Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-18-2109 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-18-2109 ehitamiseks. Lõigus 133,4‒141,8 km on kavandatud I klassi maantee rajamine koos Tõllapulga ~km 137,8 ja Uulu ~km 141,2 sõlmega. Km ~138,7–141,2 on kavandatud maantee viia uuele trassile vastavalt Via Baltica teemaplaneeringus toodule. Seoses sellega muutub oluliselt juurdepääs Reiva kinnistule.

3-18-2109 ehitamine sõltub subjektiivsetest põhjustest, mis ei pruugi saabuda, siis puudub mõistlik selgitus, miks ei saa seni kehtida kas või osaliselt ja ajutiselt alles hiljuti kaebaja kulul Maanteeameti nõudmisel väljaehitatud liikluslahendus. Aasta tagasi välja ehitatud juurdepääsu on võimalik uue trassiga sobitada (kaebaja 25.04.2018 ja 30.08.2018 ettepanekud). Maanteeamet pidi uute projekteerimistingimuste väljastamisel arvestama Maanteeameti 2011. a lähtetingimuste kohase projektlahendusega, millest on sisuliselt saanud osa Via Baltica teemaplaneeringust ja Tahkuranna valla üldplaneeringust. Kuna kavandatava ligipääsu korral tuleb sõidukiga läbida kaebaja ettevõttesse jõudmiseks ebamõistlikult palju teed ja tagasipööramisi, siis leivapätsi ostmiseks möödasõitja seda tegema ei hakka. Pagariärile on aga tähtis klientide/ostjate arv, sest iga inimene ostab toodangust väikese koguse ja elatakse käibest. Olukorra oluline halvenemine võib kaasa tuua äri sulgemise. Kavandatud projektilahendus ei ole proportsionaalne. Projekteerimistingimustest ei nähtu, et Reiva kinnistu omaniku huve üldse kaaluti. Maanteeamet väidab, et ei soovi rajada täiendavat liiklussõlme, pidades piisavaks juba kavandatud Tõllapulga ja Uulu sõlmesid. See väide on arusaamatu, sest kaebaja taotletav lahendus ei ole liiklussõlme rajamine. Korralduse lisas 2 väidetakse, et perspektiivis on ette nähtud rajada täiendav sõlm „Pärnu ümbersõit“, mis lahendab ettevõtte probleemi. Kuna nimetatud sõlm on planeeringus ette nähtud seoses Pärnu ümbersõiduga, mille ehitamise aeg ei ole teada, siis jääb arusaamatuks, miks ei ole võimalik praegu kavandatava teelõigu projekti täiendada kaebaja pakutud oluliselt odavama lahendusega. Projekteerimisnormide kohaselt ei ole Pärnu ümbersõidu liiklussõlme võimalik tulevikus eraldi samas asukohas välja ehitada, kuna liiklussõlmede vahekaugus ei vasta majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusega nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (määrus nr 106) kehtestatud projekteerimise normidele. Määruse nr 106 lisa 1 p 5.1 lg 2 kohaselt ei tohi ristmike vahekaugus üldjuhul olla väiksem kui 10 km kiirteedel ja 5 km I klassi maanteel. Uulu ja Pärnu ümbersõidu liiklussõlmede vahe on vaid 600 m. Kaebaja seisukohta toetab teedeinsener JH 08.02.2019 arvamus. Aktuaalne ei ole vastustaja argument, et Pärnu ümbersõidu liiklussõlme niipea (alles 2050+) ei tule. Praegu puudub takistus selles kohas uuelt trassilt Reiva kinnistule juurdepääsu projekteerimiseks. Vastustaja ei saa tugineda Via Baltica teemaplaneeringu sellele osale, mis on seadusega vastuolus. Kuna uus juurdepääs mahuks trassikoridori, oleks muudatus kooskõlas teemaplaneeringuga. Kaebaja on lubanud ka juurdepääsu osalist kaasfinantseerimist. Vastustaja kavandas vastuolus Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirja p-s 3.3.1 toodud põhimõttega (olemasolevat asustust ja uusi arendusi ei seota otseselt põhimaanteega) põhimaanteelt mahasõidu/pealesõidu Närepi kinnistule (katastriüksus 84801:001:0560). Arusaamatuks jääb, miks eelistati Närepi kinnistul tegutsevat ettevõtjat kaebajale. Väites kaebaja juurdepääsu rajamise võimatust asukohas, kuhu ei luba seda teha projekteerimisnormid, pidas vastustaja võimalikuks lubada juurdepääs Närepi kinnistule asukohas, mis on 850 m Tõllapulga liiklussõlmest. Kui see lahendus oligi antud Via Baltica teemaplaneeringuga, ei ole see praegu vastavuses kehtivate projekteerimistingimustega ja seega ei ole seda võimalik välja ehitada.

