E.A kaebus Tahkuranna Vallavalitsuse 27.10.2017 otsuse nr 7-3.4/1140-1 tühistamiseks ning valla kohustamiseks ettekirjutuse tegemiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – E.A, volitatud esindaja vandeadvokaat Heldur Otti Vastustaja – Häädemeeste vald, volitatud esindajad vandeadvokaat Martin Triipan ja advokaat Kristel Urke Kolmandad isikud – K.N ja T.T.N
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.05.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
E.A ja Häädemeeste valla apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
08.10.2019 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta E.A ja Häädemeeste valla apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24.05.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-2560 muutmata.
2.Mõista Häädemeeste vallalt E.A kasuks välja menetluskulud 542 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-17-2560 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.A esitas 29.09.2017 Tahkuranna Vallavalitsusele taotluse ehitusjärelevalve teostamiseks Reiu külas asuval Tõlla tee 6 kinnistul ja kinnistu omanikele vastava ettekirjutuse tegemiseks. Taotluse kohaselt rajasid Tõlla tee 6 omanikud 2016. a suvel vahetult E.Aile kuuluva Tõlla tee 8 kinnistuga piirneva aia äärde tee ning tõstsid tee ja abihoone alust maapinda. Tõlla tee 6 kinnistu maapind on seeläbi oluliselt kõrgemal, samuti on maapind kallakuga Tõlla tee 8 kinnistu suunas. Tee on kaetud terrassikividega ning sadeveed ei saa imbuda kohapeal maapinda, vaid voolavad Tõlla tee 8 kinnistule. See kahjustab taotluse esitaja kinnistu seisundit, sest tekivad veelombid ja pinnas pehmeneb liigvee tõttu. Tõlla tee 6 kinnistu omanikud on vahetult krundi piirile rajanud kraavi, kuid see ei takista sadevete voolamist Tõlla tee 8 kinnistule. Kraavi pind on kaetud geotekstiiliga, mis ei võimalda veel maapinda imbuda. Tee ja kraavi rajamine ning maapinna tõstmine on otseses vastuolus maa-alal kehtiva detailplaneeringuga, mille kohaselt tuli maa-ala kummalgi pool piiri 4 meetri ulatuses haljastada. Igasuguste tehnorajatiste (sh teed, kraavid) rajamine haljasalale ei ole detailplaneeringuga lubatud. Detailplaneeringu joonisel on märgitud, et sadeveed juhitakse kalletega hoonetest ja krundi piiridest eemale ning kogutakse kinnistule rajatavasse sadevete kanalisatsiooni. Lisaks sellele, et Tõlla tee 6 kinnistult langeb sadevesi taotluse esitaja kinnistule, on Tõlla tee 6 kinnistule rajatud geotekstiiliga kaetud kraav ebaesteetiline ning rikub detailplaneeringuga kujunenud elukeskkonda. Riiklikult tunnustatud ehitusekspert on asja kohta koostatud auditi aruandes leidnud, et selleks, et saavutada olukord, et sadeveed ei satuks Tõlla tee 8 kinnistule, tuleb rajatud tee ja kraav lammutada ning viia maapinna kõrgus vastavusse detailplaneeringuga. Tahkuranna Vallavalitsus teatas 27.10.2017 kirjaga nr 7-3.4/1130-1, et puudub alus Tõlla tee 6 omanikule ettekirjutuse tegemiseks, lähtudes 19.05.2006 ja 25.09.2017 koostatud tehnovõrkude maa-ala plaanist, teostatud mõõdistusest ja esitatud selgitustest. Tahkuranna Vallavolikogu 28.09.2017 otsusega nr 65 kehtestatud Taivo detailplaneeringu pst 6 tulenevalt ei ole maapinna kõrgus täpsemalt määratud, sest ehitusalade sees muutub olemasoleva maapinna kõrgus kuni 1 m ning tegelik hoonet ümbritseva maapinna kõrgus oleneb hoonete asukoha valikust kuni 1 m ulatuses. Sama punkti järgi tuleb sadeveed juhtida kalletega hoonetest ja krundipiiridest eemale ja immutada või juhtida piirikraavide ja kalletega Reiu jõkke. Tõlla tee 8 kinnistule ei ole käesoleva ajahetkeni elamut veel püstitatud, mis tähendab, et peale elamu püstitamist võib muutuda olemasolev maapinna kõrgus ka Tõlla tee 8 kinnistul.
