Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Haldustoiminguks loa taotleja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Raili Roosimaa Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse, Y OÜ, esindaja Meelis Krautmann Tallinna Halduskohtu 03.07.2019 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Y OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta Y OÜ 19. juuli 2019. a määruskaebuse lisad 1–13 (digitoimiku lk-d 127–201) haldusasja materjalide juurde. Jätta Y OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.07.2019 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) taotleb Y OÜ ettemaksukontol olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele aresti seadmist 122 225,59 euro ulatuses maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel. MTA märkis taotluses kokkuvõtlikult järgmist: 1) MTA alustas 11.05.2018 korraldusega nr 12.2-3/044225-11 Y OÜ mais 2017 vabasse ringlusse imporditud 1 565 572 kg gaasikondensaadiga (raske kütteõli (RKÕ)) seotud tehingute käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. MTA väljastas
3-19-1241 31.05.2019 Y OÜ-le kontrollakti (KA) nr 12.2-3/044225-30. Maksuotsust ei ole Y OÜ-le veel väljastatud; 2) kontrollimenetluse käigus selgunud asjaolud annavad MTA-le alust arvata, et Y OÜ müüs mais 2017 imporditud gaasikondensaadi edasi perioodidel juuni, november 2017 ja mai 2018 ning jättis kajastamata 20% määraga maksustatavas käibes kauba edasimüügi 611 127,93 eurot, millele lisandub käibemaks 122 225,59 eurot. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on Y OÜ-le 20% määraga maksustatava käibe suurendamine (käibemaksu tuleks juurde tasuda 122 225,59 eurot). Võimaliku rahalise kohustuse õiguslikuks aluseks on käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1, § 7 lg 1 p 1, § 11 lg 1 p 1, § 15 lg-d 1, 3 ja 4, § 24 lg 1, § 37; 3) Y OÜ on teadlikult varjanud maksukohustust: a) kauba edasimüüki SIA-le G pole toimunud. Y OÜ kajastas alusetult 0% määraga maksustatavas käibes gaasikondensaadi (RKÕ) müüki SIA-le G. Müügiarved SIA-le G on vormistatud tagantjärele. Y OÜ esitas vastuolulist infot SIA-le G väljastatud müügiarvete tasumise kohta. SIA G juhatuse liige TP ei juhtinud äriühingu tegevust. Kauba transporti SIAle G ei ole toimunud. Parafiini tootmist pole toimunud. Tõendatud pole, et SIA G müüs kauba S OÜ-le; b) kauba hoiustamist Moe mahutipargis pole toimunud. Moe mahutipark hoiustamise kohana vormistati tagantjärele. Y OÜ töötaja DS hiljem antud ütlused kauba veo kohta Moe mahutiparki ei ole usaldusväärsed. Saatelehtedel kajastatud veok 391 MKB ei olnud töökorras. Kaupa pole Moe mahutipargis peale laaditud. Moe mahutipark ei ole töökorras; c) gaasikondensaadist naftatoodete segu tootmine ei ole tõendatud. Y OÜ esitatud teave on puudulik. Y OÜ esitatud laoliikumise konto väljavõte ei tõenda naftatoodete segu tootmist ja selle transportimist. Puuduvad dokumentaalsed tõendid naftatoodete segu tootmise kohta. Saatelehed naftatoodete segu vedamise kohta ei kinnita nende seost gaasikondensaadiga; d) gaasikondensaadist baasõli tootmist ei toimunud. Y OÜ esitatud dokumendid ja selgitused tootmise kohta on puudulikud. N AS-i laoarvestuses on baasõli kogus kajastatud valesti. Y OÜ esitas vastuolulisi andmeid kauba paiknemise kohta. Y OÜ laomahutites ei olnud ruumi toodetud baasõli hoiustamiseks; e) gaasikondensaat ei liikunud N AS-i lattu tagasi. Y OÜ põhjendused kauba liikumise kohta ladude vahel pole usutavad. N AS laoarvestuses kajastatud andmed kinnitavad, et kütus ei liikunud N AS-i lattu. Y OÜ saatelehed RKÕ veo kohta ei ole