X. kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal jalutusaedades ja spordiväljakutel särgita viibida
Menetlusosalised
Kaebaja X. Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada X.e kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) p 4.2 kohaselt on kinnipeetav (välja arvatud vahistatu) kohustatud väljaspool enda elukambrit kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatud. Tartu Vangla võimaldas varem kinnipeetavatel viibida suveperioodil jalutuskäigul palja ülakehaga. Tartu Vangla direktor nõudis 3. juuli 2019. a teavitusega vangla infotahvlil kodukorra punktist 4.2 kinnipidamist ja keelas kinnipeetavatel viibida värskes õhus (nii jalutuskäigul kui ka spordiväljakul) palja ülakehaga.
X. (edaspidi kaebaja) esitas 23. juulil 2019 vanglale vaide lõpetada alates 3. juulist 2019 kehtiv keeld, mille kohaselt ei või kinnipeetavad viibida jalutusaedikus ja spordiväljakul palja ülakehaga. Justiitsministeerium jättis 26. augusti 2019. a vaideotsusega nr 11-7/1049-7 vaide rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 1. septembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja on seisukohal, et vangla piirang on ebaseaduslik. Kaebaja soovib, et taastataks endine olukord ja ta saaks jalutusaedikus või spordiväljakul viibides kanda vanglariietust osaliselt ehk olla palja
3-19-1664 ülakehaga. Sarnane võimalus on olnud Tartu Vanglas alates 2016. aastast. Kaebaja on seisukohal, et kuna ta saab viibida iga päev üks tund värskes õhus ajal, mida ta ise ei saa valida, on see ainus võimalus viibida päikesevalguses ja tihti ületab välisõhu temperatuur taseme, mida eestlane riietatult taluda soovib. Mõistlikul määral päikesevalguse käes viibimine on kinnipeetava tervisele kasulik. Vangistusseaduse (VangS) § 46 lg-st 1 tuleneb kaebaja arvates üksnes kohustus vangla riideid kanda ajal, mil kinnipeetav üldse riideid kannab. Norm ei sätesta riiete kogust ega kohta, kus neid kandma peab. Ühtlasi ei nõustu kaebaja Justiitsministeeriumi vaideotsuses toodud põhjendustega.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla direktori 3. juuli 2019. a teadet, millega vangla direktor nõudis kodukorra punktist 4.2 kinnipidamist ja keelas kinnipeetavatel viibida värskes õhus palja ülakehaga, s.t kinnipeetavatel keelati värskes õhus viibides T-särgi seljast võtmine.
6.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist juhtumiga, kus kaebaja õigusi oleks intensiivselt rikutud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
7.1.Kaebaja on viidanud, et ilma särgita päikese käes viibimise võimaluse puudumine on ohuks tema tervisele. Kohus möönab iga inimese vajadust D-vitamiini saamiseks ja seda, et üldiselt soovitatakse selleks viibida päikese käes, kuid ei nõustu sellega, et kaebajal puudub igasugune võimalus päikese käes viibida või et T-särgiga päikese käes viibimine on tema tervist ohustav. VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Tartu Vangla kodukorra p 4.2 kohaselt peab kinnipeetav väljaspool elukambrit viibides kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatud. Seega on riietuse kandmine vanglas reegliks, millest erandite tegemise võib ilmselt tingida ainult väga mõjuv põhjus. Palja ülakehaga jalutuskäigul viibimise keelamisega ei riivata intensiivselt kaebaja õigusi. Kodukorra p 3.5 kohaselt kuuluvad vangla riietuse hulka muu hulgas T-särgid ja lühikesed püksid (välja arvatud vahistatule). Järelikult on kaebajal võimalus viibida jalutuskäigul T-särki ja lühikesi pükse kandes, mis on Eesti kliimaolusid arvestades suvel asjakohane riietus. Kaebaja ei ole ka välja toonud erilisi asjaolusid (nt seoses tervisliku seisundiga), mis õigustaksid tal jalutuskäigul olla palja ülakehaga. Samuti puudub alus arvata, et vajaliku koguse D-vitamiini saamiseks peab isik viibima päikese käes tingimata palja ülakehaga. Arvestades Eestis üldiselt valitsevaid kliimaolusid ning jalutuskäigul viibimise keskmist kestust, ei ole T-särgis jalutuskäigul viibimisel ülekuumenemise oht reaalne.
7.2.Kohtu hinnangul on kodukorra punkti 4.2 eesmärgiks viisakuse ja distsipliini tagamine vanglas, mis seisneb korrektses riietumises ehk keegi ei liigu väljaspool kambrit riietamata või osaliselt riietatult. Vaideotsuse kohaselt kehtib kodukorra punkt 4.2 muutumatult alates
11.veebruarist 2013. Kohus peab põhjendatuks Justiitsministeeriumi seisukohta, et asjaolu, et vangla ei nõudnud kinnipeetavatelt suveperioodil selle sätte täitmist, on tõlgendatav ebaõige
3-19-1664 halduspraktikana ning selle jätkamise nõudmiseks alust ei ole. Kaebaja ei saa eirata õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
7.3.Kohus nõustub ka vaideotsuses tooduga, et kinnipeetava lubamine viibida jalutuskäigul või spordiväljakul palja ülakehaga võib raskendada vanglas julgeoleku tagamist, sest kinni peetavate isikute erineva riietuse abil on võimalik kinnipeetavaid eristada teistest vangla territooriumil viibivatest isikutest.
7.4.Kohus ei nõustu kaebaja väitega selle kohta, et tihti ületab välisõhu temperatuur taseme, mida eestlane riietatult taluda soovib. Kuigi päikesepaiste ja palavus on suvisel perioodil paratamatu, on Eesti kliimaolusid arvestades tavapärase suve temperatuurid kõikuvad ning ei ole kõrged terve suve vältel. Samuti peavad väljaspool vanglat viibivad isikud palava ilmaga olema riietatud, kuna avalikes kohtades palja ülakehaga viibimine ei ole kooskõlas kehtivate moraalinormidega.
7.5.Kui kaebajal on terviseprobleemid, mida ta seostab D- vitamiini puudusega, siis tuleb tal pöörduda arsti poole. Kui kaebaja ei ole rahul talle osutatud tervishoiuteenusega (kaebaja läbivaatamine, diagnoosi määramine, ravimine, nõustamine või muul viisil tervishoiuteenuse osutamine arsti poolt), siis on kaebajal õigus pöörduda hagiga maakohtusse.
8.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt riivatud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks. Seetõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.