E. A kaebus Tahkuranna Vallavalitsuse 27.10.2017 otsuse nr 73.4/1140-1 tühistamiseks, Häädemeeste valla kohustamiseks tegema Reiu külas asuva T 6 kinnistu omanikele ettekirjutus T 6 kinnistule, T 8 kinnistuga piirnevale alale rajatud tee ja kraavi/nõva kõrvaldamiseks, maapinna kõrguse vastavusse viimiseks kehtiva detailplaneeringuga ning sadevete krundi piiridest eemale juhtimiseks selliselt, et oleks välistatud sadevete valgumine T 6 kinnistult T 8 kinnistule või alternatiivselt kohustada Häädemeeste valda teostama ehitusjärelevalvet Reiu külas asuval T 6 kinnistul, Reiu külas asuva T 8 kinnistuga piirnevale alale rajatud tee ja kraavi/nõva ning maapinna tõstmise üle, lähtuvalt detailplaneeringu tingimustest
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – E. A, lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti; Vastustaja – Häädemeeste vald, esindaja vallavanem Karel Tölp; Kolmandad isikud – T. N ja K. N
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tunnistada Tahkuranna Vallavalitsuse 27.10.2017 otsustus nr 7-3.4/1140-1 õigusvastaseks; 2.Kohustada Häädemeeste valda kaebaja 29.09.2017 taotlust uuesti lahendama ning järelevalvemeetmete rakendamise vajadust veelkord kaaluma; 3.Mõista Häädemeeste vallalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 1215 euro suurune summa
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 24.05.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
E. A esindaja Taimi Grauberg esitas 29.09.2017 Tahkuranna Vallavalitsusele taotluse ehitusjärelevalve teostamiseks Reiu külas asuva T 6 kinnistul ja kinnistu omanikele vastava ettekirjutuse tegemiseks.
2.Tahkuranna Vallavalitsuse 27.10.2017 kirjaga nr 7-3.4/1140-1 teatati, et tehnovõrkudega maa-ala plaani, teostatud mõõdistuse ja esitatud selgituste alusel puudub käesoleval hetkel alus Reiu külas asuva T 6 omanikule ettekirjutuse tegemiseks (tl 8).
3.E. A esitas 24.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tahkuranna Vallavalitsuse 27.10.2017 otsuse nr 7-3.4/1140-1 tühistamist ja Häädemeeste Vallavalitsuse kohustamist teostama T 6 kinnistul ehitusjärelevalvet ning kinnistu omanikele ettekirjutust tegema T 8 kinnistuga piirnevale alale rajatud tee ja kraavi/nõva kõrvaldamiseks, maapinna kõrguse vastavusse viimiseks kehtiva detailplaneeringuga ning sadevete krundi piiridest eemale juhtimiseks selliselt, et oleks välistatud sadevete valgumine T 6 kinnistult T 8 kinnistule.
4.E. A täpsustas 04.12.2017 kaebust selliselt, et nõueteks jäi Tahkuranna Vallavalitsuse 27.10.2017 otsuse nr 7-3.4/1140-1 tühistamine ning Häädemeeste Vallavalitsuse (Häädemeeste valla) kohustamine tegema Reiu külas asuva T 6 kinnistu omanikele ettekirjutus T 6 kinnistule, T 8 kinnistuga piirnevale alale rajatud tee ja kraavi/nõva kõrvaldamiseks, maapinna kõrguse vastavusse viimiseks kehtiva detailplaneeringuga ning sadevete krundi piiridest eemale juhtimiseks selliselt, et oleks välistatud sadevete valgumine T 6 kinnistult T 8 kinnistule või alternatiivselt kohustada Häädemeeste Vallavalitsust (Häädemeeste valda) teostama ehitusjärelevalvet Reiu külas asuval T 6 kinnistul, Reiu külas asuva T 8 kinnistuga piirnevale alale rajatud tee ja kraavi/nõva ning maapinna tõstmise üle (tl 37).
5.Tallinna Halduskohtu 01.02.2018 määrusega jäeti kaebus käiguta, et täpsustada nõuet või nõudeid ning vastata määruse punktis 6 tõstatatud küsimustele.