2(9)
3-17-2560
2.E.A esitas 24.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse ning taotles Tahkuranna Vallavalitsuse 27.10.2017 otsuse tühistamist ning valla kohustamist tegema Tõlla tee 6 kinnistu omanikele ettekirjutus Tõlla tee 8 kinnistuga piirnevale alale rajatud tee ja kraavi/nõlva kõrvaldamiseks, maapinna kõrguse vastavusse viimiseks kehtiva planeeringuga ja sadevete krundi piiridest eemale juhtimiseks selliselt, et oleks välistatud sadevete valgumine Tõlla tee 8 kinnistule, või alternatiivselt valla kohustamist teostama ehitusjärelevalvet Tõlla tee 6 kinnistul asuva ning Tõlla tee 8 kinnistuga piirnevale alale rajatud tee ja kraavi/nõlva ning maapinna tõstmise üle (16.02.2018 kaebuse täpsustus). Tõlla tee 6 omanikud on juhtinud sadeveed kalletega krundipiirile, rikkudes detailplaneeringu nõudeid. Vald ei ole kaebaja vastavate põhjendustega arvestanud. Kaebaja ei nõua, et kolmandad isikud rajaksid sadevete kanalisatsiooni, kuid nad peavad välistama vee valgumise kaebaja kinnistule. Asjakohane ei ole vastustaja seisukoht, et Tõlla tee 8 kinnistule ei ole elamut veel püstitatud, mis tähendab, et peale elamu püstitamist võib maapinna kõrgus muutuda ka Tõlla tee 8 kinnistul.
3.Häädemeeste vald palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes 27.10.2017 vastuses toodud seisukohtade juurde, märkides täiendavalt järgmist. Detailplaneeringu kaardile on Tõlla tee 6 piirikraav märgitud ning seega on sadevete juhtimine piirikraavide kaudu Reiu jõkke planeeringuga kooskõlas. Kaebaja poolt ei ole veel detailplaneeringuga ette nähtud sadevee ärajuhtimist lahendatud, seega puudub kraav või detailplaneeringus mainitud muu lahendus sadevee ärajuhtimiseks. Sellises olukorras ei saa kaebaja õigused olla kahjustatud, sest neid saaks heastada kaebaja enda tegevusega. Tõlla tee 6 omanik ei ole kohalikult omavalitsuselt kasutusloa väljastamist taotlenud, mis eeldab, et ehitus ei ole lõplikult valmis. Ehitamise käigus toimub omanikujärelevalve ning kohaliku omavalitsuse sekkumine toimub pärast oluliste puuduste avastamist. Kohalikul omavalitsusel puudub pädevus lahendada kahe naabri vaidlusi või ka lihtsalt erimeelsusi.
4.T.T.N palus jätta kaebus rahuldamata. Kolmas isik on sadevee naaberkinnistule sattumise vältimiseks rajanud kraavi, mis on detailplaneeringuga vastavuses. Kraavi otsa on kolmas isik suunanud oma krundi poole, et vältida vee sattumist naaberkinnistule. Sadevee voolamine naaberkinnistule on pea võimatu. Kolmas isik elab oma kinnistul aastaringselt, kuid kaebaja käib oma kinnistul ainult suviti ja pole teinud midagi selleks, et vihmavett oma krundilt ära juhtida. Valla töötajad on käinud objektil olukorda uurimas ja tõdenud, et eksimusi pole.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 24.05.2019 otsusega kaebuse. Kohus tunnistas Tahkuranna Vallavalitsuse 27.10.2017 otsuse õigusvastaseks ning kohustas Häädemeeste valda kaebaja 29.09.2017 taotlust uuesti lahendama ja järelevalvemeetmete rakendamise vajadust veelkord kaaluma. Tahkuranna Vallvalitsuse 27.10.2017 otsuse näol on tegemist toiminguga, sest järelevalve teostamata jätmisest või puudulikust teostamisest ei teki kaebaja jaoks mingisuguseid kohustusi ega muid otseseid tagajärgi. Riigikohus on 13.10.2010 lahendi nr 3-3-1-44-10 p-s 15 selgitanud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kuid isik võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta.
3(9)
3-17-2560 Vaidlust ei ole selles, et vallal on kaalutlusõigus nii ehitusjärelevalve algatamiseks kui ka meetme rakendamiseks. Ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 2 kohaselt peab ehitis ja ehitamine olema asukohaga seonduva planeeringuga kooskõlas ning sama seaduse § 130 lg 2 p 1 järgi teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet ka selle üle, et ehitamine oleks vastavuses detailplaneeringuga. Kaebaja põhilised etteheited väljendusid 29.09.2017 taotluses selles, et seoses tee rajamisega vahetult Tõlla tee 8 kinnistuga piirneva aia äärde tõsteti tee alust maapinda ning seetõttu voolavad sadeveed tema kinnistule, mis on detailplaneeringuga vastuolus. Lisaks on kaebaja osutanud sellele, et eiratud on kinnistu piirist 4 m laiuse haljasala jätmise nõuet. Kaebaja tugines riiklikult tunnustatud ehituseksperdi 22.02.2017 auditile, milles on selgitatud, et sadevee valgumise kaebaja kinnistule põhjustab Tõlla tee 6 kinnistul tõstetud maapind kallakuga Tõlla tee 8 kinnistu suunas, et rajatud tee asukoht ja maapinna tõstmine ei ole kooskõlas detailplaneeringuga ning et sadevee valgumise vältimiseks tuleks tee ja kraav lammutada ja maapinna kõrgus viia planeeringuga vastavusse. Vallavalitsuse 27.10.2017 otsus on oma lakoonilisuse tõttu sisuliselt põhjendamata ning ei vasta suures osas taotluses toodud asjaoludele. Kaebajale on arusaamatu väide, et Tõlla tee 8 kinnistu maapinna kõrgus võib samuti muutuda. Eelnimetatu ei seostu kaebaja 29.09.2017 taotluses toodud etteheidetega. Olukorras, kus kaebaja tugines oma taotluses muu hulgas ehituseksperdi arvamusele, oleks sellega mittenõustumine pidanud nähtuma ka valla vastusest. Tee rajamise ja maapinna tõstmise tõttu tekkinud sadevete valgumise kohta ei ole otsuses midagi sisulist öeldud peale selle, et sadevesi tuleks hoonetest ja krundi piiridest eemale juhtida. Otsusest ei nähtu, et sadevete kaebaja kinnistule valgumist ei toimu või ei saa toimuda. Kaebusele esitatud vastustes pole vastustaja ja kolmas isik sadevee valgumise võimalusele vastu vaielnud, kuid pidanud seda ajutiseks ning suhteliselt ebaoluliseks, mis kaebaja õigusi eriti ei kahjusta. Kuna valla 27.10.2017 otsus on tehtud kaalutlusvigadega, tuleb see tunnistada õigusvastaseks. HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Arvestades ehitusjärelevalve küsimuste spetsiifilisust, ei saa kohus konkreetset ettekirjutust teha. Järelevalve teostajale peab jääma võimalus kogu olukorda uuesti hinnata ehk arvestatav kaalutlusruum. Valda saab seega kohustada kaebaja 29.09.2017 taotlust uuesti lahendama.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Häädemeeste valla apellatsioonkaebus
6.Häädemeeste vald palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 24.05.2019 otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus on oma otsuses jätnud tähelepanuta ja analüüsimata asjaolu, et Tõlla tee 6 kinnistul toimunud tegevus on olnud täielikult kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga. Detailplaneering ei näe ette, kas ja kui palju on lubatud pinnast tõsta. Sellega on lubatud piirikraavide rajamine, mistõttu on planeeringuga kooskõlas sadevee juhtimine piiril asuvasse kraavi (planeeringu lk-d 12 ja 16). Sadevesi on detailplaneeringule vastavalt ära juhitud, kui piirikraavi kalle on hoonetest ja lõpptulemusena ka krundi piirist eemale Reiu jõe suunas. Nii see antud juhul ongi. Sadevete kinnistult ära juhtimise lahendus on detailplaneeringuga kooskõlas (planeeringu lk 10), sest piirikraavi Reiu jõe poolne ots on suunatud Tõlla tee 6 krundi poole, et vältida Reiu jõkke suunatava vee sattumist Tõlla tee 8 kinnistule. 4(9)
