maksukohustust 46 201,74 eurot (millele lisandub intress 19 910,73 eurot), sundtäitmiskulude hinnangulist suurust 5006,03 eurot, XX-le kuuluva kinnisasja hinnangulist väärust (118 889,01 eurot) ning asjaolu, et kinnistu on kaasomandis ja koormatud hüpoteegiga summas 69 024,58 eurot AS Eesti Krediidipank kasuks, on põhjendatud anda MTA-le luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) hüpoteegi seadmiseks nimetatud kinnistule kokku summas 71 118,50 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.XX palub 28.12.2018 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Y OÜ on vastustaja maksuotsuse vaidlustanud halduskohtus (haldusasi nr 3-18-1472) ning vastav menetlus on praegu pooleli. Sellest tulenevalt on MTA asunud ennatlikult seisukohale, et määruskaebuse esitaja on maksuvõlgnik. Ebaproportsionaalne on prognoosotsuse alusel alustada sundtäitmist enne, kui ei ole teada, kas ja millises ulatuses on vastustaja nõue põhjendatud. Kohus kirjutab, et taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Samas, kohus ei hinda vaidlustatud määruses, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri eelduslikult tehtav vastutusotsus on üldse õiguspärane. Määruskaebuse esitajal ei ole mitte kunagi olnud võlgnevusi MTA ees, mistõttu võiks vastupidiselt eeldada, et tegemist on seaduskuuleka kodanikuga, kes tasub alati oma kohustused. Sellele asjaolule ei ole kohus ega MTA tähelepanu pööranud. Määruskaebuse esitaja ei ole ka rikkunud enda seadusest tulenevaid kohustusi, millest lähtuvalt on alusetu MTA esitatud taotlus loa saamiseks. Maksuhalduri esitatud seisukohad võimalike tõendite osas ei võimalda väita, et määruskaebuse esitaja on tekkinud maksuvõlas süüdi. Samuti on välja toomata, milles seisneb määruskaebuse esitaja tahtlus. Kohus lahendas olukorra ühekülgselt, vaid ühe poole kontekstist väljarebituna esitatud tõendite alusel, millega rikkus poolte võrdsuse printsiipi ja jättis määruskaebuse esitaja riigi kaitseta, millega omakorda rikkus põhiseaduse (PS) §-i 13. Üldjuhul saab asuda maksukohustust sundtäitma alles pärast seda, kui maksukohustus on siduvalt kindlaks määratud ning maksukohustuslane seda vabatahtlikult ei täida. MKS § 1361 lg 1 kohaldamist saab põhjendada üksnes konkreetsest maksustamisperioodi ja -objekti puudutavate asjaoludega. Niisuguseid asjaolusid on võimalik tuvastada ja analüüsida üksnes maksumenetluses. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-68-16 (p 13). Tõele ei vasta MTA väide, et maksuvõlga ei ole õnnestunud äriühingult sisse nõuda nelja kuu jooksul, sest sissenõudmist ei olegi toimunud. Ka on MTA kirjutanud, et kinnistu on kaasomandis ning koormatud hüpoteegiga summas 69 024,58 eurot, mis on seatud 2010. a-l AS Eesti Krediidipank kasuks. See ei vasta tõele. Nimetatud hüpoteek summas 69 024,58 eurot on 4(7)
3-18-2264 muudetud 18.04.2017. Sama kuupäevaga on lisaks muudetud kehtivaks hüpoteek summas 24 600 eurot ja veel sisse kantud hüpoteek summas 42 681 eurot AS Eesti Krediidipank kasuks. Seega on kõnealusele kinnisasjale seatud kogu hüpoteegi summaks 136 305,58 eurot AS Eesti Krediidipank kasuks. Kohtuliku hüpoteegi seadmine summas 71 118,50 eurot on küll juriidiliselt võimalik, kuid eluliselt otstarbetu ning ebavajalik. Loataotluses pole selgitatud ega põhjendatud, millised on praegusel juhul erandlikud asjaolud, mis tingisid korteriomandile hüpoteegi seadmise. See aga ei ole kooskõlas MKS §-ga 1361 (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-6816, p 13).
4.Maksu- ja Tolliamet vaidleb 15.01.2019 kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Vastutusotsuse tegemist ei välista see, et äriühingule tehtud maksuotsus on halduskohtus vaidlustatud. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks täitmist tagavate toimingute läbiviimist ka siis, kus äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamise menetlust on alustatud olukorras, kus äriühingu maksuvõlg on veel maksuotsusega tuvastamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määrus nr 3-14-50383). Järelikult ei välista äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemisele suunatud menetluse alustamist ka see, et äriühingule tehtud maksuotsus on halduskohtus vaidlustatud. Halduskohus on hinnanud XX käitumist Y OÜ juhtimisel ja majandustegevuse korraldamisel ning toonud välja, et isik on kasutanud äriühingu maksuarvestuses võltsarveid ning teinud nende alusel väljamakseid. Teadvalt võltsarvete kasutamine saab aga olla vaid tahtlik tegevus. Määruskaebuse esitaja püüab jätta muljet, nagu ei oleks maksuhaldur tegelenud Y OÜ-lt maksuvõla sissenõudmisega ning väidab, et äriühingu suhtes ei ole täitemenetlust alustatud. Vastustaja on halduskohtule esitatud 05.12.2018 taotluses (p 9) selgitanud, et äriühingu pangakontod on arestitud 19.06.2018 ning äriühingul puudub registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõude rahuldamine. Määruskaebuses toodud etteheide, et halduskohtule esitatud taotluses on MTA fikseerinud XX kaasomandis oleva korteriomandi hüpoteegi ulatuse ebaõigesti, ei muuda vaidlustatud halduskohtu määrust õigusvastaseks. Määrusest nähtub, et halduskohus on kaalunud rakendatava meetme proportsionaalsust. Hüpoteegi seadmine ei riiva ülemääraselt määruskaebuse esitaja õigusi. See võimaldab XX-l talle kuuluvat kaasomandi osa kasutada ja vallata ega takista kaasomandi võõrandamist. Argument, et kinnistule seatud hüpoteek ületab kinnisasja väärtust, ei ole asjakohane, sest maksuhalduri valitud meede ei pea tagama maksude täielikku laekumist. Oluline on, et valitud meetmega oleks tagatud avalik huvi maksude laekumise näol ning selle meetmega ei riivataks ülemääraselt määruskaebuse esitaja õigusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
6.MTA 05.12.2018 taotluse kohaselt on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et XX on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu ta tõenäoliselt vastutab Y OÜ maksukohustuse täitmise eest.
7.XX on esmalt seisukohal, et MTA on ennatlikult leidnud, et määruskaebuse esitaja on maksuvõlgnik, kuivõrd Y OÜ on vastustaja maksuotsuse vaidlustanud halduskohtus (haldusasi 5(7)
3-18-2264 nr 3-18-1472) ning vastav menetlus on praegu pooleli. Ringkonnakohus leiab, et äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemisele suunatud menetluse alustamist ei välista asjaolu, et äriühingule tehtud maksuotsus on halduskohtus vaidlustatud. Äriühingule tehtud maksuotsus on kohtus vaidlustamisele vaatamata kehtiv haldusakt ja see kuulub täitmisele. Esialgset õiguskaitset ei ole rakendatud.
8.MKS § 1361 eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama või vähendab muul viisil enda võimet maksuvõlga tasuda. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse ja kontrollitavate tehingute või toimingute õigusliku kvalifikatsiooni suhtes ning seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks MKS § 1361 alusel esitatud taotluse läbivaatamisel ei ole kontrollida, kas maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kohus kontrollib üksnes järgmiste eelduste täidetust: 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; 3) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks; 4) sundtäitmise raskendatus või võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest; 5) taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur täitetoimingud lõpetab (vt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 10).
