lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1215/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1215/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
907
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 17. oktoober 2019, Tartu 3-19-1215 J.K. kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 9. augusti 2019. a määrus J.K. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja J.K. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. augusti 2019. a määrus muutmata.
2.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi määramiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Ringkonnakohtule.
3.Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vanglas registreeriti 2. mail J.K. pöördumine, milles kinnipeetav kirjeldas, et 11. aprillil 2018 toimunud jalutuskäigu ajal tundis ta valu seljas ja jalas ning palus seetõttu talle ratastool tuua, mida ei tehtud. Seetõttu oli J.K. 40 minutit abitus seisundis ning see tekitas temas kannatusi, oli alandav ning põhjustas hingelisi üleelamisi. J.K. palus vanglal tuvastada isik, kes keeldus talle ratastooli andmast ning palus tekkinud olukord heastada ja kahju hüvitada. Tartu Vangla vastas J.K.i pöördumisele 22. mai 2019. a vastusega nr 2-3/3639-6, milles selgitas kahju hüvitamise nõude esitamise võimalikust, kui isik soovib 11. aprillil 2018 toimunu eest kahju hüvitist saada.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.J.K. esitas 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle Tartu Vangla tekitatud kahju, mis seisnes selles, et ta jäeti 11. aprillil 2018 jalutuskäigu ajal abitusse seisundisse, kuna talle ei toodud ratastooli. See tekitas kaebjale piinu.
3.Tartu Halduskohus tagastas 9. augusti 2019. a määrusega J.K. kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule

varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Määruses märkis halduskohus järgnevat. Halduskohus leidis, et kaebaja vanglale esitatud pöördumine ei olnud mitte selgitustaotlus, vaid kaebaja palus sellega hüvitada talle tekitatud kahju. Kuigi vangla vastas 22. mail 2019. a kaebaja pöördumisele ekslikult kui selgitustaotlusele, on kaebaja vaatamata sellele asjaolule kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Halduskohus ei pidanud aga kaebust lubatavaks põhjusel, et kaebaja on juba kohtule esitanud kaebuse, mis hõlmab ratastooli mittelubamisega tekitatud kahju hüvitamist ajavahemiku 28. september 2017 kuni 13. aprill 2018 eest. Kaebust menetletakse haldusasjana nr 3-19-107 ning seal esitatud kahju hüvitamise nõue hõlmab käesolevas kaebuses esitatud nõude. Kuna kahju hüvitamise nõude lahendamisel hindab kohus ka vastustaja käitumise õiguspärasust, ei ole iseseisvalt vaja hinnata vangla 22. mai 2019. a vastuse õigusvastasust.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.J.K. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 9. august 2019. a määruse tühistada. Tartu Halduskohtu menetluses olevas asjas nr 3-19-107 arutatakse üldiselt kaebajale ratastooli mittevõimaldamist 28. septembrist 2017 kuni 13. aprillini 2018. 11. aprillil 2018 toimunu on aga eraldi juhtum, sest kaebaja kannatused olid toona väga intensiivsed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Tartu Halduskohtu menetluses on kaebus haldusasjas nr 3-19-107. Halduskohus võttis nimetatud asjas kaebuse menetlusse 10. juuni 2019. a määrusega, millest nähtub, et kahju tekitati kaebajale väidetavalt sellega, et talle ei võimaldatud 28. septembrist 2017 kuni
13.aprillini 2018 ratastooli värskes õhus viibimiseks, kuigi arst oli 28. septembril 2017 määranud, et tugeva seljavalu tõttu saab ta vajadusel kasutada ratastooli. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise ning tervise kahjustamise tõttu.
7.Haldusasjas nr 3-19-107 esitatud kaebuses kirjeldab kaebaja ka 11. aprillil 2018 toimunud intsidenti. Kaebaja on sõnaselgelt väljendanud oma soovi, et juhtunu tõttu tekkinud kahju talle hüvitatakse. Kuna kaebaja on palunud hüvitada konkreetsel kuupäeval aset leidnud sündmuse tõttu tekkinud kahju haldusasjas, mis juba on kohtu menetluses ning halduskohus on kaebuse menetlusse võtnud perioodi osas, mis hõlmab käesolevas kaebuses nimetatud kuupäeva, ei vaja käesolevas asjas esitatud nõue lahendamist eraldi haldusasjana. Menetluses olevast kaebusest võib aru saada sedasi, et ratastooli andmata jätmisega tekitatud kahju nõutakse nii nende kordade eest, mil isik ei saanud ratastooli andmata jätmise tõttu üldse värkses õhus viibida kui ka 11. aprillil 2018 toimunu eest, mil ta küll sai õue, aga mil leidis aset terviserike, mille tõttu ta vajas ratastooli pääsemaks tagasi kambrisse. Väidetavalt on kaebajale kahju tekkinud sellega, et alandati tema inimväärikust ning kahjustati tervist. Ka 11. aprillil 2018 toimunu kohta on kaebaja väitnud, et ratastooli andmata jätmisega tekkinud situatsioonis tundis ta piinu ning tema eneseväärikust alandati. Ajaolu, et see sündmus võis kaebaja arusaama järgi olla intensiivsema riivega, ei tähenda, et see tuleks eraldada juba menetluses olevast haldusasjast. Ringkonnakohtu hinnangul võib asjade eraldi menetlemine olla menetlust pikendav ning ebaökonoomne. Kaebaja saab vajaduse korral veel enne asjas sisulise otsuse tegemist täiendada ja selgitada haldusasjas nr 3-19-107 esitatud nõuet seoses 11. aprillil 2018 ratastooli andmata jätmisega tekitatud kahju osas. Eelnevat arvesse võttes on halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastanud, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
8.Määruskaebuses on kaebaja esitanud taotluse riigi õigusabi määramiseks. Ringkonnakohus tõlgendab esitatud taotlust soovina saada riigi õigusabi korras esindaja määruskaebuse koostamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud taotluse rahuldamiseks ei ole alust. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 välistab riigi õigusabi andmise, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kuna ringkonnakohtule on juba esitatud määruskaebus, mis on ringkonnakohtule arusaadav, puudub vajadus määrata isikule määruskaebuse esitamiseks esindajat.
9.Lähtudes HKMS § 175 lg-st 3, mis sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida, tuleb käesolevas määruses selle avalikustamisel kaebaja nimi asendada initsiaalidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium