Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Elle Kask
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
03.04.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-2179
Haldusasi
A.K.i kaebus Tallinna vangla 25.10.2018 käskkirjade nr 33/18/27-3 ja 3-2/18/861 õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks.
Menetlusvorm Suuline, kirjalik
Menetlusosalised
Edasikaebamise kord
Kaebuse esitaja: A.K. Vastustaja: Tallinna vangla Esindaja: Monika Raiendik
Tallinna vangla järelevalveosakonna vanemvalvur Katri Järvsaar koostas 06.06.2018 ettekande nr i-302, mille kohaselt kartseris teenistuses olnud valvur A.K. ei teostanud 14.05.2018 ja 15.05.2018 ringkäike ettenähtud aegadel. 05.07.2018 sisekontrolli spetsialist Alar Ahi tuvastas videosalvestiste abil, et ringkäigud olid puudulikult teostatud ka kuupäevadel 07.05.2018, 27.05.2018, 28.05.2018 ja 27.06.2018. Eeltoodust tulenevalt Tallinna vangla direktori 06.07.2018 käskkirjaga nr 3-3/18/27-1 algatati distsiplinaarmenetlus Tallinna vangla järelevalveosakonna valvur A.K. suhtes, et selgitada välja, kas nimetatud kuupäevadel esines tema poolt ringkäikude teostamises distsiplinaarsüütegu. 03.10.2018 koostati distsiplinaarmenetluse kokkuvõte menetlejate Alar Ahi ja Jekaterina Aboltõni poolt, milles põhjalikult käsitleti distsiplinaarmenetluse asjaolusid. Kaebajale võimaldati esitada oma arvamuse/vastuväited kokkuvõttele.
Tallinna vangla 25.10.2018 käskkirjaga nr 3-3/18/27-3 „Teenistusest vabastamine (A.K.)“ karistati distsiplinaarkorras Tallinna vangla järelevalveosakonna valvurit A.K.it teenistusest vabastamisega. Tallinna vangla 25.10.2018 käskkirjaga nr 3-2/18/861 „A.K.i teenistusest vabastamine“ vormistati eraldi kaebaja teenistusest vabastamine. Nimetatud käskkirjaga vabastati Tallinna vangla järelevalveosakonna valvur A.K. alates 26.10.2018 teenistusest distsiplinaarsüüteo eest Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 94 lg 1 alusel ning teenistussuhte viimaseks päevaks loeti 25.10.2018. Tallinna vangla 25.10.2018 käskkirjas nr 3-3/18/27-3 on toodud teenistusest vabastamise asjaolud ja põhjendused. Käskkirja kohaselt A.K. rikkus ATS § 50 kajastatud kohustust juhinduda teenistuskohustuste täitmisel seadustest ja õigusaktidest, kui ta jättis justiitsministri 05.09.2011 määrusega nr 44 vastu võetud järelevalve korraldus vanglas § 12 lg 1 p 5 sätestatud minimaalse visuaalse järelevalve teostamise kohustuse järgimata, jättes visuaalse järelevalve kinnipeetavate üle teostamata. Samuti rikkus A.K. ATS § 51 lg 3 tulenevat kohustust juhinduda ametijuhendist, eirates alapunktis „Vastutus“ punkti 2 kohustuse esitada ja koostada töö käigus õigeid ja seaduslikke andmeid, kui jättis eespool väljatoodud aegadel nõutavad ringkäigud teostamata ja esitas 16 korral valvelehtedel valeandmeid. Ühtlasi rikkus A.K. ATS § 51 lg 1 kajastatud kohustust täita oma teenistusülesandeid ausalt, kui ta kajastas valvelehel tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Vastustaja leidis, et oma tegevusega pani A.K. toime ATS § 69 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo – teenistuskohustuste süülise rikkumise. Tallinna vangla otsustas Vangistusseaduse (VangS) § 148 ja § 150 lg 1 p 4, Avaliku teenistuse seaduse §-de 75 – 77, ATS § 94 lg 1 ning justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p 4 ja 7 alusel ning lähtudes 03.10.2018 kinnitatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest määrata Tallinna vangla järelevalveosakonna valvurile A.K.ile distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise. Distsiplinaarmenetluses tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid on käsitletud 03.10.2018 distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte punktis 2. Kõnealuses käskkirjas on põhjendatud ka karistuse valikut. A.K. vaidlustas mõlemad eelviidatud käskkirjad halduskohtus.
Kaebaja seisukohad on järgnevad: 1.Isikuandmete kaitse reeglite rikkumine Kaebaja on aru saanud, et töötaja karistamise eesmärgil ei tohi tööandja töötajat jälgida videosalvestitelt. Kui kaamerad on suunatud otse töötajatele, siis peab tööandja suutma selgitada, millise turvariski maandamiseks on see vajalik (Andmekaitse Inspektsiooni vastus selgitustaotlusele, lisa 6). Kaebaja küsis Tallinna vanglalt, millele tugineb vangla, kui vaatab järelevalveks mõeldud kaamerast tagantjärgi, ilma algse põhjuseta, tema isikuandmeid ja kuidas on reguleeritud vanglas salvestistele ligipääs (Tallinna vangla vastus, lisa 7). Karistuse määramise käskkirja punktis 3.2. leiab Tallinna vangla, et andmesubjekti nõusolekut isikuandmete töötlemiseks vaja ei ole ning VangS lubab isikuandmete töötlemist ilma isiku nõusolekuta. VangS lubab töödelda kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste, kriminaalhooldusaluste andmeid ilma nende isikute nõusolekuta, samas vanglaametnike isikuandmete töötlemist VangS ei reguleeri. Enne kaebaja teenistusülesannete täitmise jälgimist ei ole Tallinna vangla teda eelnevalt teavitanud ega nõusolekut küsinud. VangS ei näe ette, et valvurite teenistuskohustuste täitmist võiks jälgida valvekaamerate vahendusel. Seetõttu leiab kaebaja, et tõendid tema rikkumiste tõendamiseks ajavahemikul 28.05.2018 -27.06.2018 ei ole kogutud seaduslikult.
2.Süütegu ei ole toime pandud tahtlikult Distsiplinaarkorras karistamise käskkirja punkti 5.3. kohaselt on kaebaja süüteo toime pannud tahtlusega. ATS § 74 lg 5 järgi tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine. Kaebaja väidab, et ei ole soovinud teadlikult oma kohustusi rikkuda. Kõik kaebaja rikkumised on toimunud öisel ajal, siis kui kinnipeetavad magavad ja on äärmiselt vaikne. Teenistuses peaks korraga olema kaks valvurit, kuid kaebaja pidi kogu aeg tööl olema üksinda. Kuna valves tuleb olla üksi ja kellegagi vestelda ei ole, siis on üpris raske võidelda väsimusega ja jälgida täpselt kellaaegu. Sihilikult ei ole kaebaja tahtnud kunagi oma kohustusi rikkuda ja vähem ringkäike teha. ATS § 74 lg 6 kohaselt tuleb süü hindamisel arvestada ametniku haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi. Vangla ei ole süü hindamisel arvestanud, et kaebaja on omandanud erialase kutsehariduse, tal on teadmised ja oskused teenistuse jätkamiseks. 3.Määratud karistus ei vasta teo raskusele Karistamise käskkirja punkti 6.15 kohaselt on karistuseks Vangistusseaduse § 150 lg 1 p 4 ja ATS § 94 lg 1 alusel teenistusest vabastamine. ATS § 75 lg 1 järgi määratakse karistus proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega. ATS § 75 lg 2 kohaselt tuleb karistamisel arvestada süü vormi, süüteo tagajärgede raskust, kehtivaid distsiplinaarkaristusi, eelnevat teenistusalast käitumist, rikutud teenistuskohustuse eesmärki, sealhulgas seda, kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel. Kaebaja hinnangul ei ole õiglane karistada teda teenistusest vabastamisega, sest teenistusest vabastamiseks peaks süütegu olema niivõrd raske, et ei oleks mingilgi moel võimalik teenistussuhte jätkumine. Kaebaja enda hinnangul ta ei ole toime pannud ühtegi rikkumist tahtlusega. Tal ei olnud kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mida oleks olnud võimalik arvestada raskendava asjaoluna karistuse määramisel. Kaebaja eelnevale teenistusalasele tegevusele ei saa midagi ette heita, sest ka karistamise käskkirja kohaselt on ta eelnev teenistusalane ülesannete täitmine olnud hea. Kaebaja süüteol ei olnud raskeid tagajärgi ning ei ole tõenäoline, et kaebaja jätkaks rikkumisi, kui ta oleks karistatud leebema karistusega.
Vastustaja väidab, et kaebaja poolt 13 korral kuupäevadel 07.05.2018, 14.05.2018 15.05.2018, 28.05.2018 ja 29.05.2018 ettenähtud ringkäikude tegemata jätmine ning kuupäevadel 07.05.2018, 14.05.2018, 15.05.2018, 28.05.2018, 29.05.2016 ja 28.06.2018 valvelehtedele tegelikkusele mittevastavate andmete märkimine on distsiplinaarmenetluses tõendamist leidnud. Kaebaja oli teenistuses Tallinna vangla järelevalveosakonna valvurina ning rikkumiste toimepanemise ajal oli ta määratud teostama kinnipeetavate järelevalvetoiminguid kartserihoones. Vangla üldkasutatavates ruumides elektroonilise jälgimise korraldamiseks on olemas seadusest tulenev piisav õiguslik alus ning ka volitusnorm justiitsministrile jälgimise korralduse täpsemaks kehtestamiseks. Vanglas olevate isikute, nii kinnipeetavate kui muude isikute, elu ja tervise kaitsmiseks, kuritegude tõkestamiseks, isiku tervisele ja elule tekkiva ohu operatiivseks avastamiseks jms eesmärgil on vangla üldkasutatavates ruumides (koridorid, jalutushoovid, õueala jms) paigaldatud videovalve. Seega ei saa väita, et elektrooniline jälgimine (videovalve) vangla üldkasutatavates ruumides oleks lubamatu. Kuivõrd vanglal lasub vastutus kaitsta vanglas viibivate isikute elu ja tervist, samuti tagada vangla ning ühiskonna turvalisus üldiselt, kuid vanglaametnike poolt järelevalvetoimingute mittenõuetekohase täitmisega võivad kaasneda väga tõsised tagajärjed (nt enesevigastus, enesetapp, kallaletung, põgenemine ning selle tagajärjel võimalik oht vabaduses viibivatele isikutele jne), tuleb vanglal tagada pidev järelevalve. Selle eesmärgi saavutamiseks peab vangla aga saama veenduda, et teenistuses olevad ametnikud täidavad oma tööülesandeid vastavalt sätestatud nõuetele. Kaebaja, olles teenistuses kartserihoones, täitis ametialaseid kohustusi.
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lg 1 p 4 kohaselt isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, välja arvatud delikaatsete isikuandmete töötlemine. IKS § 14 lg 1 p 4 annab võimaluse kontrollida tööga seotud asjaolusid, mida vastustaja ka antud juhul tegi (delikaatsete isikuandmete töötlemist ei toimunud). Kaebaja oli teadlik vangla territooriumil, sh kartserihoone, koridorides olevast videovalvest. 06.06.2018 kontrolli käigus selgus, et 14.05.2018 ja 15.05.2018 videosalvestistelt nähtuvate ringkäikude ajad ei ole kooskõlas kaebaja poolt nimetatud kuupäevadel valvelehtedel ringkäikude kohta kajastatud andmetega. Videosalvestistelt asjaolude täiendaval kontrollimisel ilmnes, et ringkäigud olid puudulikult teostatud ka kuupäevadel 06.05.2018, 27.05.2018, 28.05.2018 ja 27.08.2018. Kuivõrd Tallinna vangla praktikas on esinenud juhtumeid, kui kinnipeetavad kasutasid põgenemiseks ära ametnike poolt nõuetele mittevastavate ringkäikude teostamist, samuti on kinnipeetavad pannud toime enesevigastusi, sh sooritas 2018 aprilli alguspäevil kartserihoones viibinud kinnipeetav enesetapu, on vangla üheks prioriteediks tagada vanglaametnike poolt nõuetekohaste järelevalvetoimingute, sh ettenähtud aegadel ringkäikude teostamine ning sellesisuliste rikkumiste toime panemise välistamine. Kuivõrd kaebajale etteheidetavaks teoks on ringkäikude ettenähtud ajal mitteteostamine (tegevusetus) ning kaebaja kajastas valvelehtedel tegelikkuses mittetoimunud ringkäike, siis kaebajat teenistuskohtuste rikkumise toimepanemiste aegadel videosalvestistelt üleüldse ei nähtu, st kuna kaebaja pidi nt 07.05.2018 ajavahemikul 01.15-02.14 tegema kartserihoone mõlemal korrusel ringkäigu, kuid kaebaja seda ei teinud, siis nimetatud ajavahemikul kaebajat kummagi korruse videosalvestiselt näha ei ole ning just kaebaja puudumisega videosalvestiselt käskkirjas väljatoodud kuupäevadel ning kellaaegadel on tõendatud kaebaja poolt ringkäikude tegemata jätmine. Vastustaja ei ole videosalvestistelt kaebaja isikuandmeid töödelnud. Kuivõrd videosüsteem ei salvesta pilti ajal, mil kaamera vaateväljas liikumist ei toimu, saab vangla videosalvestitega tõendad kaebaja puudumist. ATS § 74 lg 5 kohaselt on tahtlus teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine. Kaebaja tegutses teadlikult ja tahtlikult. Kaebajale oli teada JVK § 12 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustus teostada oma järelevalve piirkonnas (kartserihoone I ja II korrus) konkreetse aja tagant ringkäike. Käskkirja kohaselt märkis kaebaja valvelehele 16 korral andmed ringkäikude, mida tegelikult ei olnud toimunud, kohta. Seega üritas kaebaja valvelehel valeandmete esitamisega jätta muljet, et on teostanud järelevalvetoiminguid nõuetekohaselt. Kaebaja eelnimetatud tegevus sai toimuda ainult tahtlikult ja teadlikult. Kuivõrd kaebaja ringkäike ei teinud ning fikseeris selle asemel fiktiivselt andmed ringkäikude toimumise kohta, said kaebaja eesmärgid olla vaid omakasupüüdlikud, st kaebaja tegevus oli kantud soovist teostada ettenähtust vähemal arvul ringkäike, varjates seda valeandemete esitamisega. Tahtlus esineb nii teo kui ka tagajärje suhtes. Vastustaja on süü hindamisel arvestanud kaebaja haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi ning kaebaja vastupidised väited on alusetud. Kaebaja on toime pannud olulise rikkumise. Kaebajale etteheidetavate tegude näol ei olnud tegemist ühekordse eksimuse, vaid mitme erineval kuupäeval aset leidnud rikkumisega – kaebaja jättis korduvalt teostamata ettenähtud ringkäigud ning varjas nõuetekohaste järelevalvetoimingute teostamata jätmist valvelehtedel ringkäikude kohta ebaõigete andmete esitamisega. Vangla on kaebajale karistuse määramisel arvesse võtnud kõiki asjas tuvastatud asjaolusid, arvestanud toime pandud rikkumist, tagajärgi ja ametniku suhtumist toimepandusse ning jõudnud järeldusele, et kaebaja poolt toime pandud tegudega on kaebaja kaotanud usalduse tööandja silmis ning proportsionaalseks karistuseks antud rikkumise eest on teenistusest vabastamine. Selliseid volitusi, mis on vanglaametnikul teenistusülesannet täites, ei ole suurel osa avaliku teenistuse seaduse alusel töötavatel ametnikel. Riik vastutab vanglaametniku tegevuse õiguspärasuse eest ning seetõttu on eriti oluline, et iga ametnik peab kinni teenistusülesannete täitmiseks vajalikest kõrgendatud nõudmistest. Selleks, et vangla saaks usaldada oma ametnikele avaliku võimu teostamise õiguse, peab vangla olema
veendunud, et isik täidab talle pandud kohustusi hoolega, mida ühiskond temalt ootab ning juhindub kõigist järgimiseks kohustuslikest kordadest. Kaebaja on erialase haridusega staažikas vanglaametnik ning pidi oma õiguslikust positsioonist tulenevalt olema hästi teadlik vanglas järelevalve tagamist reguleerivast korrast ning kohustusest täita oma teenistusülesandeid ausalt ning vastavalt õigusaktidele. Asjaolu, et antud juhul ei kaasnenud kaebaja poolt toime pandud rikkumistega rasket tagajärge, ei tähenda, et tegemist oli kerge või ebaolulise rikkumisega. Arvestades, et ettenähtud aegadel ringkäikude teostamise eesmärgiks on vanglas viibivate isikute elu ja tervise kaitsmine, vangla ning ühiskonna turvalisuse tagamine, ei saa vangla riskida sellega, et nõuetekohase järelevalve tagamata jätmise tõttu võib ohtu sattuda vangalas viibiva isiku elu või tervis või toimuda nt põgenemine. Ametnikul on kohustus täita oma teenistusülesandeid nõuetekohaselt ning seda sõltumata sellest, kas tööandja teenistusülesannete täitmist kontrollib või mitte. Seni pole kaebaja kordagi väitnud, et talle oleks arusaamatu ringkäikude tegemise või valvelehtedel ringkäikude kajastamise aja eesmärk ning ilmselgelt oli kaebajal teadmine sellest, kuidas tuleb õiguspäraselt käituda, kuid isik eiras teadlikult korduvalt õigusnorme ning näitas sellega soovimatust järgida etteantud reegleid. Vastustaja hinnangul on vangla viinud läbi nõuetekohaselt põhjaliku distsiplinaarmenetluse, mille käigus on kaebaja süü distsipliinirikkumiste toimepanemises kinnitust leidnud. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ega hüvitise väljamõistmiseks ei ole alust.
Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud poolte suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel: Menetletud haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas kaebuse esitaja distsiplinaarkorras teenistusest vabastamine oli õiguspärane, sh kas kaebaja suhtes on rikutud isikuandmete kaitse reegleid. Kõigepealt kohus peatub küsimusel, kas kaebaja suhtes on vastustaja rikkunud isikuandmete kaitse reegleid ning seejärel hindab teenistusest vabastamise põhjendatust, sh karistuse valikut. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lg 1 p 4 kohaselt isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, välja arvatud delikaatsete isikuandmete töötlemine. IKS § 14 lg 1 p 4 annab võimaluse kontrollida tööga seotud asjaolusid, mida vastustaja ka tegi (delikaatsete isikuandmete töötlemist ei toimunud). Kaebaja vanglaametnikuna oli väga hästi teadlik vangla territooriumil, sh kartserihoone, koridorides olevast videovalvest. 06.06.2018 kontrolli käigus selgus, et 14.05.2018 ja 15.05.2018 videosalvestistelt nähtuvate ringkäikude ajad ei ole kooskõlas kaebaja poolt nimetatud kuupäevadel valvelehtedel ringkäikude kohta kajastatud andmetega, mis on faktipõhiselt tõendatud (seda asjaolu on kinnitanud ka kaebaja ise). Kaebajale etteheidetavaks teoks on ringkäikude ettenähtud ajal mitteteostamine (tegevusetus) ning kaebaja poolt valvelehtedel tegelikkuses mittetoimunud ringkäikude kajastamine, mille üle vaidlust ei ole. Kohus nõustub kaebajaga, et töötaja karistamise eesmärgil ei tohi tööandja töötajat jälgida videosalvestitelt. Samas kohus märgib, et kaebajat ei ole jälgitud, sh tema karistamise eesmärgil. Seejuures on oluline märkida, et kaebajat teenistuskohtuste rikkumise
toimepanemise aegadel videosalvestistelt üldse ei nähtu. Kaebaja pidi nt 07.05.2018 ajavahemikul 01.15-02.14 tegema kartserihoone mõlemal korrusel ringkäigu, kuid kaebaja seda ei teinud ja nimetatud ajavahemikul kaebajat kummagi korruse videosalvestiselt näha ei ole. Vastustaja kinnitas, et just kaebaja puudumisega videosalvestiselt käskkirjas välja toodud kuupäevadel ning kellaaegadel on tõendatud kaebaja poolt ringkäikude tegemata jätmine ja sellega seonduvalt valvelehtedele ebaõigete kannete tegemine. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole videosalvestistelt kaebaja delikaatseid isikuandmeid töödelnud. Kohus seejuures märgib, et videosüsteem ei salvesta pilti ajal, mil kaamera vaateväljas liikumist ei toimu, mistõttu saab vangla videosalvestitega tõendada vaid kaebaja puudumist videokaamerate vaateväljas. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tõendid tema rikkumiste tõendamiseks ajavahemikul 28.05.2018 -27.06.2018 ei ole kogutud seaduslikult. Kaebaja väitel kui kaamerad on suunatud otse töötajatele, siis peab tööandja selgitama, millise turvariski maandamiseks on see vajalik. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus videokaamerad oleksid paigaldatud vanglaametnike jälgimiseks. Kohus nõustub vastustaja sellekohaste põhjendustega, mida ei hakka üle kordama. Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt HKMS § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 69 järgi on distsiplinaarsüütegu teenistuskohustuse süüline rikkumine. Vastustaja on distsiplinaarmenetluses tuvastanud, et järelevalveosakonna valvur A.K. rikkus ATS § 50 kajastatud kohustust juhinduda teenistuskohustuste täitmisel seadustest ja õigusaktidest, kui ta jättis justiitsministri 05.09.2011 määrusega nr 44 vastu võetud „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lg 1 p-s 5 sätestatud minimaalse visuaalse järelevalve teostamise kohustuse järgimata ning visuaalse järelevalve kinnipeetavate üle teostamata (tema kui järelevalveosakonna valvuri põhiline teenistusülesanne). A.K. ei teostanud ringkäike käskkirjas