lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1215/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 09.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1215/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
892
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus 3-19-1215

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

9. august 2019, Tartu

Kohtuasi

JK kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Kaebuse tagastamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Tagastada JK kaebus.

Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Asendada kohtulahendi avalikustamisel kaebaja nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale saab esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav JK esitas 27. juunil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt ta ei nõustu Tartu Vangla 22. mai 2019. a vastusega nr 2-3/3639-6 tema taotlusele. Kaebaja ei nõustu vangla lähenemisega, nagu oleks ta esitanud vanglale selgitustaotluse, vaid leiab, et on taotlenud vanglalt kahju hüvitamist, pakkudes samas vanglale võimalust kahju heastada, et vältida rahas hüvitamist. Samuti ei nõustu kaebaja vangla vastuses toodud seisukohaga, et vangla ei pea välja selgitama, kes (milline ametnik) keelas kaebajale ratastooli anda, kui kaebaja oli 40 minutit abitus seisundis.
2.Kohus jättis 26. juuli 2019. a määrusega kaebuse käiguta, andes tähtaja kaebaja eesmärgi ja nõuete täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Kaebaja esitas 2. augustil 2019 kohtule kaebuse täpsustuse ning menetlusabi taotluse. Kaebaja märgib, et soovib Tartu Vangla vastuse õigusvastasuse tuvastamist, et vanglaametnikud vaataksid edaspidi pöördumised õigesti läbi. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse juhuks, kui vangla ei soovi kahju heastada. Kaebaja soovib ka kahju hüvitamist kohtu äranägemisel ning rõhutab, et soovib mõlema nõude lahendamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

3.Kaebusest ja selle täpsustusest ning vastustaja poolt esitatud haldusmenetluse dokumentidest ilmneb, et kaebaja tahe on esitada kohtule nõue tuvastada Tartu Vangla 22. mai 2019. a vastuse nr 2-3/3639-6 õigusvastasus ning kahju hüvitamise nõue. Väidetav kahju on tekitatud kaebajale ratastooli mittevõimaldamisega 11. aprillil 2018.
4.Kaebaja on esitanud Tartu Vanglale 29. aprillil 2019 pöördumise (tl 7), milles viitab 11. aprilli 2018. a juhtumile, kui talle väidetavalt ametniku süül ratastooli ei võimaldatud. Kaebaja sidus oma taotluse ka Tartu Halduskohtu otsusega haldusasjas nr 3-18-877. Kaebaja esitas kaks taotlust: „1) Tehke kindlaks ja teavitage mind kes see üleval ülemus oli kes keelas mulle ratastooli anda. 2) Kas vangla on nõus mulle heastada too juhtum, või võtab mu pöördumine kahjunõudena ja hüvitab rahas“.
5.Tartu Vangla on kaebaja pöördumist käsitanud vastusena selgitamistaotlusele ning lahendas selle 22. mai 2019. a vastusega nr 2-3/3639-6 (tl 6). Vangla märkis, et kinnipeetava tahtel, ilma, et käimas oleks ükski asjakohane menetlus, ei pea vangla asuma välja selgitama faktilist asjaolu, millel iseseisev tähendus või seos kinnipeetava õigusega puudub. Kuivõrd ametnike tegevuse eest vastutab kinnipeetava ees vangla, puudub vajadus kinnipeetava poolt nimetatud isiku väljaselgitamiseks. Hüvitamis- ja heastamisnõudega seoses märkis vangla, et kui kinnipeetava sooviks on, et talle hüvitataks 11. aprillil 2018 ratastooli andmata jätmisega tekitatud kahju, on õigus esitada nõuetekohane taotlus, millest nähtub, millist õigust rikuti ning milles see väljendub, milles seisneb kahju, ehk milline riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 loetletud tagajärgedest saabus ja mis seda tõendab, ning põhjuslik seos (s.t selgitus selle kohta, et kahju oleks olnud olemata kui õigusvastast tegu ei oleks olnud).
6.Kaebaja peab vangla 22. mai 2019. a vastust nr 2-3/3639-6 õigusvastaseks ning leiab, et vangla on ebaõigesti pidanud tema pöördumist selgitustaotluseks. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kaebaja pöördumist on põhjendatud tõlgendada pigem kahju hüvitamise (ja heastamis)taotlusena, mitte selgitustaotlusena. Kahju hüvitamise nõude puhul ei näe kehtiv õigus ette seda lahendava otsuse või vastuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist. Kui haldusorgan ebaõigesti tagastab või jätab lahendamata isiku taotluse, tekib alus kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöörduda (RVastS § 18 lg 2) ning taotluse ebaõige tagastamise korral saab kohus lugeda vangistusseaduse § 11 lg-s 8 ette nähtu kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks (nt Riigikohtu 7. juuni 2018. a määrus haldusasjas nr 3-17-2610, 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, 18. märtsi 2013. a määrus asjas nr 3-3-2-2-12). Kohus leiab eelnevat arvestades, et käesoleval juhul on alust pidada kaebaja kohtueelset menetlust kahju hüvitamise nõude osas läbituks. Asjaolu, millise ametniku tegevus põhjustas kaebajale väidetavaid kannatusi ja kahju, ning kas sellised tagajärjed üldse tekkisid, selgitab asja menetlev kohus välja koos muude asja lahendamiseks oluliste asjaolude hulgas ning eraldiseisev tuvastamisnõue ei oleks eesmärgipärane. RVastS § 12 lg-st 2 tuleneb, et avalike ülesannete täitmisel kahju tekkimise korral vastutab kahju kannatanu ees avaliku võimu kandja, mitte avalikke ülesandeid täitnud füüsiline isik (konkreetne ametnik).
7.Kohus peab aga käesoleva kaebuse lubatavuse hindamisel määravaks asjaolu, et kaebaja on juba esitanud kohtule kaebuse, mis hõlmab ratastooli mittelubamisega tekitatud kahju hüvitamist ajavahemikus 28. september 2017 kuni 13. aprill 2018 (haldusasi nr 3-19-107).

Praeguse kaebuse sisuks on kahju hüvitamine 11. aprillil 2018 toimunud juhtumiga seoses (ratastooli mittelubamine). Seega hõlmab haldusasjas nr 3-19-107 esitatud kaebus praeguse kaebuse esemeks oleva hüvitamisnõude. Mõlemas haldusasjas on kaebaja nõudnud hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemise järgi. Haldusasja nr 3-19-107 lahendamisel hindab kohus ka vastustaja käitumise õiguspärasust, kuna kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks on haldusorgani õigusvastane käitumine (RVastS § 9 lg 1) ning selgitab välja nõude lahendamiseks olulised asjaolud.

8.HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Haldusasi nr 3-19-107 on hetkel Tartu Halduskohtu menetluses.
9.Seega on täidetud HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaldamise eeldus, et sama nõudega samal alusel kaebus oleks kohtu menetluses, ning kohus tagastab kaebuse sellel alusel.
10.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium