Osaühing Ohtja Agro kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks Kaebaja – Osaühing Ohtja Agro Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Kaebuse tagastamine
Menetlusosalised Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Osaühing Ohtja Agro kaebus.
2.Tagastada käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisel riigilõiv 15 (viisteist) eurot kaebaja pangakontole nr EE692200221045880682.
3.Ülejäänud menetluskulud jätta kaebaja kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
1.Osaühing Ohtja Agro (edaspidi ka kaebaja) esitas 2. juulil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vastu, milles palub kohustada PRIA-t lõpetama 1. veebruaril 2018 kaebaja taotluse viitenumbriga 641015740353 osas algatatud täiendav kontroll ja kohustada PRIA-t maksma kaebajale välja toetustaotluse viimane toetusosa (70 987,57 eurot).
Kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvad muu hulgas järgmised asjaolud.
2.1.PRIA määras kaebajale 28. oktoobri 2015. a otsusega nr 13-6/1219 toetuse toetustaotluse viitenumbriga 641015740353 alusel. Toetust taotleti lisaks mobiilsetele masinatele ja ehitusjärelevalve kuludele ka silohoidla, sõnnikuhoidla ja söödaplatsi rajamiseks Saaremaale Ohtja külla. Projektile määrati toetust kokku 276 302 eurot 56 senti (tl 5-6p).
3-19-1260
2.2.Kaebaja esitas PRIA-le 17. novembril 2017 lõpliku maksetaotluse, millega taotles toetuse summast 70 987,57 euro väljamaksmist (investeeringu summa on 157 750,15 eurot, millest toetatav on 70 987,57 eurot).
2.3.PRIA on 27. juuni 2017. a ja 23. jaanuari 2018. a paikvaatluste protokollide (tl 39-41p) kohaselt tuvastanud, et mobiilsete masinate ja omanikujärelvalve puhul on investeering teostatud ja abikõlbulik ning ehitised on valmis, rajatud vastavalt aktidele, kasutusele võetud ja abikõlbulikud.
2.4.PRIA edastas 1. veebruaril 2018 teatise nr 15-6/18/2-1 täiendava kontrolli alustamise kohta, millega pikendati lõpliku maksetaotluse väljamakse tähtaega kuni täiendava kontrolli lõppemiseni (tl 55-56). PRIA esitas 15. märtsil 2019 kaebajale järelepärimise toetustaotluse 641015740353 täiendava kontrolli raames nr 15-6/18/2-31, milles annab teada, et ei teosta kaebaja toetustaotluse viimase toetusosa väljamakset enne, kui on saanud kontrollida kõiki vajalikke asjaolusid, ning palub kaebajal esitada AS-i Saare Erek filtreerimata pangakonto(de) väljavõtte perioodi 1. august 2016 kuni 30. november 2017 kohta hiljemalt 21. märtsiks 2019 (tl 57-59).
2.5.Kaebaja on 21. märtsil 2019 vastanud PRIA järelepärimisele, vaidlustades PRIA järelepärimises kaebajale esitatud nõuet kolmanda isiku pangakontode väljavõtte esitamiseks ning palub lõpetada kontrollimenetlus ja teostada toetuse väljamakse summas 70 987,57 eurot (tl 60-62).
3.PRIA on vastuseks kohtunõudele selgitanud, et kaebaja osas algatatud kontrollimenetlus on kohtule vastuse esitamise ajaks sisuliselt lõppenud (viimane toiming (järelepärimine taotlusega seotud kolmandale isikule) teostati 28. juunil 2019, tulem selgus 4. juulil 2019), kontrolli tulemit kajastav kontrolliaruanne on hetkeseisuga PRIA-s kooskõlastusringil ning edastatakse kaebajale tõenäoliselt veel samal töönädalal. PRIA märgib ka, et esitab konkreetsed vastused kaebaja mainitud küsimustele oma kontrolliaruandes, mis on kogu kontrollimenetlust ammendavalt käsitlev dokument. Kontrolliaruande kättesaamisel antakse kaebajale õigus esitada omapoolsed seisukohad ja vastused PRIA tuvastatud asjaoludele ja seisukohtadele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40). Samuti märgib PRIA, et osale kaebaja küsimustest on vastatud juba jooksva suhtluse käigus. PRIA on kaebajale selgitanud ka kontrolli läbiviimise põhjendusi. Kaebuse lubatavuse osas leiab PRIA, et kaebaja on esitanud kohustamis- ja keelamisnõudest koosneva liitkaebuse. Keelamisnõude osas on vastustaja seisukohal, et kaebaja saab tõhusalt kaitsta oma õigusi hilisemal võimaliku haldusakti vaidlustamisel, kui see peaks kaebaja hinnangul vajalikuks osutuma. Seega ei ole täidetud keelamiskaebuse esitamise eeldus HKMS § 45 lg 1 tähenduses. Kuna PRIA on täiendava kontrolli sisuliselt lõpetanud, ei ole ka kohustamiskaebuse esitamine põhjendatud ega perspektiivikas. PRIA on ka seisukohal, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 110 lg 1 kohaselt tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. HMS § 72 lg 2 kohaselt vaidlustatakse haldusmenetluse toiming koos haldusaktiga (sisulise otsusega), mistõttu tuleks haldusorganile vaie esitada siis, kui PRIA on teinud haldusakti (sisulise otsuse), sest vastasel juhul on hiljem haldusakti peale vaiet esitades vaide esitaja juba samasisulistes asjades vaielnud.