6.E. A täpsustas 16.02.2018 vastuses oma nõudeid ja teatas, et soovib Tahkuranna Vallavalitsuse 27.10.2017 otsuse nr 7-3.4/1140-1 tühistamist, Häädemeeste Vallavalitsuse (Häädemeeste valla) kohustamist tegema Reiu külas asuva T 6 kinnistu omanikele ettekirjutus T 6 kinnistule, T 8 kinnistuga piirnevale alale rajatud tee ja kraavi/nõva kõrvaldamiseks, maapinna kõrguse vastavusse viimiseks kehtiva detailplaneeringuga ning sadevete krundi piiridest eemale juhtimiseks selliselt, et oleks välistatud sadevete valgumine T 6 kinnistult T 8 kinnistule või siis (alternatiivselt) Häädemeeste Vallavalitsuse (Häädemeeste valla) kohustamist teostama ehitusjärelevalvet Reiu külas asuval T 6 kinnistul, Reiu külas asuva T 8 kinnistuga piirnevale alale rajatud tee ja kraavi/nõva ning maapinna tõstmise üle, lähtuvalt detailplaneeringu tingimustest.
7.Tallinna Halduskohtu 01.03.2018 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 45-46). Häädemeeste vald vastas kaebusele 02.04.2018.
8.Tallinna Halduskohtu 28.05.2018 määrusega kaasati menetlusse kolmandate isikutena T 6 kinnistu omanikud T. N ja K. N (tl 66). T. N vastas 24.04.2019.
9.Tallinna Halduskohtu 04.04.2019 määrusega määrati asi läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
10.Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on sisuliselt põhjendamata, ei ole vastavuses olemasolevate tõenditega ja väljub kaebaja taotluse kontekstist. Vallavalitsus on viitega detailplaneeringu seletuskirjale märkinud, et sadeveed tuleb juhtida kalletega hoonetest ja krundipiiridest eemale. T 6 omanikud on juhtinud sadeveed kalletega krundipiirile, so vastupidiselt detailplaneeringu seletuskirjale ja joonistele. Vald ei ole arvestanud kaebaja põhjendustega, ei ole neid otsuses käsitlenud ega ümber lükanud. Oluliste asjaolude arvesse võtmata jätmise tõttu on vaidlustatud otsus kaalutlusvigadega ja ka sel põhjusel õigusvastane. Kuigi detailplaneeringuga on nõutav sadevete kanalisatsiooni rajamine, ei nõua kaebaja, et naaberkinnistu omanikud rajaksid sadevete kanalisatsiooni, juhul kui see osutub majanduslikult ülemäära kulukaks. Küll aga peavad T 6kinnistu omanikud välistama vee valgumise kaebaja kinnistule. Samas on kaebaja kehtiva detailplaneeringu põhjal õigustatud nõudma, et naabri tegevus oma kinnisasja arendamisel oleks kooskõlas detailplaneeringuga. Detailplaneeringu nõuete eiramisega on T 6 kinnistu omanikud rikkunud nii avalikku õigust kui taotluse esitaja subjektiivseid õigusi. Vastustajale esitatud tõendid ei jäta kahtlust, et T 6 kinnistu omanike tegevus on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. Sellises olukorras oli vastustaja kohustatud teostama ehitusjärelevalvet, ning tegema seda relevantselt. Vaidlustatud haldusaktist järelduvalt on vastustaja ehitusjärelevalvet ka teostanud ja teinud selle raames toiminguid, sh võtnud selgitusi. Kohalikul omavalitsusel on kohustus kontrollida detailplaneeringu nõuete järgimist ning vastuolude tuvastamise korral võtta tarvitusele meetmeid, et rikkumised saaksid kõrvaldatud ning et isikute (kinnistute omanike) tegevus oleks kooskõlas kehtivate planeeringutega.
