Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. september 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-2179
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla 25.10.2018 käskkirjade nr 3-3/18/27-3 ja 3-2/18/861 õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. aprilli 2019. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.10.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-18-2179 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-18-2179 valvurit, kuid kaebaja pidi olema kogu aeg tööl üksinda. Seetõttu ei ole kellegagi vestelda ning on raske väsimusega võidelda ja täpselt kellaaegu jälgida. Vastustaja ei ole süü hindamisel arvestanud, et kaebaja on omandanud erialase kutsehariduse ning et tal on teadmised ja oskused teenistuse jätkamiseks (ATS § 74 lg 6). Kaebajat ei ole õiglane karistada teenistusest vabastamisega. Teenistusest vabastamiseks peaks süütegu olema niivõrd raske, et mingil moel ei ole teenistussuhte jätkumine võimalik. Kaebaja ei ole ühtegi rikkumist tahtlikult toime pannud. Kaebajal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Tema eelnevale teenistusalasele tegevusele ei saa midagi ette heita. Kaebaja süüteol ei olnud raskeid tagajärgi. Ei ole tõenäoline, et kaebaja leebema karistuse määramisel oleks rikkumisi jätkanud.
Tallinna Vangla palus 08.01.2019 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata.
Distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et kaebaja jättis 13-l korral (07.05.2018, 14.05.2018, 15.05.2018, 28.05.2018 ja 29.05.2018) ettenähtud ringkäigud tegemata ning märkis 07.05.2018, 14.05.2018, 15.05.2018, 28.05.2018, 29.05.2018 ja 28.06.2018 valvelehtedele tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Kaebaja oli rikkumiste toimepanemise ajal määratud teostama kinnipeetavate järelevalvetoiminguid kartserihoones. Järelevalve täpsem korraldus on kehtestatud määrusega nr 44, mille § 2 p 1 kohaselt on üheks järelevalve toiminguks vanglas isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Vanglas olevate isikute, nii kinnipeetavate kui muude isikute, elu ja tervise kaitsmiseks, kuritegude tõkestamiseks, isiku tervisele ja elule tekkiva ohu operatiivseks avastamiseks jms eesmärgil on vangla üldkasutatavates ruumides (koridorid, jalutushoovid, õueala jms) paigaldatud videovalve. Vanglaametnike poolt järelevalvetoimingute mittenõuetekohase täitmisega võivad kaasneda väga tõsised tagajärjed (nt enesevigastus, enesetapp, kallaletung, põgenemine ning selle tagajärjel võimalik oht vabaduses viibivatele isikutele jne), mistõttu tuleb vanglal tagada pidev järelevalve. Vangla peab saama veenduda, et teenistuses olevad ametnikud täidavad oma tööülesandeid vastavalt sätestatud nõuetele. Isikuandmete kaitses seaduse (IKS) § 14 lg 1 p 4 annab võimaluse kontrollida tööga seotud asjaolusid, mida vastustaja ka tegi. Delikaatsete isikuandmete töötlemist ei toimunud. Kaebaja oli teadlik vangla territooriumil, sh kartserihoone koridorides olevast videovalvest. Kuivõrd Tallinna Vangla praktikas on esinenud juhtumeid, kui kinnipeetavad kasutasid põgenemiseks ära ametnike poolt nõuetele mittevastavate ringkäikude teostamist, samuti on kinnipeetavad pannud toime enesevigastusi, on vangla üheks prioriteediks tagada vanglaametnike poolt nõuetekohaste järelevalvetoimingute, sh ettenähtud aegadel ringkäikude teostamine ning sellesisuliste rikkumiste toimepanemise välistamine. Kuivõrd kaebajale etteheidetavaks teoks on ringkäikude ettenähtud ajal järelevalvetoimingute mitteteostamine (tegevusetus) ning kaebaja kajastas valvelehtedel tegelikkuses mittetoimunud ringkäike, siis kaebajat teenistuskohtuste rikkumise toimepanemiste aegadel videosalvestistelt üleüldse ei nähtu. Videosüsteem ei salvesta pilti ajal, mil kaamera vaateväljas liikumist ei toimu. Kaebaja puudumisega videosalvestiselt käskkirjas väljatoodud kuupäevadel ning kellaaegadel on tõendatud tema poolt ringkäikude tegemata jätmine. Kaebaja tegutses teadlikult ja tahtlikult (ATS § 74 lg 5). Kaebajale oli teada määruse nr 44 § 12 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustus teostada oma järelevalve piirkonnas (kartserihoone I ja II korrus) konkreetse aja tagant ringkäike. Kaebaja märkis valvelehele 16-l korral andmed ringkäikude kohta, mida tegelikult ei olnud toimunud. Seega üritas kaebaja valvelehel valeandmete esitamisega jätta muljet, et on teostanud järelevalvetoiminguid nõuetekohaselt. Kaebaja eesmärgid said olla vaid omakasupüüdlikud, st kaebaja tegevus oli kantud soovist 3(7)
3-18-2179 teostada ettenähtust vähemal arvul ringkäike, varjates seda valeandemete esitamisega. Tahtlus esineb nii teo kui ka tagajärje suhtes. Vastustaja on süü hindamisel arvestanud kaebaja haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi ning kaebaja vastupidised väited on alusetud. Kaebaja on toime pannud olulise rikkumise. Kaebajale etteheidetavate tegude näol ei olnud tegemist ühekordse eksimusega, vaid mitme erineval kuupäeval aset leidnud rikkumisega. Vangla on kaebajale karistuse määramisel arvesse võtnud kõiki asjas tuvastatud asjaolusid, arvestanud toime pandud rikkumist, tagajärgi ja ametniku suhtumist toimepandusse ning jõudnud järeldusele, et kaebaja poolt toime pandud tegudega on kaebaja kaotanud usalduse tööandja silmis ning proportsionaalseks karistuseks antud rikkumise eest on teenistusest vabastamine. Kaebaja on erialase haridusega staažikas vanglaametnik ning pidi oma õiguslikust positsioonist tulenevalt olema hästi teadlik vanglas järelevalve tagamist reguleerivast korrast ning kohustusest täita oma teenistusülesandeid ausalt ning vastavalt õigusaktidele. Asjaolu, et antud juhul ei kaasnenud kaebaja poolt toime pandud rikkumistega rasket tagajärge, ei tähenda, et tegemist oli kerge või ebaolulise rikkumisega. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt.
3-18-2179 temale määratud teenistusülesandeid ausalt, kui ta kajastas valvelehtedel valeandmeid, et mitte tõmmata oma teenistusele liigset tähelepanu ning teadlikult/tahtlikult rikkus oma teenistuskohust. Vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja rikkus teenistuskohustust, esitada tegelikkusele vastavad andmed, tahtlikult ning see tahtlik teenistuskohustuse oluline rikkumine on toonud kaasa vanglapoolse usalduse kaotuse XX kui vanglaametniku vastu. Kinnipeetavate üle järelevalve teostamine on valvuri igapäevane kõige tähtsam teenistusülesanne. Visuaalse järelevalve teostamise perioodilisus on selgesõnaliselt lahti kirjutatud ja kõnealused rikkumised on toime pandud öisel ajal, kui valvuril pole ees teisi päevakavalisi tegevusi, mis võiksid nihutada mõningal määral tema ringkäikude teostamise sagedust. Võimatu on pidada usaldusväärseks vanglaametnikku, kes on kajastanud valvelehtedel valeandmeid ja ka pärast esmaste selgituste andmist jätkab puudustega järelevalvetoimingute teostamist. XX kajastas süstemaatiliselt valvelehtedel valeandmeid, sest ta teadis, et valvelehtedel kajastatut kontrollitakse ning tegemist oli sihilikult vale ettekujutuse loomise kavatsusega tema teenistuse üle järelevalvet