3-18-2109 maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks) teede koridoride asukohad ning pärast Via Baltica teemaplaneeringu kehtestamist muutusid need üldplaneeringu osaks. Vastustaja lähtus projekteerimistingimuste andmisel Via Baltica teemaplaneeringus toodud juurdepääsu lahendusest, mille järgi juurdepääs kaebaja kinnistule hakkab toimuma põhimaanteele nr 6 Valga-Uulu kavandatava mahasõite ühendava juurdepääsutee kaudu. Via Baltica teemaplaneeringu kohaste projekteerimistingimuste realiseerimisel muutub juurdepääs kaebaja kinnistule tulenevalt asjaolust, et seni toimus juurdepääs otse riigiteelt nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla, teemaplaneering näeb aga ette trassi nihutamise mere poole (Reiu õgvendus) selleks, et viia tee geomeetria vastavusse I klassi maanteele esitatavate nõuetega. Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirja p-s 2.3 loetletud uuringute põhjal valiti optimaalseim, ohutuim ning keskkonna eripäraga arvestav teetrass. Via Baltica teemaplaneeringust tuleneb, et konkreetne projekteerimislahendus on teemaplaneeringuga kooskõlas olukorras, kus tee ja sellega seotud rajatised mahuvad trassikoridori sisse. Käesoleval juhul see nii on. Kaebaja väide, et ringristmikul liiklemine on keeruline ning Uulu sõlm on mõttetu ja ebamõistlik lahendus, on põhjendamata. Uulu liiklussõlmes on kavandatud ringristmik, tagamaks ohutumat lahendust tekkivale neljakülgsele ristmikule ning vahetult samas piirkonnas olevate rampide liitumistele ja hargnemistele. Planeeringu koosseisu kuuluvatel joonistel on kujundatud nii ristmike kavandatud asukohad kui ka nende esialgsed lahendused. Tee-ehitusprojekti koostamisel võib esialgset lahendust vajadusel täpsustada. Seega võis vastustaja tulenevalt erinevatest kaalutlustest muuta ristmiku lahendust eeldusel, et see mahub trassikoridori sisse. See, kuidas konkreetne ristmik lahendatakse, ei mõjuta juurdepääsu lahendust kaebaja kinnistule ‒ Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirja p 3.3.1 kohaselt tuleb edaspidise maakasutuse planeerimisel lähtuda põhimõttest, et olemasolevat asustust ja uusi arendusi ei seota otseselt põhimaanteega. Seega ei olegi Reiva kinnistule juurdepääsu võimalik lahendada muul viisil, kui projekteerimistingimustega on ette nähtud. Kaebaja soovitud lahendus ei oleks ohutu. Arusaamatuks jääb kaebuse p-s 1.2.1.3 toodud seisukoht, mille kohaselt Maanteeameti 2011. a lähtetingimuste alusel sündinud projektlahendus sai osaks planeeringutest ning vastustaja pidi nimetatud projektlahendusest projekteerimistingimuste andmisel lähtuma. Vastustaja ei kehtesta planeeringuid. Kaebaja esitatud projekti kooskõlastamise näol ei olnud tegemist teeseaduse kohaste projekteerimistingimuste väljastamisega. Arusaamatu ja põhjendamata on ka väide, et projekteerimistingimused ei arvesta väljakujunenud keskkonna ega hoonestusega. Kaebaja ei ole väidet põhjendanud. Projekteerimisnormide kohaselt ei tohi parempöördega maha- ja pealesõit kiirteedel ja I klassi maanteedel paikneda ristmikule lähemal kui 2 km (linnalähivööndis 1 km). Kaebaja soovitud lahenduse korral jääks aga juurdepääs kaebaja kinnistule Uulu liiklussõlmest umbes 400‒500m kaugusele ning oleks seega tee projekteerimise normidega vastuolus. Lisaks tuleneb projekteerimisnormidest, et suurim mahasõitude arv I klassi maanteel on üks parempöördega mahasõit kahe normikohasel kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel. Antud juhul on vastavalt Via Baltica teemaplaneeringu lahendusele kavandatud Uulu liiklussõlme ja Tõllapulga liiklussõlme vahele juba üks parempööretega mahasõit 139 km-l asuvale Närepi kinnisasjale. Kaebaja soovitud juurdepääsud asuksid teemaplaneeringu järgse Pärnu ümbersõidu liiklussõlme piirkonnas. Juurdepääsude rajamisel ei oleks võimalik rajada Pärnu ümbersõidu liiklussõlme, kuna juurdepääsud jääks ette rampide ja tõenäoliselt ka viadukti rajamisel. Kaebaja soovitud viisil ei ole võimalik juurdepääsu tema kinnistule lahendada hoolimata asjaolust, kas lahenduse näol oleks tegemist liiklussõlmega või mitte. Samas on kaebaja soovitud lahenduse näol siiski tegemist samatasandilise ristmikuga. Tee

