Otsuse avalikult teatavaks 23. september 2019, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-19-913
Haldusasi
J.N. kaebus tühistada Rae Vallavalituse 27.03.2019 otsus nr 6-1/3065 ja 22.04.2019 otsus nr 6-1/3065-2 ning kohustada Rae Vallavalitsust vaadata kaebaja 20.03.2019 projekteerimistingimuste taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: J.N. Vastustaja: Rae vald, esindaja Maiga Liiv
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. oktoober 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J.N. esitas 20.03.2019 Rae Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse eluhoone ehitusprojekti koostamiseks Harjumaal Rae vallas Patika külas asuvale Väike tee 10 katastriüksusele (registriosa 1672202; katastritunnus 65301:001:4924; pindala 2826 m2; sihtotstarve elamumaa 100%).
2.27.03.2019 kirjaga nr 6-1/3065 jättis Rae Vallavalitsus J. N. taotluse läbi vaatamata ja tagastas selle põhjusel, et Väike tee 10 katastriüksusele üksikelamu püstitamise eesmärgil projekteerimistingimuste andmine üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks on ilmselgelt võimatu, sest Väike tee 10 katastriüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõikes 5 sätestatud erisus ei kohaldu, sest Väike tee 10 katastriüksus ei asu olemasoleva hoonestuse vahel (tl 71-72p).
3.02.04.2019 esitas J.N. Rae Vallavalitsusele pöördumise, milles palus üle vaadata seisukoht projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmise osas (tl 74-75).
4.22.04.2019 Rae Vallavalitsuse vastusega „Projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmise täiendav seisukoht“ jäi vald oma seisukoha juurde ning leidis, et Rae Vallavalitsusel ei ole võimalik üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi anda, sest Väike tee 10 katastriüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja PlanS § 125 lõike 5 kohaldamiseks puudub alus (vt tl 76-77p).
5.14.05.2019 (koos 22.05.2019 täpsustusega) saabus Tallinna Halduskohtule J.N. kaebus tühistada Rae Vallavalituse 27.03.2019 otsus nr 6-1/3065 ja 22.04.2019 otsus nr 6-1/3065-2 ning kohustada Rae Vallavalitsust kaebaja 20.03.2019 projekteerimistingimuste taotlust uuesti läbi vaatama.
6.23.05.2019 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja viis läbi eelmenetluse toimingud. 28.08.2019 määrusega otsustas kohus asja lahendada lihtmenetluses ja määras menetlustähtajad ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
7.Kaebaja palub tühistada Rae Vallavalituse 27.03.2019 otsus nr 6-1/3065 ja 22.04.2019 otsus nr 6-1/3065-2 ning kohustada Rae Vallavalitsust vaadata kaebaja 20.03.2019 projekteerimistingimuste taotlus uuesti läbi alljärgnevatel põhjustel:
7.1.Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõikest 5 tulenevalt võib kohalik omavalitsus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Antud sätte kohaselt on seadusandja jätnud kohalikule omavalitsuse kaalutlusõiguse otsustada, kas detailplaneering on vajalik või saab antud planeeringu teostada ka projekteerimistingimuste väljastamisega.
Projekteerimistingimuste väljastamisel on vallavalitsusel küll kaalutlusõigus, kuid nende väljastamises või mitteväljastamise küsimus tuleb otsustada kaalutlusvigadeta. Juhul kui haldusorgan ei teosta kaalutlusõigust, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (Riigikohtu 02.04.2014 otsus nr 3-3-1-72-13, p 21). Rae Vallavalitsus jättis taotluse läbi vaatamata ja tagastas selle põhjusel, et Väike tee 10 katastriüksusele üksikelamu püstitamise eesmärgil projekteerimistingimuste andmine üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks on ilmselgelt võimatu, sest Väike tee 10 katastriüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõikes 5 sätestatud erisus ei kohaldu, kuna Väike tee 10 katastriüksus ei asu olemasoleva hoonestuse vahel. Edastatud taotluse näol jääb planeeritav kinnistu hoonetega kinnistute vahele (katastrinumbritega 65303:002:0311, 65301:001:4922 ja 65303:002:0153). Planeerimisseaduse muutmise üheks eesmärgiks oli protsessi lihtsustamine. PlanS-i väljatöötamise käigus jõuti järeldusele, et lihtsustatud korras ei oma DP koostamine (kehtiva PlanS-i § 22) sageli sisulist väärtust, kuid toob kaasa nii ajalise kui ka muu ressursi tarbetu kulutamise ning otstarbekam oleks tulevikus sarnastel juhtudel määrata ehitusõigus projekteerimistingimuste alusel. Seega saab tulevikus projekteerimistingimusi kasutada näiteks nn ühe krundi planeeringute asemel aladel, kus on kõik ehitusõiguse määramiseks olulised tingimused juba välja kujunenud, st sarnaste hoonete vahele võib hoonestamata kinnisasjale ehitada sarnase hoone ilma, et selleks peaks detailplaneeringut koostama. Kuna on täidetud PlanS § 125 lg 5 p-dest 1 ja 2 tulenevad eeldused ja ei esine EhS § 32 sätestatud projekteerimistingimuste andmisest keeldumise asjaolusid, leiab kaebaja, et vastustaja on valesti hinnanud projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamata jätmise asjaolud.
