S.S.i ja E.S.i kaebused Eesti Töötukassa 10.12.2018 otsuste nr 318000176 tühistamise nõuetes ja Eesti Töötukassa kohustamise nõuetes teha uued otsused
Menetlusosalised
Kaebajad – S.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja E.S. (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja Philippe Hint Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Meelis Paavel, Helle Rebane
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata S.S.i ja E.S.i taotlus M.S. tunnistajana ülekuulamiseks. Rahuldada S.S.i ja E.S.i kaebused. Tühistada Eesti Töötukassa 10.12.2018 otsused nr 318000176. Eesti Töötukassal vaadata S.S.i ja E.S.i 11.10.2018 esitatud tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlused uuesti läbi.
5.Mõista Eesti Töötukassalt välja S.S.i kasuks menetluskulu 630 (kuussada kolmkümmend) eurot ja E.S.i kasuks 600 (kuussada) eurot. Vastustaja menetluskulud jätta vastustaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Harju Maakohus rahuldas 19.12.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-8469 E.S.i hagi Edopin Teenused OÜ (registrikood 14042278, Flamanta Hooldusteenused OÜ ühines Edopin Teenused OÜ-ga 23.11.2016) vastu ja mõistis Edopin Teenused OÜ-lt E.S.i kasuks välja saamata jäänud töötasu 3906,74 eurot (p 2) ja puhkuse kompensatsiooni 329,34 eurot (p 3). Kohtuotsus jõustus 13.02.2018.
2.Harju Maakohus rahuldas 04.04.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-8467 S.S.i hagi Edopin Teenused OÜ vastu ja mõistis Edopin Teenused OÜ-lt S.S.i kasuks välja saamata jäänud töötasu 3906,74 eurot ja puhkuse kompensatsiooni 329,34 eurot (p 2). Kohtuotsus jõustus 22.05.2018.
3.Harju Maakohus jättis 10.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-13303 S.S.i ja E.S.i pankrotiavalduse läbi vaatamata (p 1) ja tuvastas Edopin Teenused OÜ maksejõuetuse (p 2). Kohtumäärus jõustus 10.10.2018.
4.E.S. esitas 11.10.2018 Eesti Töötukassale (edaspidi: töötukassa) avalduse hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse tõttu.
5.Töötukassa jättis 10.12.2018 otsusega nr 318000176 E.S.ile tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata. Otsuse põhjenduste järgi ei ole esitatud tõenditest nähtuvalt E.S.i sõlmitud käsunduslepingut allkirjastanud esindusõiguslik isik ning esindusõiguslik isik ei ole seda hiljem heaks kiitnud. Sõlmitud leping on tühine ning selle alusel ei saa tekkida töösuhet ning nõudeid Flamata Hooldusteenused OÜ vastu. Kuigi Harju Maakohtu 19.12.2017 tagaseljaotsusega on E.S.i kasuks välja mõistetud Edopin Teenused OÜ-lt saamata jäänud tasud, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg-st 1 tulenevalt jõustunud kohtuotsus kohustuslik vaid menetlusosalistele.
6.S.S. esitas 11.10.2018 töötukassale avalduse hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse tõttu.
7.Töötukassa jättis 10.12.2018 otsusega nr 318000176 S.S.ile tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata. Otsuse põhjenduste järgi ei ole esitatud tõenditest nähtuvalt S.S.iga sõlmitud käsunduslepingut allkirjastanud esindusõiguslik isik ning esindusõiguslik isik ei ole seda hiljem heaks kiitnud. Sõlmitud leping on tühine ning selle alusel ei saa tekkida töösuhet ning nõudeid Flamata Hooldusteenused OÜ vastu. Kuigi Harju Maakohtu 04.04.2018 tagaseljaotsusega on S. S. kasuks välja mõistetud Edopin Teenused OÜ-lt saamata jäänud tasud, on TsMS § 457 lg-st 1 tulenevalt jõustunud kohtuotsus kohustuslik vaid menetlusosalistele. Töötamise registri andmete kohaselt on S.S. töötanud Flamanta Hooldusteenused OÜ-s võlaõigusliku lepingu alusel ajavahemikul 27.07.2016–30.09.2016, kuid ka selle kande alusel puudub töötukassal võimalus hüvitise maksmiseks, kuna võlaõigusliku lepingu alusel saamata jäänud tasusid töötukassa ei hüvita.
8.Tallinna Halduskohtule saabusid 09.01.2019 S.S.i ja E.S.i kaebused töötukassa 10.12.2018 otsuste nr 318000176 tühistamise nõuetes ja töötukassa kohustamise nõuetes teha uued otsused.
9.Kaebajad esitasid 15.03.2019 taotluse tunnistaja M.S. ülekuulamiseks.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
10.Vaidlustatud otsused on õigusvastased. Vastustaja on vääralt järginud uurimispõhimõtet, kogunud ebavajalikke tõendeid ja neid valesti hinnates jõudnud väärale järeldusele. Kaebajate ja nende tööandja suhtes on jõustunud kohtuotsused, mille alusel on kohus oma otsusega kinnitanud töösuhte olemasolu ja töötasu nõude. Kui kohus oma otsusega tunnistas kaebajate ja tööandja vahelise suhte töösuhteks, ei saa vastustaja oma uurimise tulemusena asuda seisukohale, et töösuhet polnud. Sama kehtib ka välja mõistetud töötasu kohta. Jõustunud kohtuotsus on õigusrahu tagatis. Kui jõustunud kohtuotsusega on vaidlus lahendatud, lepinguline suhe tuvastatud ja töötasu välja mõistetud, ei saa haldusorgan asuda vastupidisele seisukohale. Samuti ei saa sama õigusvaidlust kaks korda menetleda.
11.Vastustaja on vääralt mõistnud TsMS § 457 lg 1 tähendust. Vastustaja on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle üks ülesanne on hüvitada tööandja maksejõuetuse korral seaduses ette nähtud limiitides saamata jäänud tasud. Kui tegu on garantiiorganiga, ei saa eeldada, et antud organ oleks menetlusosaline.
12.Vastustaja on uurimisprintsiipi rakendades kogunud asjasse puutumatuid tõendeid ja neid vääralt hinnanud. Vastustaja jättis arvesse võtmata tunnistajate A. V. ja J. T. kirjalikud tunnistused töö tegemisest ja töökohal viibimisest. Tunnistajad olid kaebajate töö tegemise koha objektijuhid. Samas kaasati menetlusse E. M., kes oli tööandja juhatuse liige töö tegemise ajal ning eitas kaebajatega 2 (7)
lepingute sõlmimist. Kaebajad ei tea, kes allkirjastas töölepingu, kuna nad ei viibinud kõrval. Meelevaldne on vastustaja väide, et töötaja peaks juures viibima, et näha allkirjastamist ja tuvastama allkirjastaja isiku. Praktikas ei ole see võimalik. Samas ei ole töösuhte puhul oluline leping või allkiri, vaid töö tegemise alustamine, mis on tõendatud.
13.Algne tööandja Flamanta Hooldusteenused OÜ ühendati 23.11.2016 Edopin Teenused OÜ-ga, kuna Flamanta Hooldusteenused OÜ soovis hoiduda kõrvale võlgade ja maksude tasumisest. Seejärel jätkas E. M. sama tegevust Flamanta Koristusteenused OÜ-s. Vaidlustatud otsustest ei selgu, miks vastustaja tugines otsuse vastuvõtmisel üksnes endise juhatuse liikme paljasõnalisele selgitusele, kelle eesmärk oli kohustuste täitmisest hoiduda. Samas on jõustunud kohtuotsus, mis kinnitas töösuhet.
14.Kaebajad esitasid taotluse ja enda valduses olevad dokumendid 10.10.2018 ja 12.10.2018. Seega oleks vastsutaja pidanud otsuse tegema hiljemalt 12.11.2018, kuid otsus tuli 10.12.2018. E. M. erinevate selgituste ootamine ei ole piisav põhjendus menetluse tähtaja ületamiseks. Lisaks oli selle isiku poole pöördumine ebavajalik menetlustoiming. Seega on vaidlustatud haldusaktid uurimispõhimõtte ja menetlustähtaja järgimise nõuete rikkumise tõttu formaalselt õigusvastased.