5(14)

3-18-2109 projekteerimise normide p 5.2.1 lg 2 kohaselt ei ole I klassi maanteel samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud. Kaebaja õiguslik positsioon ei halvene projekteerimistingimuste tulemusena, kuna ka enne projekteerimistingimuste andmist oli juurdepääs Reiva kinnistule põhimaanteelt siduvalt lahendatud Via Baltica teemaplaneeringus. Seega puudub kaebajal selline omandiõiguse riive, mis oleks seotud projekteerimistingimuste andmisega. Via Baltica teemaplaneeringus on ette nähtud, et praegune põhimaantee lõik Reiva kinnistu juurest 140,7‒141,1 km-l likvideeritakse. Projekteerimistingimustega on aga ette nähtud nimetatud lõigu säilitamine ning seega on projekteerimistingimuste realiseerimise tulemusena kinnistule lisaks Via Baltica teemaplaneeringu kohasele juurdepääsule ka teine juurdepääs, mis on ligi 900 m võrra lühem. Vastustaja juhtis kaebaja tähelepanu Via Baltica teemaplaneeringust tulenevale muudatusele kaebaja kinnistule juurdepääsu osas korduvalt juba enne, kui kaebajale väljastati ehitusluba. Vastustaja väljastas kaebajale esialgsed lähteseisukohad Reiva kinnistule juurdepääsuteede ja parkimise korralduse osas 29.07.2011 kirjaga nr 15-4/11-00065/093, juhtides kaebaja tähelepanu sellele, et liiklusskeemi suurema muutusena muutub Reiva kinnistule juurdepääsu võimalus ning Reiva kinnistule on kavandatud Pärnu ümbersõidu trassi koridor. Lisaks kohustati kaebajat projekti koosseisus esitama joonis, kuhu on kantud Via Baltica teemaplaneeringu lahendus (sh Pärnu ümbersõidu trassi koridor) ning seletuskirjas kirjeldama kinnistule juurdepääsu võimalusi teemaplaneeringu lahenduse realiseerumisel. Maanteeameti 23.05.2012 kirjas nr 15-4/12-00254/154 juhtis vastustaja samuti juhtinud tähelepanu sellele, et vastavalt vastu võetud planeeringulahendusele muutub planeeringu realiseerimisel riigi põhimaanteega seotud liiklusskeem Reiva kinnistu piirkonnas. Kaebaja alustas ehitustegevust ja investeeringute tegemist, teades, et juurdepääsu lahendus kinnistule muutub. Riigitee ümberehituse teostas kaebaja tulenevalt oma ärihuvist.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Kohustamisnõude puhul ei ole kohus seotud kaebaja formuleeritud nõudega (HKMS § 2 lg 3), vaid võib ise valida sõnastuse, mis vastab paremini vaidluse esemele ja kaebuse eesmärkidele. Nõude sõnastuse täpsus on oluline kaebuse rahuldamisel. Praegusel juhul jääb kohustamisnõue sõltumata selle sõnastusest rahuldamata, mistõttu puudub vajadus nõude sõnastusel põhjalikumalt peatuda. Projekteerimistingimused on trassi paiknemise aspektist kooskõlas nii Via Baltica teemaplaneeringuga kui ka Tahkuranna valla üldplaneeringuga. Via Baltica teemaplaneeringu kaardimaterjalilt ja seletuskirjast nähtub Reiu õgvendus ning maantee trassi nihutamine olemasolevast maanteest mere poole. Reiu õgvendus on vajalik eelkõige tee geomeetria vastavusse viimiseks I klassi maanteele esitatavate nõuetega. Projekteerimistingimustega kehtestatud trass paikneb Via Baltica teemaplaneeringu kohases trassikoridoris. Pärnu maakonna piirist kuni Valga-Uulu ristmikuni on Via Baltica planeeritud laiendada nelja sõiduraja ja sõidusuundade vahelise eraldusribaga I klassi maanteeks. I klassi maantee puhul on trassikoridori laiuseks 650 m. Seda, et Reiu õgvendus mahub trassikoridori piiresse, võib näha Tahkuranna valla üldplaneeringu põhijooniselt, millel on tähistatud võimalik Via Baltica trassikoridori laiendus lähtuvalt maakonnaplaneeringust. Liiklussõlme konkreetse lahenduse täpsustamine projekteerimistingimustega (nt Uulu liiklussõlmes viadukti asendamine ringiga) ei tähenda, et liiklussõlme lahendus oleks planeeringutega vastuolus. Via Baltica teemaplaneeringu koosseisu kuuluvatel joonistel on kujutatud nii ristmike kavandatud asukohad kui ka nende esialgsed lahendused. Tee-ehitusprojekti koostamisel võib esialgne lahendus vajadusel täpsustuda (Via Baltica teemaplaneeringu p 3.3.3, lk 60). See, kuidas 6(14)

