Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1046
Haldusasi
Nordic Houses KT OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 16. märtsi 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/041886-24 ja 27. aprilli 2018. a vaideotsuse nr 6-1/4069-3 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Nordic Houses KT OÜ, volitatud esindaja v.adv Martin Traat Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 9. mai 2019. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. mai 2019. a otsus asjas nr 3-18-1046 ning teha uus otsus, millega jätta Nordic Houses KT OÜ kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 30. oktoobril 2019. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-18-1046 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 10.11.2017 korralduse nr 12.2-3/041886-1 ja 02.01.2018 korralduse nr 12.2-3/041886-15 alusel kontrollis maksuhaldur Nordic Houses KT OÜ käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 2017. a märts – mai. Kontrolli käigus tuvastatud asjaolud on kajastatud 22.02.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/04188623.
2.MTA koostas 16.03.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/041886-24, millega suurendas Nordic Houses KT OÜ tulumaksukohustust perioodidel 2017. a märts – mai 9977,10 eurot seoses ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega. Nordic Houses KT OÜ ei soetanud Rentimisteam OÜ-lt perioodil 2017. a märts – mai üldehitustöid Rootsis, kuid tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puudub nõuetele vastav algdokument. Tööde eest tasuti Rentimisteam OÜ-le kokku 39 908,40 eurot, millelt jäeti deklareerimata ja tasumata tulumaks. Ehitustööd Rootsis teostas Nordic Houses KT OÜ oma töötajatega, kellele lisaks kasutati füüsilisi isikuid, kes võisid olla Norra äriühingu Estonian Installation Team AS töötajad. Maksuhalduri kahtlus tugineb alljärgnevale. Nordic Houses KT OÜ ütlused väidetava allhankija leidmise kohta on vastuolus kolmandate isikute selgitustega (kontrollakti p 1.1.1.2.1). Nordic Houses KT OÜ ei oska anda selgitusi oma väidetava allhankija tegevusala, asukoha ja esindusõiguslike isikute kohta (kontrollakti p 1.1.1.2.2). Nordic Houses KT OÜ ei kontrollinud isikute, kellega suhtles, seotust Rentimisteam OÜ-ga ning nende õigusi tegutseda Rentimisteam OÜ nimel (kontrollakti p 1.1.1.2.3). Tegeliku koostööpakkumise tegi Nordic Houses KT OÜ Jürile, kuid ei veendunud, kellega tegelikult sooviti koostööd alustada (kontrollakti p 1.1.1.2.4). Nordic Houses KT OÜ ei küsinud Rentimisteam OÜ-lt hinnapakkumist ning hinnas lepiti kokku Jüriga, kellel puudus õigus esindada väidetavat allhankijat (kontrollakti p 1.1.1.2.5). Nordic Houses KT OÜ ei nõudnud väidetavalt töövõtjalt töövõtulepingute täitmist ega täitnud ise lepingutega kehtestatud nõudeid, mistõttu on need formaalsed (kontrollakti p 1.1.1.2.6). Lepingutesse märgiti töövõtja esindajaks isik, kellel puudus seos väidetava töö teostajaga (kontrollakti p 1.1.1.2.7). Nordic Houses KT OÜ koostas töövõtulepingud käibemaksuseadust eirates (kontrollakti p 1.1.1.2.8) ning tasus väidetavale töövõtjale rohkem kui töövõtulepingu kohaselt pidi (kontrollakti p 1.1.1.2.9). Puuduvad tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (kontrollakti p 1.1.1.2.10). Rentimisteam OÜ arvetel kajastatud informatsioon on ebapiisav teostatud tööde ja nende mahtude osas (kontrollakti p 1.1.1.2.11). Rentimisteam OÜ ei ole reaalselt tegutsev ettevõte (kontrollakti p-d 1.1.1.2.12 ja 1.1.1.2.16). Töötajad, kes väidetavalt tegid töid Rentimisteam OÜ nimel, ei olnud tegelikult äriühingu töötajad ega ole sealt töötasu saanud (kontrollakti p 1.1.1.2.13). Tõendatud ei ole tasumine Rentimisteam OÜ-le ning tõenäoliselt kasutati Rentimisteam OÜ kontolt võetud sularaha tasumiseks isikutele, kes tegelikult teenust osutasid (kontrollakti p 1.1.1.2.14). Nordic Houses KT OÜ ei tundnud huvi, kes oli tema tegelik äripartner (kontrollakti p 1.1.1.2.15) ning kasutas teadlikult Rentimisteam OÜ nimel vormistatud arveid oma maksukohustuse vähendamiseks ja äriühingust maksuvabalt raha väljaviimiseks (kontrollakti p 1.1.1.2.17). Nordic Houses KT OÜ tegutses teadlikult. Ehitusteenust Rootsis ei osutanud Rentimisteam OÜ, vaid füüsilised isikud, kes olid varem osutanud teenuseid Norra äriühingu Estonian Installation 2(11)
3-18-1046 Team AS nimel Nordic Houses KT OÜ Norra tütarfirmale. Nordic Houses KT OÜ teadlikkust kinnitab töötaja SL 05.12.2017 selgitus. JA, MA ja LL on küll kinnitanud, et teostasid töid Rootsis Estonian Installation Team AS töötajatena, kuid JR väitis, et tema vahendas nimetatud füüsilisi isikuid põhjusel, et tal endal polnud Norra ettevõttes neile tööd pakkuda. JR seotus Rentimisteam OÜ-ga jäeti tuvastamata. Seega teadis Nordic Houses KT OÜ, et reaalseid tehinguid Rentimisteam OÜ-ga ei toimunud. Ehitusteenuste osutamises osalenud isikute omavaheline tutvus võimaldas kokku leppida tegelikkuses mittetoimunud tehingutes, milles näilikult ostuarvete tasumiseks kantud raha võeti välja sularahas ning välistatud ei ole võimalus, et raha on liikunud tagasi Nordic Houses KT OÜ-le. Nordic Houses KT OÜ teadlikkust kinnitab ka 19.01.2018 KMD-del paranduste tegemine.