15.Vastustaja peab hüvitise määramisel võtma aluseks II kvartalis avaldatud Eesti kesmise brutokuupalga, milleks oli 1321 eurot.
16.Kaebajad lähtusid taotluse esitamisel õiguskindluse põhimõttest, et kui kohus on töösuhte tuvastanud, siis on neil võimalus tööandja püsiva maksejõuetuse korral saada hüvitust töötukassast. Vastustaja on rikkunud olulisel määral haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevaid norme ja põhiseadusest tulenevat õiguspärase ootuse põhimõtet.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
17.Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata, kuna vaidlustatud otsused on õiguspärased. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 22 lg-st 1 tulenevalt on töötukassa avalduse saamisel kohustatud kontrollima taotluse põhjendatust. Muu hulgas tuleb töötukassal lisaks tööandja maksejõuetusele kontrollida, kas nõue tuleneb töölepingulisest suhtest ja kas taotletav summa on põhjendatud. Üheks erisuseks tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise avalduse menetluses on see, et avaldusele lisatavad dokumendid peavad üldjuhul võimaldama töötukassal vajaliku otsuse tegemist ning tuleb eeldada, et töötukassale esitatakse avalduse lahendamiseks piisavad, usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed.
18.Vastustaja ei saa piirduda avalduste lahendamisel üksnes Harju Maakohtu tagaseljaotsusega välja mõistetud töötasudega ja järeldada sellest kehtiva töösuhte olemasolu kaebajate ja Flamanta Hooldusteenused OÜ vahel ajavahemikul 26.07.2016–30.09.2016. Harju Maakohus on teinud tagaseljaotsused, kontrollimata hagides esitatud asjaolude õigsust. Seega ei saa ka kaebajad kaebuses tugineda väitele, et Harju Maakohtu kohtuotsustega on tuvastatud kaebajate ja Flamanta Hooldusteenused OÜ vahel ajavahemikul 26.07.2016–30.09.2016 kehtiv töösuhe. Kuna tagaseljaotsus oli kaebajate tasude väljamõistmise kohta jõustunud, siis ei saanud Edopin Teenused OÜ esindaja nõudele vastu vaielda. Eelnimetatud esindaja nõustumus ei kinnita kaebajate kehtivat töösuhet Flamanta Hooldusteenused OÜ-s ajavahemikul 26.07.2016–30.09.2016. TsMS § 457 lg-st 1 tulenevalt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele. Harju Maakohtu otsustes ei olnud menetlusosaliseks töötukassa. Tulenevalt HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiibist tuli vastustajal kontrollida Harju Maakohtu otsuse tegemise aluseks olevaid asjaolusid maksejõuetuse hüvitise määramise otsustamisel.
19.Lisaks ei saanud vastustaja lähtuda Harju Maakohtu 19.12.2017 ja 4.04.2018 tehtud tagaseljaotsustest tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise otsustamisel, kuivõrd kaebajate avalduste menetlemisel selgusid täiendavad asjaolud, mis Harju Maakohtu otsuste tegemisel ajal ei olnud kohtule teada ning mida Harju Maakohus ei saanudki välja selgitada, kuna Edopin Teenused OÜ esitatud hagidele ei vastanud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 lg 4 kohaselt tuleb varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hinnata kogumis teiste tõenditega. 3 (7)
Kohtupraktikas on küll leitud, et kui ühes menetluses on mingid asjaolud juba tuvastatud, siis ei ole haldusprotsessis vaja neid asjaolusid enam täiendavalt tuvastada, vaid need võib võtta asja lahendamisel eelduseks. Kui aga menetlusosalised sellised asjaolud haldusprotsessis vaidlustavad või tekib halduskohtul endal kahtlus nende asjaolude suhtes, siis uurimisprintsiibist tulenevalt võib halduskohus sellised asjaolud ümber hinnata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2002 otsus nr 3-3-1-47-02, p 10). See ei tähenda siiski, et üks või teine kohtulahend oleks ainuüksi sellepärast ebaõige. Erinevaid kohtumenetlusi reguleerivad erinevad seadused ja põhimõtted ning osa teavet võib ilmneda hiljem toimuva kohtumenetluse ajaks. Seetõttu ongi paratamatu, et erinevatel alustel ja erineval ajal toimuvad kohtumenetlused võivad anda erinevaid tulemusi. Kohtulahendites on üldjuhul menetlusosalistele siduv üksnes kohtuotsuse resolutsioon (HKMS § 177 lg 1). Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-29-13 punktis 23 toodud seisukohad on kohaldatavad ka praegusel juhul. Kohtumenetluse käigus ei ole välja selgitatud kõiki asjaolusid, mis omavad haldusmenetluse käigus tähendust.