usaldusväärsed. Y OÜ-l puuduvad tõendid RKÕ töötlemise kohta; f) gaasikondensaadi kütmiseks kasutamine ei ole tõendatud; g) Y OÜ müüs mais 2017 vabasse ringlusse imporditud kauba edasi tundmatule kolmandale isikule. Y OÜ kauba laoliikumise konto 41.1 väljavõtted sisaldavad valeandmeid. Y OÜ selgitused kauba jääkide kohta ei ole usaldusväärsed. Y OÜ ja N AS ladudes tuvastatud vedelik ei ole mais 2017 imporditud gaasikondensaat. Y OÜ tegutses N AS-ga kooskõlastatult ja etteplaneeritult, et varjata tegelikke asjaolusid; 4) esineb põhjendatud kahtlust, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või võimatuks. Y OÜ esitas perioodi juuni, november 2017 ja mai 2018 KMD-del tahtlikult valeandmeid, mille tulemusel varjas isik käibemaksu tasumise kohustust 122 225,59 euro ulatuses. Kuna isik on juba kasutanud võimalust sellises ulatuses maksukohustuse tasumist vältida, siis on alust arvata, et ta võib ka edaspidi õigusvastaselt käituda. Kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludest nähtub, et isik deklareeris oktoobris 2017 KMD parandusel põhjendamatult 21.11.2018 väljastatud kreeditarvet nr 00001 ning isiku maksukohustus võib muutuda 3900 euro võrra. Praegu on Y OÜ maksuvõlg 12 970,94 eurot. Y OÜ-l puudub registervara. Y OÜ deklareeris perioodil mai 2018 – aprill 2019 igakuiselt käibemaksu enammakset kokku 54 347,27 eurot, millega täidetakse äriühingu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel deklareeritud kohustused. KMD-lt ei nähtu ettevõtte kasumlikku tegevust nimetatud perioodil. Y OÜ deklareeris perioodil mai 2018 – aprill 2019 KMD-l 3 452 965,61 2(8)
3-19-1241 eurot. Kuna aktsiisilaos kauba soetamine on samuti 0% käibemaksu määraga, ei mõjuta kütuse müük aktsiisilaos oluliselt äriühingu käibemaksu tasumise kohustust. MTA on varasemalt isikule maksumenetluse nr 12.2-3/039131 raames väljastanud maksuotsuse kohustusega tasuda 116 584,10 eurot. Selles menetluses tuvastati, et Y OÜ on perioodil oktoober – november 2016 alusetult kajastanud 0% maksustatavas käibes baasõli ja teenuse müüki B s.r.o-le ning kauba ja teenuse müük kuulus deklareerimisele 20% käibemaksu määraga. Äriühing on kajastanud valeandmeid ka 0% määraga käibes. Y OÜ 2018. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu müügitulu 4 879 288 eurot, 2018. aasta lõppes 415 326 euro suuruse kahjumiga. Eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 109 857 eurot. MTA ei ole aga veendunud, et jaotamata kasum kataks ettevõtte kõiki kohustusi. Äriühingu suure kahjumi tõttu ei saa maksuhaldur olla kindel, et isikul on vara, millest tekkivat maksukohustust tasuda. Y OÜ-l on majandusaasta aruande kohaselt 5446 eurot; 5) arestida tuleb Y OÜ ettemaksukontol olev ja sinna tulevikus laekuv raha 122 225,59 eurot. Y OÜ-l puudub vara, mida arestida. Isikul puudub väikelaev. Väärtpaberite väärtus muutub ajas. Veokitel Volvo FH12 ja FH16 (ehitusaasta 1993 ja 1998) ja Tiki treileril (ehitusaasta 2016) puudub liikluskindlustus ning tehniline ülevaatus ning nende turuväärtus väheneb. Liiklusregistri kanne on informatiivse tähendusega. Isikule kuuluvale kinnisvarale (Lao tn 14a, Maardu (tootmismaa 100%, 2990 m2)) seatud hüpoteegid ületavad kinnistu eeldatavat väärtust. Y OÜ kahe arvelduskonto arestimine ei oleks tulemuslik. Kontrolli käigus tuvastatu kohaselt on tasutud välisriigis registreeritud ettevõtete kontodele. Y OÜ esitas 14.06.2019 mai 2017 KMD paranduse, mille tulemusena tekkis äriühingul käibemaksu tagastusnõue 21 964,48 euro ulatuses ning selle täitmise tähtaeg oli 13.08.2019. Y OÜ ei olnud 19.06.2019 seisuga esitanud mai 2017 KMD parandusega tekkinud tagastusnõuete täitmise taotlust oma pangakontole. Välistada ei saa, et äriühing esitab taotluse koheselt pärast ettemaksu vabastamist; 5) MTA lõpetab isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui Y OÜ on esitanud tagatise suuruses 122 225,59 eurot.