Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.08.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-46
Haldusasi
S.S ja E.S kaebused Eesti Töötukassa 10.12.2018 otsuste nr 318000176 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – S.S ja E.S, esindaja Philippe Hint Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Meelis Paavel, Erik Aas ja Helle Rebane
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.03.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Töötukassa apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eesti Töötukassa apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.03.2019 otsuse haldusasjas nr 3-19-46 resolutsioon muutmata, kuid asendada halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Mõista Eesti Töötukassalt S.Si apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 500 eurot ja E.S apellatsioonimenetluse kulude katteks 500 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.09.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-19-46 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Flamanta Hooldusteenused OÜ ühines 23.11.2016 Edopin Teenused OÜ-ga. Harju Maakohus mõistis 19.12.2017 tagaseljaotsusega nr 2-17-8469 (jõustus 13.02.2018) Edopin Teenused OÜ-lt E.Skui Flamanta Hooldusteenused OÜ endise töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 3906,74 eurot ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni 329,34 eurot. Harju Maakohus mõistis 04.04.2018 tagaseljaotsusega nr 2-17-8467 (jõustus 22.05.2018) Edopin Teenused OÜ-lt S.Si kui Flamanta Hooldusteenused OÜ endise töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 3906,74 eurot ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni 329,34 eurot. Harju Maakohus jättis 10.10.2018 määrusega nr 2-18-13303 S.Si ja E.S pankrotiavalduse läbi vaatamata ning tuvastas Edopin Teenused OÜ maksejõuetuse.
2.E. S ja S.S esitasid 11.10.2018 Eesti Töötukassale avaldused hüvitise saamiseks tööandja maksejõuetuse tõttu.
3.Eesti Töötukassa jättis 10.12.2018 otsusega nr 318000176 töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 22 lg 11 alusel E. S hüvitise määramata, kuna töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu. 26.07.2016 sõlmitud käsunduslepingu nr 2016/07/1 kohaselt osutas E. S 27.07.2016– 30.09.2016 Flamanta Hooldusteenused OÜ-le puhastusteenust. Flamanta Hooldusteenused OÜ nimel on lepingu allkirjastanud juhatuse liige Evelin Michelson, kelle 23.10.2018 seletuse järgi ei ole ta E.S kunagi kokku puutunud ega käsunduslepingut allkirjastanud ning ei kiida lepingu sõlmimist ka tagantjärele heaks. Seega on käsundusleping tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 ja § 129 järgi tühine esindusõiguse puudumise tõttu ning selle alusel ei saanud tekkida töösuhet ega töötasu nõuet. Harju Maakohtu otsus nr 2-17-8469 on kohustuslik vaid menetlusosalistele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1) ning haldusmenetluses tuvastatud asjaolusid arvestades ei saa sellest lähtuda. Tehingu tühisuse tõttu pole vaja võtta seisukohta, kas käsundusleping on olemuselt tööleping.
4.Eesti Töötukassa jättis 10.12.2018 otsusega nr 318000176 TKindlS § 22 lg 11 alusel S.Sile tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata, kuna töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu. 26.07.2016 sõlmitud käsunduslepingu nr 2016/07/2 kohaselt osutas S.S 26.07.2016–30.09.2016 Flamanta Hooldusteenused OÜ-le puhastusteenust. Flamanta Hooldusteenused OÜ nimel on lepingu allkirjastanud juhatuse liige E. Michelson, kelle 23.10.2018 seletuse järgi ei ole ta S.S iga kunagi kokku puutunud ega käsunduslepingut allkirjastanud ning ei kiida käsunduslepingu sõlmimist ka tagantjärele heaks. Seega on käsundusleping TsÜS § 84 lg 1 ja § 129 järgi tühine esindusõiguse puudumise tõttu ning selle alusel ei saanud tekkida töösuhet ega töötasu nõuet. Harju Maakohtu otsus nr 2-17-8467 on kohustuslik vaid menetlusosalistele (TsMS § 457 lg 1) ning haldusmenetluses tuvastatud asjaolusid arvestades ei saa sellest lähtuda. Tehingu tühisuse tõttu pole vaja võtta seisukohta, kas käsundusleping on olemuselt tööleping. Töötamise registri (TÖR) järgi töötas S.S 27.07.2016–30.09.2016 Flamanta Hooldusteenused OÜ-s võlaõigusliku lepingu alusel, kuid see ei anna alust tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmiseks, sest võlaõigusliku lepingu alusel saamata jäänud tasud ei kuulu hüvitamisele. Pelgalt TÖR-i kanne ei tekita ka õigussuhet, kuna kande aluseks olev leping on tühine. 2(8)
3-19-46
5.S.S ja E.S esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused Eesti Töötukassa 10.12.2018 otsuste nr 318000176 tühistamiseks. Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, kogunud ebavajalikke tõendeid ja neid valesti hinnates jõudnud väärale järeldusele. Kaebajate ja nende tööandja suhtes on jõustunud kohtuotsused, millega on kinnitatud töösuhte ja töötasu nõude olemasolu. Vastustaja ei saa oma uurimise tulemusena asuda vastupidisele seisukohale. Jõustunud kohtuotsus on õigusrahu tagatis. Vastustaja on vääralt mõistnud TsMS § 457 lg 1 tähendust. Vastustaja on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle üks ülesanne on hüvitada töötajatele tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasud seaduses ette nähtud summade piires. Tegemist on riikliku kindlustusandjaga, kelle puhul ei saagi eeldada, et ta oleks tsiviilvaidluses menetlusosaline. Vastustaja jättis arvesse võtmata objektijuhtide A.V ja J.T kirjalikud ütlused töökohal viibimisest ja töö tegemisest. Samas kaasati asjatult menetlusse E. Michelson. Kaebajad ei tea, kes allkirjastas töölepingu, kuna nad ei viibinud selle juures. Praktikas ei ole alati võimalik, et töötaja näeb töölepingu allkirjastamist tööandja esindaja poolt ja saab tuvastada tema isiku. Samas ei olegi töösuhte puhul oluline leping või allkiri, vaid töö tegemise alustamine, mis on tõendatud. Kaebajate tööandja ühendati 23.11.2016 Edopin Teenused OÜ-ga, kuna Flamanta Hooldusteenused OÜ soovis hoiduda kõrvale võlgade ja maksude tasumisest. Seejärel jätkas E. Michelson samasisulist tegevust Flamanta Koristusteenused OÜ-s. Vaidlustatud otsustest ei selgu, miks vastustaja tugines üksnes endise juhatuse liikme paljasõnalisele ja ebausaldusväärsele seletusele ning jättis kõrvale kaebajate seisukohta kinnitavad kohtuotsused.
Eesti Töötukassa palus jätta kaebused rahuldamata.
TKindlS § 22 lg-st 1 tulenevalt on töötukassa avalduse saamisel kohustatud kontrollima taotluse põhjendatust, sh seda, kas nõue tuleneb töölepingulisest suhtest ja taotletav summa on põhjendatud. Vastustaja ei saanud piirduda Harju Maakohtu tagaseljaotsustega, sest maakohus ei kontrollinud hagides esitatud asjaolude õigsust. Kuna tagaseljaotsused kaebajate tasude väljamõistmise kohta olid jõustunud, siis ei saanud Edopin Teenused OÜ esindaja maksejõuetusmenetluses neile nõuetele vastu vaielda. Esindaja nõustumus tsiviilasjas nr 2-1813303 ei kinnita kaebajate töösuhet Flamanta Hooldusteenused OÜ-ga. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele. Vastustaja ei olnud Harju Maakohtu menetlustes menetlusosaliseks. Lisaks selgusid avalduste menetlemisel täiendavad asjaolud, mis ei olnud Harju Maakohtu otsuste tegemisel ajal kohtule teada ja mida kohus ei saanudki välja selgitada, kuna Edopin Teenused OÜ ei vastanud kaebajate hagidele. Varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Kohtupraktikas on küll leitud, et kui ühes menetluses on mingid asjaolud juba tuvastatud, siis ei ole haldusprotsessis vaja neid asjaolusid enam täiendavalt tuvastada, vaid need võib võtta asja lahendamisel eelduseks. Kui aga menetlusosalised vaidlustavad need asjaolud või tekib halduskohtul endal kahtlus nende asjaolude suhtes, võib halduskohus uurimisprintsiibist tulenevalt asjaolud ümber hinnata. See ei tähenda, et kohtulahend oleks sellepärast vale. Erinevaid kohtumenetlusi reguleerivad erinevad seadused ja põhimõtted ning osa teavet võib ilmneda hiljem toimuva kohtumenetluse ajaks. Seetõttu võivad erinevatel alustel ja erineval ajal toimuvad kohtumenetlused anda erinevaid tulemusi. Kohtulahendites on üldjuhul menetlusosalistele siduv üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Kaebajatega sõlmis käsunduslepingud esindusõiguseta isik ning kuna esindusõiguslik isik (E. Michelson) ei ole neid hiljem heaks kiitnud, on lepingud tühised ning nende alusel ei saa tekkida töösuhet või nõudeid Flamanta Hooldusteenused OÜ vastu. Vastustaja ei tuvastanud tehingute tühisust üksnes E. Michelsoni väidete alusel, vaid hindas kõiki kogutud tõendeid kogumis, kuulates ära ka kaebajate seisukohad. Vastustaja pöördus korduvalt kaebajate esindaja poole täiendavate küsimustega, kuid kaebajad ei kinnitanud oma vastustes, et neil oleks olnud käsundi 3(8)
3-19-46 täitmisel puutumust E. Michelsoniga. Puudub alus kahelda E. Michelsoni kinnituses, et ta ei ole käsunduslepinguid allkirjastanud. Hüvitise maksmine töötukassa poolt vähendaks nõudeid Flamanta Hooldusteenused OÜ vastu, mis oleks kasulik nii osaühingule kui ka juhatuse liikmele. Seega ei ole tõenäoline, et juhatuse liikmel oleks huvi selliste selgituste andmiseks, mis välistaks kaebajatele hüvitise maksmise. E. Michelson on kogu haldusmenetluse vältel olnud koostööaldis. A. V ja J. T kirjalikud selgitused ei kummuta asjaolu, et käsundusleping on tühine ning selle alusel ei saanud tekkida lepingulist suhet, sh töösuhet. Isegi kui kaebajate ja Flamanta Hooldusteenused OÜ vahel oli kehtiv lepinguline suhe, on esitatud käsunduslepingud oma sisult võlaõiguslikud lepingud ning tulenevalt TKindlS § 22 lg-st 11 tuleks jätta hüvitis määramata.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.03.2019 otsusega kaebused, tühistas Eesti Töötukassa 10.12.2018 otsused nr 318000176, kohustas vastustajat kaebajate 11.10.2018 taotlusi uuesti läbi vaatama ning mõistis vastustajalt välja kaebajate menetluskulud (E.S kasuks 600 eurot ja S.Si kasuks 630 eurot). TKindlS § 22 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 järgi pidi Eesti Töötukassa kontrollima kaebajate avalduste põhjendatust. Vastustaja leidis aga ekslikult, et maakohtu otsused nr 2-17-8469 ja 2-17-8467 ei olnud tema jaoks siduvad. Maakohus on leidnud, et kaebajatel on nõue Edopin Teenused OÜ vastu. Kohtuotsuse materiaalne õigusjõud ei sõltu sellest, kas otsus on sisult õige, vaid sellest, kas see on TsMS § 456 järgi mõlema poole suhtes jõustunud. Haldusorganil on kohustus arvestada õiguskindluse ja kohtulahendi seadusjõu põhimõttega. Kohtuotsusega tuvastatud asjaolude ümberhindamine haldusorgani poolt on erandlik ja võib toimuda vaid kaalukate argumentide korral, mida käesolevas asjas ei esine. Vastustaja tugines vaid tööandja endise seadusliku esindaja ütlustele, kuid ka tema võis käituda pahatahtlikult. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et tööandja keeldus koostööst maakohtuga (menetlusdokumendid toimetati tööandjale avalikult kätte). Tsiviilasjas nr 2-18-13303 toimunud kohtuistungil ei vaielnud Edopin Teenused OÜ kaebajate nõuetele sisuliselt vastu ja nõustus, et äriühing on maksejõuetu. Kuna vastustaja lähtus vaidlustatud otsuste tegemistel valedest tõenditest ja kaalutlustest, tuleb otsused tühistada ning vastustaja peab kaebajate avaldused uuesti läbi vaatama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.Eesti Töötukassa palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata ning menetluskulud kaebajate endi kanda. Eesti Töötukassal on kohustus kontrollida, kas haldusakti andmise aluseks olevad faktilised asjaolud esinevad ja õiguslikud eeldused on täidetud. Töötukassa ei piirdu üksnes sellega, mida avaldaja esitab. Eesti Töötukassa ei olnud kaebajatega seotud tsiviilvaidlustes menetlusosaliseks, kellele oleks kohtuotsuse resolutsioon siduv, ning võib hüvitise määramisel kaebajate suhtes tehtud kohtuotsuse resolutsioonis kindlaks tehtud asjaolusid erandina ümber hinnata, kui lahendis võetud seisukoha õigsuse seavad kahtluse alla kaalukad argumendid (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-29-13, p 23). Praegusel juhul esinesid kaalukad argumendid, hindamaks ümber kohtuotsuste resolutsioonides võetud seisukohti. Harju Maakohtu otsustest nr 2-17-8469 ja 2-17-8467 nähtub, et kaebajate ja Flamanta Hooldusteenused OÜ vahel oli kehtiv töösuhe, kuid maakohus ei ole neid asjaolusid oma lahendites täpsemalt uurinud, sest tagaseljaotsuse puhul eeldatakse hagis esitatud asjaolude õigsust ning tõendeid ei hinnata. Kaebajate esitatud käsunduslepingud ei tõenda kehtiva töösuhte olemasolu, sest need on sõlminud esindusõiguseta isik, kes ei ole neid ka tagantjärgi heaks kiitnud. Tsiviilvaidlustes ei tõusetunud esindusõiguse küsimust. Halduskohus on jätnud täiesti tähelepanuta Eesti Töötukassa selgitused tõendite kohta, mis kinnitavad, et E. Michelson ei ole kõnealuseid 4(8)
3-19-46 lepinguid allkirjastanud. Kaebajate seletuste põhjal ei olnud haldusmenetluses võimalik välja selgitada, kuidas töösuhteni jõuti ja kes käsunduslepingud tegelikult sõlmis. Lepingutes märgitud tingimusi arvestades (vt p-d 4.5, 5.3 ja 6.1) ei saanud kaebajad lepinguid täita ilma E. Michelsoniga suhtlemata. Kaebajate nimetatud objektijuht J. T ei ole töötamise registri andmetel Flamanta Hooldusteenused OÜ-s töötanud. Kaebajad ei ole näidanud mingit puutumust E. Michelsoniga. E. Michelson ei olnud kaasatud tsiviilasjade nr 2-17-8469 ja 2-178467 menetlusse ning ta ei ole kunagi olnud Edopin Teenused OÜ esindusõiguslik isik.
S.S ja E.S paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Eesti Töötukassa tõlgendab seadust valesti. TKindlS alusel makstav tööandja maksejõuetuse hüvitis on osa riiklikust kindlustusest, mis kaitseb töötajat kui töösuhte nõrgemat poolt ja võimaldab tal kätte saada tööandjalt saamata jäänud tasud. Töövaidlustes tehtavad lahendid on täitedokumendid ja tööandja jaoks kohustuslikud. Oleks ebaloogiline, kui need ei oleks siduvad riiklikule kindlustusandjale. Eesti Töötukassa läbiviidud haldusmenetlus oli seega eesmärgitu. Lisaks on kaebajatele kui töötajatele pandud haldusmenetluses ebamõistlik tõendamiskoormus. Sisuliselt on hüvitise