20.Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebajatega on sõlmitud käsunduslepingud esindusõiguseta isiku poolt ning esindusõiguslik isik, E. M., ei ole neid hiljem heaks kiitnud, mistõttu on sõlmitud lepingud tühised ning nende alusel ei saa tekkida töösuhet ning ka nõudeid Flamanta Hooldusteenused OÜ vastu.
21.Ebaõige on kaebajate väide, mille kohaselt tuvastas vastustaja esindusõiguseta tehtud tehingu üksnes Flamanta Hooldusteenused OÜ juhatuse liikme E. M. väidete alusel selle kohta, et ta ei tea kaebajatest midagi ja et tema allkiri käsunduslepingutel on võltsitud. Vastustaja hindas kõiki kogutud tõendeid kogumis, kuulates ära ka kaebajate seisukohad.
22.Vastustaja pöördus korduvalt kaebajate esindaja poole täiendavate küsimustega, kusjuures kaebajad ei ole kordagi kinnitanud oma vastustes, et neil oleks olnud puutumus juhatuse liikme E. M. käsundi täitmisel. Sisuliselt jagab kaebajate esindaja seisukohta, mille kohaselt ei ole käsunduslepingud allkirjastatud juhatuse liikme E. M. poolt. Samuti puudub mõistlik selgitus sellele, miks peaks vastustaja kahtlema E. M. antud kinnituses, et ta ei ole allkirjastanud käsunduslepinguid. Hüvitise maksmine töötukassa poolt vähendaks nõudeid Flamanta Hooldusteenused OÜ vastu, mis oleks kasulik nii osaühingule kui ka juhatuse liikmele. Seega ei ole tõenäoline, et juhatuse liikmel oleks huvi selliste selgituste andmiseks, mis välistaks kaebajatele hüvitise maksmise vastustaja poolt. Samuti on kogu haldusmenetluse vältel olnud E. M. igati koostööaldis ning andnud selgitusi.
23.Kaebajate erinevad väited, mis seonduvad tunnistajate A. V. ja J. T. kirjalike selgitustega selle kohta, et kaebajad töötasid Flamanta Hooldusteenused OÜ-s ajavahemikul 26.07.2016–30.09.2016, ei kummuta asjaolu, et käsundusleping on allkirjastatud esindusõiguseta isiku poolt ning esindusõiguslik isik ei ole seda hiljem heaks kiitnud, mis tähendab, et sõlmitud leping on tühine ning selle alusel ei saanud tekkida lepingulist suhet, sh töösuhet.
24.Ebaõiged on kaebajate väited, mis seonduvad maksejõuetuse hüvitise avalduste menetlemisel tähtaegade järgimata jätmisega. TKindlS § 22 lg 1 tuleb tõlgendada selliselt, et 30-kalendripäevane tähtaeg hakkab kulgema, kui vastustaja valduses on vastav avaldus ja hüvitise määramise aluseks olevad vajalikud tõendid. Kui on puudu hüvitise määramise aluseks tegelikkuses olemasolevad vajalikud tõendid ning see takistab asja menetlemist, ei hakka TKindlS § 22 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kulgema. Kaebajate tõlgenduse õigsuse korral, st kui vastustaja on ületanud TKindlS § 22 lg-s 1 sätestatud tähtaega, oleks tegemist menetlusnormi rikkumisega, mis ei mõjutanud lõppotsust.