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 03.07.2019 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-le loa seada arest Y OÜ ettemaksukontol olevale ja sinna tulevikus laekuvale rahale 122 225,59 euro ulatuses. Halduskohus leidis järgmist: 1) MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele; 2) MTA poolt kontrolli käigus tuvastatud asjaolude pinnalt saab pidada võimalikuks Y OÜ-le tasumisele kuuluva maksukohustuse määramist 122 225,59 euro ulatuses KMS § 4 lg 1 p 1, § 15 lg 1, § 24 lg 1 alusel; 3) taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; 4) põhjendatud on maksuhalduri kahtlus, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks; 5) arvestades Y OÜ-le määratava maksukohustuse suurust (122 225,59 eurot), äriühingul arvestatava registervara puudumist, äriühingu 2018. a majandusaasta kahjumit ning asjaolu, et KMD-delt ei nähtu äriühingu kasumlikku tegevust, on usutav, et äriühingu varaline seis ei pruugi määratava maksukohustuse tasumist võimaldada; 6) kuna ettemaksukonto arestimine ei ole maksukohustuslast sedavõrd koormav täitetoiming kui näiteks arvelduskonto arestimine, on tegemist proportsionaalse meetmega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3(8)
3-19-1241
3.Y OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja jätta MTA taotlus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) kohus tegi lahendi vastustaja väidete paikapidavust ja tõendeid uurimata; 2) kuigi MTA-l on õigus esitada eelaresti taotlusi, oli MTA eesmärgiks eelarestiga kaebaja kahjustamine. Põhjendatud ei ole parandusdeklaratsioonis esitatud käibemaksu 21 964,48 euro mahaarvamise mitteaktsepteerimine; 3) MTA-l puudus kavatsus kontrollida parandusdeklaratsioonis esitatud enammakstud käibemaksu 21 964,48 euro ulatuses. Tagastusnõue kanti kaebaja ettemaksukontole 04.07.2019, s.o koheselt pärast ettemaksukonto arestimist; 4) põhjendatud ei ole ka kahtlus, et võimaliku rahalise nõude sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA ei esitanud kohtule ühtegi tõendit tõendamaks, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda raskeks või võimatuks; 5) kaebaja on imporditud kaupa modifitseerinud ja ta võis seda teha, kuna sellelt kaubalt oli kütuseaktsiis makstud; 6) praeguses staadiumis on maksuotsuse andmine vähetõenäoline; 7) MTA pole vara puudumise kohta tõendeid esitanud. MTA väited põhinevad oletustel; 8) halduskohus on tuginenud majandusaasta aruandele, mida MTA ei ole halduskohtule esitanud; 9) kaebaja bilansi andmed kinnitavad, et kaebajal on piisav kapitaliseeritus (osakapital 1 600 000 €) ja vara, mille arvel tasuda võimalik maksukohustus 122 225,59 eurot. Samuti nähtub kasumiaruandest, et kaebaja müügitulu oli kokku 4 879 288 eurot, s.o 2 korda suurem kui 2017. aastal. Osakapital näitab, et osanikud on investeerinud äriühingusse 1 600 000 eurot; 10) kaebaja müüb kaupa aktsiisilaos ja ühendusesiseselt. Nendelt tehingutelt tasumisele kuuluvat käibemaksu ei teki. Käibedeklaratsiooni alusel ei ole võimalik hinnata, kas äriühingu tegevus on kasumlik või mitte; 11) hüpoteek on tänaseks 20 100 eurot. Kui ringkonnakohus leiab, et antud olukorras on rahalise nõude tagamine vajalik ja põhjendatud, tuleb see asendada kaebaja kinnistule seatava hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks.
