Pärnamäed OÜ kaebus tühistada Maanteeameti 01.08.2018 korraldus „Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla lõigu PärnuUulu km 133,4–143 ehitusprojekti koostamiseks“ Reiva kinnistu juurdepääsu lahenduse osas ja kohustada Maanteeametit muutma projekteerimistingimuste aluseks olevat ehitusprojekti
Menetlusosalised
Kaebaja – Pärnamäed OÜ, volitatud esindaja Ljudmila Tamar Vastustaja – Maanteeamet, volitatud esindaja Kaidi Sulg
Asja läbivaatamine
27.02.2019 istungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.04.2019 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Pärnamäed OÜ omandas 15.09.2009 asjaõiguslepingu alusel Reiva kinnistu (katastritunnus 84801:001:1655) Häädemeeste (endise Tahkuranna) vallas Reiu külas, Pärnumaal. Kinnistu kõrval kulgeb III klassi riigimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla ja klassita riigimaantee nr 19342 Reiu tee. Kinnistu on hoonestatud.
2.Tahkuranna Vallavalitsuse 02.08.2010 korraldusega nr 191 anti välja projekteerimistingimused Reiva kinnistul asuva hoone (motell-elamu) ümberehitamiseks. Nimetatud projekteerimistingimuste p 5.4 kohaselt pidi olema juurdepääs kinnistule Tallinna-Pärnu-Ikla
3-18-2109 maanteelt ja p 5.5 kohaselt tuli asendiplaanil lahendada väljasõit krundilt ja anda parkimise lahendus. Ümberehitusprojekt tuli kooskõlastada mh Maanteeametiga.
3.Maanteeamet andis 29.07.2011 välja lähtetingimused juurdepääsuteede ja parklate projekteerimiseks (edaspidi: Maanteeameti 2011. a lähtetingimused) Reiva kinnistule. Nimetatud dokumendi kohaselt nõuti juurdepääsu kavandamist riigimaanteelt nr 19342 Reiu teele ja parkla pidi tulema riigi transpordimaale (katastritunnus 84801:001:0333) TallinnaPärnu-Ikla maantee kõrval. Maanteeamet palus arvestada koostamisel oleva Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „ Põhimaantee nr 4 (E67) TallinnPärnu-Ikla maantee asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ (edaspidi: Via Baltica teemaplaneering; arvutivõrgus kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/151), mille kohaselt viiakse riigi põhimaantee nr 4 (E67) selles lõigus vastavusse I klassi maanteele esitatavate nõuetega ning kavandatakse Pärnu ümbersõidu trassi valik. Via Baltica teemaplaneeringu vastuvõetud variandis oli nähtav planeeringu realiseerimisel riigi põhimaanteega seotud liiklusskeem ka Reiva kinnistu piirkonnas. Liiklusskeemi suurema muutusena muutub Reiva kinnistule juurdepääsu võimalus; samuti on Reiva kinnistule kavandatud Pärnu ümbersõidu trassi koridor. Maanteeamet kohustas hoone projekteerijat esitama projekti koosseisus joonise, kuhu on kantud teemaplaneeringu lahendus (sh Pärnu ümbersõidu trassi koridor) ning projekti seletuskirjas kirjeldama kinnistule juurdepääsu võimalusi Via Baltica teemaplaneeringu lahenduse realiseerimisel.
4.Maanteeameti 11.02.2014 kirjaga kooskõlastati „Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ja riigimaantee nr 19342 Reiu tee ristmiku ning Reiva kinnistu parkla“ tehniline projekt (Teedeprojekt OÜ töö 06211). Maanteeametil ei olnud vastuväiteid ristmiku lahenduse osas, kuid Maanteeametil puudusid vahendid projekti realiseerimiseks. 02.04.2014 anti OÜ-le Pärnamäed välja ehitusluba. 21.12.2017 anti OÜ-le Pärnamäed välja ka kasutusluba.
6.Pärnamäed OÜ sai 16.04.2018 Maanteeametilt korralduse eelnõu, mille kohaselt kavandatakse väljastada projekteerimistingimused põhimaantee 4 Pärnu-Uulu lõigu ehitamiseks. Lõigus 133,4–141,8 km on kavandatud I klassi maantee rajamine koos Tõllapulga ~km 137,8 ja Uulu ~km 141,2 sõlmega. Km ~138,7–141,2 on kavandatud maantee viia uuele trassile vastavalt Via Baltica teemaplaneeringus toodule. Seoses sellega muutub oluliselt juurdepääs Reiva kinnistule.
7.Pärnamäed OÜ esitas 25.04.2018 oma vastuväited ja ettepanekud projektilahenduse osaliseks muutmiseks selliselt, et rajataks nende hoone vastu jalakäijate tunnel ning ühendataks ärihoone parkla uue sõiduteega mahasõidu- ja väljasõidu teelõikudega.
8.01.08.2018 edastati Pärnamäed OÜ-le Maanteeameti korraldus, millega anti projekteerimistingimused (edaspidi ka: projekteerimistingimused) põhimaantee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla lõigu Pärnu-Uulu km 133,4–143,0 põhiprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. Lisa 1 sisaldas projekteerimistingimusi ettevõtja taotletud muudatusi arvestamata. Korralduse lisast 2 (arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel) sai OÜ Pärnamäed teada, et tema ettepanekuga ei arvestatud.
9.Pärnamäed OÜ esitas 30.08.2018 Maanteeametile vaide, milles palus arvestada tema ettepanekutega osaliselt, sest oli oma soove korrigeerinud väiksema mahu poole. 09.10.2018 edastas Maanteeamet OÜ-le Pärnamäed vaideotsuse, milles jättis 01.08.2018 korraldusele esitatud vaide rahuldamata osades, milles oli taotletud haldusakti osaliselt kehtetuks tunnistamist ja uut otsustamist seoses juurdepääsuga Reiva kinnistule.