3.Nordic Houses KT OÜ esitas maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 27.04.2018 vaideotsusega nr 6-1/4069-3 rahuldamata.
4.Nordic Houses KT OÜ esitas 28.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles 16.03.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/041886-24 ja 27.04.2018 vaideotsuse nr 6-1/4069-3 tühistamist. Rentimisteam OÜ juhatuse liige on andnud tehingutele heakskiidu ja volitanud esindama JR. Selles puudub vaidlus. Leping sõlmiti kaebaja ja Rentimisteam OÜ vahel. Rentimisteam OÜ töömehed tegid kaebajale üldehitustöid, st abistasid objektil kaebaja töötajaid, tehes kõiki ehitustöid vastavalt jooksvale vajadusele. Ei ole mõeldav, et kui töötaja tegutseb objektil, võetakse temalt eraldi aktiga töid üle. See ei tähenda, et lepingut ei oleks täidetud. Termin „üldehitustööd“ on korrektne mõiste. Kolmekuulise perioodi jooksul töötas Rootsi objektil kolm Rentimisteam OÜ töötajat. See teeb arvestuslikuks kuluks ca 4300 eurot inimese kohta kuus. Isegi kui see summa makstakse välja n-ö mustalt, ei jätkuks sellest rahast tellijale tagasi maksmiseks. Seega viitab makstud summade suurus tavalise Rootsis töötava isiku keskmisele töötasule. Kõik Rentimisteam OÜ poolt palgatud mehed kinnitavad kaebaja objektil töötamist. Üks nendest oli vormistatud tööle Rentimisteam OÜ-sse, teised said raha JR-lt. Kuna JR tegutses Rentimisteam OÜ esindajana, jääb arusaamatuks, milles seisneb kaebaja poolne rikkumine. See, millist ettevõtet JR kasutab teenuse osutamiseks ja kas ta täidab maksude tasumise kohustust, ei ole kaebaja otsustada. Arvetel näidatud summad vastasid tegelikult tehtud töö mahule ning on kooskõlas tavapäraselt samaväärse töö eest makstava hinnaga. Rentimisteam OÜ rikkumiste eest ei vastuta kaebaja. MTA esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks seotud maksupettusega, et ta teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga või oleks pidanud seda teadma. Tõendeid kogumis hinnates ei saa väita, et Rentimisteam OÜ ei olnud teenuse tegelik müüja. Renditud töötajaid suunas, juhendas ja tasustas Rentimisteam OÜ esindaja JR. Kaebaja oli teadlik, et JR tegutseb ka Estonian Installation Team AS-s, ent see ei muuda kaebaja ja Rentimisteam OÜ vahelisi tehinguid fiktiivseteks. Kaebaja tasus Rentimisteam OÜ arved ning töötajad kinnitavad raha kätte saamist JR-lt. Ühegi teise äriühinguga kaebajal tööjõurendilepingut viidatud objekti tarbeks sõlmitud ei ole. Kaebaja ei oleks tasunud arveid, kui objektile ei oleks saadetud töötajaid. AT kinnituse kohaselt tegutses JR isikuna, kes otsis Rentimisteam OÜ-le kliente, sh Nordic Houses KT OÜ. A. Talbonen kinnitas ka MA seotust objektiga. MA on Rentimisteam OÜ töötaja. Maksuhaldur ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et väidetavad Estonian Installation Team AS töötajad oleksid sõlminud töölepingu kaebajaga. MTA ei ole seadnud kahtluse alla teenuse saamist.