25.Kaebajate seisukohad hüvitise suuruse osas ei ole praeguse vaidluse ese, kuivõrd kaebajatele ei ole hüvitist määratudki, st hüvitise suurust ei ole vastustaja ühegi haldusaktiga otsustanud.
26.Kaebajatel ei saanud tekkida kuidagi õiguspärast ootust sellele, et avalduse esitamisega tööandja maksejõuetuse hüvitise määramiseks kaebajatele hüvitis ka määratakse. Seega leiavad kaebajad ekslikult, et viidatud põhimõttest tuleneb kaebajatele subjektiivne õigus saada igal juhul hüvitist. Sotsiaalsed õigused on ennekõike käsitatavad riigi üldise kohustatusena, mida realiseeritakse vastavalt sotsiaalpoliitilistele kokkulepetele ja majanduslikele võimalustele. Riigil on kohustus tagada kõigile 4 (7)
sätestatud õiguste kasutamise võimalus õiglasel ja võimalustele vastaval alusel. Seadusandja pädevuses on täpsemalt määrata, millistel tingimustel tööandja maksejõuetuse hüvitist makstakse. Praegusel juhul reguleerivad tööandja maksejõuetuse hüvitise määramist ja maksmist TKindlS § 19 jj.
27.Isegi kui kaebajate ja Flamanta Hooldusteenused OÜ-s vahel oli kehtiv lepinguline suhe ajavahemikul 27.07.2016–30.09.2016, siis on esitatud käsunduslepingud oma sisult võlaõiguslikud lepingud ning tulenevalt TKindlS § 22 lg-st 11 tuleks kaebajatele jätta hüvitis määramata, kuna neil puuduvad töösuhtest tulenevad nõueded Flamanta Hooldusteenused OÜ vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtu 06.03.2019 määruses antud tähtaja jooksul taotluse asja läbivaatamiseks kohtuistungil ning tunnistaja ülekuulamiseks. Eelnevas menetluses nõustusid kaebajad kirjaliku menetlusega. Tunnistaja M.S. ütlustega soovivad kaebajad tõendada, et nad töötasid Flamanta Hooldusteenused OÜ-s. HKMS § 56 lg 1 kohaselt on tõend igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Halduskohtumenetluses võivad tõenditeks olla kõik TsMS §-de 251–305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid (HKMS § 56 lg 2). TsMS § 251 järgi võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja ülekuulamine vajalik ning kohtuistungi pidamine seetõttu otstarbekas. Kaebajad on piisaval määral esitanud tõendeid, sh jõustunud kohtulahendid töötamise kohta Flamanta Hooldusteenused OÜ-s. Kaebajate taotlus M.S. tunnistajana ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata.
29.Kaebused tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on järgmised.
30.Töötukassa jättis kaebajatele määramata tööandja maksejõuetuse hüvitise TKindlS § 22 lg 11 alusel. Nimetatud sätte kohaselt jätab töötukassa hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või kui taotletav summa ei ole põhjendatud. Seletuskiri täpsustab: „/.../ TKindlS § 20 sätestab töötaja õiguse saada tööandja maksejõuetuse korral hüvitist töötukassalt. Sellest tulenevalt on kaitstud vaid töötajad ehk isikud, kes töötavad töölepingu alusel ning hüvitamisele ei kuulu muudest lepingulistest suhetest (näiteks töövõtulepingust) tulenevad nõuded. Taotletava summa põhjendatust kontrollitakse esitatud dokumentidest ning õigusaktidest lähtuvalt.“1 Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajate ja Flamanta Hooldusteenused OÜ (hilisema Edopin Teenused OÜ) vahel töösuhteid puudutavad Harju Maakohtu 19.12.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-8469 ja 04.04.2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-8467 ning kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-13303 on jõustunud. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud otsused on õigusvastased, kuna töötukassal tuli töötuskindlustuse hüvitise määramisel lähtuda nimetatud kohtuotsustest ning kohtumäärusest, sest nendega on töösuhted tõendatud.