pidava ametniku eksitamiseks. Vastustaja on käskkirjas nr 3-3/18/27-3 põhjendanud distsiplinaarkaristuse valikut. Kaebajale distsiplinaarkaristuse valikul on vastustaja arvesse võtnud, et tema süütegu on oluline, kuna see tingis vanglaametniku vastu usalduse kaotuse, seega ei ole proportsionaalne karistada teda noomituse või põhipalga vähendamisega. Samuti oli objektiivselt võimatu teenistusastme alandamine, sest kaebaja oli teenistuses II klassi valvuri ametikohal, mis on teenistusastmete seas viimane. Vastustaja asus seisukohale, et aset leidnud tegude tõttu on kaebaja ja vangla vahelise usaldussuhte kahjustamine niivõrd kaugeleulatuv, et seda ei ole võimalik ühegi teise VangS § 150 lg-s 1 loetletud karistuse liigiga taastada. Arvestades avaliku võimu teostamise ja haldusülesannete parema täitmise eesmärki, ei saa vangla teenistussuhet jätkata isikuga, keda ei ole võimalik tõsikindlalt usaldada ja kelle osas puudub veendumus, et ta suudab edaspidi täita talle usaldatud ülesandeid nõutud tasemel. Kohus nõustub sellega. Kaevatavate käskkirjade õigusvastaseks tunnistamiseks ning muude kaebaja nõuete rahuldamiseks puudub alus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
XX palub 02.05.2019 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada.
Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Halduskohus on nõustunud kaebajaga, et töötaja karistamise eesmärgil ei tohi tööandja töötajat videosalvestistelt jälgida. Samas on halduskohus leidnud, et kaebajat karistamise eesmärgil ei jälgitud. Kaebaja ei nõustu selle väitega. Menetlust alustati informatiivse ettekande alusel, mille koostas järelevalveosakonna vanemvalvur KJ, kellel kaebajale teadaolevalt puudub õigus töödelda salvestatud andmeid tagantjärgi. 05.07.2018 asus sisekontrolli spetsialist AA vaatama videosalvestisi konkreetse eesmärgiga tuvastada kaebajapoolsed rikkumised. Vanglaametnike teenistusülesannete täitmise jälgimiseks videosalvestistelt tuleb ametnikku eelnevalt teavitada ja saada vanglaametniku luba. Kaebajat eelnevalt ei teavitatud ja tema nõusolekut ei küsitud. Andmekaitse Inspektsiooni kaamerate kasutamise juhendis on selgelt ja üheselt märgitud, millistel juhtudel tohib luba küsimata videosalvestisi vaadata ja millal mitte. Kuna tõendid kaebaja rikkumiste tõendamiseks ei ole kogutud seaduslikult, siis ei tugine kohtuotsus seaduslikult kogutud tõenditel. Halduskohus on jätnud arvestamata, et kaebaja on eelnevalt distsiplinaarkorras karistamata ja et tal on eriharidus töötamiseks vanglaametnikuna. Vastustajal oleks olnud võimalus karistada kaebajat leebema karistusega, sest kaebaja on oma
5(7)
3-18-2179 rikkumistest õppinud. Vastustaja ei ole arvestanud ATS § 74 lg-ga 6, mille kohaselt tuleb süü hindamisel arvestada ametniku haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi.
3-18-2179 kaebajale karistuse määramisel arvestanud ka ATS § 75 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, sh kaebaja varasemat teenistusalast käitumist ning distsiplinaarkaristuste puudumist. Võttes arvesse vangla kaalutlusõigust kaebajale karistuse määramisel ning kohtu piiratud võimalust kontrollida kaalutlusõiguse alusel antud akti õiguspärasust (HKMS § 158 lg 3), samuti seda, et vangla poolt karistuse määramise käskkirjas toodud kaalutlused ei ole asjakohatud ning arvestatud on kõigi oluliste asjaoludega, ei saa ringkonnakohus asuda seisukohale, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus oleks ebaproportsionaalne.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.