maksmisest keeldutud tööandja poolsete rikkumiste tõttu. Tsiviilvaidlustes tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt tööandjal tõendada, et tegemist ei olnud töösuhtega. Asjas ei ole tähtsust, et maakohus rahuldas kaebajate hagid tagaseljaotsusega. Kaebajad esitasid põhjalikud hagiavaldused ning ülejäänu, sh see, kas tööandja kohtule vastab, ei olnud enam nende mõjusfääris. Kui hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud, kuid ta ei vasta sellele, siis loetakse, et ta on hageja esitatud faktiväited omaks võtnud (TsMS § 407). Eesti Töötukassa on andnud põhjendamatult suure tähenduse E. Michelsoni ütlustele. Tegemist on isikuga, kes võõrandas Flamanta Hooldusteenused OÜ osad võlgadest ja kohustustest vabanemiseks nn maksejõuetute ettevõtete likvideerijale just sel perioodil, kui tekkis võlg kaebajate ees. E. Michelsonil ei ole pärast äriühingu võõrandamist enam õiguslikku alust selle nimel rääkida. Eesti Töötukassa on valesti tõlgendanud ka TsÜS § 129 lg-t 1. Selles sättes on silmas peetud olukorda, kus lepingu allkirjastab lepingule märgitud isik, kellel puudub esindusõigus. E. Michelsonil oli 2016. a juulis esindusõigus olemas. Kui E. Michelson tegelikult ei allkirjastanud kõnealuseid käsunduslepinguid, võib olla tegemist eksituse või pettusega TsÜS §-de 92 ja 94 mõttes. Sellised tehingud ei ole automaatselt tühised, vaid neid on võimalik tühistada. Eesti Töötukassa positsioon pole ka järjekindel – nt ei loe ta õiguslikult siduvaks S.Si töötamise kannet TÖR-s, kuid J. T seose Flamanta Hooldusteenused OÜ-ga välistab just TÖRi kannetele tuginedes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.TKindlS §-de 19 ja 20 järgi on töötajal õigus saada hüvitist tööandja maksejõuetuse korral. Tööandja loetakse maksejõuetuks muu hulgas juhul, kui kohus on teinud pankrotiseaduse (PankrS) 27 lg-s 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse (TKindlS § 19 p 3). Käesolevas asjas on kohus teinud nimetatud lahendi (Harju Maakohtu 10.10.2018 määrus nr 2-18-13303).
11.Hüvitise saamiseks tuleb esitada avaldus ja TKindlS §-s 21 nimetatud dokumendid. TKindlS § 22 lg-st 1 tulenevalt vaatab töötukassa tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates. TKindlS § 22 lg 11 kohaselt jätab töötukassa hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või taotletav summa ei ole põhjendatud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22.10.2008 direktiivi 2008/94 töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral art 12 punkti a järgi on liikmesriigil õigus kehtestada regulatsioon, vältimaks kuritarvitusi hüvitise määramisel. 5(8)
3-19-46
12.Eelnevast tulenevalt on Eesti Töötukassal õigus ja kohustus avalduse saamisel sisuliselt kontrollida, kas tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmise õiguslikud ja faktilised eeldused on täidetud. See hõlmab õigust koguda vajadusel oma algatusel TKindlS-s otsesõnu nimetamata tõendeid ja neile oma haldusaktides tugineda (TKindlS § 1 lg 3, HMS § 6). Muu hulgas võib töötukassa vajaduse korral tuvastada, et avalduse esitanud isiku ja tema väidetava tööandja vahel puudub töösuhe, mis välistab hüvitise maksmise (vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2012 otsused nr 3-11-3062 ja 3-11-3063). TKindlS kaitseb tegelikust, mitte näilikust töösuhtest tulenevaid õigusi. Seega ei olnud vastustaja poolt läbi viidud haldusmenetlus kaebajate avalduses toodud asjaolude sisuliseks kontrollimiseks, sh oma algatusel täiendavate tõendite kogumine, iseenesest eesmärgipäratu.
13.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega ka selles, et Eesti Töötukassa ei tohtinud nende avalduste lahendamisel Harju Maakohtu otsustest tsiviilasjades nr 2-17-8469 ja 2-17-8467 mingil tingimusel kõrvale kalduda. Tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsus on üldjuhul siduv menetlusosalistele (TsMS § 457 lg 1). Eesti Töötukassa ei olnud neis kohtuasjades menetlusosaline ning maakohus ei teinud lahendit töötukassa suhtes. Harju Maakohtu otsused olid vaidlusaluses haldusmenetluses ja on ka halduskohtumenetluses dokumentaalsed tõendid (HMS § 38 lg 1; vt ka HKMS § 56 lg 2 ja TsMS § 272 lg 2). Tegemist ei olnud ette kindlaksmääratud jõudu omavate tõenditega, vaid tõenditega, mida tuleb hinnata koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega (vrd Riigikohtu 08.11.2017 otsus nr 3-12-1360, p 17.1 ja 17.05.2016 otsus nr 3-3-1-3-16, p 21; Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2019. a otsus asjas nr 3-17863, p 26). Käesolevas asjas ei välista sellist järeldust ka Riigikohtu 02.11.2011 määruses nr 33-1-47-11 (p 13) avaldatud seisukoht, et töövaidluskomisjoni või maakohtu jõustunud otsuse resolutsiooniga tuvastatud asjaolu on halduskohtule kohustavalt siduv. Viidatud lahendis oli tegemist olukorraga, kus töövaidluskomisjonis toimus asjaolude üle sisuline vaidlus, sh koguti, uuriti ja hinnati tõendeid. Praeguses asjas ei ole see nii, sest maakohus tegi tagaseljaotsuse üksnes kaebajate hagiavalduses märgitud faktilistele asjaoludele tuginedes, kuna kostja (Flamanta Hooldusteenused OÜ õigusjärglane Edopin Teenused OÜ) jättis hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastamata (vt TsMS § 407 lg 1). TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud nõue, mille järgi saab kohus hagiavalduse rahuldada vaid õiguslikult põhjendatud ulatuses, tähendab seda, et maakohus peab subsumeerima hagiavalduses märgitud faktilised asjaolud õigete normide alla, eeldades, et kostja on hagiavalduses märgitud asjaolud omaks võtnud (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tallinn, 2017, § 407, p 3.3.6, lk 406–407). Ringkonnakohus rõhutab siiski, et jõustunud kohtuotsuses tuvastatud asjaolude ümberhindamine haldusmenetluses on erandlik ja selleks peavad esinema väga kaalukad asjaolud (vt Riigikohtu 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 23 ja seal viidatud lahendid).
14.Ringkonnakohtu hinnangul on Eesti Töötukassa vaidlustatud otsused eespool öeldust hoolimata õigusvastased ja halduskohus on need kokkuvõttes õigesti tühistanud.
15.Kaebajad väidavad, et neil oli Flamanta Hooldusteenused OÜ-ga töösuhe (E. S 27.07.2016–30.09.2016 ja S.S il 26.07.2016–30.09.2016), mis oli kirjalikult vormistatud 26.07.2016 kuupäeva kandvate käsunduslepingutega. Eesti Töötukassa on keeldunud kaebajatele hüvitise maksmisest põhjusel, et nimetatud käsunduslepingud on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühised, sest E. Michelson, kes oli Flamanta Hooldusteenused OÜ juhatuse liige perioodil 04.03.2015–19.09.2016, on töötukassale 07.12.2018 teatanud, et kaebajatega Flamanta Hooldusteenused OÜ nimel sõlmitud käsunduslepingutel ei ole tema allkiri ja ta ei kiida neid tehinguid tagantjärele heaks. Eesti Töötukassa seisukoha järgi ei saa kaebajatel tekkida tööandja vastu nõudeid lepingute alusel, mis on esindusõiguse puudumise tõttu tühised, ning seetõttu
6(8)
3-19-46 pole vaja võtta seisukohta, kas 26.07.2016 käsunduslepingud olid oma olemuselt töölepingud või mitte.
16.Ringkonnakohus leiab, et Eesti Töötukassa arutluskäik on ekslik. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Nimetatud sättes on peetud silmas olukorda, kus esindusõiguseta isik teeb tehingu teise isiku nimel (vt TsÜS § 116) ega oma üldse esindusõigust või ületab esindusõiguse piire (vt TsÜS § 120). 26.07.2016 käsunduslepingutes on ühe lepingu poole – Flamanta Hooldusteenused OÜ – esindajana nimetatud E. Michelsoni. Pooltel puudub vaidlus ja ka äriregistri kanded kinnitavad, et E. Michelson oli 26.07.2016 Flamanta Hooldusteenused OÜ ainuke juhatuse liige. Juhatuse liige on äriühingu seaduslik esindaja (TsÜS § 34). Seega oli E. Michelson seadusest tulenevalt õigustatud äriühingu nimel tehinguid tegema, sh lepinguid sõlmima ning 26.07.2016 käsunduslepingud ei saa olla tühised esindusõiguse puudumise tõttu.