31.TKindlS § 21 lg 1 p 4 järgi esitab hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral avalduse töötaja, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud TKindlS § 19 p 3 alusel. Tööandja maksejõuetuse hüvitise avaldusele lisatakse tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid ning töötaja kinnitus nõude suuruse kohta (TKindlS § 21 lg 12). Tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lg-s 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lg-s 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse (TKindlS § 19 p 3).
32.Õige on vastustaja seisukoht, et TKindlS § 22 lg-st 1 ning HMS §-st 6 tuleneb töötukassale kohustus kontrollida taotletava summa põhjendatust.
33.Ekslik on vastustaja järeldus, et Harju Maakohtu 19.12.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-8469 ja 04.04.2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-8467 ei ole asjas kohaldatavad. Pankrotiseaduse (PankrS) §
Tööturuteenuste ja- toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse seletuskiri, eelnõu nr 879 SE, lk 7.
5 (7)
15 lg 41 sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Seletuskiri nimetatud sätte kohta täpsustab: „Töötuskindlustuse seaduse muutmise eesmärk on tagada töötajale võimalus saada kindlustushüvitist tööandja maksejõuetuse korral ebaproportsionaalsete piiranguteta. Kehtiv TKindlS § 19 seob töötaja õiguse saada kindlustushüvitist tööandja maksejõuetuse korral tööandja maksejõuetuks tunnistamise eeldusega. /.../ Muudatuse eesmärk on kooskõlas direktiiviga ette näha tingimused, mille täitmisel oleks töötajal võimalik saada maksejõuetushüvitist juba enne tööandja pankrotimenetluse raugemist või tööandja pankroti väljakuulutamist nii, et tema õigusi ei piiraks PankrS §-s 11 nimetatud deposiidi tasumise kohustus. /.../ Nii peaks hüvitise saamiseks esitatavast kohtumäärusest olema näha, et töötaja nõudele on hinnang antud ja tööandja maksejõuetus on tõenäoline, arvestades, et varast ei jätku isegi pankrotimenetluse kulude katmiseks.“2 Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et kaebajatel on nõudeõigus Edopin Teenused OÜ vastu ning Edopin Teenused OÜ on maksejõuetu. Kohtulahendi materiaalne õigusjõud ei sõltu sellest, kas lahend on sisuliselt õige või mitte. Määrav on see, et kohtulahend oleks TsMS § 456 järgi mõlema poole suhtes jõustunud. Isegi kui esineb kahtlus kohtulahendi sisulises õigsuses, on menetlusosalisel põhimõtteliselt õigus sellele, et tema kasuks seaduspärases menetluses tehtud kohtulahendit tunnustataks. Kohtulahendi õigusjõu esmane eesmärk ei ole kaotanud poole suhtes võimu teostamine, vaid võitnud poolele võimalikult suures ulatuses menetluslike õigustega kaasnevate eeliste tagamine. See on aga võimalik ainult tingimusel, et asja õige lahendamise eesmärk taandub kohtulahendi õigusjõu ees ja tunnustatakse ka sisuliste puudustega kohtulahendi siduvust. Jõustunud kohtulahendi siduvust tunnustamata ei ole võimalik tagada õigusrahu.3 Kohtu hinnangul on vastustaja vääralt tõlgendanud Riigikohtu 23.10.2013 määrust nr 3-31-29-13, kus Riigikohus märkis punktis 23 järgmist: „Kui tsiviilasjas tehtud kohtuotsuses, milles haldusorgan ei osalenud, on tuvastatud haldusmenetluses tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid, võib haldusorgan tugineda kohtuotsusele kui dokumentaalsele tõendile (HMS § 38 lg 2; Riigikohtu erikogu