3-17-2560 Kaebaja tegevus Tõlla tee 8 kinnistul ei ole kooskõlas detailplaneeringuga. Kaebaja ei ole kinnistule elamut püstitanud, samuti ei ole ta lahendanud kinnistult sadevee ärajuhtimist kalletega või piirikraavidega Reiu jõe suunas. Planeeringu kui terviku realiseerimisel on pigem eeldatav, et ka kaebaja planeerib mõnevõrra oma kinnistul pinnase kõrgusi. Kuni kaebaja ei ole ehitanud detailplaneeringu kohaseid sadevee juhtimise lahendusi, ei ole Tõlla tee 6 omanikult proportsionaalne nõuda, et ta oma kinnistule ehitatud lahendused lammutaks või likvideeriks. Detailplaneeringuga ei ole vastuolus tee ehitamine nelja meetri raadiusesse kinnistu piirist. Planeeringu kohaselt on tuleohutusnõuete tõttu hoonestusala määratud ehitusjoonega 4 m kinnistu piiridest. Seega on neljameetrise haljasala kehtestamise eesmärk olnud tagada tuleohutusnõudeid ja keelata hoonete ehitamine piirile lähemale kui 4 meetrit. Sissesõidutee ei ole käsitatav hoonestusalana, seda enam, et tee asub piirkonnas, mis on detailplaneeringu hoonestustingimuste skeemi järgi ette nähtud krundile juurdepääsuks. Samuti ei ole detailplaneeringuga vastuolus piirikraavi ehitamine 4 m raadiusesse kinnistute piiridest. Kuigi detailplaneeringu haljastus- ja liiklusskeemi järgi on piirist 4 m raadiusesse ette nähtud puude ja põõsaste istutamine, ei välista see, et sellel alal on ka piirikraav. Piirikraav ei ole hoone. Juba ainuüksi piirikraavi kontseptsioonist tuleneb asjaolu, et tegemist on kraaviga, mis asub piiril ja seega loogiliselt 4 m raadiuses kinnistute piirist. Õueala katmine kiviparketiga ei ole detailplaneeringuga vastuolus. Detailplaneering ei täpsusta, kuidas peab olema lahendatud õuealade maapinna küsimus. Planeeringuga on sätestatud, et sadeveed immutatakse pinnasesse või juhitakse piirikraavide ja kalletega Reiu jõkke. Tõlla tee 6 kinnistul on sadevee küsimus lahendatud selle juhtimisega piirikraavi ja kalletega Reiu jõe suunas, seega ei ole täiendavalt vajalik sadevete immutamine pinnasesse. Halduskohus jättis otsuses analüüsimata, et vaidlustatud vastuse viimases lõigus on viidatud kaalutlused ja põhjendused, millest tulenevalt otsustas vald jätta Tõlla tee 6 omanikule ettekirjutuse tegemata. Vald on tuginenud 19.05.2006 ja 25.09.2017 koostatud tehnovõrkudega maa-ala plaanile, teostatud mõõdistusele ja esitatud selgitustele.
7.E.A palub jätta valla apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited on formaalset laadi, mis eiravad asjaolu, et Tõlla tee 6 kinnistult toimub sadevete valgumine Tõlla tee 8 kinnistule. Seega pole võimalik väita, et Tõlla tee 6 kinnistult sadevete ärajuhtimise lahendus on kooskõlas detailplaneeringuga. Eksperdi koostatud auditist järeldub üheselt, et sadevete valgumise põhjustab Tõlla tee 6 kinnistul tõstetud maapind ja sellele mitte asjakohaselt rajatud kraav. Põhjendamatu on järelikult etteheide, et kaebaja pole oma kinnistule rajanud sadevete ärajuhtimise süsteemi. Õige pole valla seisukoht, et kohus heitis vaidlustatud otsusele ette üksnes kaalutlusõiguse rikkumist. Kohtuotsusest ei nähtu, et halduskohus oleks ekslikult jõudnud järeldusele, et valla vastus on õigusvastane kaalutlusõiguse rakendamise tähenduses.