5.MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. 3(11)
3-18-1046 Rentimisteam OÜ leidmist puudutavad selgitused on vastuolulised ning esitatud on kaks erinevat e-kirja, kus Rentimisteam OÜ väidetavalt oma teenuseid pakkus. Töövõtuleping oli formaalne, selle täitmist ei nõutud ning kaebaja ise ei täitnud lepingu nõudeid. Kaebaja jättis välja nõudmata tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ning koostatud on üksnes majasisene nn checklist, mille on allkirjastanud kaebaja töötaja ML. Töövõtulepingu kohaselt pidi tööde eest tasumine toimuma tellija poolt aktsepteeritud akti ja arve alusel. Akte ei koostatud, kuid arved tasuti sellele vaatamata. Samuti nägi leping tööandjale ette kohustuse esitada päeva täpsusega hoone ehitustööde graafik vähemalt kaks nädalat enne tegelike tööde algust. Graafikut ei ole koostatud. Töövõtulepingu kohaselt pidi töövõtja teostama perioodil 03.05.2017–21.04.2017 ehitustöid 3500 euro eest (koos käibemaksuga) ja puusepa lisatöid 25 eurot tunnis. Rentimisteam OÜ arvetel ei ole üheselt tuvastatav tehingu esemeks olev teenus ja selle maht. OÜ Nordic Houses KT ei ole esitanud dokumente, mille alusel tekkis kohustus tasuda lepinguväliseid makseid. Arvele nr 1364 on majandustehingu sisuna märgitud „üldehitustööd 180 tundi“ ja ülejäänud arvetele märgitud „üldehitustööd“ kuupäevade vahemik, kogus 1 ning hind käibemaksuta. Kogus 1 ei ole üldehitustööde mahu mõõtmiseks piisav. Esitatud e-kirjades on anonüümselt pandud kirja töötundide arv ja osaliselt tööde tegemise kuupäevad. Samas ei ole kirjas töötajate arvu ega tehtud tööde loetelu. Kuigi e-kirjaga on kõrvaldatud segadus tundide arvuga, ei muuda see arveid nõuetele vastavaks. Teenuse nimetus „üldehitustööd“ on liialt üldine. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi muud dokumenti, millest selguks, milliseid töid ja millises mahus „üldehitustööde“ nime all teostati. Samuti ei nähtu, kuidas on kujunenud arvel olev hind. Arvel peavad olema märgitud konkreetsete tööde nimetused ja mahud (vt Riigikohtu 13.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-83-13, p 19; 04.12.2013 otsus asjas nr 3-3-1-57-13, p 13; 11.01.2012 otsus asjas nr 3-3-1-46-11, p 11; 17.12.2008 otsus asjas nr 3-3-1-67-08, p 16; vt ka raamatupidamisseaduse § 7 lg 3). Rentimisteam OÜ ei ole reaalselt tegutsev ettevõte. Isikud, kes objektil töid tegid, ei tööta Rentimisteam OÜ-s. Üks töötajatest oli sinna tööle vormistatud, kuid tema selgituste kohaselt oli see vajalik üksnes Eesti Haigekassa teenuste saamiseks ning tegelikult töötab ta Estonian Installation Team AS-s. Seega ei olnud teenuste tegelikuks osutajaks Rentimisteam OÜ. Kuna Estonian Installation Team AS ei esitanud teenuse eest arveid OÜ-le Nordic Houses KT, tegid Estonian Installation Team AS töötajad Rootsi objektil töid eraisikutena ning allusid JR-le. Eelnevast tulenevalt oli OÜ Nordic Houses KT teadlik, et tegelikuks teenuse pakkujaks ei olnud Rentimisteam OÜ. Vajalike dokumentide koostamata jätmine ei ole ehitussektoris tavapärane. Samuti teostasid töid osaliselt kaebaja enda töötajad, mis ei saanud jääda talle tähelepanuta (vt ka Riigikohtu 11.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-61-14, p 18).
6.Tallinna Halduskohtu 09.05.2019 otsusega rahuldati Nordic Houses KT OÜ kaebus (p 1), tühistati MTA 16.03.2018 maksuotsus nr 12.2-3/041886-24 ja 27.04.2018 vaideotsus nr 61/4069-3 (p 2), mõisteti MTA-lt Nordic Houses KT OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1069,30 eurot (p 3). Maksuhaldur ei sea kahtluse alla, et Rootsi objektil teostati ehitustöid. Teada on ka isikud, kes reaalselt objektil töid tegid. Maksuhaldur heidab kaebajale ette, et Rentimisteam OÜ arve on üldsõnaline ning selle põhjal ei ole võimalik tõendada, kes, millal ja kui palju töid tegi. Puuduvad detailsemad aktid või muud dokumendid, mis võiksid arvel viidatud summasid täpsemalt sisustada. Maksuhalduri sellekohane etteheide on põhjendatud.
4(11)
3-18-1046 Maksumenetluses kogutud materjalide pinnalt ei ole põhjust kahelda, et peamiseks kontaktisikuks, kellega kaebaja seoses objektil teostatavate ehitustöödega suhtles, oli JR. Seda kinnitavad nii kaebaja projektijuhi SL kui ka JR ütlused. Samuti nähtub maksuhaldurile esitatud kirjavahetusest, et kaebajale saadetud pakkumises on kontaktiks märgitud J ning telefoninumbriks number, mis kuulub JR-le. Kaebaja esindaja on lepingu sõlmimise ja tööde kvaliteediga seonduvalt suhelnud J-ga. Rootsi objektil tegid ehitustöid JA, LL ja MA, kes väitsid, et töötavad JR äriühingus Estonian Installation Team AS ja kellele maksis JR töötasu sularahas. Lisaks on MTA tuvastanud, et kaebaja poolt Rentimisteam OÜ nimel väljastatud arvete alusel tasutud summad on kohe sularahas JR poolt välja võetud või kantud JR elukaaslase AT kontole. MTA on möönnud, et JR oli isikuks, kes omas tegelikku võimu Rentimisteam OÜ üle. Arvestades eelnevat, ei saa kaebajale ette heita maksude tasumata jätmist. Tõendamata on kontrollakti viited tehingupoolte eesmärgile luua võimalus äriühingust maksuvabalt raha väljaviimiseks. Pigem nähtub eeltoodust, et kogu tegevuse organiseerija oli JR, kes tegutses Rentimisteam OÜ nimel, palkas isikuid ehitustööde teostamiseks, väljastas kaebajale arveid ja kasutas saadud summasid töid teinud isikutele töötasu maksmiseks, jättes tööjõumaksud tasumata. Maksumenetluses kogutud tõenditest ei nähtu, et kaebajal oleks seos JR või tema kontrolli all olevate äriühingutega, mis võimaldaks järeldada, et kaebaja oli teadlik JR tegevusest või et kaebaja tehtud väljamaksed jõudsid kasvõi osaliselt kaebajani tagasi. Maksumenetluse materjalid ei kinnita väidet, nagu võinuks kaebaja Rentimisteam OÜ-le makstud summadest tasustada oma töötajaid. Kaebaja töötaja ML selgitustest nähtub üksnes, et samal objektil töötasid täpsustamata ajal varem kaebaja töötajad, kes ei saanud tööga hakkama, kuid tõenditest ei nähtu, kas ja kui palju kaebaja neile töötasu maksis. Kuigi maksumenetluses on leidnud tuvastamist, et kaebaja tasutud summasid kasutati vähemalt osaliselt töötasude maksmiseks objektil töötanud kolmele isikule, on maksuhaldur määranud kaebajale tulumaksu väljamaksete kogusummalt. Sellises olukorras oleks maksuhalduril tulnud kaaluda tulumaksu määramist hindamise teel (vrdl ka Riigikohtu 02.06.2014 otsus asjas nr 33-1-27-14, p 32; 16.10.2013 otsus asjas nr 3-3-1-42-13, p-d 19 ja 20). Kui tõenditest nähtub, et väljamakseid on kasutatud tegelikult töid teinud isikute töötasudeks, saab väljamakseid lugeda kaebaja ettevõtlusega seotud kuludeks, vaatamata sellele, et nõuetekohane algdokument puudub. Kui hindamise teel maksustamine ei ole välistatud, tuleb hindamise võimalikkust ja vajalikkust kaaluda (Riigikohtu 02.