10.Tallinna Halduskohtus registreeriti 08.11.2018 Pärnamäed OÜ kaebus nõuetega tühistada Maanteeameti 01.08.2018 projekteerimistingimuste andmise korraldus ja korralduse lisa 1 osaliselt, s.o Reiva kinnistu juurdepääsu lahenduse osas, ja kohustada Maanteeametit tegema
2(11)
3-18-2109 ühe kuu jooksul projekteerimistingimustes muudatus p-s 5.4 ja asendiplaanil vastavalt kaebaja 30.08.2018 vaide lisas olevale asendiplaanile kantud lahendusele.
POOLTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja leiab, et projekteerimistingimused rikuvad äriühingu õigust oma omandit vabalt vallata ja kasutada ning piiravad ettevõtlusvabadust. 1) Projekteerimistingimused ei ole kaebajat puudutavas asukohas vastavuses Via Baltica teemaplaneeringuga. Reiva kinnistu osas muutub riigi põhimaanteega seotud liiklusskeem, sh Reiva kinnistule juurdepääsu võimalus, kinnistule pääseb Uulu liiklussõlmest mööda riigimaanteid nr 6 ValgaUulu, edasi nr 193641 Laadi-Männiku ja nr 19342 Reiu teed sõites. Pärnu-Ikla suunal on võimalik kasutada ka kogujateed, mis kulgeb Pärnu-Ikla maantee praegusel trassil ja on ühendatud Tõllapulga liiklussõlmega km 138,1. Pikemas perspektiivis, kui valmib Pärnu ümbersõit, on võimalik ka sealt juurdepääs kinnistule, ületades Reiu jõge. Via Baltica teemaplaneeringu kaardil on Reiva kinnistu vastas märgitud tunnel, bussipeatused kogujatee ääres ja Valga-Uulu ristmikul viadukt piki maanteed. Ikla-Pärnu suunas Valga-Uulu ristmikust algav kogujatee on ette nähtud vaid seal asuvate elamumaa kinnistutele juurdepääsuks ja ei vii ärihooneni. 2) Projekteerimistingimuste kohaselt (p 2) kavandatakse km 138,7–141,2 viia uuele trassile vastavalt Via Baltica teemaplaneeringus toodule, st selles lõigus rajatakse uus trass olemasoleva trassi kõrval. Muudetud on ka Valga-Uulu ristmiku lahendust, mille kohaselt ei tule viadukt piki maanteed, kuid tuleb Pärnu-Valga suunas läbida ring, teealune tunnel ja veel üks ring; samuti ka Valga poolt liikudes. Reiva kinnistule pääsemiseks Pärnu-Ikla suunas tuleb samuti pääseda Valga-Uulu maanteele ja sealt keerulisel viisil ringilt tagasi pöörata ja jõuda kogujateele, mille ühendus vana maanteega ehitatakse juurde. Projekteerimistingimustes nimetatakse seda optimaalseks ja finantsiliselt mõistlikuks lahendiks. Uulu sõlm koos mõttetu ringiga on finantsiliselt raskesti seletatav ja ebamõistlik lahendus isikutele, kes sõidavad Riia ja Valga suuna poolt. Need on muudatused, mida ei ole Via Baltica teemaplaneeringus ega Tahkuranna Vallavolikogu määrusega 31.05.2012 nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringus (edaspidi: Tahkuranna valla üldplaneering; arvutivõrgus kättesaadav: http://tahkuranna.kovtp.ee/uldplaneering) ette nähtud ja mis sisuliselt katkestavad Reiva kinnistule seni toiminud juurdepääsud. Via Baltica teemaplaneeringust nähtub, et muudatused Reiva kinnistule juurdepääsu osas on võimalikud vaid juhul, kui planeering realiseerub selles piirkonnas tervikuna. Kuna Pärnu ümbersõidu ehitamise aeg ei ole üheski dokumendis määratud ja selle ehitamine sõltub subjektiivsetest põhjustest, mis ei pruugi saabuda, siis puudub mõistlik selgitus, miks ei saa seni kehtida kas või osaliselt ning ajutiselt alles hiljuti kaebaja kulul ja Maanteeameti nõudmisel väljaehitatud liikluslahendus. Maanteeamet pidi uute projekteerimistingimuste väljastamisel arvestama Maanteeameti 2011. a lähtetingimuste kohase projektlahendusega, millest on sisuliselt saanud osa Via Baltica teemaplaneeringust ja Tahkuranna valla üldplaneeringust. 3) Kuna kavandatava ligipääsu korral tuleb sõidukiga läbida kaebaja ettevõttesse jõudmiseks ebamõistlikult palju teed ja tagasipööramisi, siis leivapätsi ostmiseks möödasõitja seda tegema ei hakka. Pagariäri spetsiifika on aga selline, et tähtis on klientide/ostjate arv, sest iga inimene ostab toodangust väikese koguse ja elatakse käibest. Olukorra oluline halvenemine võib kaasa tuua äri sulgemise. Pagariäri ei saa võrrelda ka turismiäriga (nt Lottemaa park), sest turismiobjektile läheb inimene teadlikult, varudes selleks aega. Aasta tagasi välja ehitatud juurdepääsu on võimalik uue trassiga sobitada (kaebuse esitaja 25.04.2018 ja 30.08.2018 ettepanekud). Jääb arusaamatuks, mis põhjusel seda teha ei taheta.