4.MTA palus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) kui kontot poleks arestitud, võimaldanuks see kaebajal tagastusnõude summa tagasi taotleda. MTA 15.05.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/040801-11 täitmine on peatatud. Asjas nr 12.23/044225, millest tekkida võivate kohustuste tagamiseks aresti seadmist MTA taotleb, maksuotsust ei ole veel tehtud; 2) asjaolu, et MTA kandis tagastusnõude ettemaksukontole pärast ettemaksukonto arestimiseks loa saamist, ei muuda aresti seadmist õigusvastaseks; 3) praeguses menetluses ei hinnata võimaliku maksuotsuse õiguspärasust; 4) MTA 31.05.2019 kontrollaktis on kauba edasimüük käibemaksuga maksustatud põhjusel, et Y OÜ-l ei olnud soetatud kaupa maiks 2018; 5) MTA 15.05.2019 maksuotsusele on MTA viidanud eelaresti taotluses ning see on kohtus vaidlustatud (haldusasi nr 3-19-1131) enne eelaresti taotluse esitamist. Halduskohtul oli võimalik sellega tutvuda; 6) kuigi osa 15.05.2019 maksuotsusega määratud maksusummast tasus Y OÜ ära ning osa plaanis tasuda tagastusnõude arvelt, iseloomustab see Y OÜ käitumist (teadlikku maksude deklareerimata ja tasumata jätmist) ning annab koosmõjus teiste eelaresti taotluse punktis 3 märgitud asjaoludega aluse põhjendatud kahtluseks, et pärast maksusumma määramist asjas nr 12.2-3/044225 võib selle sundtäitmine Y OÜ tegevuse tõttu muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; 7) kaebaja viidatud kohtuasjad ei mõjuta eelaresti taotlemist;
4(8)
3-19-1241 8) Y OÜ-l puudub õigus maksustavat käivet vähendada. Kaebaja jättis arvestamata käibemaksudirektiivi art 90 lg-ga 2, mille kohaselt võivad liikmesriigid täieliku või osalise mittetasumise korral teha lõikest 1 erandi. Eesti ei ole kehtestanud käibemaksudirektiivi art 90 lg 1 kohast õigust ehk on teinud lõikes 2 nimetatud erandi (ei ole võimaldanud maksustatavat käivet täieliku või osalise mittetasumise korral vähendada); 9) kuigi haldusasjas nr 3-18-834 tühistas halduskohus MTA maksuotsuse, ei tähenda see, et MTA eksib 31.05.2019 kontrollaktis. Haldusasjas nr 3-18-834 olid teised vaidlusküsimused; 10) MTA 31.05.2019 kontrollaktis toodud seisukohtadest lähtudes on usutav, et kaebaja tegutses teadlikult käibemaksu tasumise kohustuse varjamisel; 11) küsitav on, kas majandusaasta aruandes välja toodud arvandmete taga ka reaalselt vara ja tehingud eksisteerivad. Kui kaebaja ei ole suutnud selgitada kauba kadumist, on põhjendatud kahtlus, kas majandusaasta aruandes näidatud varud, varad jms on ka reaalselt alles; 12) kuigi kaebaja 2018. aasta bilansis on kajastatud maa ja ehitiste maksumuseks 631 685 eurot, nähtub Maa-ameti andmetest, et see on üle hinnatud. Nimelt saab Maa-ameti andmetel maksimaalseks Lao 14a, Maardu väärtuseks olla 192 855 eurot. Seega, kui arvestada kinnisasja osas ka praeguseks hetkeks vähendatud hüpoteegi väärtusega, siis ei oleks MTA nõuded hüpoteegi seadmisel ikkagi tagatud, sest kokku on hüpoteeke 170 000+20 100=190 100 euro väärtuses. Kui kaebaja leiab, et turuväärtus on kõrgem, peaks ta esitama selleks hindamisakti, mis võimaldaks veenduda suuremas turuväärtuses. Eeltoodud põhjustel ei nõustu MTA ka kaebaja poolt välja pakutud alternatiivse taotlusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebuse esitaja esitas koos täiendatud määruskaebusega kolmteist lisa (majandusaasta aruanne, kinnistusraamatu väljavõte, Y OÜ maksusaldo seisuga 21.06.2019, ettemaksukonto väljavõte, e-maksuameti väljavõte, MTA 20.05.2019 e-kiri, ühekordne energiatoote aktsiisidelaratsioon, MTA 16.08.2017 korraldus dokumentide ja teabe esitamiseks, MTA 14.06.2017 e-kiri, MTA 09.06.2017 kütuse kinnipidamisest teavitav dokument, Y OÜ vastuväited ja tõendid kontrollaktile, ohtlike jäätmete käitluslitsents, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 12.06.2017 analüüsiakt). Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja soovib määruskaebusele lisatud dokumentide asja materjalide juurde võtmist selleks, et lükata ümber maksuhalduri järeldusi. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde, kuna need pole ilmselgelt asjakohatud (HKMS § 62 lg 2).
