Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuli 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1698
Haldusasi
T.A.u kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.05.2018 korralduste nr 13-11/33262, 13-11/33263 ja 13-11/33264 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – T.A., esindaja advokaat Villy Lopman Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 28.08.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-18-1698 päeva jooksul korralduste saamise päevast arvates Soomes tasumata maksunõuded kogusummas 37 299,30 eurot. Korraldused sisaldasid sundtäitmise hoiatust ning neile oli lisatud nõudeid täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument.
MTA jättis 01.08.2018 vaideotsusega nr 6-1/4157-3 vaide rahuldamata, leides järgmist.
1) Korraldused ja neile lisatud ühtsed dokumendid vastavad MKS §-s 514 sisalduvatele nõuetele seonduvalt maksuvõla sissenõudmisega rahvusvahelise ametiabi korras ning MKS §-des 129 ja 46 sisalduvatele sundtäitmise hoiatust ja maksuhalduri haldusakte üldiselt reguleerivatele nõuetele. Täidetud on võla rahvusvahelise ametiabi korras sissenõudmise eeldused. Maksunõuete sissenõudmist rahvusvahelise ametiabi korras reguleeriva Nõukogu 16.03.2010 direktiivi 2010/24/EL art 18 lg-s 2 sätestatud tähtajad, mille möödudes ei ole liikmesriik kohustatud nõuete sissenõudmisel rahvusvahelist ametiabi andma, ei ole möödunud. Selle sätte kohaselt ei ole tähtaegade arvutamine seotud maksukohustuse tekkimise ajaga, vaid nõude maksetähtpäevaga. Riigikohus on selgitanud, et Eesti kohtul ei ole pädevust otsustada, kas rahvusvahelise ametiabi korras sundtäitmiseks esitatud maksunõue on aegunud või mitte (lahend 3-2-1-118-11, p 9). MTA-l puudus abitaotluse vastuvõtmisel ja korralduste andmisel kaalutlusõigus. 2) Taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi kohtutel ei ole pädevust kontrollida, kas nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument kuulub täitmisele. Ehkki avalikule korrale tuginedes on võimalik abi andmisest täielikult või osaliselt keelduda, on sellele tuginemine lubatud üksnes juhul, kui teises liikmesriigis tehtud otsuse tunnustamine või täitmisele pööramine kahjustaks lubamatult taotluse saanud riigi õiguskorda. Olukorras, kus kaebaja sisulised argumendid seonduvad MTA-le rahvusvahelise ametiabi korras esitatud sissenõudmistaotluses ja ühtses juriidilises dokumendis kajastatud maksunõude õiguspärasusega, mitte aga MTA korralduste ega rakendatud täitemeetmete õiguspärasusega, ei anna kaebaja väited teises liikmesriigis läbiviidud maksumenetluse õigusvastasusest alust keelduda vastava maksunõude täitmisest Eestis (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2016 otsus nr 3-16-1931, p 18). Vaide esitaja on tuginenud peaasjalikult sellistele argumentidele, mis seonduvad üksnes maksunõude õiguspärasusega (v.a direktiivist tulenevate tähtaegadega seonduv), mitte MTA korralduste ega rakendatud täitemeetmete õiguspärasusega.
3-18-1698 Seda kinnitab asjaolu, et Eesti Vabariigi Rahandusministeerium on asjaga seoses 27.08.2018 pöördunud Soome Vabariigi Rahandusministeeriumi poole. Tegemist on pretsedenditu olukorraga, kus Eesti Vabariigi Rahandusministeerium on leidnud, et juhtumi asjaolud on piisavalt selged ja tõsised, et Eesti Vabariigi poolne sekkumine on kohane ja vajalik. 2) Helsingi Halduskohtu 02.11.2017 otsuses on asutud järgmisele seisukohale: „See, et Eesti maksuameti ametnikud peavad isikut Eesti ja Soome vahelise topeltmaksustamise vältimise lepingu kohaselt Eestis elavaks isikuks, ei ole takistuseks sellele, et isikut peetakse ka Soomes üldise maksukohustusega isikuks /.../.“ See tähendab, et Soome maksuhaldur ja Soome kohtud on valesti kohaldanud Eesti ja Soome vahelist makslepingut. See on ilmselt ka põhjuseks, miks Rahandusministeerium pidas vajalikuks pöörduda Soome Vabariigi Rahandusministeeriumi poole. Soome eksimus tähendab, et Eesti maksuhalduri tegevus Soome maksuhalduri täitetoimingute läbiviimisel on vastuolus avaliku korraga. Ei saa olla mõistlikku vaidlust selle üle, kas kolmanda riigi maksude kogumine Eesti Vabariigi maksubaasist võiks riivata Eesti Vabariigi maksu-suveräänsust. Kolmandal riigil ei ole õigust maksustada Eesti maksuresidenti, kellel puudub kohustus tasuda vastavat maksu Soome riigile. Samuti on avaliku korraga vastuolus see, kui Soome Vabariik rikuks kahe riigi vahelist maksulepingut ja Eesti maksuhaldur oleks selle rikkumise täideviija. Üksnes asjaolust, et Soome kohtud ei ole tuvastanud maksumenetluses vastuolu Soome õigusega, ei saa teha järeldust, et maksumenetluse tulemusel tehtud maksuotsus on kooskõlas Eesti avaliku korraga. Soome kohtud ei hinda seda, kas Soome maksumenetluses on tagatud Eesti riigi õigustatud huvi, et Eesti residentide maksud laekuksid Eestisse. 