3(11)
3-18-2109 4) Kavandatud projektilahendus ei ole proportsionaalne. Projekteerimistingimustest ei nähtu, et Reiva kinnistu omaniku huve üldse kaaluti. Maanteeamet väidab, et ei soovi rajada täiendavat liiklussõlme, pidades piisavaks juba kavandatud Tõllapulga ja Uulu sõlmesid. See väide on arusaamatu, sest kaebaja taotletav lahendus ei ole liiklussõlme rajamine. Korralduse lisas 2 väidetakse, et perspektiivis on ette nähtud rajada täiendav sõlm „Pärnu ümbersõit“, mis lahendab ettevõtte probleemi. Kuna nimetatud sõlm on planeeringus ette nähtud seoses Pärnu ümbersõiduga, mille ehitamise aega ei ole teada, ja Tõllapulga tee ning Valga-Uulu sõlmede kõrval on ta kolmandaks lubatud sõlmeks, siis jääb arusaamatuks, miks ei ole võimalik praegu kavandatava teelõigu projekti täiendada oluliselt odavama lahendusega, nagu on pakkunud kaebaja. 5) Projekteerimistingimuste kohaselt ehitatakse välja üksnes Uulu liiklussõlm. Tee projekteerimise normide kohaselt ei ole Pärnu ümbersõidu liiklussõlme võimalik tulevikus eraldi samas asukohas välja ehitada, kuna liiklussõlmede vahekaugus ei vasta kehtivatele tee projekteerimise normidele (majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maantee projekteerimisnormid“; edaspidi ka: tee projekteerimise normid või määrus nr 106). Määruse nr 106 lisa p 5.1 lg 2 kohaselt ei tohi ristmike vahekaugus üldjuhul olla väiksem kui 10 km kiirteedel ja 5 km I klassi maanteel. Uulu ja Pärnu ümbersõidu liiklussõlmede vahe on vaid 600 m. Aktuaalne ei ole vastustaja argument, et Pärnu ümbersõidu liiklussõlme niipea (alles 2050+) ei tule. Praegu puudub takistus selles kohas uuelt trassilt Reiva kinnistule juurdepääsu projekteerimisele. Vastustaja ei saa tugineda Via Baltica teemaplaneeringu sellele osale, mis on seadusega vastuolus. Kuna uus juurdepääs mahuks trassikoridori, oleks muudatus kooskõlas teemaplaneeringuga. Kaebaja on lubanud ka juurdepääsu osalist kaasfinantseerimist. 6) Vastustaja on keeldumisel viidanud Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirja p-le 3.3.1 (lk 58), mille kohaselt edaspidise maakasutuse planeerimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et olemasolevat asustust ja uusi arendusi ei seota otseselt põhimaanteega. Vastuolus selle põhimõttega kavandas vastustaja projekteerimistingimustega põhimaanteelt mahasõidu/pealesõidu Närepi kinnistule (katastriüksus 84801:001:0560). Tekib õigustatud küsimus, miks eelistati Närepi kinnistul tegutsevat ettevõtjat kaebajale. Väites kaebaja juurdepääsu rajamise võimatust asukohas, kuhu ei luba seda teha projekteerimisnormid, pidas vastustaja võimalikuks lubada juurdepääs Närepi kinnistule asukohas, mis on 850 m Tõllapulga liiklussõlmest. Kui see lahendus oligi antud Via Baltica teemaplaneeringuga, ei ole see praegu vastavuses kehtivate projekteerimistingimustega ja seega ei ole seda võimalik välja ehitada.
12.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 1) Tahkuranna valla üldplaneeringu põhijoonisel on toodud Via Baltica uuel trassil ning liiklussõlmed Uulu ristis ning Pärnu ümbersõidu liitumise asukohas. Antud lõigus ei ole kavandatud üldplaneeringu joonise järgi täiendavat ühendust Reiva kinnistu piirkonna teenindamiseks. Via Baltica teemaplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) kohaselt määrati maakonnaplaneeringuga (sh teemaplaneeringuga kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks) teede koridoride asukohad ning pärast Via Baltica teemaplaneeringu kehtestamist muutusid need üldplaneeringu osaks. Vastustaja lähtus projekteerimistingimuste andmisel Via Baltica teemaplaneeringus toodud juurdepääsu lahendusest, mille järgi juurdepääs kaebaja kinnistule hakkab toimuma põhimaanteele nr 6 Valga-Uulu kavandatava mahasõite ühendava juurdepääsutee kaudu. Projekteerimistingimustes on välja toodud, et varem on koostatud Via Baltica teemaplaneering, millest tuleb juhinduda. Via Baltica teemaplaneeringu kohaste projekteerimistingimuste realiseerimisel muutub juurdepääs kaebaja kinnistule tulenevalt asjaolust, et seni toimus juurdepääs otse riigiteelt nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla, Via Baltica teemaplaneering näeb aga ette trassi nihutamise mere poole (Reiu õgvendus) selleks, et viia tee geomeetria vastavusse I klassi 4(11)
3-18-2109 maanteele esitatavate nõuetega. Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirja p-s 2.3 loetletud uuringute põhjal valiti optimaalseim, ohutuim ning keskkonna eripäraga arvestav teetrass. Via Baltica teemaplaneeringust tuleneb, et konkreetne projekteerimislahendus on teemaplaneeringuga kooskõlas olukorras, kus tee ja sellega seotud rajatised mahuvad trassikoridori sisse. Käesoleval juhul see nii on. 2) Kaebaja hinnangul on ringristmikul liiklemine keeruline ning Uulu sõlm mõttetu ja ebamõistlik lahendus. Kaebaja väide on jäänud põhjendamata, mistõttu on võimatu seda seisukohta kuidagi ümber lükata. Tegemist on kaebaja subjektiivse arvamusega. Uulu liiklussõlmes on kavandatud ringristmik, tagamaks ohutumat lahendust tekkivale neljakülgsele ristmikule ning vahetult samas piirkonnas olevate rampide liitumistele ja hargnemistele. Planeeringu koosseisu kuuluvatel joonistel on kujundatud nii ristmike kavandatud asukohad kui ka nende esialgsed lahendused. Tee-ehitusprojekti koostamisel võib esialgset lahendust vajadusel täpsustuda. Seega võis vastustaja tulenevalt erinevatest kaalutlustest muuta ristmiku lahendust eeldusel, et see mahub trassikoridori sisse. Siinjuures tuleb arvestada asjaolu, et see, kuidas konkreetne ristmik lahendatakse, ei mõjuta juurdepääsu lahendust kaebaja kinnistule: Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirja p 3.3.1 kohaselt tuleb edaspidise maakasutuse planeerimisel lähtuda põhimõttest, et olemasolevat asustust ja uusi arendusi ei seota otseselt põhimaanteega. Seega ei olegi Reiva kinnistule juurdepääsu võimalik lahendada muul viisil, kui projekteerimistingimustega on ette nähtud. Kaebaja soovitud lahendus ei oleks ohutu. 