Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
16. september 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1415
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. augusti 2019. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26. augusti 2019. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-1415.
Rahuldada XX määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. augusti 2019. a määrus haldusasjas nr 3-191415 ja saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vahistatu XX esitas Tallinna Vanglale 03.05.2019 taotluse (täpsustatud 02.07.2019) hüvitada 30.04.2019 toimunud kambri läbiotsimise käigus tekitatud varaline kahju 149 eurot seoses temale kuuluvate Columbia jooksujalatsite kasutuskõlbmatuks muutumisega. Vanglaametnikud rebisid läbiotsimise käigus jooksujalatsitest välja sisetallad ja tõmbasid maha taldu katva kanga. Taotluse kohaselt soetas XX kõnealused jalatsid 2018. a märtsis hinnaga 149 eurot ja need oli tal vanglasse saabumisel kaasas, kuid kuna ta jalutuskäikudel ei käi, siis on jalanõud praktiliselt uued.
2.Tallinna Vangla otsustas 15.07.2019 vastusega nr 5-37/19/76-4 rahuldada XX kahju hüvitamise taotluse ja pidas kohaseks likvideerida kinnipeetavale tekkinud negatiivne tagajärg – Tallinna Vangla liimib kokku taotluse esitaja jalatsite sisetallad ja neid katva riide või soetab taotluse esitajale vangla kaupluses müügil olevate sisetaldade valikust uued sisetallad. Kahju hüvitamise taotluse menetlemise käigus on välja selgitatud, et selles märgitud Columbia jalanõud olid taotluse esitajal 11.04.2018 vanglasse saabumisel kaasas ning jalatsite sisetallad ja neid kattev riie on lahti, kuigi muidu on need tootja poolt kinni liimitud. Vanglal ei ole kindlaid tõendeid, et taotluse esitaja jalanõude sisetallad ei pruukinud saada kahjustada 30.04.2019 toimunud läbiotsimise tagajärjel. Vangla lahendab kahtluse taotluse esitaja kasuks ja leiab, et temale vangla tegevuse tulemusena varalise kahju tekkimine on võimalik, mistõttu tuleb kahjunõue rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kannatanu olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg-st 3 tulenevalt võib avaliku võimu kandja otsustada rahalise hüvitise asemel ka tagajärgede kõrvaldamise kasuks (vt Riigikohtu 11.10.2006 määrus nr 3-3-1-71-06, p 11). Kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks praegusel juhul esinenud, siis oleks taotluse esitaja jalatsite sisetallad kinni liimitud ja taldu kattev riie oleks kinni. Vangla on valmis endise olukorra taastama.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule 24.07.2019 kaebuse Tallinna Vangla tekitatud 149 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Kaebaja kambris 30.04.2019 toimunud läbiotsimise tagajärjel said tema jooksujalatsid Columbia tugevasti kahjustada ja muutusid kasutuskõlbmatuks. Sisetallad olid välja rebitud ja taldadelt pealiskiht maha kistud, ülejäänud osas on jalatsid terved ja rikkumata. Kaebaja ostis jalatsid 2018. a märtsis hinnaga 149 eurot ja kuna ta viibib vanglas alates 03.04.2018 ning jalutuskäikudel ei käi, siis on tegemist praktiliselt uute jalatsitega. Kaebaja püüdis jalanõusid edasi kasutada, aga see polnud võimalik, sest jalg pole neis stabiilne ja jalatsite kasutamine on ohtlik. Tänapäeval valmistatakse suurem osa jalanõudest mugavuse ja ohutuse tagamiseks liimitud sisetaldadega. Kaebaja ei nõustu vangla ettepanekuga liimida sisetallad tagasi või asendada need uute sisetaldadega, sest tootja enda tehnoloogiaga valmistatud ja paigaldatud sisetaldade vangla poolt remontimise või asendamise korral ei garanteeri tootja enam jalatsite mugavust ja ohutust. Seetõttu tuleb kaebajale tekkinud kahju hüvitada rahaliselt.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 26.08.2019 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vähese intensiivsusega riivega on tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. Kaebaja taotleb varalise kahju hüvitamist summas 149 eurot, mis tekitati talle läbiotsimise käigus jooksujalatsite sisetaldade liimist lahti rebimisega. Tegemist on väheintensiivse riivega ning vangla pakutud lahendus kõrvaldada kaebajale tekkinud negatiivsed tagajärjed selliselt, et vangla liimib jalatsite sisetallad ja neid katva riide kokku või soetab kaebajale vangla kaupluses müügil olevate sisetaldade valikust uued sisetallad, on kooskõlas RVastS § 11 lg-ga 3. Kaalukaks põhjuseks rahalise hüvitise väljamõistmiseks ei saa olla asjaolu, et kaebaja ei ole nõus jalatsite parandamisega. Kohtule ei ole äratuntav, kuidas saab kaebaja jalatsite sisetaldade ja neid katva riide kokku liimimine muuta jalatsite ohutust ja mugavust. Kuna kaebaja ei ole toonud välja ühtegi kaalukat põhjust rahalise hüvitise saamiseks, on kaebuse rahuldamine pigem ebatõenäoline.
2(4)
3-19-1415
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX palub 09.09.2019 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Jooksujalatsid olid kuni nende läbiotsimise käigus rikkumiseni praktiliselt uued. Tallinna Vangla pakutud lahendus ei ole vastuvõetav, sest kui vangla liimib sisetallad kinni või paigaldab uued sisetallad (mis peaksid samuti olema kinni liimitud), siis oleks vangla vastutusest vabanenud, kuid miski ei anna kaebajale garantiid, et jalatsid näiteks kuu aega hiljem ei lagune. Välise sekkumise tõttu kaotab kaebaja õiguse nõuda hiljem jalatsite parandamist ka tootjalt või edasimüüjalt. Garantii puudumise tõttu ei olegi kaebaja nõustunud vangla pakutud lahendusega, vaid soovib temale tekitatud kahju hüvitamist jooksujalatsite hinna ulatuses. Kaebaja oleks nõus üksnes sellega, kui vangla hangib talle samasugused uued jooksujalatsid, sest ka rikutud jalatsid olid sisuliselt uued.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).
7.HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebuse tagastamise see alus sisaldab kahte tingimust, mis peavad esinema samaaegselt. Praegusel juhul on riivatud kaebaja omandiõigust ehk varaliselt hinnatavat hüve ja vaidluse asjaoludest nähtuvalt ei saa kaebajale tekkinud varaline kahju ületada 149 eurot (st rikutud jooksujalatsite ostuhinda). Kohtupraktikas on peetud võimalikuks ka HKMS § 121 lg 2 p 21 puhul lähtuda HKMS § 133 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (nt Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 01.08.2018 määrus nr 3-18-862, p 9; 02.08.2018 määrus nr 3-18-17, p 10). Seega on täidetud tingimus, et kaebaja omandiõiguse riive on HKMS § 121 lg 2 p 21 mõttes väheintensiivne. Ringkonnakohus selgitab siinkohal, et kuigi vanglas kinni peetava isiku jaoks võib ka maksimaalselt 149 euro suurune kahju olla väga olulise suurusega, on varaliselt hinnatava õiguse riive intensiivsuse mõõdupuuks kohtusse pöördumise õiguse piiramise kontekstis siiski üksnes riigi eeldatavad kulud õigusemõistmisele, mitte aga kaebaja majanduslik olukord (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 23).
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas aga täidetud HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sisalduv teine tingimus, et ka õiguste riive vähese intensiivsuse korral saab kaebuse tagastada üksnes eeldusel, et kaebuse rahuldamine on asjaoludest tulenevalt ebatõenäoline. Praegusel juhul on Tallinna Vangla 15.07.2019 vastuses kahju hüvitamise taotlusele võtnud sisuliselt õigeks, et kaebajale kuuluvad jooksujalatsid võisid saada kahjustatud tema kambris 30.04.2019 toimunud läbiotsimise käigus ja vanglal on seetõttu tekkinud kahju hüvitamise kohustus. Küll aga on vangla pidanud kohaseks XX-le tekitatud otsese varalise kahju (vt VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg-d 1–3) rahalise hüvitamise asemel kõrvaldada kaebajale tekkinud negatiivsed tagajärjed jalatsite parandamisega vangla poolt. Kaebaja ei ole sellega nõustunud. Halduskohus ei ole kaebuse eduväljavaadete hindamisel analüüsinud, kas täidetud on seaduses ettenähtud tingimused, mis võimaldavad kahju hüvitamiseks kohustatud isikul otsustada rahalise hüvitise maksmise asemel negatiivsete tagajärgede faktilise kõrvaldamise kasuks.