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-27-14, p 33). Maksuhaldur ei ole seda teinud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.MTA esitas 07.06.2019 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 09.05.2019 otsus ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Rentimisteam OÜ ei olnud Rootsis käibemaksukohustuslane ega tasunud Rootsis tööjõumakse, mistõttu on kohtuotsuse p-des 4.3 ja 4.4 toodud selgitused Rootsis makstavate töötasude suuruse osas asjakohatud. Kõik Rentimisteam OÜ Eestis deklareeritud tööjõumaksud on tasumata. Kaebaja oli huvitatud Rentimisteam OÜ nimel koostatud arvete saamisest suuremas summas kui sõlmitud töövõtulepingutes kirjas. See võimaldas maha arvata suuremas summas sisendkäibemaksu ja viia äriühingust rohkem raha välja. Lepingute järgi pidi tellija tasuma ehitustööde eest 3500 eurot (koos käibemaksuga) ning lisaks puusepa lisatööde eest 25 eurot (koos käibemaksuga) tunnis. Arve nr 1376 kohaselt toimusid tööd perioodil 17.04.2018– 20.04.2018. Kokku tehti maja 1 ja maja 2 objektil töötunde 712 ja kipsitöid 1845 m2 ulatuses. 5(11)
3-18-1046 Päevas tegid kolm töötajat 178 tundi tööd, seega iga töötaja päevas 59 tundi, mis ei ole usutav. Arusaamatu on ka arve nr 1376 summa 5850 eurot, kuna see ei lähtu töötundide maksumusest (25 eurot) ega lepinguga määratud summast 4200 eurot. Samuti esitas Rentimisteam OÜ arve nr 1376 juba 20.04.2018, ehkki 24.04.2018 saadeti tellijale väidetavalt tehtud tööde andmed ülevaatamiseks ja kinnitamiseks. Arvete aluseks olevate arvestuste kohaselt tegid väidetavad Rentimisteam OÜ töötajad lisaks tunnitööle ainult kipsitöid, mida ei saa samastada lepingus toodud puusepatöödega. Seega on tasutud tööde eest, mida lepingus kokku ei lepitud ning teadmata on puusepatööde hind. Kaebaja on teinud rohkem töid, kui lepingutes märgitud ja on hiljem Rentimisteam OÜ arved KMD-dest välja arvanud. See näitab usaldussuhet JR või tema kontrolli all olevate äriühingutega, mistõttu oli kaebaja teadlik JR tegevusest. Ei ole välistatud, et kaebaja tehtud väljamaksed võisid temani tagasi jõuda. Kaebaja lisas lepingutesse teenuse hinnale lisanduva käibemaksu teadlikult seadust eirates, kuna tema huvides oli vähendada tegelikkusele mittevastavate arvete alusel tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust. ML 06.12.2017 selgituste kohaselt töötasid NH Norge AS töötajatest Rootsi objektil JP, MP, MT ja RR ning isikute poolt tehtud tööd (kipsitööd) kattusid Rentimisteam OÜ nimel töid teinud isikute töödega. ML selgitas täiendavalt, et sai pärast puhkuselt naasmist (31.03.2017) teada, et tema poolt enne puhkust palgatud kolm töömeest vahetas projektijuht SL välja kolme töömehe vastu, kellest tema teadis nimetada ainult MA. MA, JA ja LL kinnitasid, et töötasid Rootsi objektil Estonian Installation Team AS töötajatena ja said nimetatud äriühingult tasu. Ka JR kinnitas, et pakkus oma töötajatele tööd Rootsis ajal, mil tal polnud Norras tööd pakkuda. MA selgitas, et töötamise registris on tema nimi Renitimisteam OÜ-s kajastatud üksnes haigekassa kindlustuse saamiseks. Teistele kahele isikule ei ole töötasu deklareeritud ning isikud ei ole kontrollitaval perioodil töötamise registris registreeritud. Kaebaja ei ole varasemas menetluses väitnud, et parandas KMD-d, kuna teenust osutati Rootsis, mistõttu ei lisandunud käibemaksu. Kaebaja tasus arved koos käibemaksuga. Sellega kinnitab ta, et Rentimisteam OÜ pangakontole tasutud käibemaks ei ole seotud tema ettevõtlusega. Kaebaja ei ole väitnud, et Rentimisteam OÜ oleks tasutud käibemaksu tagastanud. Maksuhalduril ei tulnud kaaluda tulumaksu määramist hindamise teel (maksukorralduse seaduse (MKS) § 94). Maksustamise aluseks on tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3, mistõttu hindamise teel maksustamist ei toimu. Sellisel juhul ei pea selgitama, kas väljamakse on ettevõtlusega seotud või mitte, vaid see loetakse automaatselt nõuetele mittevastava dokumendi tõttu ettevõtlusega mitteseotuks. Analoogset lähenemist toetab Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu 06.11.2017 otsus asjas nr 3-15-1758, p 10; 11.01.2012 otsus asjas nr 3-3-1-4611, p-d 11 ja 17). Samuti tuleb silmas pidada seda, et tegemist on teenuse osutamisega (vt ka Riigikohtu 01.02.2012 otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p 33; vt ka Riigikohtu 19.11.2014 otsus asjas nr 3-3-1-55-14, p 19 ja seal viidatud varasem praktika). Kui teenust osutanud isikut usaldusväärselt tuvastada ei õnnestu, maksustatakse kogu väljamakse tulumaksuga (Riigikohtu 05.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-33-14, p 15.2; vt ka Riigikohtu 14.05.2012 otsus asjas nr 3-31-12-12, p 18). Kaebajal on olnud korduvalt võimalik esitada enda seisukoht, kas tegemist oli tema poolt töötasu maksmisega või mitte. Arvestades, et kaebaja rikkus kaasaaitamiskohustust, ei saa maksuhaldurile ette heita, et ta ei tuvastanud maksusumma määramise aluseks olevaid asjaolusid hindamise teel.