3-18-2109 konkreetne ristmik lahendatakse, ei mõjuta juurdepääsu lahendust kaebaja kinnistule. Tahkuranna üldplaneeringu põhijoonisel on toodud Via Baltica kulgemine uuel trassil ning liiklussõlmed Uulu ristis ning Pärnu ümbersõidu liitumise asukohas. Antud lõigus ei ole kavandatud üldplaneeringu joonise järgi täiendavat ühendust Reiva kinnistu piirkonna teenindamiseks. Vastustaja ei saa kehtestada projekteerimistingimusi, mis oleksid vastuolus kõrgemate planeeringutega. Seetõttu ei ole kaebaja võrdse kohtlemise põhimõttest kantud viide Närepi kinnistu mahasõidu kavandamisele asjakohane, kuna mahasõidu Närepi kinnistule näeb ette Via Baltica teemaplaneering. Kuna projekteerimistingimuste raames ei saa enam vaidlustada teemaplaneeringut, ei kuulu hindamisele küsimus, kas Via Baltica teemaplaneeringus ettenähtud Närepi mahasõit oli teatud ettevõtjatele lubamatut eelist andev. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei puuduta küsimus, kas mahasõitu Närepi kinnistule saaks rajada tee projekteerimise norme järgides. Kui see poleks ka võimalik, ei tuleneks sellest kaebajale subjektiivset õigust nõuda tee projekteerimise norme ja planeeringuid eirava mahasõidu või ristmiku rajamist tema soovitud asukohas ja moel. Kaebaja taotletud lahenduse näol oleks õiguslikus mõttes tegemist samatasandilise ristmikuga, mitte mahasõiduga. Maanteeametit ei saa kohustada ehitama juurdepääsu, mis sunniks pelgalt kaebaja huvides muutma tervet piirkonda puudutavat ning kehtestatud planeeringulahendust, isegi kui ristmiku asemel oleks mahasõidu rajamine tehniliselt võimalik. Tee projekteerimise normide p 5.2.1 lg 2 kohaselt ei ole I klassi maanteel samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud. Olemasolevate juurdepääsude sulgemisel Via Balticalt ja uute lahendamisel on aluseks Via Baltica teemaplaneering. I klassi maantee rajamine toob endaga kaasa selle, et põhimaanteele jõudmine võib senisest kauem aega võtta. Juurdepääsutee mõningane pikenemine või ebamugavamaks muutumine ei muuda aga I klassi maantee rajamist õigusvastaseks. Teeäärsete elanike ja ettevõtjate huvi lühikese ja mugava ühenduse vastu ei kaalu üles avalikku huvi kiirele ja ohutule liiklemisele I klassi standardile vastaval teel. Kohtule ei nähtu, et uus liikluskorraldus muudaks juurdepääsu Reiva kinnistule ebamõistlikult pikaks või keeruliseks. Pärnu suunalt tulijaile ei muutu olukord võrreldes praegusega ‒ ka praegu tuleb Reiva kinnistule jõudmiseks teha tagasipööre Uulu ristmikult. Uue lahenduse kohaselt tuleks tagasipööre teha samast kohast, kasutades Uulu liiklussõlme mahasõitu, Valga-Uulu maanteel asuvat ringristmikku ja osaliselt praegusel trassil kulgema hakkavat juurdepääsuteed (vt projekteerimistingimuste kohane lahendus kaardil, tl 82). Projekteerimistingimuste realiseerumisel pääseb Reiva kinnistule ka Tõllapulga liiklussõlme kaudu mööda rajatavat kogujateed. Teepikkus Pärnu poolt tulijale võrreldes praegusega muutub väga vähesel määral. Kaebaja taotletud lahenduse elluviimine ei parandaks Pärnu poolt liikujate olukorda kuidagi, sest igal juhul tuleks läbida Uulu liiklussõlm ja ringristmik. Kaebaja viitas kohtuistungil senisele parkimise võimalusele põhimaantee kõrval olevas parklas. Väide pole asjakohane, sest terve trassi nihutamise tõttu ei saaks Pärnu poolt tulijad enam niikuinii kasutada senist parkimise võimalust. Ligipääs Reiva kinnistule ei muutu halvemaks ka Valga suunast tulijale. Valga-Uulu tee alguses asuvast ringristmikust ei tuleks sel juhul sõita välja põhimaanteele, vaid tuleb pöörata juurdepääsuteele, mis kulgeb osaliselt praegusel maanteetrassil (vt joonis, tl 82). Kaebaja lähtub Via Baltica teemaplaneeringus toodud juurdepääsulahendusest, kus olemasolevat maanteetrassi mööda kinnistule ei pääsenud ning tuli teha 2 km ring mööda Valga-Uulu riigimaanteed nr 6, maanteed nr 193641 Laadi-Männiku ja nr 19342 Reiu tee (vt joonis, tl 86). Võrreldes Via Baltica teemaplaneeringu lahendusega on projekteerimistingimustega tagatud täiendav juurdepääs osaliselt olemasoleval trassil kulgeva juurdepääsutee näol, mis muudab juurdepääsu Reiva kinnistule lühemaks ja mugavamaks. 7(14)