3) Arusaamatuks jääb kaebuse p-s 1.2.1.3 toodud seisukoht, mille kohaselt Maanteeameti 2011. a lähtetingimuste alusel sündinud projektlahendus sai osaks planeeringutest ning vastustaja pidi nimetatud projektlahendusest projekteerimistingimuste andmisel lähtuma. Vastustaja ei kehtesta planeeringuid ja ükski vastustaja poolt pärast planeeringu kehtestamist väljastatud seisukoht ei saa muutuda planeeringu osaks. Kaebaja esitatud projekti kooskõlastamise näol ei olnud aga tegemist teeseaduse kohaste projekteerimistingimuste väljastamisega. Arusaamatuks jääb ka väide, et projekteerimistingimused ei arvesta väljakujunenud keskkonna ega hoonestusega. Kaebuses ei ole põhjendatud, milles seisneb väljakujunenud keskkonna ja hoonestusega mittearvestamine. 4) Projekteerimisnormide kohaselt parempöördega maha- ja pealesõit ei tohi kiirteedel ja I klassi maanteedel paikneda ristmikule lähemal kui 2 km (linnalähivööndis 1 km). Kaebaja soovitud lahenduse korral jääks aga juurdepääs kaebaja kinnistule Uulu liiklussõlmest umbes 400-500 m kaugusele ning oleks seega tee projekteerimise normidega vastuolus. Lisaks tuleneb projekteerimisnormidest, et suurim mahasõitude arv I klassi maanteel on üks parempöördega mahasõit kahe normikohasel kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel. Antud juhul on vastavalt Via Baltica teemaplaneeringu lahendusele kavandatud Uulu liiklussõlme ja Tõllapulga liiklussõlme vahele juba üks parempööretega mahasõit km 139 asuvale Närepi kinnisasjale ning ka sellest tulenevalt ei oleks lubatud kaebaja soovitud lahendus. Kaebaja soovitud juurdepääsud asuksid teemaplaneeringu järgse Pärnu ümbersõidu liiklussõlme piirkonnas. Juurdepääsude rajamisel ei oleks võimalik rajada Pärnu ümbersõidu liiklussõlme, kuna juurdepääsud jääks ette rampide rajamisel, tõenäoliselt ka viadukti rajamisel. Suunal IklaPärnu ei ole võimalik rajada juurdepääsu kinnistule ilma, et see takistaks tulevikus rambi (ja tõenäoliselt ka viadukti) rajamist. Kaebaja soovitud viisil ei ole võimalik juurdepääsu tema kinnistule lahendada hoolimata asjaolust, kas lahenduse näol oleks tegemist liiklussõlmega või mitte. Samas on kaebaja soovitud lahenduse näol siiski tegemist samatasandilise ristmikuga. Tee projekteerimise normide p 5.2.1 lg 2 kohaselt ei ole I klassi maanteel samatasandiliste ristmike projekteerimine aga lubatud. 5) Kaebaja õiguslik positsioon ei halvene projekteerimistingimuste tulemusena, kuna ka enne projekteerimistingimuste andmist oli juurdepääs Reiva kinnistule põhimaanteelt siduvalt lahendatud Via Baltica teemaplaneeringus. Seega puudub kaebajal selline omandiõiguse riive, 5(11)
3-18-2109 mis oleks seotud just projekteerimistingimuste andmisega ning halvendaks kaebaja olukorda võrreldes varasemaga. Via Baltica teemaplaneeringus on ette nähtud, et praegune põhimaantee lõik Reiva kinnistu juurest km 140,7-141-1 likvideeritakse. Projekteerimistingimustega on aga ette nähtud nimetatud lõigu säilitamine ning seega on projekteerimistingimuste realiseerimise tulemusena kinnistule lisaks Via Baltica teemaplaneeringu kohasele juurdepääsule ka teine juurdepääs, mis on ligi 900 m võrra lühem. 6) Kaebuses on kirjeldatud, mitmele inimesele on kaebaja tööandjaks ning millistes kohalikes omavalitsustes on töötajate elukohad, samuti on kirjeldatud kaebaja tulevikuplaane seoses töötajate arvu suurendamisega, lisaks on kaebaja välja toonud, et maksab makse. Jääb arusaamatuks nimetatud väidete asjakohasus käesolevas vaidluses. Lisaks on toodud väited paljasõnalised ning kaebaja ei ole esitanud mingisuguseid tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja vastavasisulisi väiteid. 7) Kaebaja on vastustajalt varem taotlenud tingimusi juurdepääsuteede ja parklate projekteerimiseks. Vastustaja väljastas esialgsed lähteseisukohad Reiva kinnistule juurdepääsuteede ja parkimise korralduse osas 29.07.2011 kirjaga nr 15-4/11-00065/093. Nimetatud kirja p-s 6 juhiti kaebaja tähelepanu sellele, et liiklusskeemi suurema muutusena muutub Reiva kinnistule juurdepääsu võimalus. Samuti on Reiva kinnistule kavandatud Pärnu ümbersõidu trassi koridor. Lisaks kohustati kaebajat projekti koosseisus esitama joonis, kuhu on kantud Via Baltica teemaplaneeringu lahendus (sh Pärnu ümbersõidu trassi koridor) ning seletuskirjas kirjeldama kinnistule juurdepääsu võimalusi Via Baltica teemaplaneeringu lahenduse realiseerumisel. Maanteeameti 23.05.12 kirja nr 15-4/12-00254/154 p-s 5 on vastustaja samuti juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et vastavalt Pärnu maavanema 17.02.2011 korraldusega vastu võetud planeeringulahendusele muutub planeeringu realiseerimisel riigi põhimaanteega seotud liiklusskeem ka Reiva kinnistu piirkonnas. Seega juhtis vastustaja kaebaja tähelepanu Via Baltica teemaplaneeringust tulenevale muudatusele kaebaja kinnistule juurdepääsu osas korduvalt juba enne, kui kaebajale väljastati ehitusluba. Seega alustas kaebaja ehitustegevust ja investeeringute tegemist, teades, et juurdepääsu lahendus kinnistule muutub. Riigitee ümberehituse teostas kaebaja tulenevalt oma ärihuvist, see oli vajalik kaebaja ettevõtte teenindamiseks. Asjaolu, et kaebaja tegi investeeringuid, arvestamata planeeringutest tulenevat, ei tähenda, et kaebaja õigusi on kehtivate planeeringute kohaselt väljastatud projekteerimistingimustega rikutud.