6.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et maksuhalduri taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele ning MKS § 1361 lg 1 eeldused täitetoiminguks loa andmiseks olid praegusel juhul täidetud.
7.MKS § 1361 rakendamiseks peab esinema üksnes käimasolev kontrollimenetlus ning kohus ei saa MTA 01.07.2019 taotluse läbivaatamise käigus anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt üksikjuhtumi kontrollimenetluse alustamise ja läbiviimise õiguspärasusele, sest see väljuks taotluse piiridest. Samuti peavad kohtud üldjuhul hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-1512, p 49). MTA-l ei saa ega pea olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse ja kontrollitavate tehingute või toimingute õigusliku kvalifikatsiooni suhtes ning seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus (Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2018 määrus asjas nr 3-18-1491, p 6). Y OÜ väidete osas seonduvalt kontrollakti ja tulevase võimaliku maksuotsuse õiguspärasusega tuleb seisukoht kujundada esmalt maksuhalduril maksumenetluses. Eelneva tõttu jätab 5(8)
3-19-1241 ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väited, mis seonduvad võimaliku maksuotsuse õiguspärasusega, tähelepanuta.
8.Täitmist tagavate toimingute kontekstis ei ole nõutav maksuotsuse aluseks olevate asjaolude lõplik tuvastamine, vaid kohus peab kontrollima üksnes maksuotsuse tegemist ilmselgelt välistavate asjaolude puudumist. Ringkonnakohus nõustub MTA ja halduskohtu seisukohaga, et Y OÜ suhtes läbiviidava kontrolli võimalikuks tulemuseks võib olla Y OÜ-le rahalise nõude määramine 122 225,59 euro ulatuses KMS § 4 lg 1 p 1, § 15 lg 1, § 24 lg 1 alusel (MKS § 1361 lg 1). Maksuhaldur on seisukohal, et gaasikondensaati ei kasutatud parafiini tootmiseks, enda tarbeks ega muuks Y OÜ nimetatud otstarbeks, vaid kaup oli täies mahus edasi müüdud. MTA on taotluses kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) kauba edasimüüki SIA-le G pole toimunud ning Y OÜ on alusetult kajastanud 0% määraga maksustatavas käibes gaasikondensaadi (RKÕ) müüki SIA-le G; 2) kauba hoiustamist Moe mahutipargis pole toimunud; 3) gaasikondensaadist (RKÕ) naftatoodete segu tootmine ei ole tõendatud; 4) gaasikondensaadist (RKÕ) baasõli tootmist ei toimunud; 5) gaasikondensaadi (RKÕ) tagasiliikumist N AS lattu pole toimunud; 6) gaasikondensaadi (RKÕ) kütmiseks kasutamine ei ole tõendatud; 7) mais 2017 vabasse ringlusse imporditud kaup oli Y OÜ poolt edasi müüdud ning ostjaks oli tundmatu kolmas isik. MTA ei ole järelduste tegemisel tuginenud üksnes kontrollaktile, vaid taotluse juurde on lisatud tõendid ja tõendite loetelu. Kas teadlik maksukohustuse varjamine on määruskaebuse esitaja poolt ka tegelikult toime pandud, see tuvastatakse lõplikult edasises menetluses. MTA taotluse rahuldamiseks piisab, et esineb põhjendatud kahtlus maksukohustuse teadliku varjamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa MTA taotluses toodud asjaoludel pidada Y OÜ suhtes maksuotsuse koostamist ilmselgelt võimatuks (vt ka käesoleva määruse p 1 alap 3).
9.Määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mis veenvalt kummutaksid MTA seisukohti. Asjaolu, et kaebajale tehtud maksuotsus on aktsiisimaksmist puudutavas vaidluses tühistatud (haldusasi nr 3-18-834), ei lükka ümber maksuhalduri taotluses esitatud seisukohti. Vaidluse all olevad küsimused ei ole samad. Käibemaksudirektiivi art 90 lg-st 2 järeldub, et kui toimub täielik või osaline mittetasumine, ei saa käibemaksudirektiivi art 90 lgt 1 kohaldada. Kui toimub täielik või osaline mittetasumine, ei saa kreeditarvet esitada (KMS § 29 lg 7). Maksukohustuslased ei saa seega tugineda selle direktiivi artikli 90 lg 1 alusel käibemaksuga maksustatava väärtuse vähendamise õigusele hinna mittetasumise korral, kui asjaomane liikmesriik on otsustanud kohaldada selle direktiivi art 90 lg-s 2 sätestatud erandit (Euroopa Kohtu otsus asjas C-337/13, punkt 23).
10.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et MTA ei esitanud kohtule ühtegi tõendit tõendamaks enda põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c; 28.01.2013 määrus asjas nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud 6(8)
3-19-1241 tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 30.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2014 määruse nr 3-1370046 p 9 ning 07.04.2015 määruse nr 3-15-537 p 12). Kohtupraktika järgi viitab hilisema maksuvõla sissenõudmise raskenemisele või võimatuks muutumisele ka maksukohustuslase varasem maksukohustuse täitmine (Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-50115, p 10).
11.Praegusel juhul on põhjust arvata, et hilisem sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud andmete alusel tekkinud kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult varjanud maksukohustust, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Olukorras, kus isik on tõenäoliselt teadlikult varjanud maksukohustust, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita võib säilida ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-1070, p 10; 12.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-1451698). Maksuhaldur on oma kahtlust lisaks võimalikule teadlikule maksukohustuse varjamisele põhjendanud nii teiste maksumenetlustes kogutud andmetega kui ka sellega, et arvestades võimaliku määratava maksukohustuse suurust ei pruugi äriühingu majanduslik seis (likviidse registervara puudumine, äriühingu 2018. a majandusaasta kahjum) määratava maksukohustuse täitmist võimaldada.
12.Ettemaksukonto aresti ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Ettemaksukonto arest võimaldab soovi korral jätkata äritegevust. Teisalt on ettemaksukontole aresti seadmisega võimalik tagada maksude laekumine, mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta muude vahenditega. Samas ei ole määruskaebuse esitaja aga esitanud mingeid tõendeid või andmeid, mis annaksid alust eeldada, et täitmist tagavad toimingud on sooritatud mahus, mis tooks kaasa äriühingu tegevuse lõppemise või muu ebaproportsionaalselt koormava tagajärje. Seega on halduskohus andnud loa sellise täitetoimingu kohaldamiseks, mis võimaldab tagada võimalikku tulevast maksukohustust, kuid samal ajal võimaldab soovi korral ka majandustegevust jätkata. Suure omakapitali ja vara olemasolu korral peaks maksukohustuslasel olema võimalik esitada maksuhaldurile aresti lõpetamiseks muu tagatis (Riigikohtu 30.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22), mille suurus on maksuhalduri taotluses märgitud.
13.Määruskaebuse esitaja märgib, et kui rahalise nõude tagamine on vajalik ja põhjendatud, tuleb see asendada kaebaja kinnistule seatava hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks. Rakendatava täitmist tagava toimingu valiku otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel (vt ka Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 14; 09.04.2013 otsus nr 3-3-1-82-12, p 52; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 21) ning kohus ei hinda taotletud täitetoimingu otstarbekust (Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-1491, p 12).
7(8)
3-19-1241 Kui hüpoteek seada kinnistule, mille suhtes ei ole maksuhaldur taotlust esitanud, oleks tegemist tagatise asendamisega, mitte loa muutmise või tühistamisega. Tagatise asendamine eeldab mh asendustagatise piisavuse ja usaldusväärsuse hindamist ning kui maksuhaldur otsustab tagatise asendamise üle, on tal kaalutlusõigus, mida kohus ei saa maksuhalduri eest teostada. Tagatise asendamist on määruskaebuse esitajal võimalik taotleda MKS § 125 alusel maksuhaldurilt (Riigikohtu 05.04.2019 määrus asjas nr 3-17-2005, p 8.1). Isegi kui kohtul oleks õigus seda otsustada, siis käesoleval hetkel on MTA kahtluse alla seadnud kaebaja poolt määruskaebuse täienduses näidatud vara turuväärtuse. Kaebaja ei ole usaldusväärsete tõenditega (hindamisakt, jms) näidanud, et pakutud tagatis on piisav tulevikus tekkida võiva maksuvõla tagamiseks.
14.Eeltoodust lähtudes jääb Y OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.