Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Maarika Kuusk, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
25.07.2019, Tartu
Haldusasja number
3-18-1499
Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend
Peeter Jereti kaebus Tallinna Vangla mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 14.05.2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Peeter Jereti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja ‒ Peeter Jeret
vastu
Vastustaja.‒ Viru Vangla
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
tähtaega. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvatest. Seega on kahjust teadasaamise aeg kahju hüvitamise taotlemise tähtaegsuse hindamisel määrava tähtsusega. Sõnastus „sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvatest” näeb ette kahju hüvitamise taotlemise tähtaja maksimaalse ulatuse, muutmata seejuures lause esimeses pooles ettenähtud tingimust. Kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib see olla tähtaja ennistamise aluseks, kuid ei anna alust kolmeaastasest tähtajast pikema tähtaja kohaldamiseks. Halduskohus märkis vaidlustatud määruses, et kaebaja on 2014.-2018. aastatel aktiivselt osalenud halduskohtumenetlustes, samuti ei ole kaebaja kaebuses esitanud vastuväiteid seoses tema kahjunõude osaliselt läbi vaatamata jätmisega vangla poolt selle esitamise tähtaja rikkumise tõttu. Halduskohus leidis, et ilmselgelt puudus kaebajal nii objektiivne kui ka subjektiivne põhjus viivitada eelpoolnimetatud osas kahjunõude esitamisega. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses põhjendab kaebaja kolmeaastase tähtaja ületamist sellega, et ta kartis varem Tallinna Vangla repressioonide ohvriks sattumist. Kuivõrd kaebaja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist ja on varasemalt halduskohtumenetluses enda õigusi kaitsnud, siis ei anna kaebaja sellise sisuga vastuväited alust kaebuse osalise tagastamise tühistamiseks. Kaebaja vaidlustab kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel osas, mis puudutab kartseris viibimise ajal ajavahemikul 04.05.2015-31.12.2015 õppekirjanduse äravõtmist. Halduskohus on õigesti viidanud varasemale kaebajat puudutavale haldusasjale, kus Riigikohus leidis, et asjaolu, et kaebaja ei saanud kartseris viibimise ajal matemaatikaõpikuid iseseisvaks õppimiseks kasutada, ei tekitanud talle varalist kahju ega ka sellist mittevaralist kahju, mis tuleks RVastS § 9 lg 1 alusel rahas hüvitada (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.02.2017. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-16, p 8.2). Halduskohus leidis, et kartseris olemise ajaks õppekirjanduse äravõtmise näol on tegemist kaebaja õiguse väheintensiivse riivega. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.