3-18-2109 Ikla poolt tulijale võib olukord muutuda ebamugavamaks (küll mitte juurdepääsutee pikkuse tõttu) seepärast, et kaebaja kinnistuni jõudmiseks tuleb teha mahasõit juba Uulu liiklussõlmes, st enne, kui möödasõitja kaebaja kondiitriäri märkab. Sellist olukorda võib aga leevendada teavitusviitade paigaldamisega. Lisaks on võimalik möödasõitnul jõuda kaebaja kinnistuni Tõllapulga liiklussõlme kaudu, mis ei jää Reiva kinnistust kaugele (ca 3 km). Sellisena ei saa väita, et kaebaja olukord läheks ühemõtteliselt halvemaks või oleks juurdepääs kaebaja kinnistule ebamõistlik. Ühestki planeeringust ega muust õigusaktist ei tulene kaebajale õigust senise olukorra säilimiseks. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja ettepanekut aktsepteerimata jättes rikkunud õigusakte, sh kaalutlusreegleid ning väljapakutud lahendus oleks ebaproportsionaalne. Küsimus, kas Pärnu suur ümbersõit on võimalik tulevikus välja ehitada Via Baltica teemaplaneeringus toodud asukohas ja seal esitatud kujul, ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi, vaid on avaliku huvi küsimus. Kaebaja vastavad väited ja esitatud tõendid (sh teedeinsener JHi seisukohad, tl 103‒104) tuleb jätta tähelepanuta. JHi seisukohtadest ei tulene, et ühe liiklussõlme lahenduse puhul oleks igal juhul tegemist tee projekteerimise normide vastase olukorraga. Kaebajal puudub õigus nõuda Pärnu ümbersõidu valmimist konkreetseks ajaks, sh samaaegselt koos Uulu ja Tõllapulga liiklussõlmedega, samuti õigus nõuda tee ehitamisest hoidumist Pärnu ümbersõidu rajamiseni. Vastustaja ei pea projekteerimistingimuste menetluses põhjendama, kas teemaplaneeringus ette nähtud ja projekteerimistingimustega mittehõlmatud liiklussõlme lahendust oleks võimalik teostada Uulu liiklussõlmest eraldiseisvana või koos sellega. Vastustaja on ära näidanud, et kaebaja soovitud lahendus jääks ette Via Baltica teemaplaneeringus ette nähtud Pärnu ümbersõidu liitumiskohale põhimaanteega nr 4 (vt kaart, tl 83). Vastustaja kaalutlus on asjakohane olenemata sellest, et Pärnu ümbersõidu realiseerimise konkreetne aeg ei ole teada. Planeeringute eesmärgiks on panna paika maakasutuse põhimõtted ka tuleviku jaoks. On selge, et ajutise lahenduse loomine ja selle hilisem ümberehitamine toob riigile kaasa täiendavaid kulusid. Vastustaja ei saa otsuse tegemisel jätta majanduslikke ja juriidilisi põhjendusi kõrvale, nagu on teinud JH (vt nt vastus 4. küsimusele). Vastustaja on välja toonud, et isegi juhul, kui juurdepääs Reiva kinnistule näha ette piirkonnas, mida kaebaja on nimetanud Reiu tee 19342 Viira tee piirkonnaks, takistaks see teemaplaneeringu realiseerimist edaspidi, kuna kaebaja soovitud juurdepääsud asuksid kavandatud teemaplaneeringu järgse Pärnu ümbersõidu liiklussõlme piirkonnas ning kaebaja soovitud juurdepääsude rajamisel ei oleks võimalik rajada Pärnu ümbersõidu liiklussõlme, kuna juurdepääsud jääksid ette rampidele ja kiirendusrajale. Kohus nõustub vastavasisuliste vastustaja kaalutlustega. Vastustaja on hinnanud JH vastuseid kaebaja küsimustele 18.02.2019 vastuses (tl 110‒115) ja kohus nõustub nendega. Nõustuda ei saa sellega, et Maanteeameti 2011. a lähtetingimuste alusel tekkis kaebajal õiguspärane ootus mahasõidu ettenägemiseks ka uuelt Via Baltica trassilt. Vastustaja 2011. a lähtetingimustes (p 6, tl 9 pöördel) ja Maanteeameti 23.05.2012 kirjas nr 15-4/12-00254/154 kaebajale (p 5, tl 90) juhiti kaebaja tähelepanu sellele, et vastavalt Via Baltica teemaplaneeringule muutub ka Reiva kinnistule juurdepääsu võimalus. Teistpidiseks hinnanguks ei anna alust see, et kaebaja on olemasoleva juurdepääsu loomiseks kulutanud oma vahendeid. Kuna kaebaja pidi olema teadlik, et liiklussõlme lahendus muutub, ei saanud tal tekkida legitiimset ootust endale eelistatud juurdepääsulahenduse säilimise või analoogse uue lahenduse loomise suhtes. Praeguses asjas ei ole vajalik anda hinnangut selle kohta, kas või mil määral olid kaebaja kaasfinantseerimisel teostatud tööd tema äri või avalikes huvides. Maanteeameti poolt antud heakskiidust riigi põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ja riigi