8.T.T.N ja K.N toetavad valla apellatsioonkaebust. Maapinna kõrgusi ei saa võrrelda plaanilt, mis on mõõdetud enne detailplaneeringu koostamist. Arendaja on enne kruntide müümist maapinda ehitusala piires oluliselt tõstnud. Tõlla tee 6 ehitusala osas teest kuni saunamajani umbes 80 cm, jõe poolt vähem. Krundi ostjana ei vastuta kolmandad isikud pinna tõstmise eest. Kõrguste vahed enne ehitamise alustamist on ehitusjärgse kontrollmõõdistamisega võrreldes elumaja piirkonnas umbes 20 cm ja saunamaja piirkonnas 5(9)
3-17-2560 umbes 50 cm. Viimastest kõrgustest tuleb lahutada 19,6 cm, sest vanemad asjad on mõõdetud Kroonlinna nullist, viimased aga Amsterdami nullist. Üleminek toimus 01.01.2018. Seega on maksimaalne kõrguste vahe 58 cm, mis jääb lubatu piiridesse. Pärast saunamaja ja juurdepääsutee rajamist kaevati Tõlla tee 8 piiri lähedale kraav, et vihmavesi ei valguks naabri krundile. Piiri ja kraavi vahel on 40 cm laiune lillepeenar ning kraavi ja tee vahel teine 40 cm laiune lillepeenar. Osale kraavist on paigaldatud drenaaž. Kraavi kalle on Reiu jõe poole ning piisav vee äravooluks. Õige pole kaebaja väide, et vesi valgub tema krundile. Tõlla tee 8 üldine põhja-lõunasuunaline kalle on Tõlla tee 6 poole. Foto, mille kaebaja esitas ja kust on näha lomp, on tehtud Tõlla tee 8 krundi madalamas osas ning sinna valgub Tõlla tee 8 kinnistu vesi. E.Ai apellatsioonkaebus
9.E.A palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 24.05.2019 otsus osas, millega kohus jättis vallale tegemata konkreetse ettekirjutuse. Kaebaja palub teha asjas uus otsus, millega kohustada Häädemeeste Vallavalitsust tegema Tõlla tee 6 kinnistu omanikele ettekirjutus Tõlla tee 8 kinnistuga piirnevale alale rajatud tee ja kraavi/nõlva kõrvaldamiseks, maapinna kõrguse vastavusse viimiseks kehtiva detailplaneeringuga ning sadevete krundi piiridest eemale juhtimiseks selliselt, et oleks välistatud sadevete valgumine Tõlla tee 6 kinnistult Tõlla tee 8 kinnistule. Alternatiivselt kohustada Häädemeeste Vallavalitsust teostama ehitusjärelevalvet Tõlla tee 6 kinnistul asuva Tõlla tee 8 kinnistuga piirnevale alale rajatud tee ja kraavi/nõlva ning maapinna tõstmise üle, lähtuvalt detailplaneeringu tingimustest. Praeguses asjas pole tegemist nn reegeljuhuga, kus kohus ei või vastustajat kohustada konkreetset meedet kohaldama. Tõlla tee 6 kinnisasi ei ole rajatud tee ja kraavi/nõlva ning maapinna tõstmise tõttu detailplaneeringuga kooskõlas. EhS § 130 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus teostada riiklikku järelevalvet ning kohustus võtta tarvitusele meetmed tuvastatud rikkumiste kõrvaldamiseks (korrakaitseseadus (KorS) § 28 lg 1). Eksperdi arvamuse kohaselt on rikkumise kõrvaldamiseks vaid üks viis, s.o kraavi/nõlva ja tee likvideerimine ning maapinna kõrguse vastavusse viimine detailplaneeringus ette nähtud kõrgusega. Halduskohtu otsusega vastustajale pandud kohustus lahendada kaebaja 29.09.2017 taotlus uuesti ja kaaluda järelevalvemeetmete rakendamise vajadust, ei garanteeri, et vastustaja teostaks Tõlla tee 6 kinnistu suhtes nõutavat ehitusjärelevalvet. Vald võib taas jätta otsitud põhjendustel vajaliku ettekirjutuse tegemata.