3) Vaidlusalused korraldused tuleb tühistada, sest nende aluseks on Soome Vabariigi poolt Eesti residendile määratud tulumaks. Tegemist on sedavõrd olulise rahvusvahelise lepingu rikkumisega, et korralduste sundtäitmine rikuks Eesti avalikku korda. Vaidlustatud korraldustega rikutakse Eesti avalikku korda ehk Eesti Vabariigi maksu-suveräänsust, Eesti ja Soome vahelist maksulepingut (art 4 lg 2 p a) ning lõpuks ka kaebaja omandiõigust. Kaebaja maksuresidentsuse küsimuse lahendamise (väidetav) võimalikkus mingis muus menetluses ei muuda asjaolu, et korralduste täitmine riivab nii Eesti avalikku korda kui ka kaebaja põhiõigusi. Kaebaja seisukohti ebaõige residentsuse määramise osas ei ole arvesse võetud. Kaebaja õiguste kaitse mingis muus menetluses võib olla äärmiselt piiratud. 4) Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et MTA-l on võimalik keelduda abi andmisest teisele riigile (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2016 otsus nr 3-16-1931 ja Euroopa Kohtu otsused C-233/08, p 42 ja C-559/14, p 46). Määruse nr 44/2001 art 34 p 1 annab selge ja äratuntava aluse keelduda teise riigi abipalvest (vt ka C-233/08, p 42). Seda kinnitas üheselt ka Tallinna Ringkonnakohus 21.11.2016 määruse nr 3-16-1931 p-s 8. 5) Eesti Vabariigi maksubaasi haldamine on maksuhalduri ülesanne. Juba MKS kohaselt on maksuhalduril kohustus arvestada ka ise rutiinselt ja automaatselt erandlikke olukordi (vt MKS § 100, § 114; vt ka 3-3-1-67-09, p 171). Samuti on maksuhalduri ülesandeks kontrollida rahvusvahelise ametiabi nõude täitmise eelduste olemasolu (MKS § 514 ja MKS 13. ptk). Täpsemalt peavad maksuhalduri täitetoimingud olema seaduslikud. Selle nõude täitmine ei ole võimalik nö pimesi ja automatiseeritult. Seda asjaolu kinnitab ka käesolev juhtum (sh Rahandusministeeriumi 27.08.2018 pöördumine Soome Vabariigi poole) ning vastustaja vastuses sisalduv mööndus, mille kohaselt vastustaja möönab, et tegemist on praktikas harva esineva juhtumiga ja isegi käesoleva kirjutamise hetkel ei ole selgunud kaebaja maksuresidentsuse küsimus. Maksuhalduril on erandlikel asjaoludel nii praktiliselt kui õiguslikult võimalik arvestada erandlikke asjaolusid ning keelduda teise riigi abipalvest. On ebaõige väita, et kaebaja tõlgendus ei ole praktikas elluviidav.
3(6)
3-18-1698 6) Maksuhalduri poolt täidetav nõue on aegunud. Soome Vabariigi maksuhaldur on määranud kaebajale füüsilise isiku tulumaksu perioodil 2006 – 2012. a ja kinnisvara maksu 2015. a eest. Kõik maksotsused on Soome MTA väitel kaebajale kätte toimetatud hiljemalt 2013. a detsembris (v.a 2015. a nõue summas 176,96 eurot): 2013/10/28; 2013/12/30; 2013/12/30; 2013/10/28; 2015/03/09 (vt MTA korralduste lisa punktid 8). MKS § 115 lg 2 kohaselt on maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. Seega lõppesid 2013. a kätte toimetatud nõuete täitmise võimalused 01.01.2019. Seega on MTA poolt täidetavad (täpsemalt osas, mida pole varem täitmise käigus kaebaja pangakontolt juba maha võetud) nõuded tänaseks aegunud.
4(6)
3-18-1698 päevast arvates Soomes tasumata maksunõuded kogusummas 37 299,30 eurot, on õiguspärased haldusaktid. Kaebaja tugineb korralduste vaidlustamisel eelkõige asjaoludele, et Soome on valesti kohaldanud Eesti ja Soome vahelist maksulepingut ning vaidlustatud korralduste andmine MTA poolt ja nende sundtäitmine oli vastuolus Eesti avaliku korraga, sest kolmandal riigil ei ole õigust maksustada Eesti maksuresidenti, kellel puudub kohustus tasuda vastavat maksu Soome riigile. Kaebaja leiab, et korraldused tuleb tühistada, kuna nende aluseks on Soome Vabariigi poolt Eesti residendile määratud tulumaks, mis on kaebaja hinnangul sedavõrd oluline rahvusvahelise lepingu rikkumine, et korralduste sundtäitmine rikuks Eesti avalikku korda. Täiendavas seisukohas tõi kaebaja välja ka asjaolu, et maksuhalduri poolt täidetavad nõuded, v.a 2015. a nõue summas 176,96 eurot, on 01.01.2019 aegunud.
Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
3-18-1698 sissenõudmismenetluse algatamisel ja läbiviimisel hinnata täitedokumendi õiguspärasust ega seda, kas nõue on kehtiv ja täitmisele pööratav.
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.