17.Eelmises punktis märgitut arvestades ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust, et E. Michelson ei ole kaebajatega tehtud tehinguid tagantjärele heaks kiitnud. Ringkonnakohus märgib siiski, et vastustaja mõttekäik on ka tehingute heakskiitmist puudutavas osas ekslik. Eesti Töötukassa jättis tähelepanuta, et 26.07.2016 käsunduslepingute pooleks ei olnud E. Michelson kui füüsiline isik, vaid Flamanta Hooldusteenused OÜ. See tähendab, et isegi kui Flamanta Hooldusteenused OÜ nimel oleks tehinguid teinud esindusõiguseta isik, saanuks need hiljem heaks kiita või sellest keelduda üksnes Flamanta Hooldusteenused OÜ või alates 23.11.2016 tema õigusjärglane Edopin Teenused OÜ oma heakskiidu andmise või sellest keeldumise aegsete seaduslike esindajate kaudu (TsÜS § 34). Puuduvad tõendid ja ka äriregistrist ei nähtu, et E. Michelsonil oleks olnud 07.12.2018 tehingute heakskiitmisest keeldumise ajal õigust Edopin Teenused OÜ-d esindada.
18.Kokkuvõttes ei saanud vastustaja keelduda kaebajatele hüvitise maksmisest põhjendusega, et Flamanta Hooldusteenused OÜ nimel 26.07.2016 allkirjastatud käsunduslepingud olid tühised allkirjastajal esindusõiguse puudumise tõttu. Kui käsunduslepingutel ei ole tõepoolest E. Michelsoni allkiri, nagu E. Michelson on haldusmenetluses väitnud, võivad need lepingud olla tühised mõnel muul TsÜS 5. ptk 1. jaos nimetatud alusel, kuid muude tühisuste aluste esinemist ei ole Eesti Töötukassa vaidlustatud otsustes tuvastanud.
19.Eesti Töötukassa on S.Si suhtes tehtud otsuses täiendavalt märkinud, et TÖR-i järgi töötas S.S 27.07.2016–30.09.2016 Flamanta Hooldusteenused OÜ-s võlaõigusliku lepingu alusel, kuid see ei anna alust tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmiseks, sest võlaõigusliku lepingu alusel saamata jäänud tasud ei kuulu hüvitamisele. Vastustajal on iseenesest õigus, et tööandja maksejõuetuse hüvitist on õigus saada vaid töötajal, mitte isikul, kes osutab teenust võlaõigusliku lepingu alusel (TKindlS § 20 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga vastustaja vaidlustatud otsuses põhjendanud, et S.Si ja Flamanta Hooldusteenused OÜ vaheline suhe oli oma olemuselt tõepoolest võla-, mitte töösuhe (vt töölepingu seaduse §-d 1 ja 4). Näiteks ei ole vastustaja sisuliselt hinnanud kaebajate poolt haldusmenetluses esitatud selgitust, et nad tegid Öpiku Ärimaja ehitusobjektil koristustöid vastavalt esitatud tööajatabelitele ja said selle eest tasu ning saavad seda kinnitada näiteks tunnistajate (objektijuhtide) ütlustega. Kuigi Flamanta Hooldusteenused OÜ endine juhatuse liige E. Michelson ütles, et ei ole kaebajatega kunagi kohtunud, ei ole vastustaja kindlaks teinud, kuidas oli ehitusobjektil koristustööde tegemine ja tööülesannete andmine korraldatud ning kas juhatuse liige seal isiklikult üldse kohal viibis.
20.Eelnevat arvestades on halduskohus jõudnud kokkuvõttes õigele järeldusele, et Eesti Töötukassa 10.12.2018 otsused tuleb tühistada ja kohustada vastustajat kaebajate avalduste 7(8)
3-19-46 uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus jätab Eesti Töötukassa apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu 29.03.2019 otsuse resolutsiooni muutmata, kuid asendab halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
21.Eesti Töötukassa võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebajatel oli ühine esindaja ja nad paluvad mõista Eesti Töötukassalt mõlemale kaebajale apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi kulude katteks välja 500 eurot (vt 08.08.2019 menetluskulude nimekiri, mille järgi osutati õigusabi kokku 8 tundi tunnitasuga 125 eurot, kokku 1000 eurot; ja 08.08.2019 arved). Ringkonnakohus leiab, et asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku arvestades on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega, mis tuleb HKMS § 109 lg-te 1 ja 6 alusel Eesti Töötukassalt kaebajate kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.