8.Nordic Houses KT OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 6(11)
3-18-1046 JR on seotud nii Estonian Installation Team AS-ga kui ka Rentimisteam OÜ-ga. Puudub vaidlus, et JR poolt palgatud töötajad töötasid kaebaja objektil Rootsis. Vähemalt osad töötajatest olid registreeritud Rentimisteam OÜ töötajatena. Seega ei saa väita, et JR puhul on tegemist isikuga, kelle juhitav äriühing ei ole teenuse tegelik müüja. Jääb arusaamatuks, kellelt kaebaja teenust ostis, kui selle tegelik osutamine ei ole vaidluse all ja on teada teenust reaalselt osutanud isikud. Kaebaja parandas KMD põhjusel, et teenust osutati Rootsis ning Eestis käibemaksukohustust ei teki. Väited raha kaebajani tagasijõudmise kohta on tõendamata (vt ka Riigikohtu 14.12.2016 otsus asjas nr 3-3-1-77-16, p 16). Tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks seotud maksupettusega, ta teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga või oleks pidanud seda teadma. Töövõtuleping allkirjastati Rentimisteam OÜ juhatuse liikme ja kaebaja vahel ning lepingus oli märgitud sideisikuks JR. Viimane organiseeris kaebaja objektile töötajad, kes kinnitavad seal töötamist ja sularahas tasu saamist JR käest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas kaebaja poolt Rentimisteam OÜ-le tehtud väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud ning kas need summad oleks tulnud maksustada tulumaksuga (TuMS § 51 lg 2 p 3). Halduskohus leidis kokkuvõtvalt, et tõendatud ei ole kaebaja teadmine JR tegevusest, sh eesmärgist viia äriühingust raha maksuvabalt välja. Lisaks tulnuks maksuhalduril kaaluda halduskohtu arvates tulumaksu määramist hindamise teel. Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu.
10.TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–50. Sama paragrahvi lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohus on 01.02.2012 otsuse asjas nr 3-3-1-60-11 p-s 32 selgitanud, et TuMS §-de 51 ja 52 eesmärk on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit. „Ettevõtlusest välja viidud“ tähendab seda, et kauba või teenuse eest väidetavalt makstud tasu saab äriühing kasutada varjatult ja maksuvabalt väljamaksete tegemiseks (nt dividendi maksmine osanikele, töötasu maksmine töötajatele või juhatuse liikmetele, kaupade või teenuste eest maksmine isikule, kes varjab oma ettevõtluse käivet).
11.TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Sätet on kohtupraktikas peetud kohaldatavaks muu hulgas juhtudel, kus arvel kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud või ei ole arvel kajastatud müüja näol tegemist tegeliku müüjaga ning ostja teadis seda või pidi seda teadma (vt nt Riigikohtu 01.02.2012 otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p 25; 13.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-83-13, p 19). Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada (vt Riigikohtu 17.03.2015 otsus asjas nr 3-3-1-76-14, p 14; 11.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-61-14, p 18).
12.Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla seda, et kaebajale ehitusteenuseid osutati, ent leiab, et teenust ei osutanud Rentimisteam OÜ töötajad, vaid kaebaja enda ning Estonian Installation Team AS töötajad. Maksuhalduri kahtlused on põhjendatud.
7(11)
3-18-1046
13.Raamatupidamise algdokument peab muu hulgas kajastama õigesti tehingu majanduslikku sisu ja osapoolte nimesid (vt ka Riigikohtu 17.12.2008 otsus asjas nr 3-3-1-67-08, p 15). Puudused teenuse kirjeldamisel panevad tõendamiskoormuse kaebajale ning teenuse kirjeldus on piisavalt üksikasjalik siis, kui sellega tagatakse võimalus teenust identifitseerida ja kontrollida teenuse saamist (nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus asjas nr 3-3-1-76-14, p-d 15-16). Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur praegusel juhul veenvalt tõendanud, et arvel märgitud teenust ei saadud nii, nagu vaidlusalustel Rentimisteam OÜ arvetel märgitud.