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaebuses oli esitatud projekteerimistingimuste tühistamise nõue ja nõue kohustada Maanteeametit tegema ühe kuu jooksul 01.08.2018 projekteerimistingimustes põhimaantee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla lõigu Pärnu-Uulu km 133,4–143 ehitusprojekti p-s 5.4 ja asendiplaanil muudatus vastavalt kaebaja 30.08.2018 vaide lisas olevale asendiplaanile kantud lahendusele. Kaebaja täpsustas 08.02.2019 menetlusdokumendis kohustamisnõuet ning palus kohustada Maanteeametit tegema ühe kuu jooksul 01.08.2018 projekteerimistingimustes põhimaantee 4 Tallinna-Pärnu-Ikla lõigu Pärnu-Uulu km 133,3–143 ehitusprojekti koostamiseks muudatus ehitusprojekti p-s 5 ja asendiplaanil, kaaludes lahendusi juurdepääsuks Reiu tee nr 19342 Viira tee piirkonnas vastavalt tehnilisele lahendusele (ja projekteerimisnormidele kauguse kohta). Kohtuistungil 27.02.2019 täpsustas kaebaja kohustamisnõuet veelgi, soovides kohustada Maanteeametit ühe kuu jooksul üle vaatama projekteerimistingimused Reiva kinnistule juurdepääsu osas (istungi helisalvestis alates 11:30:06). Kohus märgib, et üldpõhimõttena valib nõude sõnastuse kaebaja (vt HKMS § 2 lg 3). Kohustamisnõude puhul ei ole kohus aga seotud kaebaja formuleeritud nõudega, vaid võib valida sõnastuse, mis kohtu hinnangul vastab paremini vaidluse esemele ning kaebuse eesmärkidele. Nõude sõnastuse täpsus on oluline siis, kui kaebus kuulub rahuldamisele. Käesoleval juhul tuleb kohustamisnõue sõltumata selle 6(11)
3-18-2109 sõnastusest jätta rahuldamata, mistõttu ei pea kohus vajalikuks selle sõnastusel põhjalikumalt peatuda.
14.Kohus leiab, et projekteerimistingimused on kooskõlas Via Baltica teemaplaneeringu ja Tahkuranna valla üldplaneeringuga. Via Baltica teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja kaardimaterjalist. Via Baltica teemaplaneeringu lahenduse järgi on põhimaantee nr 4 Tahkuranna ja Häädemeeste valla osas olemasoleval maanteel, v.a õgvendus km 139-142 (Reiu õgvendus). See lahendus on nähtav Via Baltica teemaplaneeringu jooniselt „Planeeringu kaart Tahkuranna vald km 135,0-150,0“. Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirjas on selgitatud: „Reiu kooli teest kuni Via Baltica ristumiseni Uulu-Valga maanteega siirdub kogu trassikoridor olemasolevast teest mere poole jäävale alale, mis Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt on ette nähtud äri- ja tootmismaaks. Olemasolev maantee jääb kasutusele kogujateena, võimaldades Reiu jõe äärset piikonna kasutusele võtta äri- ja tootmismaana, teest kaugemal ka elamumaana“ (pt 2.4.2, lk 28). Seega nähtub Via Baltica teemaplaneeringu kaardimaterjalilt ja seletuskirjast Reiu õgvendus ning maantee trassi nihutamine olemasolevast maanteest mere poole. Reiu õgvendus on vajalik eelkõige tee geomeetria vastavusse viimiseks I klassi maanteele esitatavate nõuetega. Praegu on sellel lõigul kaks alla 500 m raadiusega kurvi, projekteerimisnormide kohaselt on nõutav vähemalt 1430 m kurviraadius (Via Baltica teemaplaneeringu seletuskiri pt 2.4.2.8, lk 42). Projekteerimistingimustega kehtestatud trass paikneb Via Baltica teemaplaneeringu kohases trassikoridoris. Pärnu maakonna piirist kuni Valga-Uulu ristmikuni on Via Baltica planeeritud laiendada nelja sõiduraja ja sõidusuundade vahelise eraldusribaga I klassi maanteeks. I klassi maantee puhul on trassikoridori laiuseks 650 meetrit. Seda, et Reiu õgvendus mahub trassikoridori piiresse, võib näha Tahkuranna valla üldplaneeringu põhijooniselt, millel on tähistatud võimalik Via Baltica trassikoridori laiendus lähtuvalt maakonnaplaneeringust. Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määruses nr 11 „Üldplaneeringu kehtestamine“ on rõhutatud, et üldplaneeringusse on kantud maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga määratud trassikoridori asukoht ning et üldplaneeringuga senist põhilahendust Via Baltica planeering ei muutnud. Kohtule nähtuvalt on projekteerimistingimused trassi paiknemise aspektist kooskõlas nii Via Baltica teemaplaneeringu kui ka Tahkuranna valla üldplaneeringuga. Liiklussõlme konkreetse lahenduse täpsustamine projekteerimistingimustega (nt Uulu liiklussõlmes viadukti asendamine ringiga) ei tähenda, et liiklussõlme lahendus oleks planeeringutega vastuolus. Via Baltica teemaplaneeringu koosseisu kuuluvatel joonistel on kujutatud nii ristmike kavandatud asukohad kui ka nende esialgsed lahendused. Tee-ehitusprojekti koostamisel võib esialgne lahendus vajadusel täpsustuda, seda on Via Baltica teemaplaneeringus ka rõhutatud (pt 3.3.3, lk 60). Asjakohaselt on vastustaja välja toonud, et see, kuidas konkreetne ristmik lahendatakse, ei mõjuta juurdepääsu lahendust kaebaja kinnistule. Tahkuranna üldplaneeringu põhijoonisel on toodud Via Baltica kulgemine uuel trassil ning liiklussõlmed Uulu ristis ning Pärnu ümbersõidu liitumise asukohas. Antud lõigus ei ole kavandatud üldplaneeringu joonise järgi täiendavat ühendust Reiva kinnistu piirkonna teenindamiseks.