10.Häädemeeste vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebajal pole subjektiivset õigust nõuda, et kohus rahuldaks tema kaebuse just viisil, millega kohustatakse vastustajat andma kindla sisuga haldusakt. Halduskohtul ei ole pädevust teha kaalutlusotsust haldusorgani eest ning vallal on kaalumisruum jätkuvalt olemas. Õige pole kaebaja väide, et kuna kaebaja esitatud ekspertarvamuses on jõutud järeldusele, et Tõlla tee 6 lahendus ja detailplaneering pole omavahel kooskõlas, on vald kohustatud tegema kaebaja poolt nõutud ettekirjutuse. Ekspertarvamuses sisalduvad õiguslikud järeldused ei ole siduvad. Lisaks ei tähenda ainuüksi ehitise vastuolu detailplaneeringuga, et ehitisele ei võiks anda kasutusluba. Seega ei oma kõik vastuolud detailplaneeringuga sellist tähtsust, mis tingiksid automaatselt kasutusloast andmisest keeldumise. Seda enam ei saa kõik potentsiaalsed vastuolud tingida juba perioodil 6(9)
3-17-2560 enne kasutusloa andmist sellise ettekirjutuse tegemist, mis nõuaks olemasoleva lahenduse likvideerimist. Põhjendamatu ja arusaamatu on apellatsioonkaebuse eeldus, et vastustaja ei tegutse halduskohtu otsust täites õiguspäraselt, sh ei teosta kohaselt kaalutlusõigust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Esitatud apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata. Halduskohus on õigesti leidnud, et Tahkuranna Vallavalitsuse 27.10.2017 otsus nr 7-3.4/1140-1 on õigusvastane. Samuti asus halduskohus õigele seisukohale, et kohus saab valda üksnes kohustada kaebaja 29.09.2017 avaldust uuesti lahendama. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Häädemeeste valla apellatsioonkaebus
12.Halduskohus viitas otsuses asjakohaselt Riigikohtu praktikale, mille kohaselt puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes. Järelevalveorgan, antud juhul vald, peab aga kaebaja taotluse lahendamisel otsustama menetluse alustamise ja meetme valiku üle kaalutlusvigadeta. Eeltoodust tulenevad ka halduskohtuliku kontrolli piirid. Halduskohus ei vii ise läbi järelevalvet selle üle, kas kolmas isik on sadevee äravoolu lahendanud õigesti, vaid üksnes kontrollib, kas valla 27.10.2017 otsuses toodud seisukohad on asjakohased.
13.Vastustaja on apellatsioonkaebuses toonud välja mitmeid seisukohti, millele 27.10.2017 otsuses tuginetud ei ole, sh vastanud kaebaja 29.09.2017 avalduses esitatud väidetele, millele pole 27.10.2017 otsuses üldse tähelepanu pööratud. Seega on halduskohus põhjendatult leidnud, et 27.10.2017 otsus on kaalutlusvigadega. Neid vigu pole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada viisil, mis võimaldaks kohtul veenduda, et alles apellatsioonimenetluses esitatud põhjendustest lähtus vastustaja ka 27.10.2017 otsuse tegemisel (vt HKMS § 108 lg 61). Apellatsioonkaebuses on leitud, et halduskohus jättis otsuses analüüsimata kaalutlused ja põhjendused, mis olid toodud vaidlustatud otsuse viimases lõigus ning millest tulenevalt jäeti kolmandale isikule ettekirjutus tegemata. Otsuse viimases lõigus on napisõnaliselt viidatud 19.05.2006 ja 25.09.2017 koostatud tehnovõrkudega maa-ala plaanile, teostatud mõõdistusele ja esitatud selgitustele. Otsusest ei nähtu, mis järeldused on vastustaja eelnimetatust teinud, samuti on selgusetu, mis mõõdistusi ja selgitusi silmas peetakse. Sellisel kujul esitatud põhjendus ei ole kohtulikult kontrollitav.