11.Täiendavas 29.04.2019 seisukohas märgib kaebaja, et T 6 kinnisasi asub Taivo kinnistu detailplaneeringu alas. Kaebaja rõhutab, et detailplaneeringu tingimustest tuleb tal otseselt õigus nõuda vähemalt seda, et planeeringualal valitseks detailplaneeringuga sätestatud seis. Asjasse puutumatult on vastustaja märkinud oma otsuses keeldumise ühe alusena, et T 8 kinnistule ei ole käesoleva ajahetkeni elamut veel püstitatud, mis tähendab seda, et peale elamu püstitamist võib muutuda olemasoleva maapinna kõrgus ka T 8 kinnistul. Vastustaja on veel ka väitnud, et vaidlusalune otsus ei ole haldusakt seetõttu, kuna see ole „korrektselt kirjalikult koostatud“, kuid kaebuse esitaja ei pea vastustaja sellist väidet selle sisult relevantseks. Vastustaja seisukoht sellest, et ta võib antud juhtumil ise otsustada – millal ja kuidas ta oma kompetentsi kuuluvaid küsimusi lahendab, on ilmselt meelevaldne ning ignoreerib kaebaja õigust tema õiguste kaitsele haldusmenetluses.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Vastustaja ei tunnista kaebaja poolt esitatud kaebust ja palub jätta selle rahuldamata.
13.Tahkuranna Vallavolikogu 28.09.2007 otsusega nr 65 kehtestatud detailplaneeringu punktist 6 „vertikaalplaneerimise skeem“ tulenevalt ei ole +/- 0.00 täpsemalt määratud, kuna ehitusalade sees muutub olemasoleva maapinna kõrgus kuni 1.0 m ja tegelik hoonet ümbritseva maapinna kõrgus oleneb hoonete asukoha valikust koguni kuni 1 m ulatuses. Taivo detailplaneeringu seletuskirja
punkti 6 kohaselt tuleb sadeveed juhtida kalletega hoonetest ja krundipiiridest eemale ja immutada või juhtida piirikraavide ja kalletega Reiu jõkke. Detailplaneeringu kaardile on T 6 piirikraav märgitud ning seega sadevete juhtimine piirikraavide kaudu Reiu jõkke on kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga. Samas kaebuse esitaja poolt ei ole veel detailplaneeringuga ettenähtud sadevee ärajuhtimist lahendatud s.t. hetkel puudub kraav või detailplaneeringus mainitud muu lahendus krundipiiridest sadevee ärajuhtimiseks. Sellises olukorras ei ole kaebaja õigusi tegelikult kahjustatud, neid saaks heastada kaebaja enda tegevusega. T 8 kinnistule ei ole käesoleva ajahetkeni elamut veel püstitatud, mis tähendab, et peale elamu püstitamist võib muutuda olemasolev maapinna kõrgus ka T 8 kinnistul. T 6 omanik ei ole kohalikult omavalitsuselt kasutusloa väljastamist taotlenud, mis eeldab, et ehitus ei ole lõplikult valmis. Ehitamise käigus toimub omaniku järelevalve ning kohaliku omavalitsuse sekkumine toimub pärast oluliste puuduste avastamist. T 6 ja T 8 naabrite vaidlus toimub juba mitmendat aastat ja kohalik omavalitsus on vaidlusest teadlik. Samas puudub kohalikul omavalitsusel pädevus lahendada kahe naabri vaidlusi või ka lihtsalt erimeelsusi. Lisaks eeltoodule leiab vastustaja, et korrektselt kirjalikult koostatud ja kaebajale edastatud vastus ei ole haldusaktina käsitletav – tegemist on pigem teavitusega kui õigusaktiga seega ei ole tühistamiskaebus ka lubatav.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
14.T. Nu selgituste kohaselt on ta sadevee naaberkrundile sattumise vältimiseks rajanud krundipiirile kraavi, mida ütleb ka detailplaneering. Kraavi otsa on kolmas isik suunanud oma krundi poole, et vältida vee sattumist naaberkinnistule. Erinevate aastate jooksul sadevee äraminekut jälgides on kolmas isik täheldanud et sadevee voolamine naaberkinnistule on pea võimatu. Kolmas isik möönab, et väga suurte sajuhulkade ja suurte lumekoguste sulamisel tekib vett igale poole kaasa arvatud kolmanda isiku krundile. Kolmas isik kinnitab, et elab oma kodus aastaringselt, kuid kaebaja käib oma krundil ainult suviti ja et kaebaja ei ole ise teinud mitte midagi selleks, et vihmavett oma krundilt ära juhtida. Ka valla töötajad on käinud objektil olukorda uurimas ja on tõdetud, et eksimusi pole. Kolmas isik kinnitab, et on järginud detailplaneeringut ja ehitanud ning planeerinud oma kodu selle järgi.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tahkuranna Vallavalitsuse 27.10.2017 otsustust nr 73.4/1140-1 ja taotletud selle tühistamist ning valla kohustamist tegema Reiu külas asuva T 6 kinnistu omanikele ettekirjutus T 6 kinnistule, T 8 kinnistuga piirnevale alale rajatud tee ja kraavi/nõva kõrvaldamiseks, maapinna kõrguse vastavusse viimiseks kehtiva detailplaneeringuga ning sadevete krundi piiridest eemale juhtimiseks selliselt, et oleks välistatud sadevete valgumine T 6 kinnistult T 8 kinnistule või siis alternatiivselt Häädemeeste valla kohustamist teostama Reiu külas asuval T 6 kinnistul, Reiu külas asuva T 8 kinnistuga piirnevale alale rajatud tee ja kraavi/nõva ning maapinna tõstmise üle (vähemalt) ehitusjärelevalvet.
16.Vallavalitsuse 27.10.2017 otsustusega nr 7-3.4/1140-1 jäeti T 8 kinnistu omaniku taotlus ehitusjärelevalve teostamiseks ja T 6kinnistu omanikele naaberkinnistuga piirnevale alale rajatud tee ja kraavi/nõva kõrvaldamisele ning maapinna kõrguse detailplaneeringuga vastavusse viimisele suunatud ettekirjutuse tegemiseks rahuldamata. Eelnimetatud 27.10.2017 vastuses asus vallavanem seisukohale, et T 6 omanikule ei ole alust ettekirjutust teha. Samas oli taotletud ka ehitusjärelevalve teostamist, mitte ainult teatava sisuga ettekirjutuse tegemist. Kaebaja leiab, et taoline vastus oli sisuliselt põhjendamata ning väljus taotluse kontekstist, sest kehtiva detailplaneeringu põhjal oli tal
õigus nõuda, et naabri tegevus oma kinnisasja arendamisel oleks kooskõlas detailplaneeringuga. Kaebaja arvates oli vastustaja kohustatud sellises olukorras ehitusjärelevalvet teostama ning tegema seda relevantselt, kusjuures kaebaja arvates oleks tulnud teha T 6 kinnistu omanikele ettekirjutus tee ja kraavi lammutamiseks ning maapinna kõrguse vastavusse viimiseks detailplaneeringuga.
17.Käesoleva vaidluse puhul tõusetus muuhulgas ka küsimus kaebeõigusest ja sellest kas 27.10.2017 otsustuse puhul on tegemist haldusakti või keelduva toiminguga. Kohtupraktika käigus on asutud sarnaste või võrreldavate vaidluste puhul pigem taolistele seisukohtadele, et üldjuhul on tegemist siiski toiminguga, sest järelevalve teostamata jätmisest või puudulikust teostamisest kaebajate jaoks mingisuguseid kohustusi ega otseseid või negatiivseid tagajärgi ei teki. Samas on järelevalve läbiviimise taotlemise õigus taolistes situatsioonides olemas. Seonduvalt eelnimetatuga on Riigikohtu 13.10.2010 lahendi 3-3-1-44-10 punktis 15 selgitatud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemenetluse rakendamiseks, kuid puudutatud isik võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Mis puutub sellesse kas vastus on tõlgendatav haldusaktina või toiminguna, siis kokkuvõttes see väga tähenduslik ei ole, sest oluliste kaalutlusvigade esinemisel tuleks lugeda vastav haldusakt või toiming õigusvastaseks ning olenemata haldusakti tühistamisest selle õigusvastasuse tõttu või vaidlustatava vastuse kui toimingu õigusvastasuse konstateerimisest, on võimalik sellelt positsioonilt edasi minna ning kaebaja kohustamisnõue rahuldada kas siis küsimuse uuele läbivaatamisele suunatuna või mõnevõrra konkreetsemalt. Kaebaja jaoks on kohustamisnõue isegi olulisem.