14.Rentimisteam OÜ arvetel on tehtud töödena märgitud ,,üldehitustööd“, mis ei kajasta konkreetset teenust, vaid abstraktselt ja umbmääraselt teenuse liiki (MTA vastus kaebusele, lisa 5). Puuduvad muud korrektselt vormistatud dokumendid, mis kajastaksid teenuse osutamist, sh selle tegelikku kogust ja hinda. Seejuures ei ole eelnevalt nimetatud arvetele lisatud ühtegi viidet võimalike täiendavate dokumentide olemasolule, kus oleks teenust piisavalt üksikasjalikult kirjeldatud. Üksnes Rentimisteam OÜ e-posti aadressilt saadetud kirjad väidetavate töötundide kohta arvel esinevaid puudusi ei kõrvalda (vt MTA vastus kaebusele, lisa 25; vrdl ka IP 09.10.2018 ütlused, p-d 4–7). E-kirjad on saadetud pärast arvete väljastamist, kuid arvel märgitud teenuse maksumus kujuneb arve väljastamisele eelnevalt tegelike töötundide alusel ning peaks olema tehinguosalistele arvest või muudest tehingupoolte vahel vahetatud dokumentidest tulenevalt mõlemale tehingupoolele teada. Nii on tellijal võimalik kontrollida, kas makstav summa vastab tehtud tööde mahule. Praegusel juhul ei olnud kaebajal võimalik kirjeldatud kontrolli toimetada. Rentimisteam OÜ saadetud e-kirjades on küll kirjas töötunnid, mida objektil väidetavalt tehti, ent nende põhjal ei ole võimalik piisaval määral kindlaks teha objektil tehtud konkreetseid töid. E-kirjades on nimeliselt mainitud üksnes kipsitöid (vt MTA vastus kaebusele, lisa 25). Eelnevalt kirjeldatud puudusi ei kõrvalda ka töövõtulepingu lisana esitatud tehtud tööde nimekiri, sest see ei võimalda seostada tehtud töid konkreetse arvega (vt MTA vastus kaebusele, lisa 26). Loetelus on üksnes järjest nimetatud objektil üldiselt tehtud tööd ning märgitud ka võimalus, et nimekirja lisandub veel töid.
15.Haldusasja materjalide hulgas puuduvad ehitustööde vastuvõtmise-üleandmise aktid. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et nn checklist ei ole selliste aktidega võrdsustatav (vrdl MTA vastus kaebusele, lisa 27). Kuigi nii ML kui ka SL on selgitanud, et Rootsis on ehitustööde kirjapanekuks piisav checklist, on seda selgitatud seonduvalt ehitustööde päevikute pidamisega (vt ML 06.12.2017 ütlused, p 16; SL 05.12.2017 ütlused, p 25). Seega ei asenda need ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Tavapäraselt on tööde üleandmisevastuvõtmise aktidel nii tellija kui ka töövõtja esindajate allkirjad ning sellega kinnitatakse mh tööde nõuetekohasust (vt ka 15.03.2017 sõlmitud töövõtulepingu p 7g; vrdl AT 08.01.2018 ütlused, p-d 32–34). Puuduvad dokumendid, millelt sellised kinnitused nähtuksid (vrdl ka platsitööde raamat (MTA vastus kaebusele, lisa 24)). Alltöövõtuna teenuste osutamisel annab alltöövõtja tehtud tööd tellijale üle ning nende tööde kvaliteedi eest vastustab tellija omakorda peatöövõtja ees. Seega võeti aktide vormistamata jätmisega mh äriline risk, et võimalike hilisemate vaidluste korral teenuste nõuetekohasuse osas ei ole tööde tegelik (kvaliteetne) teostamine tõendatav (vrdl ka MTA vastus kaebusele, lisa 23). Sellist olukorda ei saa pidada tavapärastes ärisuhetes mõistlikuks. Lisaks nähtub SL 05.12.2017 ütlustest, et tehtud tööde loetelu koostas tema (ütluste p-d 11 ja 12; vt ka MTA vastus kaebusele, lisa 26). On usutav, et tavapäraselt peab ehitusteenuse osutamisel tehtud tööde nimekirja üle arvestust konkreetse teenuse osutaja (Rentimisteam OÜ), kelle huvides on esitada arve, mille maksumus vastaks tehtud tööde hulgale. Puudub kirjalik kinnitus selle kohta, et väidetava alltöövõtja Rentimisteam OÜ esindajad nimekirja kontrollisid. SL küll kinnitas, et näitas nimekirja väidetavatele Rentimisteam OÜ töötajatele (vt SL
8(11)
3-18-1046 05.12.2017 ütlused, p 11), ent MA seda ei kinnitanud (vt MAi 21.12.2017 ütlused, p 24). Checklist on allkirjastatud üksnes kaebaja töötaja ML poolt.