15.Vastustaja ei saa kehtestada projekteerimistingimusi, mis oleksid vastuolus kõrgemate planeeringutega. Seetõttu ei ole kaebaja võrdse kohtlemise põhimõttest kantud viide Närepi kinnistu mahasõidu kavandamisele asjakohane, kuna mahasõidu Närepi kinnistule näeb ette Via Baltica teemaplaneering. Kuna projekteerimistingimuste raames ei saa enam vaidlustada teemaplaneeringut, ei kuulu hindamisele küsimus, kas Via Baltica teemaplaneeringus ettenähtud Närepi mahasõit oli teatud ettevõtjatele lubamatut eelist andev. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei puuduta küsimus, kas mahasõitu Närepi kinnistule saaks rajada tee projekteerimise norme järgides. Kui see poleks ka võimalik, ei tuleneks sellest kaebajale subjektiivset õigust nõuda tee projekteerimise norme ja planeeringuid eirava mahasõidu või ristmiku rajamist tema soovitud asukohas ja moel. 7(11)
3-18-2109 Vastustaja on kohtu hinnangul õigesti tähelepanu juhtinud sellele, et kaebaja taotletud lahenduse näol oleks õiguslikus mõttes tegemist samatasandilise ristmikuga, mitte mahasõiduga. Määruse nr 106 lisa p 5.2.1 lg 1 kohaselt on samatasandiline ristmik samatasandiliste teede lõikumisel moodustunud ala; sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi, on mahasõit. Vastustaja on kohtu hinnangul õigesti välja toonud, et juurdepääsutee, mis kinnistut ei läbi, on mahasõit ning kõiki ülejäänud juhtumeid, s.o olukordi, kus tee läbib kinnistut, tuleb käsitada ristmikena. Vastustaja on selgitanud, et juurdepääs Närepi kinnistule on mahasõit, kuna juurdepääsuteed kasutatakse ainult Närepi kinnistule pääsemiseks ning nimetatud juurdepääsutee ei läbi Närepi kinnistut. Kaebaja soovitud lahenduse näol oleks aga tegemist ristmikuga, kuna projekteerimistingimustega kavandatavalt uuel trassil asuvalt riigiteelt ei ole võimalik juurdepääsu kaebaja kinnistule rajada nii, et see ühtegi kinnistut ei läbiks. Esiteks läbiks kaebaja soovitud juurdepääs vähemalt ühte kinnistut enne kaebaja kinnistuni jõudmist, lisaks tuleks kaebaja soovitud juurdepääsutee ühendada olemasoleva teedevõrguga (mahasõite ühendava juurdepääsuteena kavandatud Reiu kooli teega) ning juurdepääs hakkaks teenindama kogu kaebaja kinnistu läheduses asuvat piirkonda. Sellele, et mahasõit juba täna teenindab piirkonna elanikke, teisi liiklejaid, samuti kasutavad seda ametiasutused (Päästeamet) ja vallavalitsus, on viidanud ka kaebaja (08.02.2019 menetlusdokumendi p 7, tl 101). Kaebaja on kõigiti püüdnud väita, et tegemist on mahasõiduga, vähemasti on kaebaja hinnangul võimalik see tehniliselt sellisena lahendada. Vastavaid väiteid esitas kaebaja ka kohtuistungil. Maanteeametit ei saa aga kohustada ehitama juurdepääsu, mis sunniks pelgalt kaebaja huvides muutma tervet piirkonda puudutavat ning kehtestatud planeeringulahendust, isegi kui ristmiku asemel mahasõidu rajamine tehniliselt võimalik oleks. Tee projekteerimise normide p 5.2.1 lg 2 kohaselt ei ole I klassi maanteel samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud. Kaebaja poolt seni nõutud lahendus oleks viidatud põhimõttega vastuolus.
16.Maantee I klassi maanteeks muutmine tähendab, et maantee projektkiirus ehk üksiku sõiduauto suurim ohutu kiirus tõuseb 120 km/h. Liiklusohutuse kaalutlustest lähtuvalt tähendab see mh, et mahasõitude arv põhimaanteele väheneb. Olemasolevate juurdepääsude sulgemisel Via Balticalt ja uute lahendamisel on aluseks Via Baltica teemaplaneering. Põhimaantee lõigu äärde rajatavatelt elamualadelt ei saa reeglina ette näha uusi peale- või mahasõite. Samuti tuleb planeeritaval teelõigul pikemas perspektiivis ette näha olemasolevate väiksemate peale- ja mahasõitude sulgemine ning ümbersuunamine kogujateedele (Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirja pt 2.3.1, lk 25). Edaspidise maakasutuse planeerimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et olemasolevat asustust ja uusi arendusi ei seota otseselt põhimaanteedega (Via Baltica teemaplaneeringu pt 3.3.1, lk 58). Kogujatee tähendab sageli kohaliku liikluse jaoks teepikkuse suurenemist põhimaanteega ohutuma liitumise ja põhimaanteel liiklusohutuse ning suurema liikumiskiiruse tagamise eesmärgil (Via Baltica teemaplaneeringu lk 59, pt 3.3.2). Seega toob I klassi maantee rajamine endaga kaasa selle, et põhimaanteele jõudmine võib senisest kauem aega võtta. Juurdepääsutee mõningane pikenemine või ebamugavamaks muutumine ei muuda aga I klassi maantee rajamist õigusvastaseks, kuna teeäärsete elanike ja ettevõtjate huvi lühikese ja mugava ühenduse vastu kaalub üles avaliku huvi kiirele ja ohutule liiklemisele I klassi standardile vastaval teel. Seega, põhimaanteele juurdepääsu mõningane pikenemine või juurdepääsu keerulisemaks muutmine ei ole iseenesest projekteerimistingimuste õigusvastasust tingiv asjaolu.