27.oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-100-08, p 21). Samuti võib tsiviilkohtumenetlusest kõrvale jäänud haldusorgan tugineda tsiviilasjas kohtu poolt lepingule antud õiguslikele hinnangutele, kui järelevalvemenetluses puuduvad kaalukad argumendid teistsuguse õigusliku hinnangu andmiseks.“ Samas punktis leidis Riigikohus, et vaatamata sellele, et haldusorganile ei ole TsMS § 457 lg 1 järgi tsiviilasjas jõustunud kohtuotsus jäigalt siduv, peab haldusorgan arvestama õiguskindluse ja kohtuotsuse seadusjõu põhimõtetega. Nii nagu haldusorganid peavad omavahel vältima vastuolulisi otsuseid, peab haldusorgan vältima kohtuotsuse seadusjõu kahjustamist. Haldusorgan tohib kohtuotsusega kindlaks tehtud asjaolusid ümber hinnata vaid erandina, kui kohtulahendis võetud seisukoha õigsuse seavad kahtluse alla kaalukad argumendid. Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul sellised kaalukad argumendid. Asjaolust, et kaebajate töötasunõuded rahuldati tagaseljaotsusega, ei saa teha ühest järeldust, et kaebajate nõuete rahuldamiseks puudus alus. Kohus nõustub kaebajatega, et töötukassa ei saanud hüvitiste maksmisest keeldumisel tugineda üksnes tööandja esindaja ütlustele. Välistatud ei ole kaebajate seisukoht, et tööandja endine esindaja võis käituda ka pahatahtlikult. Eelnevat tõendab mh asjaolu, et tööandja keeldus koostööst ka kohtuga (menetlusdokumendid toimetati tööandjale kätte avalikult). Tsiviilasjas nr 2-18-13303 21.09.2018 toimunud kohtuistungil teatas Edopin Teenused OÜ esindaja, et Edopin Teenused OÜ-l puuduvad vastuväited vaidlusalustele tagaseljaotsustele, kuna viimased on jõustunud. Edopin Teenused OÜ on maksejõuetu. Seega ei soovinud Edopin Teenused OÜ kaebajate nõuetele sisuliselt vastu vaielda.
Pankrotiseaduse, krediidiasutuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 575 SE seletuskiri, lk 5-6.
V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, lk 1186-1187, p 3.1.2. a).
6 (7)
34.Töötukassa ei võtnud vaidlustatud otsuste määramisel aluseks vaadeldavaid jõustunud Harju Maakohtu otsuseid ega määrust, mistõttu on töötukassa lähtunud valedest tõenditest ning kaalutlustest. Seega on vaidlustatud otsused õigusvastased ja kohus ei hinda teisi kaebuses esitatud väiteid.
35.Töötukassa 10.12.2018 otsused nr 318000176 on õigusvastased ning tuleb tühistada. Kuna tühistamisnõuded kuuluvad rahuldamisele, tuleb rahuldada ka kohustamisnõuded. Töötukassal tuleb S.S.i ja E.S.i 11.10.2018 esitatud taotlused uuesti läbi vaadata, arvestades kohtuotsuses toodud seisukohti.
36.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad taotlevad menetluskulude hüvitamist kokku summas 1677,08 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja õigusabi 805 minutit (13 tundi 41 minutit), tunnihinnaga 125 eurot (15.03.2019 arve nr ÕA201540 ja 15.03.2019 arve nr ÕA-201541). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Eelnev tähendab, et kohus peab hindama kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust, kohtumenetluse ajalist kestust, tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suurt mahtu, istungite arvu, varasemate seisukohtade kordamist, jõupingutusi tõendamisel, vaidluse olemust. Seega kohus ei hinda, kas esindaja õigusabi tunnitasu suurus on õigustatud või mitte. Praegusel juhul esindas sama esindaja kahte kaebajat ning kaebuste asjaolud kattuvad suures ulatuses. Kaebuste läbivaatamine toimus kirjalikus menetluses ja kaebuste täiendus kordas osaliselt kaebustes toodud seisukohti. Tõendusmaterjal on kogutud tsiviil- ja haldusmeneltuses ning kohtu hinnangul ei saa kaebuseid pidada õiguslikult väga keerukaks. Seega peab kohus vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 10 tundi. Kohus mõistab töötukassalt välja S.S.i kasuks 600 eurot õigusabikulu ja 30 eurot tasutud riigilõivu ning E.S.i kasuks 600 eurot õigusabikulu.
(allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.