7.2.Lisaks on piirkonna kinnistutele vastustaja poolt varem väljastatud projekteerimistingimusi, nõudmata ühtse tervikkontseptsioonina ala lahendamist, mistõttu koheldakse kaebajat ebavõrdselt.
7.3.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 15 eurot.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata järgmistest põhjendustest lähtudes:
8.1.Väike tee 10 katastriüksus ei asu olemasolevate hoonete vahel Kaebaja väide, et planeeritav kinnistu jääb hoonetega kinnistute vahele (katastrinumbritega 65303:002:0311, 65301:001:4922 ja 65303:002:0153), ei vasta tõele. Harjumaal Rae vallas Patika külas asuv Väike tee 10 katastriüksust (registriosa 1672202; katastritunnus 65301:001:4924; pindala 2826 m2; sihtotstarve elamumaa 100%) ümbritsevad Väike tee 3 kinnistu (katastritunnus 65303:002:0311) ning Väike tee 8 ja Vihuli katastriüksused (katastritunnused vastavalt 65301:001:4923 ja 65303:002:0135), millest ainult Väike tee 3 kinnistu on hoonestatud (tl 91). Väike tee 6 katastriüksusel (katastritunnus 65301:001:4922) ja Väike tee 2 katastriüksusel (katastritunnis 65303:002:0153) paiknevaid hooneid, mis asuvad Väike tee 10 katastriüksusest ca 80 m kaugusel, ning Väike tee 3 kinnistu hooneid ei saa vastustaja hinnangul lugeda hoonestuseks, mille vahel Väike tee 10 katastriüksus asub. Vastustaja on seisukohal, et projekteerimistingimusi elamu rajamiseks oleks võimalik anda üksnes juhul, kui tühi kinnistu asuks kahe olemasoleva elamuga kinnistu vahel (mitte läheduses).
8.2.Väike tee 10 katastriüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal
Kaebaja leiab, et Väike tee 10 katastriüksust ei ole piiritletud tingmärkidega, mis tähistavad Rae valla üldplaneeringuga määratletud tiheasustus- ja detailplaneeringu kohustusega alasid. Kaebaja seisukoht on ekslik. Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringus (edaspidi üldplaneering) on Väike tee 10 katastriüksuse maakasutuse juhtotstarbeks määratud elamumaa (tl 92). Üldplaneeringu maakasutuse kaardi legendi kohaselt määratakse tiheasustusaladena muuhulgas kõik maakasutuskaardil esitatud olemasolevad või kavandatavad elamumaad. Sama legendi kohaselt määratakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladena tiheasustusalad, rohevõrgustiku alad ja ajaloolise asustusstruktuuriga alad. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1 on detailplaneeringu koostamise kohustusega alade hulgas nimetatud tiheasustusalasid ning peatükis 5.2 on tiheasustusalade loetelus muuhulgas nimetatud kõik maakasutuskaardil esitatud olemasolevad või kavandatavad elamumaad. Seega asub Väike tee 10 katastriüksus tiheasustusalal, mis on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala.
8.3.Väike tee 10 katastriüksusele puudub juurdepääs Kaebaja väidab, et Väike tee 10 katastriüksusel on olemas sissesõidutee, mis on kinnitatud kinnistusraamatus. Kaebaja väide ei vasta tõele, kuivõrd Väike tee, mille kaudu on võimalik Väike tee 10 katastriüksusele pääseda, asub erinevatele eraomanikele kuuluvatel kinnistutel. Tee kasutamise õiguse kohta ei ole Väike tee 10 katastriüksuse registriosas teeservituudi märkeid tehtud (tl 93).
8.4.Väike tee 10 katastriüksusele ehitusõiguse saamise tingimused on omanikele teada Vastustaja peab vajalikuks märkida, et Väike tee 10 katastriüksus on tekkinud Mäe tee 5 // Väike tee 6 katastriüksuse (katastritunnus 65303:002:0260) jagamise tulemusel. Nimetatud katastriüksuse jagamise aluseks oli Rae Vallavalitsuse 20.03.2018 korraldus nr 360 (tl 95-96), mille punktis 3 on muu hulgas märgitud, et moodustatav Väike tee 10 katastriüksus on ehitusõiguseta maa, kuhu ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks on nõutav detailplaneeringu koostamine. Seega on Väike tee 10 katastriüksuse omanikud olnud juba esialgse katastriüksuse jagamise hetkel teadlikud detailplaneeringu koostamise kohustusest ja oleks pidanud sellest teavitama ka kaebajat.
8.5.Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud Kaebaja väidab, et piirkonna kinnistutele on vastustaja poolt varem väljastatud projekteerimistingimusi, mistõttu koheldakse kaebajat ebavõrdselt. Vastustaja toob välja, et kaebaja väide on paljasõnaline, kuna sellest ei selgu projekteerimistingimuste andmise aegasid ega kinnistute andmeid, siis ei ole vastustajal võimalik nende andmise asjaolusid selgitada. Vastustaja saab vaid kinnitada, et olukordades, mille asjaolud on Väike tee 10 katastriüksusega sarnased, ei ole vastustaja projekteerimistingimusi andnud.
8.6.Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et eelpool toodust järeldub üheselt selgelt, et Väike tee 10 katastriüksusele üksikelamu ehitusprojekti koostamise eesmärgil projekteerimistingimuste andmiseks puudub alus, kuna katastriüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 sätestatud erisus ei kohaldu tulenevalt asjaolust, et katastriüksus ei asu olemasoleva hoonestuse vahel. Vastustaja on seda põhjalikult selgitanud ka kaebajale 27.03.2019 kirjas nr 6-1/3065 ja 22.04.2019 kirjas nr 6-1/3065-2. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja 20.03.2019 projekteerimistingimuste taotlus on õigesti ja põhjendatult vastustaja poolt läbi vaatamata jäetud. Vastustaja hinnangul ei ole võimalik kaebuse rahuldamisega saavutada kaebaja tegelikku eesmärki, milleks on Väike tee 10 katastriüksusele elamu püstitamiseks vajalike projekteerimistingimuste andmine.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud otsused rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele. Vaidlustatud otsuste näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele. Samuti on järgitud planeerimisseaduses ja selle alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse üldplaneeringuga (kehtestatud 21.05.2013 Rae Vallavolikogu otsusega) sätestatud tingimusi. Kohus selgitab kaebajale, et PlanS § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi (p 1); üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega (p 2). Projekteerimistingimuste väljastamiseks peavad need tingimused olema täidetud samaaegselt. Käesoleval juhul see nii ei ole, millest tulenevalt oli õiguspärane ka kaebaja taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks tagastamine. Kohus märgib, et arvestades faktilise asjaoluga, et Harjumaal Rae vallas Patika külas asuv Väike tee 10 katastriüksust (registriosa 1672202; katastritunnus 65301:001:4924; pindala 2826 m2; sihtotstarve elamumaa 100%) ümbritsevad Väike tee 3 kinnistu (katastritunnus 65303:002:0311) ning Väike tee 8 ja Vihuli katastriüksused (katastritunnused vastavalt 65301:001:4923 ja 65303:002:0135), millest ainult Väike tee 3 kinnistu on hoonestatud, ei ole täidetud PlanS § 125 lg 5 sätestatud erandi kohaldamise eeldused. Järelikult oli vastustaja poolt kaebaja taotluse tagastamine õiguspärane. Lisaks sellele, et kinnistu ei asu olemasoleva hoonestuse vahel, ei ole kohtu arvates ka Rae valla üldplaneeringus (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462) sätestatud vajaliku täpsusastmega ehituslikke ja arhitektuurilisi tingimusi PlanS § 125 lg 5 p 2 mõttes. Nimelt tuleneb üldplaneeringust üksnes see, et hoonete rajamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta, arvestades alal domineeriva arhitektuuriga. See ei ole aga piisav, kuivõrd PlanS § 125 lg 2 p 2 sätestab sõnaselgelt, et projekteerimistingimuste väljastamine on võimalik üksnes juhul, kui konkreetsed ehituslikud ja arhitektuurilised tingimused sisalduvad üldplaneeringus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu lahendid nr 3-17-2721 ja 3-18-385). Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud otsuse andmisel ja kaebaja taotluse menetlemisel vastustaja poolt ühtegi rikkumist, leiab kohus, et vastustaja on õiguspäraselt keeldunud projekteerimistingimuste väljastamisest ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsuses ja selle täienduses, kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses ja selle täienduses toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega.
11.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust oma kohtukulude väljamõistmiseks. Seega jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.