17.Kaebaja väidab, et kavandatava ligipääsu puhul Reiva kinnistule tuleb sõidukiga ettevõttesse jõudmiseks läbida ebamõistlikult palju teed (sh tagasipööramisi). Kohtule ei nähtu, et uus liikluskorraldus muudaks juurdepääsu Reiva kinnistule ebamõistlikult pikaks või keeruliseks. Pärnu suunalt tulijaile ei muutu olukord võrreldes praegusega selles mõttes, et ka 8(11)
3-18-2109 praegu tuleb Reiva kinnistule jõudmiseks teha tagasipööre Uulu ristmikult. Uue lahenduse kohaselt tuleks tagasipööre teha samast kohast, kasutades Uulu liiklussõlme mahasõitu, ValgaUulu maanteel asuvat ringristmikku ja osaliselt praegusel trassil kulgema hakkavat juurdepääsuteed (vt projekteerimistingimuste kohane lahendus kaardil, tl 82). Projekteerimistingimuste realiseerumisel pääseb Reiva kinnistule ka Tõllapulga liiklussõlme kaudu mööda rajatavat kogujateed. Teepikkus Pärnu poolt tulijale võrreldes praegusega muutub väga vähesel määral. Juurdepääs Reiva kinnistule ei muutu kohtu hinnangul Pärnu poolt tulijale ka ebamõistlikult keeruliseks. Kaebaja taotletud lahenduse elluviimine ei parandaks Pärnu poolt liikujate olukorda kuidagi, sest igal juhul tuleks läbida Uulu liiklussõlm ja ringristmik. Kaebaja viitas kohtuistungil senisele parkimise võimalusele põhimaantee kõrval olevas parklas. See väide, mida kaebaja ei ole tõendanud, ei saa olla asjakohane, kuna terve trassi nihutamise tõttu ei saaks Pärnu poolt tulijad enam niikuinii kasutada senist parkimise võimalust. Ligipääs Reiva kinnistule ei muutu halvemaks ka Valga suunast tulijale. Valga-Uulu tee alguses asuvast ringristmikust ei tuleks sel juhul sõita välja põhimaanteele, vaid tuleb pöörata juurdepääsuteele, mis kulgeb osaliselt praegusel maanteetrassil (vt joonis, tl 82). Kaebaja lähtub oma kriitikas Via Baltica teemaplaneeringus toodud juurdepääsulahendusest, kus olemasolevat maanteetrassi mööda kinnistule ei pääsenud ning tuli teha 2 km ring mööda Valga-Uulu riigimaanteed nr 6, maanteed nr 193641 Laadi-Männiku ja nr 19342 Reiu tee (vt joonis, tl 86). Võrreldes Via Baltica teemaplaneeringu lahendusega on projekteerimistingimustega aga tagatud täiendav juurdepääs osaliselt olemasoleval trassil kulgeva juurdepääsutee näol, mis muudab juurdepääsu Reiva kinnistule lühemaks ja mugavamaks. Ikla poolt tulijale võib olukord muutuda ebamugavamaks (küll mitte juurdepääsutee pikkuse tõttu) seetõttu, et kaebaja kinnistuni jõudmiseks tuleb teha mahasõit juba Uulu liiklussõlmes, st enne kui möödasõitja kaebaja kondiitriäri märkab. Sellist olukorda võib aga leevendada teavitusviitade paigaldamisega. Lisaks on võimalik möödasõitnul jõuda kaebaja kinnistuni Tõllapulga liiklussõlme kaudu, mis ei jää Reiva kinnistust kaugele (ca 3 km). Sellisena ei saa kohtu hinnangul väita, et kaebaja olukord läheks ühemõtteliselt halvemaks või oleks juurdepääs kaebaja kinnistule ebamõistlik. Ühestki planeeringust ega muust õigusaktist ei tulene kaebajale õigust senise olukorra säilimiseks. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja ettepanekut aktsepteerimata jättes rikkunud õigusakte, sh kaalutlusreegleid. Kohtule ei nähtu, et väljapakutud lahendus oleks ebaproportsionaalne.
18.Küsimus, kas Pärnu suur ümbersõit on võimalik tulevikus välja ehitada Via Baltica teemaplaneeringus toodud asukohas ja seal esitatud kujul, ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi, vaid on avaliku huvi küsimus. Kaebaja vastavad väited ja esitatud tõendid (sh teedeinsener Jaanus Habermanni seisukohad, tl 103-104) tuleb vastavas osas jätta tähelepanuta. J. Habermanni seisukohtadest ei tulene, et ühe liiklussõlme lahenduse puhul oleks igal juhul tegemist tee projekteerimise normide vastase olukorraga. Kaebajal puudub õigus nõuda Pärnu ümbersõidu valmimist konkreetseks ajaks, sh samaaegselt koos Uulu ja Tõllapulga liiklussõlmedega, samuti õigus nõuda tee ehitamisest hoidumist Pärnu ümbersõidu rajamiseni. Vastustaja ei pea projekteerimistingimuste menetluses põhjendama, kas Via Baltica teemaplaneeringus ette nähtud ja projekteerimistingimustega mittehõlmatud liiklussõlme lahendust oleks võimalik teostada kas siis Uulu liiklussõlmest eraldiseisvana või koos sellega. Vastustaja on ära näidanud, et kaebaja soovitud lahendus jääks ette Via Baltica teemaplaneeringus ette nähtud Pärnu ümbersõidu liitumiskohale põhimaanteega nr 4 (vt kaart, tl 83). See vastustaja esitatud kaalutlus on asjakohane, olenemata sellest, et Pärnu ümbersõidu realiseerimise konkreetne aeg ei ole teada. Planeeringute eesmärgiks on panna paika maakasutuse põhimõtted ka tuleviku jaoks. On ka selge, et ajutise lahenduse loomine ja selle hilisem ümberehitamine toob riigile kaasa täiendavaid kulusid.
