Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tanel Saar ja Einar Vene 19. september 2019, Tartu
Haldusasi
Rainer Viidingu kaebus Tartu Vangla peale seonduvalt pleksiklaaside paigaldamise ja akende kinni keevitamisega Tartu Halduskohtu 13. mai 2019. a määrus Rainer Viidingu määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Rainer Viiding Vastustaja Tartu Vangla
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-19-528
RESOLUTSIOON
Jätta Rainer Viidingu määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. mai 2019. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R. Viiding esitas 14. märtsil 2019 Tartu Vanglale taotluse eemaldada osakondade vahelised pleksiklaasid, akendelt metallvõred ja plaadid. Tartu Vangla tagastas 18. märtsi 2019. a vastusega nr 6-24/1469-2 eelnevalt nimetatud taotluse, kuna vangla oli kaebajale varasemalt seoses analoogse taotlusega vastanud (vastused registreeritud nr 6-24/5921-2 ja 6-24/5008-2).
2.R.Viiding esitas 20. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas vangla toiminguid, mis seonduvad pleksiklaaside paigaldamise ja akende kinni keevitamisega. Kaebaja tahe oli suunatud sellele, et pleksiklaasid, metallvõred ja plaadid eemaldatakse.
3.Tartu Halduskohus tagastas 13. mai 2019. a määrusega R. Viidingu kaebuse. Määruses märkis halduskohus järgnevat.
3.1.Kaebaja on kaebuses viidatud asjaolude ning vangla sisekliimaga seonduvalt esitanud varasemalt juba kolm kaebust – haldusasjad nr 3-18-2044, nr 3-18-1677 ja nr 3-19-452. Neis üheski ei ole kohus teinud sisulist otsust. Vaidlus pleksiklaaside paigaldamise üle kattub haldusasjaga nr 3-18-1677, milles halduskohus tagastas 10. septembri 2018. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega
kaitstava õiguse riive oli väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt oli kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtumäärus jõustus 22. novembril 2018. Iseenesest ei võta kaebuse tagastamine võimalust uuesti kohtusse pöörduda. Halduskohus leidis, et kaebaja sooviks on see, et vangla eemaldaks paigaldatud pleksiklaasid. Ka praeguses haldusasjas leidis kohus sarnaselt eelnevalt viidatud haldusasjale nr 3-18-1677, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Halduskohus ei pidanud vajalikuks pikemalt põhjendada, miks kaebuse tagastamine põhjendatud on, kuna sellekohased põhjendused sisalduvad juba viidatud kohtuasja jõustunud määruses. Haldusasjas nr 3-18-1677 kohtule esitatud Tartu Vangla 13. juuli 2018. a otsusest nr 6-24/5008-2 ja 3. augusti 2018. a vaideotsusest nr 1-11/319-2 nähtub, et vangla ventilatsioon toimib vaatamata paigaldatud pleksiklaasidele. Koridoris ja kambrites on õhuringluse tagamiseks olemas eraldiseisvad sissepuhke- ja väljatõmbeavad. Lisaks sellele, et halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, leidis ta, et kaebus on esitatud ka kaebetähtaega ületades, sest vangla tegi vaideotsuse juba 3. augustil 2018. Halduskohus leidis, et mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks ei esine ning puudub vajadus lasta isikul esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks, sest kaebuse tagastamise alus esineb nii või teisiti.
3.2.Kaebaja oli kaebuses esitanud ka nõude eemaldada akendelt metallrestid ja plaadid. Selle nõude tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Nõue läbida vastav menetlus tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5. Metallvõrede ja plaatide eemaldamist taotles kaebaja vanglalt esmakordselt 2018. a juulis. Vangla vastas sellele 22. augusti 2018. a kirjaga nr 6-24/5921-2, milles selgitas, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus taolisi toiminguid nõuda ning jättis taotluse läbi vaatamata. Saadud vastuse peale kaebaja vaiet ei esitanud. Kaebaja esitas 2019. a märtsis vanglale küll korduva taotluse, milles palus eemaldada osakondade vahelised pleksiklaasid ning akendelt metallrestid ja plaadid, kuid halduskohus leidis, et tegemist ei ole vaidega, sest sellest ei nähtu vangla 22. augusti 2018. a vastuse vaidlustamise soovi ning see on esitatud poole aasta möödudes vangla vastuse saamisest. Halduskohus lisas, et isegi kui kaebaja oleks kirjeldatud nõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, saaks kaebuse tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.R. Viiding esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 13. mai 2019. a määruse järgnevatel põhjendustel tühistada.
4.1.Kaebaja edastas halduskohtule vangla 18. märtsi 2019. a vastuse nr 6-24/1269-2 kaebaja vaidele. Vangla tagastas kaebaja vaide, mistõttu on kaebajal õigus VangS § 11 lg 5 alusel kaebus esitada.
4.2.Kaebaja hinnangul ei ole tema õiguste riive väheintensiivne. Kaebaja peab elama ebarahuldavates tingimustes, kuna pleksiklaasi paigaldamine ja akende sulgemine häirivad ventilatsioonisüsteemi normaalset tööd. Kunagi projekteeritud süsteem ei toimi piisavalt, isegi mitte sel juhul, kui ventilatsioonisüsteem töötab täisvõimsusel.
5.Tartu Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta ning nõustutakse halduskohtu määruse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Esmakordselt pöördus kaebaja vangla poole sooviga eemaldada osakondade vahelised pleksiklaasid 26. juunil 2018. Tartu Vangla jättis 13. juuli 2018. a vastusega nr 6-24/5008-2
taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas seepeale vanglale vaide, mille vangla jättis 3. augusti 2018. a vaideotsusega nr 1-11/319-2 rahuldamata. Kaebaja pöördus asja vaidlustamiseks kohtusse. Asja menetleti haldusasjana nr 3-18-1677. Halduskohus tagastas viidatud haldusasjas nr 3-18-1677 10. septembri 2018. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus tagastas halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse 2. novembri 2018. a määrusega. Tegemist on jõustunud lahendiga.
8.Pleksiklaaside eemaldamist palus kaebaja uuesti 14. märtsil 2019 esitatud taotluses, mille vangla jättis läbi vaatamata ja tagastas 18. märtsi 2019. a vastusega nr 6-24/1469-2, kuna kaebaja oli juba varasemalt analoogse taotluse esitanud ning lisaks puudus kaebajal subjektiivne õigus taolist toimingu sooritamist nõuda.
9.VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja esitas 14. märtsil 2019 vanglale taotluse, mitte vaide, mistõttu on praegusel juhul läbimata ka kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebuse tagastamise alusena saaks käsitleda ka HKMS § 121 lg 1 p 4. Kaebaja on praeguses vaidluses tuginenud just viidatud taotlusele ja selle tagastamisele 2019. a märtsis. Need dokumendid on ta ka ise lisanud esitatud kaebusele. Isegi juhul, mil kaebaja sooviks kohustusliku kohtueelse menetluse osas tugineda vangla ülal viidatud
3.augusti 2018. a vaideotsusele nr 1-11/319-2, peab kaebaja arvestama asjaoluga, et vaideotsuse vaidlustamine peab olema tähtaegne, st kaebaja peab lähtudes HKMS § 46 lg-st 2 halduskohtusse pöörduma 30 päeva jooksul keelduva otsuse teatavakstegemisest arvates. Praeguseks on see tähtaeg ammu möödunud.
10.Iseenesest võib kaebuse tagastamise aluseks pleksiklaase puudutavas osas olla ka HKMS § 121 lg 2 p 21, nagu leidis halduskohus. Kaebaja küll väidab, et pleksiklaaside olemasolu tõttu on ventilatsioonisüsteemi töö häiritud ning tema õiguste riivet ei saa väheintensiivseks pidada, kuid ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega. Haldusasjas nr 3-18-1677 leidis halduskohus, et vangla ruumid on piisavalt õhutatud ning pleksiklaaside olemasolu ei saa tekitada kaebaja kirjeldatud olukorda. 3. augusti 2018. a vaideotsuses (tl 16 ja 16p) on vangla selgitanud, et osakondade trellustelt on pleksiklaas osaliselt eemaldatud, sedasi on tagatud parem õhuringlus. Ventilatsioon töötab täisvõimsusel, osakondade aknad on 24 tundi ööpäevas avatud, lisaks on kambriuksed avatud pärast hommikust loendust kuni õhtuse loenduseni, välja arvatud toitlustamise ajal. Kui kambriuksed on suletud, on vanglaametniku kohalolul kambriuste toiduluugid ja osakondade uksed, millel on pleksiklaasid, avatud. Ringkonnakohtu hinnangul peaks see tagama vangla eluruumides piisava õhturingluse ning kaebaja õiguste riivet võib tõepoolest väheintensiivseks pidada.
11.Kaebaja on lisaks pleksiklaaside paigaldamisele vaidlustanud ka metallvõrede ja plaatide paigaldamist akendele ning soovinud samuti nende eemaldamist. Selle nõude on halduskohus õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud, kuna selle nõude osas on kaebajal kohtueelne menetlus läbimata. Kaebaja ei ole vaidemenetluse korras vaidlustanud ei 22. augusti 2018. a taotluse tagastamise otsust nr 6-24/5921-2 ega esitanud vaiet ka 18. märtsi 2019. a vastuse nr 6-24/1469-2 peale. Lisaks võib ka siinkohal väita, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne, sest ülal viidatud vangla toimingud ja ehituslikud lahendused on piisavad sellest, et ruumid oleks vajalikul määral ventileeritud.
12.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb R. Viidingu määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. mai 2019. a määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.