18.Lähtuvalt eeltoodust on kohtul vaja hinnata põhiliselt seda kas kaebaja 29.09.2017 taotluse osas tehtud otsustus on ilma kaalutlusvigadeta. Selles, et antud juhul oli vallal kaalutlusõigus nii ehitusjärelevalve algatamiseks kui ka meetmete rakendamiseks, vaidlust ei ole. Vastavalt ehitusseadustiku § 12 lg 2 peab ehitis ja ehitamine olema asukohaga seonduva planeeringuga kooskõlas ning sama seaduse § 130 lg 2 punkti 1 kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet ka selle üle, et ehitamine oleks vastavuses detailplaneeringuga. Kaebaja põhilised etteheited, mis kajastuvad ka 29.09.2017 esitatud järelevalve teostamise taotluses, väljenduvad selles, et seoses tee rajamisega vahetult T 8 kinnistuga piirneva aia äärde tõsteti tee alust maapinda ning seetõttu voolavad sadeveed tema kinnistule, mis on detailplaneeringuga vastuolus ja et vastavalt detailplaneeringu joonisele peab sadeveed krundi piiridest eemale juhtima, kusjuures eiratud on ka kinnistu piirist 4 meetri laiuse haljasala jätmise nõuet, millele ei tohiks teed või kraave rajada. Kaebaja on veel osundanud riiklikult tunnustatud ehituseksperdi 22.02.2017 auditile (tl 1113), milles on selgitatud, et sadevee valgumise kaebaja kinnistule põhjustab T 6 kinnistul tõstetud maapind kallakuga T 8 suunas, et rajatud tee asukoht ja maapinna tõstmine ei ole kooskõlas detailplaneeringuga ja et sadevee valgumise vältimiseks tuleks tee ja kraav lammutada ning maapinna kõrgus planeeringuga vastavusse viia.
19.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus on põhjendatud.
20.E. Ai 29.09.2017 taotluses tehtud etteheidete ja selles viidatud eksperdi auditis välja toodud seisukohtade pinnalt vaadatuna tuleb kaebajaga nõustuda, et otsustus nr 7-3.4/1140-1 on oma lakoonilisuse tõttu sisuliselt põhjendamata ning suures osas ka taotluse kontekstist välja jääv. Nii näiteks on jäänud kaebajale täiesti arusaamatuks vaidlustatud otsustuses sisalduv väide või eeldus, mille kohaselt võib T 8 kinnistu praegune maapinna kõrgus ehitamise korral samuti muutuda.
Eelnimetatu ei seostu nende etteheidetega, mida kaebaja on teinud ning ehitusjärelevalve teostamise taotlemisega. Olukorras, kus kaebaja tugines oma taotluses muuhulgas ehituseksperdi arvamusele, oleks olnud mõistlik vastustajalt eeldada, et sellega mittenõustumine kajastub mingil määral ka valla vastuses. Antud juhul on sellest aspektist täiesti mööda mindud, viidatud on lihtsalt maapinna kõrguse muutuvusele, mis pidavat sõltuma hoonete asukoha valikust, kuid tee rajamise ja maapinna tõstmise tõttu tekkinud sadevete valgumise kohta ei ole midagi sisulist öeldud peale selle, et (põhimõtteliselt) tuleks sadevesi hoonetest ja krundi piiridest eemale juhtida. Seda, et sadevete kaebaja kinnistule valgumist ei toimuks või toimuda ei saaks, vaidlustatud otsustusest ei nähtu. Kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses ei ole vald ega ka kolmas isik sadevee valgumise võimalusele vastu vaielnud, kuid on pidanud seda ajutiseks ning suhteliselt ebaoluliseks, mis kaebaja õigusi ei kahjusta, vähemalt mitte olulisel määral. Käesoleva vaidluse puhul ei ole aga sadevete valgumise või selle mõju tõsiduse aspekt otseselt asjassepuutuv, sest taoliste vaidluste puhul väljendub põhiküsimus selles kas puudutatud isik on saanud järelevalvemenetluse algatamise või vastava meetme rakendamise või sellest keeldumise kohta ilma kaalutlusvigadeta vastuse või mitte. Eelnevalt esitatud põhjendustel antud juhul seda kaalutlusvigadeta otsustuseks pidada ei saa. Seetõttu tuleb Tahkuranna Vallavalitsuse 27.10.2017 otsustus nr 7-3.4/1140-1 õigusvastaseks tunnistada. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et üldjuhul hinnatakse haldusakti või toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise ajahetke seisuga ning see ei sõltu olukorra hilisemast muutumisest või muutumise võimalikkusest.