4.Kaebaja on vastuseks PRIA seisukohtadel esitanud 24. juulil 2019 täiendava avalduse, milles märgib järgmist. PRIA ei ole esitanud nelja kuu jooksul mitte mingit tagasisidet kaebaja
2(4)
3-19-1260
21.märtsi 2019. a kirjale ning kaebaja ei ole saanud mitte ühtegi vastust enda küsimustele. Kaebaja ei saa oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kaebaja on enda kaebuses üheselt välja toonud asjaolud, mille kohaselt PRIA lükkab toimingute tegemise määramatuks ajaks edasi või seob toimingu tegemise võimatute tingimustega. Lisaks ei vasta PRIA kaebustele, taotlustele või päringutele, kas üldse, või seaduses etteantud tähtaegadel. Kaebaja on veendunud, et PRIA poolt kontrollimenetluse väidetav lõpetamine lähiajal on tingitud ainult kaebaja pöördumisest kaebusega Tartu Halduskohtu poole.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebusest ning menetlusosaliste esitatud tõenditest ja avaldustest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks, et PRIA lõpetaks kaebaja hinnangul põhjendamatult pikaajaliseks veninud kontrollimenetluse ning maksaks talle välja viimase osa toetusest vastavalt esitatud maksetaotlusele.
Kohtu hinnangul on tegemist kohustamisnõudega.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. ELÜPS § 110 lg 1 kohaselt tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kaebaja ei ole praegusel juhul vastustajale vaiet esitanud ega seega kohustuslikku vaidemenetlust läbinud. Selle üle ei ole ka vaidlust, kuid kaebaja on seisukohal, et tema õiguste tõhus kaitse on võimalik üksnes otse halduskohtusse pöördudes.
8.Kohus leiab, et kaebaja õiguste tõhusaks kaitseks on kohane abinõu kohustamisvaide esitamine vastustajale, mille eesmärgiks on maksetaotluse alusel toetuse viimase osa väljamaksmine (või vähemalt selle otsustamine). Kohus on seisukohal, et kaebaja ei saa nõuda eraldisesivalt kontrolli lõpetamist, vaid et vastustaja teeks tema taotluse suhtes otsustuse ilma põhjendamatu viivituseta. Kohustamisvaide esitamise näeb ette HMS § 72 lg 1 p 3. Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (HMS § 87 lg 1). Kaebaja on vastustajale küll esitanud vastavasisulised taotlused (21. märtsi 2019. a vastus PRIA järelepärimisele, tl 60-62), kuid ei ole neile väidetavalt vastust saamata (taotlused pole lahendatud), kasutanud kohast võimalust oma õigusi kaitsta vaidemenetluses. Vastustaja on kaebaja suhtes läbi viimas täiendava kontrolli menetlust (PRIA 1. veebruari 2018. a teatis nr 15-6/18/2-1; tl 55-56). Sellisele menetlusele kohalduvad ELÜPS § 1 lg 2 kohaselt haldusmenetluse seaduse sätted, arvestades ELÜPS erisusi, milleks on eelkõige ELÜPS § 110 lg-s 1 ettenähtud kohtueelse menetluse läbimise kohustus (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2016. a määrus asjas nr 3-16-429, p 9). Kohtu hinnangul ei tulene ELÜPS § 110 lg-st 1 erandeid, mis võimaldaks praeguses haldusasjas kohtusse pöörduda ilma kohustuslikku vaidemenetlust läbimata. Vastustaja kohustamise nõue väljamakse tegemiseks/selle otsustamiseks vaidemenetluses on hõlmatud ELÜPS § 110 lg-s 1 sätestatuga.
9.Eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et kaebajal on kohustamisnõudega kohtusse pöördumiseks kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. HKMS § 121 lg 1 p-st 4 3(4)
3-19-1260
tulenevalt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
10.Kohus ei pea põhjendatuks täiendavalt vastustaja 22. juuli 2019. a vastuses esitatule välja selgitada, kas vastustaja on nüüdseks kontrollimenetluse lõpetanud ja teinud vastuses nimetatud otsuse. Kuna kohtusse pöördumiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus on kaebajal läbimata, ei saaks kohus kaebajat tema õiguste tõhusamaks kaitseks suunata ka praeguses menetluses kaebust muutma.
11.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Kaebajal on võimalus pöörduda kohtusse pärast kohustusliku vaidemenetluse läbimist. Kui vaide esitamise ajaks on vastustaja juba kontrollimenetluse läbinud ja teinud otsustuse toetuse väljamaksmise või sellest keeldumise kohta, on kaebajal võimalus vaidlustada vastavaid vastustaja otsustusi, kui need kaebaja õigusi riivavad. Kui kaebaja on seisukohal, et väidetav põhjendamatult pikaajaline kontrollimenetlus on põhjustanud talle kahju, on võimalus esitada kahju hüvitamise nõue vastavalt riigivastutuse seaduse §-le 17.
12.HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebajale riigilõivu, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud alusel. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (15 eurot) tuleb kaebajale seega tagastada. HKMS § 108 lg-st 4 tulenevalt jäävad kaebaja muud võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.