16.Maksuhalduri kahtlusi kinnitab ka poolte asjaajamine. Maksumenetluses kogutud materjalidest nähtub, et lõplik tööde maht (ning sellest tulenevalt ka teenuse eest makstud tasu) ületas oluliselt töövõtulepingus kokku lepitut, ent nimetatud muudatustes lepiti kokku suuliselt (vt IP 09.01.2018 ütlused, p 10). Sarnaselt lepiti suuliselt kokku selles, et osad ehitustööd toimuvad maikuus, st väljaspool töövõtulepingutes märgitud perioode (vt IP 09.01.2018 ütlused, p 9). Töömahu suurenemist arutati küll e-kirjade teel (vt MTA vastus kaebusele, lisa 21), ent seda ei saa võrdsustada poolte kirjalike kokkulepetega töövõtulepingute muutmiseks, mille sõlmimine oli mh nõutav nii 15.03.2017 kui ka 31.03.2017 sõlmitud töövõtulepingute kohaselt (vt lepingute punkt 4b). Kuigi suulise kokkuleppe sõlmimine ei ole iseenesest keelatud, ei saa seda pidada äritegevuses tavapäraseks, arvestades ka seda, et praegusel juhul ületasid lõplikult tasutud summad algselt kokkulepitud tasusid ca viiekordselt. Suuliselt esitati kaebajale ka hinnapakkumine (IP 30.11.2017 ütlused, p 2; SL 05.12.2017 ütlused, p 10). Kuigi algne koostööpakkumine Rentimisteam OÜ pool saadeti e-kirjana (IP 30.11.2017 ütlused, p 5; vt ka MTA vastus kaebusele, lisa 8; vrdl ka MTA vastus kaebusele, lisa 11), ei meenunud nt AT-le üldse ehitusteenuse osutamine Rootsis (vt AT 08.01.2018 ütlused, p-d 5 ja 6; vrdl ka pd 16, 24, 28–30, 42). Maksukohustuslasel tuleb oma äritegevus korraldada nii, et vajaduse korral on tal hilisemas maksumenetluses võimalik tõendada tehingute toimumist. Selleks peavad tehingute toimumist tõendama vajadusel lisaks väljastatud arvetele ka muud dokumendid, sh nt tööde teostamise aktid. Praegusel juhul ei ole teenuse osutamine vajalikul määral identifitseeritav (vrdl ka kontrollakti p 1.1.1.2.6).
17.Tõendatud ei ole MA, JA ja LL töösuhe OÜ-ga Rentimisteam. MA selgitas, et oli Rentimisteam OÜ-s tööle vormistatud üksnes selleks, et tal oleks kehtiv ravikindlustus. Tegelikkuses töötas ta Estonian Installation Team AS-s. Seejuures tehti ka vaidlusalusel Rootsi objektil töid läbi nimetatud äriühingu (vt MA 21.12.2017 ütlused, p 4; vt ka p-d 13 ja 17; vrdl ka MTA vastus kaebusele, lisa 46). JA selgituste kohaselt puudus tal seos Rentimisteam OÜga ning tööleping oli tal sõlmitud üksnes Estonian Installation Team AS-ga (vt JA 21.12.2017 ütlused, p-d 1, 3 ja 4; vt ka p 14). Rootsi objektil tehti töid Estonian Installation Team AS nimel, Rentimisteam OÜ nimel tegi töid üksnes MA (vt JAi 21.12.2017 ütlused, p 15). LL selgitas, et temal oli suuline leping Rentimisteam OÜ-ga, kuid ta töötab nüüd Estonian Installation Team AS-s (vt LL 21.12.2107 ütlused, p-d 1 ja 5). Seega pole eelneva põhjal võimalik tõsikindlalt väita, et objektil tööd teinud isikud olid Rentimisteam OÜ töötajad (vrdl ML 06.12.2017 ütlused, p 19, IP 30.11.2017 ütlused, p 12, SL 05.12.2017 ütlused, p 27, LL 21.12.2017 ütlused, p 21, AT 08.01.2018 ütlused, p 22).
18.Ringkonnakohtu hinnangul on eelnevalt kirjeldatud puudused poolte asjaajamises ning dokumentide vormistamises piisavad, et kinnitada kaebaja teadlikkust sellest, et Rentimisteam OÜ ei saanud olla teenuse tegelikuks osutajaks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2017 otsus asjas nr 3-16-348, p 12). Seega ei piisanud praegusel juhul hoolsuskohustuse täitmiseks üksnes sellest, et kaebaja kontrollis väidetava teenuse osutaja registreeringut majandustegevuse registris (vt SL 05.12.2017 ütlused, p 8). Iseenesest on õige, et Nordic Houses KT OÜ ei saa vastutada Rentimisteam OÜ tegevuse (sh maksualase käitumise) eest, ent maksuhaldur on siiski õigesti hinnanud äriühinguga seonduvat. Juhul, kui on põhjendatud alus arvata, et viidatud äriühing ei saanud vaidlusalust teenust osutada, seab see ka Nordic Houses KT OÜ tegevuse ja väited kahtluse alla. Puudused teenuse kirjeldamisel panevad tõendamiskoormuse kaebajale (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-16-348, p 12). Kaebaja ei ole maksuhalduri põhjendatud kahtlusi suutnud ümber lükata. Teadvalt ebaõigete arvete kajastamine äriühingu raamatupidamisarvestuses ning selle alusel väljamaksete tegemine saab olla üksnes tahtlik tegu. 9(11)
3-18-1046
19.Täiendavalt kinnitavad kaebaja teadma pidamist asjaolud, et kaebaja oli varem teinud koostööd JR juhitava äriühinguga Estonian Installation Team AS (vt IP 09.01.2018 ütlused, p 12) ning seetõttu olid olemas ka JR kontaktid (vt JR 14.12.2017 ütlused, p 3). Samas jättis kaebaja vaidlusaluste ehitusteenuste osutamisel kontrollimata JR tegelikud volitused Rentimisteam OÜ esindamiseks (vt IP 09.01.2018 ütlused, p 11; vrdl ka IP 30.11.2017 ütlused, p-d 9 ja 10; vrdl p 22). Kaebaja ja Rentimisteam OÜ vahelises kirjavahetuses on märgitud äriühingu esindajaks juhatuse liige AT, ent edaspidi on kirjad edastatud J-le (vt ka MTA vastus kaebusele, lisa 21). Samas puudus kaebajal tegelik teadmine, kes on Jüri, kellega Rentimisteam OÜ-st suheldi (vt nt SL 05.12.2017 ütlused, p-d 4 ja 24). JR ei ole kinnitanud seotust Rentimisteam OÜ-ga (vt 14.12.2017 ütlused, p-d 2 ja 3; vt ka p-d 12 ja 13; vrdl AT 08.01.2018 ütlused, p-d 17 ja 18).