3(4)
3-19-1415
9.Vangla on iseenesest õigesti viidanud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Varaline kahju hüvitatakse RVastS § 8 lg 1 kohaselt rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 11 lg-st 1 tulenevalt saab rahalise hüvitise maksmise asendada õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamisega üldjuhul vaid kannatanu nõudel. Erandina lubab RVastS § 11 lg 3 avaliku võimu kandjal kannatanu tahtest sõltumata otsustada tagajärgede kõrvaldamise kasuks siis, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Tegemist on kumulatiivse loeteluga, mistõttu peab kahju hüvitamiseks kohustatud avaliku võimu kandja RVastS § 11 lg-le 3 tuginemiseks näitama ära nii selle, et rahaline hüvitis ületaks oluliselt tagajärgede kõrvaldamise kulusid, kui ka selle, et kannatanul puudub rahalise hüvitise nõudmiseks kaalukas põhjus.
10.Tallinna Vangla 15.07.2019 vastuses viidatud Riigikohtu 11.10.2006 määruse nr 3-3-171-06 (p 11) kohaselt on tagajärgede kõrvaldamine küll alternatiiv kahju hüvitamisele, kuid samas on märgitud sedagi, et valik kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõuete vahel on esmajoones kannatanul ning avaliku võimu kandja võib ise otsustada rahalise hüvitise asemel tagajärgede kõrvaldamise kasuks vaid RVastS § 11 lg-s 3 toodud tingimustel. Nimetatud lahendist tuleneb seega samuti, et kahju hüvitamiseks kohustatud avaliku võimu kandjal ei ole absoluutset õigust otsustada kannatanu eest ise, et nõutud rahalise hüvitise maksmise asemel on kohane hüvitada tekitatud kahju tagajärgede kõrvaldamisega natuuras, vaid selleks peavad olema täidetud mõlemad RVastS § 11 lg-s 3 toodud tingimused. Ehkki kahju hüvitamise eesmärk on asetada isik võimalikult sarnasesse positsiooni võrreldes sellega, kus ta oleks olnud ilma kahju tekitamiseta, ei ole kannatanul kohustust kulutada hüvitiseks saadud rahasumma tingimata sama asja soetamiseks, mille hävimise või kahjustumise eest talle raha maksti, vaid hüvitise saamisel on isikul võimalik ise valida, kuidas ta seda kujunenud olukorras kasutab (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2014 otsus nr 3-12-1184, p-d 15–18).
11.Tallinna Vangla 15.07.2019 vastusest ei nähtu, et XX oleks 03.05.2019 taotluses nõudnud alternatiivselt rahalist hüvitist või tagajärgede kõrvaldamist (st jalatsite parandamist). Määruskaebuse kohaselt olevat kaebaja pakkunud ainsa tema jaoks vastuvõetava alternatiivse lahendusena välja, et vangla asendab rikutud jooksujalatsid uute samasuguste jalanõudega. Vangla ei ole kahju hüvitamise taotluse lahendamisel esitanud mingeid põhjendusi selle kohta, et XXle makstav rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja seejuures puudub kaebajal ka kaalukas põhjus nõuda rahalist hüvitist. Olukorras, kus RVastS § 11 lg 3 kohaldamise alused on jäänud kohtueelses menetluses välja selgitamata, ei olnud halduskohtul alust hinnata esitatud hüvitamiskaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks ega kaebust HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Küsimused, kas RVastS § 11 lg 3 kohaldamise tingimused on olnud täidetud ning kas ja millises suuruses peab vastustaja kaebajale tekitatud kahju hüvitama, tuleb lahendada kaebuse sisulise läbivaatamise käigus.
12.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus XX määruskaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 26.08.2019 määruse ja saadab asja halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.