Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-19-1349 sihtotstarve 100% elamumaa) kogusummas 675 196,62 eurot (iga ridaelamu boksi kohta 112 532,77 eurot). MTA kontrollib 05.02.2019 korralduse alusel X OÜ käibemaksu arvestamine, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 2016. a jaanuar kuni 2018. a november. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on X OÜ-le 900 262,12 euro suuruse rahalise kohustuse määramine (sh käibemaks 626 179,26 eurot, tulumaks 131 446,36 eurot ja sotsiaalmaks 142 636,50 eurot). Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X OÜ on jätnud kontrolliperioodil tasumata käibemaksu Uuesalu küla uusarenduse kinnistute (XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX) müügilt, saavutades seeläbi 187 702,40 euro suuruse maksueelise. Viidatud kinnistud müüdi perioodil 24.11.2016–02.11.2018 maksuvabalt, kuid kinnistute müük ei olnud maksuvaba käive, vaid tegemist oli uute kinnisasjade müügiga, mis kuulus maksustamisele 20% käibemaksumääraga vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p-le 3, sest enne kinnisasjade müüki ei olnud toimunud nende esmast kasutuselevõttu. X OÜ esitatud üürilepingud majade eelneva väljaüürimise kohta ei kajasta tegelikke majandustehinguid ning XXX kinnistu arendus teostati tegelikkuses X OÜ rahalistest vahenditest ja müüdi enne esmast kasutuselevõttu (st maja soetamine eraisikult oli üksnes näilik). Lisaks on X OÜ alusetult arvanud G OÜ poolt 30.11.2016–30.03.2018 väljastatud üldsõnaliste ja puudulike arvete alusel sisendkäibemaksu 381 040,40 eurot. Tegelikkuses ei ole esitatud arvete alusel teenuseid osutatud ega kaupu müüdud. Täiendavalt müüs X OÜ kruntide müügitehingute varjus tegelikult äriühingu poolt juba väljaehitatud elamuid (XXX, XXX, XXX), millega varjati äriühingu tegelikku käivet ja saavutati maksueelis 331 519,32 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu raskendatuks või võimatuks. Ligi kolm aastat väldanud maksupettuse skeemi (millega on vähendatud maksukohustusi vähemalt 900 262,12 euro võrra) korraldanud äriühingu puhul on alust arvata, et ta jätkab õigusvastast tegevust. X OÜ finantsaruandlus ei ole usaldusväärne ja vastuolude esinemist on tunnistanud ka juhatuse liige MM. Äriühingul puuduvad määratava maksusumma tasumiseks rahalised vahendid ja enamus tema kinnisvarast on hüpoteekidega koormatud. MM asutas 07.06.2019 uue äriühingu E OÜ, mille kodulehelt nähtub X OÜ majade müük. Seega esineb kahtlus, et X OÜ omandis olevad kinnistud võidakse vormistada ümber uuele äriühingule ja lõpetada X OÜ majandustegevus, jättes maksukohustused täitmata. Praeguseks on XXX kinnistu juba E OÜle ümber vormistatud. X OÜ-le kuulub 12 kinnistut, muu registervara ja väärtpaberikontod puuduvad. KKK ja XX kinnistute (mõlemal asuvad kolme boksiga ridaelamud, iga boksi üldpind 135,6 m2) hinnanguline väärtus on mõlema puhul 699 000 eurot (sh käibemaks 116 500 eurot). XXX ja 15 kinnistute (neil asuvad majad üldpinnaga 224 m2) hinnanguline väärtus on mõlema puhul 382 497,92 eurot (sh käibemaks 63 749,65 eurot). Tõenäoliselt määratava 900 262,12 euro suuruse maksukohustuse täitmise tagamiseks on sobivaim meede hüpoteegi seadmine X OÜ kinnistutele, mis ei takista nende arendamist ega äriühingu majandustegevuse jätkamist. Kuna kinnistu sundmüük saab toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel, tuleb lisaks arvestada täitekuludega, mis ei saa mõistlikult ületada 5,05% nõude suurusest (45 463,24 eurot). MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui selle tinginud asjaolu on ära langenud või kui X OÜ on esitanud MKS § 122 kohase tagatise väärtusega 954 197,36 eurot või kannab deposiiti tagatissumma 900 262,12 eurot.