9(11)
3-18-2109
19.Vastustaja on selgitanud, et projekteerimisnormide p 5.1 lg 4 kohaselt ei tohi parempöördega maha- ja pealesõit kiirteel ja I klassi maanteel paikneda ristmikule lähemal kui 2 km (linnalähivööndis 1 km). Kaebaja soovitud lahenduse korral jääks aga juurdepääs Reiva kinnistule Uulu liiklussõlmest ca 400-600 m kaugusele ning see oleks vastuolus projekteerimisnormidega. Lisaks tuleneb projekteerimisnormide p 5.2.1 lg-st 3, et suurim mahasõitude arv I klassi maanteel on üks parempöördega mahasõit kahe normikohasel kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel. Antud juhul on vastavalt Via Baltica teemaplaneeringu lahendusele kavandatud Uulu liiklussõlme ja Tõllapulga liiklussõlme vahele juba üks parempööretega mahasõit km 139 asuvale Närepi kinnisasjale ning ka sellest tulenevalt ei oleks projekteerimisnormidest tulenevalt lubatud kaebaja soovitud lahendus. Projekteerimisnormide p 5.1 lg 3 kohaselt ei tohi ristmike vahekaugus linnalähivööndis olla väiksem kui 3 km. Seega juhul, kui käsitada kaebaja soovitud juurdepääsu ristmikuna, ei oleks ka ristmiku rajamine viidatud sätetele tuginedes lubatud. Ka juhul, kui nihutada juurdepääs Reiva kinnistule Pärnu suunas, jääb ikkagi vastuolu projekteerimisnormidega. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega.
20.Kaebaja esitatud teedeinsener Jaanus Habermanni seisukohad (tl 103-104) selle kohta, kas tehniliselt oleks mahasõitu Reiva kinnistuni võimalik luua, tuleb jätta tähelepanuta, kuna selle rajamine oleks vastuolus Via Baltica teemaplaneeringuga ja Tahkuranna üldplaneeringuga, samuti ka tee projekteerimise normidega, mida tõdeb ka J. Habermann ise (nt vastus küsimusele nr 5). Vastustaja ei saa otsuse tegemisel jätta majanduslikke ja juriidilisi põhjendusi kõrvale, nagu on teinud J. Habermann (vt nt vastus 4. küsimusele). Vastustaja on välja toonud, et isegi juhul, kui juurdepääs Reiva kinnistule näha ette piirkonnas, mida kaebaja on nimetanud Reiu tee 19342 Viira tee piirkonnaks, takistaks see teemaplaneeringu realiseerimist edaspidi, kuna kaebaja soovitud juurdepääsud asuksid kavandatud teemaplaneeringu järgse Pärnu ümbersõidu liiklussõlme piirkonnas ning kaebaja soovitud juurdepääsude rajamisel ei oleks võimalik rajada Pärnu ümbersõidu liiklussõlme, kuna juurdepääsud jääksid ette rampidele ja kiirendusrajale. Kohus nõustub vastavasisuliste vastustaja kaalutlustega. Vastustaja on hinnanud J. Habermanni vastuseid kaebaja küsimustele oma 18.02.2019 vastuses (tl 110-115). Kuna kõik eksperdile esitatud küsimused (nt küsimused nr 7 ja 8) ei ole kaebuses ega teistes kaebaja esitatud dokumentides olnud kaebaja poolt välja toodud projekteerimistingimuste õigusvastasust mõjutavate asjaoludena, ei pea kohus vastavas osas vajalikuks eksperdi vastuste lähemat analüüsi. Kohtu hinnangul on vastustaja andnud J. Habermanni seisukohtadele põhjendatud vastused. Kohus nõustub vastustajaga ega pea vajalikuks vastustaja põhjendusi üle korrata.
21.Nõustuda ei saa sellega, et Maanteeameti 2011. a lähtetingimuste alusel tekkis kaebajal õiguspärane ootus mahasõidu ettenägemiseks ka uuelt Via Baltica trassilt. Vastustaja on välja toonud, et 2011. a lähtetingimustes (p 6, tl 9 pöördel) ja Maanteeameti 23.05.2012 kirjas nr 154/12-00254/154 kaebajale (p 5, tl 90) juhiti kaebaja tähelepanu sellele, et vastavalt Via Baltica teemaplaneeringule muutub ka Reiva kinnistule juurdepääsu võimalus. Teistpidiseks hinnanguks ei anna alust see, et kaebaja on olemasoleva juurdepääsu loomiseks kulutanud oma vahendeid. Kuna Maanteeameti poolt kaebajale antud lähtetingimustest ja kooskõlastustest nähtuvalt pidi kaebaja olema teadlik, et liiklussõlme lahendus muutub, ei saanud tal tekkida legitiimset ootust endale eelistatud juurdepääsulahenduse säilimise või analoogse uue lahenduse loomise suhtes. Käesolevas asjas ei ole vajalik anda hinnangut selle kohta, kas või mil määral olid kaebaja kaasfinantseerimisel teostatud tööd tema äri või avalikes huvides. Maanteeameti poolt antud heakskiidust Riigi põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ja riigi kõrvalmaantee 19342 Reiu tee ristmiku ning Reiva kinnistuga seotud liikluslahendusele ei saa kuidagi tuletada, et see lahendus on muutunud kehtestatud planeeringute osaks.
22.Ka muud kaebaja esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. See, kui mitmele isikule on kaebaja tööandjaks või kui palju on ta tasunud makse, ei mõjuta 10(11)
3-18-2109 projekteerimistingimuste õiguspärasust. Miks projekteerimistingimused ei arvesta väljakujunenud keskkonna ja hoonestusega, on jäänud kaebajal täpsemalt sisustamata. Kohus ei saa neid väiteid seega lähemalt hinnata. Kõike ülaltoodut arvestades tuleb jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad Maanteeameti võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.