9.MTA 05.12.2018 taotlus vastab eeltoodud tingimustele. Taotluses on üksikasjalikult põhjendatud, millistele asjaoludele tugineb maksuhalduri kahtlus, et XX on tahtlikult jätnud tagamata MKS-st ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise. Taotluses välja toodud asjaolude alusel ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Vastutusotsuse täitmine võib XX tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellele viitab XX käitumine Y OÜ juhtimisel ja majandustegevuse korraldamisel. Täitetoiminguks loa andmine MKS § 1361 alusel on prognoosotsus olukorras, kus puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (vt nt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Kahtlus täitmise hilisemast raskendatusest ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud konkreetseid toiminguid selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Eelkõige annavad selliseks kahtluseks alust maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad isiku ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes: kui isik on varem tegutsenud eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (vt nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4).
10.Võimaliku rahalise nõude tagamise ulatuse osas ei oma tähtsust, et XX-le kuuluvale korteriomandile seatud hüpoteek (koos kinnisasjal varasemalt lasunud hüpoteekidega) ületab kinnisasja väärtust. Ringkonnakohus täpsustab siinkohal, et ehkki MTA 05.12.2018 taotlusest nähtuvalt on KKK korteriomandil lasuva hüpoteegi summa 69 024,58 eurot (millest halduskohus ka vaidlustatud määruse tegemisel lähtus), tuleneb kinnistusraamatu väljavõttest, et tegelikkuses oli eelnimetatud korteriomandile seatud hüpoteekide kogusumma 136 305,58 eurot (69 024,58 eurot + 24 600 eurot + 42 681 eurot). Teisisõnu on MTA taotluses ja Tallinna Halduskohtu vaidlustatud määruses toodud andmed XX-le kuuluvale korteriomandile seatud hüpoteekide osas ebakorrektsed. Samas aga ei oma eelnimetatud ebatäpsus asja lahendamise
6(7)
3-18-2264 seisukohalt tähtsust. Ka ei ole maksuhaldur taotlenud luba XX suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks suuremas mahus, kui temalt oleks võimalik sisse nõuda.
11.Alusetu on XX väide, justkui oleks prognoosotsuse alusel alustatud sundtäitmist enne, kui on teada, kas ja millises ulatuses on vastustaja nõue põhjendatud. XX on vääralt mõistnud MKS § 1361 alusel täitetoiminguteks loa andmise eesmärki, milleks on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist. See, kas XX tegevus MKS-st tulenevate kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest ning kas isik vastutab maksuvõla tasumise eest, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluse lahendamisel. Kui maksuhalduri taotluses märgitud põhjendused on piisavad kahtluse tekkimiseks, et juhatuse liige võis rikkuda oma maksuseadustest tulenevaid kohustusi, esineb alus loa andmiseks täitetoimingu tegemiseks. Eelnevalt juba väljatoodud kaalutlustel ei nõustu ringkonnakohus ka XX väitega, et vaidlustatud halduskohtu määrusega on rikutud tema PS §-st 13 tulenevat õigust riigi kaitsele.
12.Tallinna Halduskohus märkis vaidlustatud määruses õigesti, et MTA taotluses ja selle lisades on ära näidatud, et Y OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud äriühingult sisse nõuda ning sissenõudmise alustamisest on möödunud rohkem kui neli kuud.
13.Hüpoteegi seadmisel on põhjendatult arvestatud lisanduvate täitekuludega, mis hinnanguliselt moodustaksid 5006,03 eurot, s.o täitemenetluse alustamist tasu 120 eurot, täituri põhitasu vähemalt 2900 eurot ning võimalik täituri lisatasu (kohtutäituri seaduse § 43 lg 1 ja § 45 lg 1) 1986,03 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.