8(14)

3-18-2109 kõrvalmaantee 19342 Reiu tee ristmiku ning Reiva kinnistuga seotud liikluslahendusele ei saa kuidagi tuletada, et see lahendus on muutunud kehtestatud planeeringute osaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9(14)

3-18-2109 Kaebaja õigusi rikub olukord, kus Pärnu ümbersõitu lähema 20‒30 aasta jooksul ei rajata. Selle kavandamine teemaplaneeringus takistab kaebajal täna juurdepääsu saamist uuelt trassilt. Vaidlus ei ole ainult selles, kas Pärnu ümbersõit kunagi üldse tuleb. Vaidlus on ka selles, kas Pärnu ümbersõitu kunagi võiks teemaplaneeringus kavandatud asukohta tulla olukorras, kus selle sõlme ja Uulu-Valga sõlme vahemaa on üksnes 600 m, samas kui projekteerimisnormide järgi peab vahemaa olema vähemalt 3 km. Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleks kaks ristmikku väikese vahekauguse pärast ühendada. Vastustaja ei ole tõendanud, et juhul kui mõlemad sõlmed oleks ühtse sõlmena praegu projekteeritud, ei oleks võimalik ümbersõidu asukohas ette näha juurdepääs Reiva kinnistule. Kaebaja on korduvalt kinnitanud, et on nõus osalema juurdepääsu finantseerimisel. Kohtuotsusest ei nähtu, miks ei ole ajutine lahendus võimalik. Kaebaja mahasõidu nihutamisel Pärnu linna sunnas võiks saavutada ka normikohase vahemaa. Kaebaja esitab kohtule ühe tehniliselt võimaliku juurdepääsu eskiisi. Kaebaja ei nõustu sellega, et Pärnu poolt tulles ei muutu tema olukord halvemaks. Esiteks on Pärnu poolt tulles klientidel eelkõige võimalus peatuda väikeses parklas paremat kätt ja minna jalgsi lühikese maa üle tee ärihooneni. Teiseks, Uulu-Valga ristmikult Valga suunas liikumine ca 300 m ja seejärel ringristmikult ca 900 m tagasi olemasolevat maanteed pidi on üksikule ostjale koormav ja seda tõenäoliselt ei kasutata. Kuigi vastustaja ei ole sellele tuginenud, otsustas kohus ise, et sobiv juurdepääs on ka Tõllapulga sõlmest tagasipöördega kohalikule teele. Selle lahenduse juures on määrav aga tee kvaliteet (kruusatee elamurajoonis), samuti tee ääres reklaami mittelubamine. Kohus on ebaõigesti hinnanud juurdepääsuvõimalusi Ikla poolt. Kohus on ka ise märkinud, et Ikla poolt tulles ei pruugi tulija ärihoonet enne Uulu-Valga sõlme jõudmist märgata ja sõidab seega edasi otse Pärnusse. Kohus ei ole pooltega arutanud, kas ja kuidas sellist olukorda on võimalik leevendada, vaid on ise asunud seisukohale, et seda saab teha teavitusviitade paigaldamisega. Kohus on jätnud tähelepanuta EhS § 71 lg 2 ja § 72 lg 1 p 1, millest tulenevalt ei ole see olukorda leevendav lahendus. Seega kaebaja olukord halveneb oluliselt ja tema ettevõtlus kannatab. Avalik huvi, mis seisneb vastustaja arvates I klassi maantee puhul üksiku juurdepääsu isegi mitte kaalumises, ei ole sellises ulatuses õigustatud. Vastustaja on ise oma vastustes märkinud, et kuna ta on seotud teemaplaneeringu lahendusega, ei ole tal kaalutlusruumi. Seega ei ole vastustaja kaebaja huve väljaspool teemaplaneeringut kaalunud. Mõningad põhjendused on vastustaja toonud alles kohtumenetluses. Antud juhul on halduskohus asunud vastustaja asemel esitama otsuses enda kaalutlusi, mida ei ole esitatud haldusaktis ega kohtumenetluses, samuti aktsepteerinud vastustaja alles kohtumenetluses esitatud põhjendusi. Sellises olukorras oleks kohus pidanud haldusakti tühistama. EhS § 26 lg 3 toob välja kolm võrdväärset tingimust, millega projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse. Seega ei arvestata üksnes üldplaneeringu ja teemaplaneeringu tingimustega ning vastustaja eksib, väites, et tal polnud kaalumisruumi. Kaebaja ei eita, et ta oli teadlik liiklussõlme lahenduse muutumisest, kuid vastustaja lubas tal siiski ajutise lahenduse välja ehitada ning selle valguses jääb arusaamatuks, miks ei ole võimalik pakkuda ajutist lahendust ka seoses uue trassiga. Seejuures on ajutine lahendus vajalik nii vastustajale, vallale kui elanikele.

vastuses

jätta

apellatsioonkaebus

Vastustaja kohustus projekteerimistingimuste andmisel lähtuma teema- ja üldplaneeringust ja selles osas ei olnud vastustajal kaalutlusruumi. Tulenevalt teemaplaneeringust ei olnud 10(14)