3-19-1349 on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid. Ehkki taotluses ei ole käsitletud maksusumma määramise aegumistähtajaga seonduvat, on tuvastatav, et maksusumma määramine ei ole MKS § 98 lg 1 kohaselt aegunud (aegumistähtaeg hakkas kulgema 21.02.2016 ja maksuhaldur on tuginenud maksupettuse toimepanemisele, mistõttu kohaldub viieaastane aegumistähtaeg). Käibemaksu osas on kontrolli alustatud 05.02.2019 korraldusega ning 16.07.2019 taotlusest nähtuvalt on selle esitamisega täiendavalt alustatud kontrolli tulu- ja sotsiaalmaksu osas. Sellist kontrollimenetluse alustamist võib praegusel juhul aktsepteerida, sest valdav osa tähtsust omavaid asjaolusid on lahutamatult seotud käibemaksu deklareerimise ja tasumise kontrolli menetluses juba tuvastatud asjaoludega. MTA 16.07.2019 taotluses on piisavalt ja usutavalt põhjendatud asjaolusid, mille alusel on peetud võimalikuks kontrolli tulemusel 900 262,12 euro suuruse maksukohustuse määramist. Maksuhaldur on samuti usutavalt põhjendanud kahtlust, et maksuotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda raskeks või võimatuks. Kui isik on viimase kolme aasta jooksul juba kasutanud oma äritegevuses maksupettuse skeeme, siis on usutav, et ta astuks samme tõenäoliselt määratava maksukohustuse täitmise vältimiseks. Ehkki E OÜ veebilehel ja avalikes andmebaasides on arendajaks jätkuvalt märgitud X OÜ, võib siiski olla õige maksuhalduri kahtlus, et X OÜ majandustegevus on kavas lõpetada ja jätkata arendusprojektidega uues ettevõttes, jättes maksukohustused täitmata. Nimelt on E OÜ veebilehel arendatavate objektidena märgitud ka XXX ja XXX objektid, mida ei arenda X OÜ, ning XXX kinnistu on juba E OÜ nimele ümber vormistatud. Samuti on X OÜ-le kuuluvad kinnistud müügis ja on tõenäoline, et kui neid ka ümber ei vormistata, siis need võõrandatakse enne maksumenetluse lõppu. Kuna X OÜ majandustegevus on otseselt seotud viidatud kinnistute müügiga ja hüpoteegi seadmise korral ei ole tõenäoline, et neid õnnestuks müüa, siis piirab hüpoteegi seadmine puudutatud isiku õigusi keskmisest intensiivsemalt. Kuigi taotlusest ei nähtu, et MTA oleks kaalunud muude täitetoimingute sooritamise võimalikkust, saab hüpoteegi seadmist pidada praegusel juhul sobivaimaks meetmeks, sest pangakontode arestimine oleks veelgi intensiivsem piirang ja X OÜ-l puudub muu vara, mille arvelt maksukohustusi täita. Taotluses on selgitatud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui selle tinginud asjaolu on ära langenud või kui X OÜ on esitanud piisava tagatise. Põhjendatud on tagada nõue ka võimalike ja usutavate täitekulude (45 463,24 eurot) osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-19-1349 alternatiivselt kohustada MTA-d esitama taotlus hüpoteekide eemaldamiseks. MKS § 1361 lg 1 alusel taotluse esitamisel ega selle kohtulikul kontrollimisel ei oma tähtsust maksukohustuse määramise tõenäosus, vaid halduskohtul tuleb hinnata seda, milline on olnud maksukohustuslase tegevus ja kas sellest nähtub risk, et maksuotsuse hilisem sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu raskendatuks või võimatuks. Ükski halduskohtu viidatud MTA 16.07.2019 taotluse p-s 4 esitatud asjaoludest ei anna alust väita, et võimaliku maksuotsuse hilisem sundtäitmine võiks määruskaebuse esitaja tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Väide, et X OÜ on tegelenud kolm aastat maksupettusega, on hüpoteetiline ja tõendamata ning selle alusel ei ole õiguspärane loataotlust rahuldada. Kui MKS § 1361 lg 1 rakendamiseks piisaks pelgalt kahtlusest, et isik võib olla maksupettur, kaotaks nimetatud säte oma mõtte ja avaks tee maksuhalduri omavolile. Kuna halduskohus ei kontrolli loataotluse lahendamisel võimaliku maksuotsuse õiguspärasust, siis ei ole kohtul võimalik ka kontrollida, kas etteheide maksupettuse kohta vastab tõele või mitte. Järelikult rahuldaks halduskohus sellisele alusele tuginedes taotluse sisuliselt igasuguse kontrollita. MKS § 1361 lg 1 kohaldamisel ei oma tähtsust ka maksukohustuslase kinnisasju koormavad finantsasutuste hüpoteegid ega tema finantsaruanded, sest need ei ilmesta kuidagi maksukohustuslase käitumist. Halduskohtu seisukoht, et usutavasti kavatseb määruskaebuse esitaja lõpetada oma majandustegevuse ja jätkata arendusprojektidega uues äriühingus, jättes maksukohustused täitmata, ei ole millegagi põhjendatud. XXX kinnistut ei ole E OÜ-le „ümber vormistatud“, vaid tegemist oli tavapärase müügitehinguga ja ostja tasus kinnistu eest turuhinna. X OÜ on lisaks sõlminud 25.04.2019 kinnistute võlaõigusliku müügilepingu, mille alusel on kinnistusraamatusse kantud tema kasuks eelmärge Lagedi alevikus asuvate XXX tänava ja XXX kinnistute soetamiseks. X OÜ on jätkanud oma tavapärast majandustegevust ja võimaliku maksuotsuse sundtäitmine ei ole kuidagi raskendatud. Ka E OÜ veebilehelt nähtub selgelt, et majade müüjaks on jätkuvalt X OÜ. Asjaolu, et E OÜ-l on ka endal arendusprojektid, ei tõenda kuidagi määruskaebuse esitaja kavatsust hoiduda tulevikus kõrvale maksuotsuse täitmisest. Maksuhalduri ja halduskohtu järeldused seoses E OÜ asutamise ja tegevusega on ilmselgelt otsitud ning asjassepuutumatud. X OÜ on ka maksumenetluses täitnud aktiivselt kaasaaitamiskohustust ning MTA ei ole tõendanud, et MKS § 1361 lg 1 rakendamise eeldused oleksid praegusel juhul täidetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-1349 kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud. Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline.

3-19-1349 vaid üksnes sellekohase kahtluse põhjendamist (vt MKS § 1361 lg 2 p 1). Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et piisavalt põhjendatud kahtlus maksupettuse toimepanemises annab alust eeldada, et isik võib jätkata oma ebausaldusväärset käitumist ning asuda võimaliku maksuvõla sissenõudmise vältimiseks oma vara peitma, tegevust lõpetama või muul viisil takistama tõenäoliselt määratava maksukohustuse sundtäitmist. Seega juhul, kui maksuhaldur on taotluses esitatud andmete ja tõenditega usutavalt põhjendatud, et maksukohustuslane on pannud toime maksupettuse, siis on MKS § 1361 lg 1 kohaldamine lubatav. Kuna halduskohus peab maksuhalduri kahtluse põhjendatust sisuliselt kontrollima (olenemata sellest, et kuivõrd see toimub piiratud informatsiooni tingimustes, ei ole tegemist lõpliku ega siduva hinnanguga), ei tingi kõnealune lähenemine ka maksuhalduri omavoli.

3-19-1349 et õigustada maksukohustuslase majandustegevust oluliselt piiravate täitetoimingute ennetavat rakendamist, kuid praegusel juhul ongi MKS § 1361 lg 1 kohaldamise tinginud esmajoones põhjendatud kahtlus, et X OÜ on pannud toime maksupettuse (MTA 16.07.2019 taotluse p 4 alapunkt 1). MTA viited X OÜ kinnisvarale finantsasutuste kasuks seatud hüpoteekidele ja X OÜ finantsarvestuse ebausaldusväärsusele seonduvad pigem täitetoimingu valikuga, mitte niivõrd selle vajalikkusega. Samuti ei saa ainuüksi uue äriühingu (E OÜ) asutamisest ja selle veebilehe kaudu mh X OÜ kinnistute müügist järeldada, et määruskaebuse esitaja kavatseb maksukohustustest kõrvale hoidmiseks viia kogu senise majandustegevuse üle uude äriühingusse, sest tegemist võib olla ka üksnes seotud äriühingute müügitegevuse koondamisega ühe kaubamärgi alla. MTA viide XXX kinnistu 01.07.2019 toimunud võõrandamisele E OÜ-le on liiga üldine, et väita varade ülekandmist teise äriühingusse. Kuna ringkonnakohtu hinnangul põhjendab MKS § 1361 lg-s 1 märgitud kahtlust, et kavandatava maksuotsusega X OÜ-le tõenäoliselt määratava täiendava maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või sootuks võimatuks, piisavalt juba ainuüksi see, et MTA on oma taotluses üksikasjalikult ja usutavalt ning tõenditele viidates põhjendanud kahtlust, et X OÜ on pannud toime maksupettuse, siis ei anna ka mõningad maksuhalduri küsitavad seisukohad alust halduskohtu määrust tühistada või muuta.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.