14.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et Taivo kinnistu detailplaneering maapinna tõstmist ei keela. Detailplaneeringu p-s 6, mis reguleerib vertikaalplaneerimist, on selgesõnaliselt kirjas, et planeeringuga ei ole hoonestuse +/-0.00 täpsemalt määratud, kuna ehitusalade sees muutub olemasoleva maapinna kõrgus kuni 1.0 m ja tegelik hoonet ümbritseva maapinna kõrgus oleneb hoonete asukoha valikust koguni kuni 1 m ulatuses. Kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kui palju on Tõlla tee 6 kinnistu maapinda tõstetud, vaid kolmas isik on esitanud selle kohta üksnes oma selgituse. Selles osas märgib ringkonnakohus, et maapinna tõstmisena peab vald järelevalve käigus arvestama ka seda, mis toimus pärast detailplaneeringu kehtestamist, kuid enne krundi arendaja poolt kolmandale isikule müümist. 7(9)
3-17-2560
15.Kuna detailplaneering ei näe ette, kui palju võib maapinda tõsta, ei saa maapinna kõrguse muutmine olla vastuolus detailplaneeringu p-ga 6. Samas tuleb maapinna tõstmisel arvestada, et täidetud peavad olema muud planeeringu tingimused. Planeeringu p 5.3 sätestab, et sadeveed juhitakse õuealalt kalletega hoonetest ja krundipiiridest eemale. Eeltoodust tuleneb muu hulgas ka see, et pinnase tõstmine ei tohi kaasa tuua olukorda, kus sadeveed satuvad naabri kinnistule. Käesolevas asjas ei ole vastustaja viidanud tõenditele, millest nähtub, et kolmanda isiku kinnistu sadeveed kaebaja kinnistule mingil tingimusel ei satu. Kaebaja on seevastu koos 29.09.2017 avaldusega esitanud vallale riiklikult tunnustatud ehitusekspert A. Birki auditi nr 412-01/17, kus ekspert on leidnud, et Tõlla tee 6 kinnistult satub vesi Tõlla tee 8 krundile. Muu hulgas on ekspert välja toonud, et Tõlla tee 6 kinnistut on tõstetud kallakuga Tõlla tee 8 kinnistu suunas ning rajatud kraav ei ole asjakohane ega suuda sadevett ära juhtida. Vald ei ole vaidlustatud vastuses eeltoodu osas oma seisukohta võtnud. Õige on vastustaja märkus, et ekspert ei peaks andma õiguslikke hinnanguid (nt kolmanda isiku tegevuse väidetav vastuolu detailplaneeringuga), kuid auditis on ekspert hinnanud ka faktilist olukorda. Seega polnud põhjendatud jätta järelevalvemenetluses audit tähelepanuta. Auditi seisukohtadega mittenõustumist oleks tulnud põhjendada.
16.Vastustaja on nii 27.10.2017 vastuses kui ka kohtumenetluses tuginenud väitele, et kolmandale isikule pole ettekirjutuse tegemine põhjendatud ka seetõttu, et eeldatavasti tõstab ka kaebaja millalgi oma kinnistu kõrgust, misläbi peaksid probleemid liigniiskusega kaduma. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole asjakohase põhjendusega. Nagu eespool sai välja toodud, ei näe detailplaneering ette, kas ja kui palju võib maapinda tõsta. Seega pole ka kaebajal vastavat kohustust. Kolmanda isiku kinnistust lähtuvad sadeveed ei tohi kaebaja kinnistule valguda ka siis, kui kaebaja maapinda ei tõsta või tõstab vähem kui kolmas isik.
17.Vastustaja rõhutab õigesti, et oma kinnistult peab kaebaja sinna loomulikult sattuva sadevee ise ära juhtima. Kui liigniiskus on tekkinud põhjusel, et kolmanda isiku poolt oma kinnistu maapinna tõstmise tõttu ei saa kaebaja kinnistule sadav vesi enam imbuda muu hulgas kolmanda isiku kinnistu pinda, pole tegemist detailplaneeringuga vastuolus oleva olukorraga.
18.Planeeritud kinnistutel määrati hoonestusala 4 m kaugusele kinnistu piiridest. Detailplaneeringu lisaks oleva heakorrastus-, haljastus- ja liiklusskeemi kohaselt tuleb hoonestusala ja kinnistu piiri vahele jääv 4 m laiune ala haljastada. Lõpptulemusena peaks jääma kaebaja ja kolmanda isiku kinnistute hoonestusalade vahele 8 m laiune haljastatud ala. Kolmas isik on nimetatud haljastatud ala arvelt laiendanud terrassikividega kaetud õueala ning rajanud sinna sissesõidutee. Õige ei ole vastustaja väide apellatsioonkaebuses, et sissesõidutee on hoonestustingimuste skeemil ette nähtud just sellel 4 m laiusel alal. Kõikidel detailplaneeringu skeemidel on sissesõidutee ette nähtud kohas, mis suubub otse hoonestusalale. Planeeringujärgse haljasala kiviparketiga katmist ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada kinnistu haljastamiseks. Eriti olukorras, kus haljastusskeemil on vastavas piirkonnas tingmärk „istutatavad puud ja põõsad“.
19.Vastustaja on veel esile toonud, et kolmandale isikule pole põhjendatud ettekirjutust teha, sest ehitistele pole kasutusluba antud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kasutusluba antakse ehitistele (EhS § 50), kraavi ja juurdepääsutee vastavust detailplaneeringu nõuetele kasutusloa andmise menetluses ei kontrollita. 8(9)
3-17-2560 E.Ai apellatsioonkaebus
20.Halduskohus ei saanud teha vastustajale konkreetset ettekirjutust. Kuna puudulikult läbi viidud järelevalvemenetlus ei võimaldanud kohtul tuvastada, kas vaidlusalune piirikraav on rajatud detailplaneeringuga vastuolus ning kas kolmanda isiku kinnistult valgub vesi kaebaja kinnistule, sai kohus üksnes kohustada vastustajat kaebaja avaldust uuesti menetlema. Riiklikult tunnustatud eksperdi audit ja selles sisalduvad hinnangud ei ole piisavad selleks, et lugeda vaidluses olulised asjaolud tuvastatuks. Audit on vaid üheks tõendiks, millele vald peab järelevalvemenetluse käigus hinnangu andma. Kaebaja poolt viidatud EhS § 130 lg 1 ja lg 2 p 1 on pädevus- ja volitusnormid, mis annavad kohalikule omavalitsusele õiguse kontrollida muu hulgas ehitise detailplaneeringule vastavust. Tegemist ei ole kaalutlusõigust välistavate normidega. Ka KorS § 28 lg 1 on kaalutlusnorm, mis annab korrakaitseorganile õiguse teha ohu või korrarikkumise korral ettekirjutus. Isegi juhul, kui möönda, et korrarikkumise tuvastamise korral peab korrakaitseorgan igal juhul menetlust alustama, ei kao kuskile korrakaitseorgani õigus kaaluda meetme kohaldamise üle.
21.Asjaolust, et kohus on teinud kindlaks valla 27.10.2017 seisukoha õigusvastasuse, ei saa järeldada, et vald käesolevas asjas jõustuvat kohtuotsust nõuetekohaselt ei täida. Menetluskulud
22.Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad vastavad menetluskulud kummagi poole anda kanda (HKMS § 108 lg 1). Põhjendatud on nende menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmine, mis on kantud seoses teise poole apellatsioonkaebusele vastamisega. Kaebaja esitas 08.10.2019 menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt kulus esindajal valla apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning sellele vastuse koostamiseks kokku 5 tundi. Arvestades, et apellatsioonimenetluse kulud olid 1680 eurot ning kokku osutati õigusabi 15,5 tundi, on vastustaja apellatsioonkaebusele vastamise kulu 542 eurot. Nimetatud summa tuleb vallalt välja mõista. Ka vald on esitanud menetluskulude nimekirja kogusummas 5089,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebusele vastamise kulude kaebajalt väljamõistmine ei ole põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Ehitusjärelevalve läbiviimine on kohaliku omavalitsuse ülesandeks, mistõttu pole tegemist vaidlusega, kus haldusorgani kulude väljamõistmine kaebajalt oleks õigustatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.