21.Kaebaja on esitanud lisaks vallavalitsuse 27.10.2017 otsustuse nr 7-3.4/1140-1 vaidlustamisele ka vastava kohustamisnõude, et vald teeks Reiu külas asuva T 6 kinnistu omanikele ettekirjutuse T 6 kinnistule, T 8 kinnistuga piirnevale alale rajatud tee ja kraavi/nõva kõrvaldamiseks, maapinna kõrguse vastavusse viimiseks kehtiva detailplaneeringuga ning sadevete krundi piiridest eemale juhtimiseks selliselt, et oleks välistatud sadevete valgumine T 6 kinnistult T 8 kinnistule. Alternatiivse nõudena taotletakse Häädemeeste valla kohustamist teostama ehitusjärelevalvet Reiu külas asuval T 6 kinnistul, Reiu külas asuva T 8 kinnistuga piirnevale alale rajatud tee ja kraavi/nõva ning maapinna tõstmise üle, lähtuvalt detailplaneeringu tingimustest.
22.Arvestades asjaolu, et vaidlustatav otsustus osutus õigusvastaseks on ka asja uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõue aktsepteeritav. Mis puutub aga kohustamisnõuetesse üldisemalt, siis vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 41 lõikele 3 võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama ning see ei sõltu sellest, kui täpselt või millises sõnastuses on nõue formuleeritud. Arvestades ehitusjärelevalve küsimuste spetsiifilisust, kohus väga konkreetset ettekirjutust siiski teha ei saa. Järelevalve teostajale peab jääma võimalus kogu olukorda uuesti hinnata ehk arvestatav kaalutlusruum. Küll aga on võimalik kohustada valda kaebaja 29.09.2017 taotlust uuesti lahendama ning järelevalvemeetmete rakendamise vajadust veelkord kaaluma tehes seda ilma kaalutlusvigadeta. Protsessuaalses mõttes on aga tegemist kohustamisnõude rahuldamisega tervikuna ning väljamõistetavate menetluskulude vähendamise küsimust seoses eelnimetatuga ei tõusetu.
23.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on lahend Häädemeeste valla kahjuks. Kaebaja on vandeadvokaadilt saadud õigusabi eest tasutud kulude ning riigilõivu väljamõistmist vastustajalt ühtlasi ka taotlenud. Selle kohta on esitatud vastavad materjalid koos õigusabiteenuse sisu kirjeldusega (tl 83-86). Õigusabikulu on kokku summas 1200 eurot arvestusega 120 eurot ühe tunni eest. Taotlusest nähtuvalt on õigusteenust osutatud isegi tunduvalt suuremas mahus, kuid arveid esitati kaebajale 10 tunni eest, mistõttu on märgitud vastavaks menetluskuluks 1200 euro suurune summa. Kohus lähtub sellest, mida kaebaja on taotlenud. Sellist kulu ei saa ka ülemääraseks pidada
ning see tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Menetluskuluks on veel ka kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suurune riigilõiv. Seega on vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetavaks menetluskuluks 1215 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.