20.Eelneva tõttu tuli kaebaja poolt Rentimisteam OÜ-le tehtud väljamaksed maksustada tulumaksuga, sest puuduvad nõuetekohased algdokumendid ning tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 mõttes.
21.Ringkonnakohtu hinnangul ei tulnud maksuhalduril praegusel juhul määrata tulumaksu hindamise teel. MKS § 94 lg 1 sätestab, et maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Teenuse puhul on hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel võimalik üksnes erandina (vt Riigikohtu 02.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-27-14, p 32; 03.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-65-13, p 21; 16.10.2013 otsus asjas nr 3-3-1-42-13, p-d 16–18; 01.02.2012 otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p 33; 19.11.2014 otsus asjas nr 3-3-1-55-14, p 19). Praeguses asjas pole selliseid erandlikke asjaolusid selgunud. Maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud ei ole ebaselged, mistõttu ei ole maksusumma hindamise teel määramine vajalik ega põhjendatud (vt Riigikohtu 09.01.2013 otsus nr 3-3-1-38-12, p 27; 01.02.2012 otsus nr 3-3-1-60-11, p 38). Olukorras, kus objektiivselt ei ole võimalik tuvastada, kes kaebajale teenust ja millises koguses osutas (see asjaolu on leidnud maksumenetluses tõendamist) ning põhjendatud on kahtlus, et vaidlusalused tehingud ei leidnud aset nii, nagu arvetel märgitud, ei ole võimalik läbi viia ka hindamismenetlust (vrdl nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-55-14, p 26; 05.06.2014 otsus nr 3-3-1-33-14, p-d 15 ja 16).
22.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga ka selles, et maksumenetluses on leidnud tuvastamist, et kaebaja tasutud summasid kasutati vähemalt osaliselt töötasude maksmiseks objektil töötanud kolmele isikule (vrdl ka SL 05.12.2017 ütlused, p 13). JA selgitas, et sai tasu Norra firmalt (Estonian Installation Team AS) ja osa tasust sularahas JR-lt (vt JAi 21.12.2017 ütlused, p-d 1, 3, 4 ja 30). LL ei mäletanud, kelle käest tasu sai, kuidas pidas võimalikuks, et tasu maksti sularahas (vt LL 21.12.2017 ütlused, p 24). Ka MA 21.12.2017 ütlused ei viita sellele, et talle oleks töötasu maksnud Rentimisteam OÜ (vt ütluste p-d 30 ja 31). Tõendatud ei ole, et JR kasutas nimetatud isikutele töötasu maksmiseks just kaebajalt Rentimisteam OÜ kaudu saadud raha. Samuti ei ole võimalik kindlaks teha konkreetseid summasid, mida JR isikutele nt sularahas maksis. Puuduvad tõendid, et äriühingust välja viidud raha oleks kaebajani tagasi jõudnud (vrdl ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-83-10, p 23).
23.Lisaks nähtub kaebaja ning Rentimisteam OÜ vahelisest kirjavahetusest, et objektil töötas rohkem kui kolm töötajat (nn M tiim ja T tiim; vt MTA vastus kaebusele, lisa 23; vt ka SL 05.12.2017 ütlused, p-d 11 ja 21). Ka ML ei osanud kindlalt väita, et objektil töötas üksnes 10(11)
3-18-1046 kolm Rentimisteam OÜ töötajat (vt ML 06.12.2017 ütlused, p 4). IP hinnangul võis töötajaid olla 2–4 (IP 30.11.2017 ütlused, p 3), JR hinnangul kuus (vt 14.12.2017 ütlused, p 3; vrdl ka p 28; vt ka JR 14.12.2017 ütlused, p 2; vrdl ka p 17; samas vrdl ka p 27). MA nimetas objektil töötajatest ka KS ning märkis, et lisaks töötasid objektil kaebaja enda töötajad (vt MA 21.12.2017 ütlused, p 22; vt ka JA 21.12.2017 ütlused, p-d 21 ja 22; vt ka ML 06.12.2017 ütlused, p 4). Vastustaja on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et osad tööd, mis on märgitud Rentimisteam OÜ tehtud tööde nimekirjas (MTA vastus kaebusele, lisa 26), kattuvad töödega, mida tegid juba varem kaebaja enda töötajad (vt ML 06.12.2017 ütlused, p 3).
24.Eelneva tõttu rahuldab ringkonnakohus MTA apellatsioonkaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 09.05.2019 otsuse. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab Nordic Houses KT OÜ kaebuse rahuldamata.
25.Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 4). Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad Nordic Houses KT OÜ halduskohtus kantud menetluskulud (riigilõiv 299,31 eurot ja esindajatasu 1100 eurot (ilma käibemaksuta)) tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad kaebaja kanda ka apellatsiooniastme menetluskulud (esindajatasu 396 eurot (koos käibemaksuga)). MTA ei ole haldus- ega ringkonnakohtus taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.