3-18-2109 vastustajal ka kaalutlusruumi määrata kaebaja kinnistule täiendavat juurdepääsu. Kaebaja ei saa väita, et projekteerimistingimused on Reiva kinnistule juurdepääsu määramise küsimuses õigusvastased. Halduskohus ei ole teostanud kaalutlusõigust haldusorgani eest. Planeeringumenetluses kaaluti kõigi puudutatud isikute huve. Ka EhS § 26 lg-st 3 lähtudes tuleb arvestada, millistes küsimustes on haldusorganil faktiliselt kaalutlusruum. Seega on asjakohatud ja põhjendamata kaebaja väited, et projekteerimistingimused ei ole kooskõlas väljakujunenud keskkonnaga. Kaebaja ei saa projekteerimistingimuste vaidlustamisega vaidlustada kehtestatud planeeringus toodud lahendusi. Kaebaja kohustus oma tegevuse planeerimisel võtma arvesse kehtestatud planeeringuid. Närepi kinnistule ei määratud juurdepääsu mitte projekteerimistingimustega, vaid see on ette nähtud teemaplaneeringuga. Seega on tegemist küsimusega, mille osas vastustajal samuti kaalutlusruumi ei olnud. Asjaolu, et Reiva kinnistut teemaplaneeringu plaanilt ei nähtu, ei tähenda, et selle omanikku menetlusse ei kaasatud. Teemaplaneeringu menetlust puudutavad väited on praegusel juhul ka asjakohatud. Vastustaja ei ole planeeringu läbiviija ja tegemist on kehtestatud planeeringuga. Pole põhjust arvata, et Närepi mahasõitu ei tule. Lisaks on oluline, et kaebaja soovitud juurdepääsu näol ei ole tegemist mahasõidu, vaid samatasandilise ristmikuga, mille projekteerimine ei ole I klassi maanteel lubatud. Asjakohane ei ole apellatsioonkaebuse seisukoht, et halduskohtu otsusest ei nähtu, millist juurdepääsu varianti kohus ja vastustaja samatasandilise ristmikuna käsitlesid. Ükskõik kus täpselt juurdepääs asuks, ei ole seda võimalik kaebaja kinnistule lahendada nii, et tegemist ei oleks ristmikuga. Ka apellatsioonkaebuse lisana 1 esitatud juurdepääsu lahenduse näol oleks tegemist ristmikuga. Seetõttu on välistatud ka ajutise juurdepääsu rajamine kaebaja kinnistule. Selline lahendus ei ole ohutu, oleks vastuolus üld- ja teemaplaneeringuga ning projekteerimisnormidega. Kui riigitee nr 4 uuelt trassilt näha ette juurdepääs Reiva kinnistule, takistaks see teemaplaneeringu realiseerimist edaspidi, sest kaebaja soovitud juurdepääsude rajamisel ei oleks võimalik rajada Pärnu ümbersõidu liiklussõlme, kuna juurdepääsud jääks ette rampidele ja kiirendusrajale. Kogujatee pikkuse küsimust ei ole kaebaja vaidlustanud haldus- ega vaidemenetluses, samuti halduskohtus. Seega ei saa apellatsioonimenetluses sellele asjaolule tugineda. Lisaks on kaebaja väited tõendamata. Projekteerimistingimused käsitlevad vaid osa teemaplaneeringus toodud trassist, seega ei ole vajalik kogu kogujateede võrgustiku väljaehitamine. Lisaks tuleb jätta tähelepanuta kaebaja alles apellatsioonimenetluses esitatud taotlus autotunneli rajamise ettenägemiseks projekteerimistingimustega. Arusaamatuks jääb apellatsioonkaebuses tõstatatud küsimus bussipeatuste asukohast. Teemaplaneeringu kohaselt võib bussipeatuste täpset asukohta hilisemates menetlustes muuta. Ka enne projekteerimistingimuste väljastamist ei olnud kaebajal juurdepääsu riigiteelt nr 4. Juurdepääs kaebaja kinnistule toimub hetkel kõrvalmaantee nr 19342 kaudu. Kaebaja positsioon ei halvene projekteerimistingimuste andmise tulemusena, kuna ka enne projekteerimistingimuste andmist oli juurdepääs kaebaja kinnistule põhimaanteelt siduvalt lahendatud teemaplaneeringus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11(14)

3-18-2109

3-18-2109

3-18-2109 loomise algusest peale teadlik, et tegemist on ajutise lahendusega ning võttis seega teadlikult riski juurdepääsu väljaehitamisel. Kaebaja tellimusel koostatud põhimaantee nr 4 TallinnPärnu-Ikla ja riigimaantee nr 19342 Reiu tee ristmik ning Reiva kinnistu parkla põhiprojekti seletuskirjas on kirjeldatud, et planeeringu realiseerimisel I klassi maantee väljaehitamisel pääseb Reiva kinnistule Uulu liiklussõlmest mööda riigimaanteid nr 6 Valga-Uulu, nr 19341 Laadi-Männiku ja nr 19342 Reiu tee (tl 92).

on

võimalik

projekteerimistingimustega

mõistlikult

 EhS § 26 lg 3 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda;  projekteerimisnorme on liiklusohutuse seisukohast põhjendatud juhul võimalik kompenseerida täiendavate ohutust tõstvate liikluskorraldusvahenditega (nt Närepi mahasõidu kaugus liiklussõlmest);  kaebaja avaldas ringkonnakohtu istungil valmisolekut omandada maanteeäärne kinnisasi või kinnisasjad, et ristmiku asemel oleks võimalik mahasõidu rajamine ühe kinnisasja piires;  kaebaja on juba varasemas menetluses avaldanud valmisolekut juurdepääsu ehitust finantseerida (ja ilmselt on lepinguliste suhete kaudu võimalik lahendada ka juurdepääsu lammutamise finantseerimise kohustus, kui Pärnu ümbersõidu projekteerimine ja ehitamine muutub reaalseks); peab ringkonnakohus teoreetiliselt võimalikuks kompromisslahenduse leidmist kaebaja ja Maanteeameti vahel Reiva kinnistule otstarbekama juurdepääsutee rajamiseks. Õigusliku võimaluse annab selleks haldusmenetluse seaduse § 44 (menetluse uuendamine).

(allkirjastatud digitaalselt) 14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.