nr 3-3/18/27-3 märgitud ajavahemikel ning kajastas 16 korral valvelehtedel tegelikkusele mittevastavaid andmeid, millega lõi ettekujutuse, nagu ta oleks oma peamist teenistuskohustust täitnud vastaval viisil. A.K. ise tunnistas distsiplinaarmenetluses, et kajastas teadvalt valvelehtedel kõnesolevatel ajavahemikel ringkäikude ajad, vaatamata sellele, et ta neid tegelikult ei teostanud, kuna teadis, et valvelehti kontrollitakse ning tühjad lahtrid visuaalse kontrollimise kohta oleks küsimusi tekitanud. Vastustaja leiab, et A.K.i rikkumine on tõendatud 06.06.2018 ettekande nr I-302, 05.07.2018 koostatud õiendi ning esitatud valvelehtedega ning need tõendid on usaldusväärsed. Vastustaja asus seisukohale, millega nõustub ka kohus, et oma tegevusega pani A.K. toime ATS § 69 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo – teenistuskohustuste süülise rikkumise, mille toimepanemise eest talle määrati karistuseks teenistusest vabastamise. Vangistusseaduse (VangS) § 150 sätestab distsiplinaarkaristused, mille lg 1 p 4 kohaselt distsiplinaarsüüteo toime pannud vanglaametnikule võib määrata teenistusest vabastamise Avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel. ATS § 94 lg 1 kohaselt ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse § 70 punktis 3 (teenistusest vabastamine) sätestatud distsiplinaarkaristusena käesoleva seaduse § 75 lõikes 4
sätestatud tingimusel (kui rikkumine on oluline). ATS § 75 lg 5 sätestab, et teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist. ATS § 75 lg 6 p 1 ütleb, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud olulisust eeldatakse, kui rikkumine on toime pandud tahtlikult. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tema süütegu ei ole toime pandud tahtlikult. Vastustaja asus õigele sisukohale, et süütegu on toime pandud tahtlusega, sest valvur oli teadlik kehtivatest normidest, kuid sellegipoolest jättis miinimumnõuded ringkäikude teostamise osas järgimata. Tegemist ei olnud juhusliku nn ühekordse eksimusega vaid valvur süstemaatiliselt jättis mõne ringkäigu vahetuse jooksul teostamata, andmata endale aru, et paneb sellise tegevusega toime distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluses ei tuvastatud, et kaebaja oleks unustanud ringkäike teha, mis välistab süü vormina hooletuse ja raske hooletuse. Vaidlust ei ole, et kaebaja oli teadlik visuaalse järelevalve teostamise kohustusest, kuid ei teinud seda. A.K. on ise kinnitanud vastustajale, et on teadlik kehtivast regulatsioonist, sh kuidas peab oma tööd tegema ja ringkäike teostama, kuid teadlikult jättis osad ringkäigud tegemata ajal, kui kõik kinnipeetavad magasid, kuna oli süüvinud tegevustesse arvutis. Kohus nõustub vastustajaga, et kehtivate kordade ja suuniste valikuline täitmine ei ole vanglaametnikele lubatud. Kohusetundliku vanglaametnikuna oleks kaebaja pidanud teostama nõutavaid ringkäike. Kohus nõustub vastustajaga, et A.K. eiras ametniku kohustust täita temale määratud teenistusülesandeid ausalt, kui ta vangivalvurina kajastas valvelehtedel valeandmeid. Kaebaja väitel valvelehtedel valesti kajastatud andmed pani ta kirja jooksvalt ajal, kui ringkäik pidi toimuma põhjusel, et lahter oleks täidetud, samas väites, et ei andnud endale päris selgelt aru, millised on sellise tegevusega kaasnevad negatiivsed tagajärjed tema enda jaoks. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et kaebaja teadlikult ning tahtlikult kajastas valvelehtedel valeandmeid omakasu ajendil, et mitte tõmmata oma teenistusele liigset tähelepanu ning teadlikult/tahtlikult rikkus oma teenistuskohust. ATS § 75 lg 4 kohaselt võib distsiplinaarsüüteo eest ametniku teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. ATS § 75 lg 5 kohaselt on teenistuskohustuste rikkumine oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist. Rikkumine on oluline, kui teenistuskohustust on rikutud tahtlikult (ATS § 75 lg 6 p 1). Vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja rikkus teenistuskohustust esitada tegelikkusele vastavad andmed ja seda tahtlikult ning see tahtlik teenistuskohustuse oluline rikkumine on toonud kaasa vanglapoolse usalduse kaotuse A.K.i kui vanglaametniku vastu. Kinnipeetavate üle järelevalve teostamine on valvuri igapäevane kõige tähtsam teenistusülesanne. Visuaalse järelevalve teostamise perioodilisus on väga selgesõnaliselt lahti kirjutatud ja kõnealused rikkumised on toime pandud öisel ajal, kui valvuril pole ees teisi päevakavalisi tegevusi, mis võiksid nihutada mõningal määral tema ringkäikude teostamise sagedust. Iga keskmiselt mõistlik valvur saab aru, et ette nähtud minimaalsed järelevalvetoimingud tuleb teostada kõrvalekalleteta, veelgi enam visuaalsed kontrollid, mis annavad kinnipeetava tegevuse ja tervise kohta enim teavet (nt lähiajal on aset leidnud kinnipeetava enesetapp poomise läbi). Kohus nõustub vastustajaga, et võimatu on pidada usaldusväärseks vanglaametnikku, kes on kajastanud valvelehtedel valeandmeid ja ka peale tähelepanu juhtimist asjaolude väljaselgitamise käigus ning peale esmaste selgituste andmist, jätkab puudustega järelevalvetoimingute teostamist. A.K. süstemaatiliselt (mitte üksikutel juhtudel) kajastas
valvelehtedel valeandmeid, sest ta teadis, et valvelehtedel kajastatut kontrollitakse ning antud juhul on tegemist ilmselge valeandmete kajastamisega omakasu ajendil ning sihilukult vale ettekujutuse loomise kavatsusega tema teenistuse üle järelevalvet pidava ametniku eksitamiseks. Kohus siinkohal rõhutab, et tegemist ei olnud ühekordse eksimusega, vaid süstemaatilise valeandmete esitamisega, mis on vanglaametniku puhul lubamatu. On ilmne, et esitades korduvalt ja tahtlikult/teadlikult valvelehtedel valeandmeid, kaotas kaebaja vanglaametnikuna igasuguse usalduse ning usalduse kaotanud ametnikuga edasine koostöö ei olnud enam võimalik. Kohus ei nõustu kaebajaga, et temale määratud karistus ei vasta teo raskusele. Vastustaja on käskkirjas nr 3-3/18/27-3 põhjendanud distsiplinaarkaristuse valikut. Kaebajale distsiplinaarkaristuse valikul on vastustaja arvesse võtnud, et tema süütegu on oluline, kuna see tingis vanglaametniku vastu usalduse kaotuse, seega ei ole proportsionaalne karistada teda noomituse või põhipalga vähendamisega, samuti teenistusastme alandamine on objektiivselt võimatu, sest kaebaja on teenistuses II klassi valvuri ametikohal, mis on teenistusastmete seas viimane. Vastustaja asus seisukohale, et aset leidnud tegude tõttu on kaebaja ja vangla vahelise usaldussuhte kahjustamine niivõrd kaugeleulatuv, et seda ei ole võimalik ühegi teise VangS § 150 lg-s 1 loetletud karistuse liigiga taastada. Vastustaja märkis, et arvestades avaliku võimu teostamise ja haldusülesannete parema täitmise eesmärki vangla ei saa teenistussuhet jätkata isikuga, keda ei ole võimalik tõsikindlalt usaldada ja kelle osas puudub veendumus, et ta suudab edaspidi täita talle usaldatud ülesandeid nõutud tasemel, millega nõustub ka kohus. Kohus, hinnanud poolte põhjendusi ning haldusasjas esitatud tõendeid, nõustub kõigi vastustaja seisukohtadega, mida ei hakka üle kordama (nendega on tutvunud ka kaebaja). Ülalöeldut kokku võttes asub kohus seisukohale, et kaevatavad käskkirjad ei ole õigusvastased. Kaebaja teenistusest vabastamist on vastustaja põhjalikult, selgelt ja arusaadavalt põhjendanud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes, vaidlustatud käskkirjas nr 3-3/18/27-3 ning kaebusele esitatud kirjalikus seletuses. Kohtu hinnangul puudub alus kaevatavate käskkirjade õigusvastaseks tunnistamiseks ning muude kaebaja nõuete rahuldamiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.