Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits 25.09.2019, Tartu 3-18-1738 Ercsol Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.08.2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/042755-3 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 10.06.2019. a otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Ercsol Grupp OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine Kaebaja/apellant Ercsol Grupp OÜ Menetlusosalised Esindaja adv Ivo Kallas Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Halduskohtu 10.06.2019. a otsus ja jätta kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta kaebaja esimese astme ja apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv) kaebaja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 16.04.2018. a korralduse nr 12.2-3/042755-1 alusel Ercsol Grupp OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil oktoober 2017.
2.MTA tegi 18.06.2018 kontrollakti nr 12.2-3/042755-2, milles asus seisukohale, et Ercsol Grupp OÜ ei müünud 26.10.2017. a arvel nr 19 näidatud kaupu ning tehingut Trustwell Entertainment OÜ-ga ei toimunud.
MTA vähendas 07.08.2018. a maksuotsusega nr 12.2-3/042755-3 Ercsol Grupp OÜ oktoober 2017 20%-määraga maksustatavat käivet 21 714,88 euro võrra ja maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu 4342,98 euro võrra.
4.Ercsol Grupp OÜ esitas 06.09.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 07.08.2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/042755-3 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole Ercsol Grupp OÜ-l keelatud omandada ehitusmaterjale eraisikult ja need hiljem võõrandada. Maksuhalduril lasub maksukorralduse seaduse (MKS) § 11 lg-st 1 tulenevalt maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustus arvestada kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ja koguda sama paragrahvi teise lõike kohaselt ise asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Nimetatud kohustust ei ole maksuhaldur täitnud. Maksuhaldur ei tulnud kontrollima ehitusmaterjalide ladustamist kaebaja poolt seletustes ära märgitud aadressidel ega kogunud mingilgi muul viisil mitte ühtegi tõendit, mis kaebaja väiteid tehingu toimumise kohta kinnitaksid. Pelgalt kassaorderite kuupäevade erinevus ei anna alust pidada tehinguid mittetoimunuks. Maksumenetluse käigus on kontrollitav ettevõtte ja tema tehingupartner selgitanud MTA-le üksikasjalikult tehingu tagamaid ja selleni jõudmise asjaolusid, mistõttu ei vasta MTA poolt kontrolli käigus väidetavalt tuvastatud asjaolud tõele.
5.MTA esitas 26.10.2018 Tartu Halduskohtule vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebaja kaebuse rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus jättis 10.06.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et maksuhaldur oli uurimiskohustust täitnud piisavalt ning kogunud asja õigeks lahendamiseks vajaliku hulga tõendeid. Halduskohtule ei olnud usutavad kaebaja väited, et ehitusmaterjali jäägid lubatakse töötajatele, hoides sellega kokku kulutusi, mis kaasneksid selle säilitamisega. MTA poolt Entertainment OÜ objektidel vaatluse käigus tuvastatut (erinevus arvel näidatud ja objektil kasutatud parketi materjalis, erinev kivivilla ja kipsplaatide tootja jm) arvesse võttes järeldas maksuhaldur põhjendatult, et Trustwell Entertainment OÜ tegevuskohas kasutatud materjalid ei kattu Ercsol Grupp OÜ poolt väidetavalt müüdud materjalidega. Kontrollides Trustwell Entertainment OÜ-lt väidetavalt saadud raha kasutamist Ercsol Grupp OÜ-s, tuvastas maksuhaldur, et kaebaja väited raha kasutamisest ehitusmaterjalide, kütuse ja tööriistade soetamiseks ning autoremondiks on tõendamata. Kohtumenetluses ei esitanud kaebaja uusi asjaolusid või ümberlükkamatuid seisukohti, mille pinnalt oleks võimalik jõuda vaidlustatud maksuotsuses kajastatust erinevale lõppjäreldusele, mis annaksid alust vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks. Seega asus halduskohus seisukohale, et kaebajale määratud maksukohustus on põhjendatud, vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja motiveeritud, ning jättis kaebuse rahuldamata.
7.Kaebaja esitas 10.07.2019 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 10.06.2019. a otsuse peale.
8.Tartu Ringkonnakohus kohustas 17.07.2019. a määrusega kaebajat esitama ringkonnakohtule seisukoht selle kohta, kuidas rikub MTA 07.08.2018. a maksuotsus nr 12.2-3/042755-3 tema õigusi.
9.Kaebaja esitas 31.07.2019 ringkonnakohtule vastuse, milles selgitas, et nõustub ringkonnakohtuga selles, et vaidlustatud maksuotsus ei too talle kaasa rahalisi kohustusi, kuid maksuotsuses tehtud järeldused on kaebajat kahjustavad nende ebaõigsuse tõttu. Juhul kui maksuotsus jõustub, tuleb maksuhalduri väiteid, sh väiteid fiktiivse arve väljastamise, deklaratsioonides valeandmete esitamise ja valeütluste andmise kohta pidada põhjendatuks, mis rikub oluliselt kaebaja ja teda esindavate isikute mainet ja head nime. Maksuotsuses esitatud etteheited ebaausa käitumise kohta kahjustavad oluliselt kaebaja ärisuhteid ja mainet tervikuna. Tegemist on kaebaja õiguste olulise riivega, sest kaebaja ei saa protsessuaalselt muul viisil maksuhalduri väiteid ümber lükata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja halduskohtu 10.06.2019. a otsus tühistada.
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.
12.Kaebaja hinnangul riivab MTA 07.08.2018. a maksuotsus tema õigusi sellega, et seal esitatud väited rikuvad oluliselt kaebaja ja teda esindavate isikute mainet ja head nime. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja sellesisulised väited asjakohatud. MKS § 26 lg 1 sätestab, et maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega (edaspidi maksusaladus). Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega. MKS § 26 lg 2 kohaselt on maksusaladust lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või MKS §-des 27–30 nimetatud juhtudel. Seega ei ole kaebaja osas tehtud MTA 07.08.2018. a maksuotsuse sisulised põhjendused avalik teave. Ka MKS §-dest 27-30 ei tulene ringkonnakohtu hinnangul MTA-le võimalus ilma kaebaja nõusolekuta MTA 07.08.2018. a maksuotsuse põhjenduste avalikustamiseks. Niisiis ei saa MTA 07.08.2018. a maksuotsus kaebaja mainet mingilgi viisil kahjustada. Eeltoodust tulenevalt ei riiva MTA 07.08.2018. a maksuotsus kaebaja õigusi kaebaja väidetud viisil ning selle tühistamine ei ole seega vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine ka muid asjaolusid, millest tulenevalt võiks MTA 07.08.2018 a maksuotsuse tühistamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik olla. Kuivõrd MTA vähendas 07.08.2018. a maksuotsusega kaebaja oktoober 2017 20%-määraga maksustatavat käivet 21 714,88 euro võrra ja maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu 4342,98 euro võrra, ei tekitanud see kaebajale kohustusi, mis tema õigusi võiks rikkuda. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebaja ei ole kaebust esitanud enda õiguste kaitseks HKMS § 44 lg 1 mõttes. Kuna kaebus ei ole esitatud kaebaja õiguste kaitseks, puudub kaebajal kaebeõigus.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. HKMS § 155 lg 3 esimese lause kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seetõttu tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 10.06.2019. a otsuse.
15.HKMS § 108 lg-le 4 kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja. Asja materjalidest nähtuvalt tasus kaebaja halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Seega jäävad menetluskulud (riigilõiv) kaebaja kanda.
16.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse, sest kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.