lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1625/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 28.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1625/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
560
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1625

Määruse kuupäev

28. august 2019

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Vladimir Viira kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Vladimir Viira Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Vladimir Viira kaebus.
2.Jätta Vladimir Viira esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Vladimir Viira (edaspidi kaebaja) esitas 26. augustil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja märgib, et vangla takistab teda suhtlemisel advokaatidega, esindajatega ja samuti sugulastega. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse (EÕK) korras kohustada vanglat võimaldama tal helistada.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla teatas 28. augusti 2019. a vastuses kohtu nõudele, et V. Viira on perioodil 24. juuni – 26. august 2019 esitanud pöördumisi seoses helistamise sooviga. Kõnealusel perioodil ei ole V. Viira esitanud helistamist puudutavates küsimustes vaideid.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

3-19-1625

4.Kaebaja tahteks on, et kohus tuvastaks vangla tegevuse õigusvastasuse, kuna vangla ei võimalda väidetavalt kaebajal helistada (graafikuväliselt). Kaebaja ei ole selgitanud mis eesmärgil ta tuvastamisnõude esitab. Samas ei pea kohus vajalikuks selle väljaselgitamiseks kaebust käiguta jätta. Halduskohtu hinnangul on esitatud dokumentidest ilmne, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks lubatav. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamisnõude osas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebajal on õiguste kaitseks tõhusam õiguskaitsevahend (HKMS § 45 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole kaebajal praeguses asjas tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei kaitse kaebaja õigusi ega aita tal saavutada enda eesmärki. Kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse õigusvastasuse, ei too see kaasa kaebajale võimalust graafikuväliselt mistahes ajal helistada. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid, esitades graafikuvälisel ajal telefoni kasutamise võimaldamiseks kohustamisnõude. Kui tegemist on kiireloomuliste asjaolude ilmnemisega, siis ei ole selle nõude raames välistatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine. Juhul, kui kaebaja aga leiab, et helistamise mittevõimaldamisega on talle tekitatud kahju, siis tuleks kaebajal oma õiguste kaitseks esitada kahjunõue. Kahju hüvitamise ja kohustamisnõude saab kohtule esitada, kui kaebaja läbib kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud. Kaebaja on vanglale küll esitanud erinevaid pöördumisi seoses helistamisega, kuid ei ole esitanud vaiet või kahju hüvitamise taotlust.
5.Kuna kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid, siis ei ole selles asjas tuvastamiskaebuse esitamine HKMS § 45 lg 2 kohaselt lubatud ning kaebus kuulub tagastamisele. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
6.Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse. Kuna kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse, siis ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt enam kohtumenetlust. Samuti ei toimu selles osas vaidemenetlust vanglas. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mistõttu jätab kohus HKMS § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei oleks vangla vastuses välja toodud asjaolusid ning vanglale esitatud taotluste sisu arvestades ka kaebuse sisulisel läbivaatamisel põhjust pidada kaebuse edulootusi suurteks, mistõttu ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust ka taotluse sisulise läbivaatamise korral.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium