Dohod OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 12. veebruari 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/037808-32 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Dohod OÜ, registrikood 12273826, volitatud esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o kuni. 12. augustini 2019. a. Tartu Ringkonnakohus võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui pooled ei taotle kohtuistungit.
Asjaolud, menetluse käik
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 06.09.2016. a ja 10.01.2017. a korralduste alusel kontrolliti Dohod OÜ 2016. a juuni–augusti käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Tuginedes MTA 04.12.2017. a kontrollaktile nr 12.2-3/037808-28 vähendati MTA 12.02.2018. a maksuotsusega nr 12.2-3/037808-32 (tl 5–8) Dohod OÜ maksukohustust 1773,85 euro võrra. Maksuotsus anti kokkuvõtlikult järgmistel asjaoludel. Maksuotsusega vähendati kontrollitud perioodi sisendkäibemaksu kokku 104 788,47 euro võrra, 20% määraga maksustatavat käivet kokku 639 373,99 euro võrra ning 20% määraga maksustatavalt käibelt arvestatavat käibemaksu kokku 106 562,32 euro võrra. Sisendkäibemaksu ja maksustava käibe vähendamise tagajärjel vähenes kontrollperioodi käibemaksukohustus kokku 1773,85 euro võrra ja tekkis samas suuruses enammakse. Kaebaja oli kajastanud 2016. a juuni–augusti raamatupidamis- ja maksuarvestuses suhkru ja keskmise tihedusega puitkiudplaatide (MDF plaatide) soetamist FZN Resell OÜ-lt (kokku vastavalt 481 273,18 euro ja 147 457,67 euro eest, sh käibemaks kokku 104 788,47 eurot) ning samade kaupade edasimüüki VMV Trade OÜ-le (suhkru ja MDF plaatide müük summas 412 691,67 eurot, sh käibemaks 82 538,32 eurot) ning Trialpoint OÜ-le (tammespoonist MDF plaatide müük summas 120 120 eurot, sh käibemaks 24 024 eurot. Maksuotsuse kohaselt nimetatud kaubad tegelikult äriühingute vahel ei liikunud ning nii ostu- kui müügitehingutel puudus majanduslik sisu. Tegemist oli näilike tehingutega MKS § 83 lg 4 mõttes. Kaebaja
osales teadlikult maksupettuses, kus tekitati näilikud tehinguahelad ja esitati fiktiivseid arveid, et alusetu sisendkäibemaksu abil vähendada VMV Trade OÜ ja Trialpoint OÜ käibemaksukohustust. Maksuotsuse kohaselt ei olnud kaebaja majandustegevuse andmed usaldusväärsed. Kaebajal puudusid tehingute tegemiseks vajalikud rahalised vahendid. Tehinguid finantseerisid tegelikkuses arvelduskonto väljavõtete kohaselt VMV Trade OÜ ja Trialpoint OÜ. Kaebajal puudusid eeldused tehingute tegemiseks töötajate, ladude jmt näol. Kaebajal puudus suhkru käitlemise õiguspärasuse eelduseks olev Veterinaar- ja Toiduameti registreering. Maksumenetluses ei esitatud veenvaid tõendeid kaebajal ja talle väidetavalt kaupu müünud FZN Resell OÜ-l kaupade olemasolust. Samuti tõendeid kaupade olemasolust, mida kaebaja oleks saanud edasi müüa VMV Trade OÜ-le ja Trialpoint OÜ-le. Paralleelselt maksumenetlusega toimunud kriminaalmenetluses nr 16930000156 on FZN Resell OÜ, Dohod OÜ ja VMV Trade OÜ vaheliste tehingute toimumine samuti kahtluse alla seatud. Maksuotsuse kohaselt ei osanud kaebaja veenvalt ja vastuoludeta selgitada, kuidas tehingud, sh kaupade transport, toimusid. Puudusid dokumendid kaupade müüjalt transportimise ning kaupade üleandmise-vastuvõtmise kohta. Maksuotsuses loeti kaebaja seletused vastuolus olevaks tehingu dokumentidega ning väidetavate ostjate VMV Trade OÜ ja Trialpoint OÜ ja müüja FZN Resell OÜ seletustega. Samuti hinnati väidetavate ostjate seletused tehingute osas üldsõnalisteks, väheveenvateks ja vastuolulisteks.
2.Dohod OÜ esitatud vaie maksuotsusele jäeti MTA 11.04.2018. a vaideotsusega nr 61/4037-2 (tl 9–13) rahuldamata.
3.Dohod OÜ esitas 10.05.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse koos kaebuse kohtu poolt käiguta jätmise järgse parandusega (tl 1–4, 19, 21–22) MTA 12.02.2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/037808-32 tühistamiseks. Kaebaja nõue
4.Kaebaja ei nõustu vastustaja poolt maksuotsuses faktilistele asjaoludele antud hinnangutega.
tuvastatud asjas tähtsust omavatele
5.MTA on kaebaja eriarvamusega tõendina esitatud kirjavahetust tõlgendanud vääralt, järeldades, et kirjavahetus ei tõenda tavapärast äritegevust, vaid ettekavatsetud maksupettust.
6.Kaebaja ei nõustu MTA järeldustega maksupettuses osalemise kohta. MTA on alusetult jätnud ei arvestanud olulises ulatuses Dohod OÜ poolt esitatud tõenditega ja seisukohtadega. Kaebaja ei ole Maksu-ja Tolliameti otsusega nõus. Sisuliselt lähtus haldusorgan otsuse tegemisel lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekkivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Vaidlustatud maksuotsus ei ole kohane, sest otsuses on tehtud tõendamata ja lubamatud järeldused kaebuse esitaja osalemise kohta maksupettuses, kusjuures osalemine oli väidetavalt tahtlik. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Haldusmenetluses isiku süüdistamine maksupettuses ei ole õiguse üldpõhimõtetega kooskõlas. Tõendamata ja paljasõnaliste järeldusteta maksuotsus ei oleks õiguspärane ja põhjendatud. MTA järeldused on vastuolus tegelikkusega. Vastustaja ei ole põhjendamatult arvestanud Trialpoint OÜ juhatuse liige Dimitri Podgornõi, OÜ Bregvald juhatuse liige Andrei Mironov ning Aleksandr Filippov seletustega, kuid Denis Mirskovi ütlustega arvestas. Mõned ebaolulised erinevused seletuses on inimlik ja arusaadav nähtus. Nemad, vähemalt mäletavad midagi. Seega nende seletused on usaldusväärsed ja adekvaatsed. Kuidas saab arvestada ja tugineda Denis Mirskov ütlustele, kui tema ei tea, kas ta on allkirjastanud lepingu paberkandjal või digitaalselt. Ta ei mäleta, mis dokumente ta võis
digitaalselt allkirjastada. Denis Mirskovi probleemid mäluga ei tohiks olla Dohod OÜ probleem. Ei ole selge MTA järeldus Denis Mirskovi ja Dohod OÜ suhete kohta ei ole tõesed. Asja juures on leping nr 15, mis oli allkirjastatud 02.06.2016. a Denis Mirskovi poolt. Arusaamatu on ka järeldus, et kirjavahetus ei ole toimunud Denis Mirskovi ja Aleksandr Filippovi vahel. Dohod OÜ leiab, et otsuse järeldused ei ole õiglased ja on vastuolus tegeliku olukorraga ning ühekülgsed. Otsus ei ole objektiivne. Dohod OÜ seisukohad on jäänud tähelepanuta ja arvestamata. Vastuvõetav ei ole subjektiivse järelduse tegemine, nagu tegemist on ettekavatsetud maksupettusega või, et Dohod OÜ aitas teadlikult kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele või, et Dohod OÜ osales maksupettuses ja tema oli sellest teadlik. Dohod OÜ viga seisneb selles, et sõlmis tehingu ebausaldusväärse isikuga, millest Dohod OÜ sai teada MTA kaudu. Vastustaja vastuväited
7.Vastustaja leiab, et maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus maksuotsuse tühistamiseks. Käibemaksuseaduse (KMS) § 24, § 29 lg 3 p 1 ja § 37 tulenevalt on sisendkäibemaksuna lubatud maha arvata üksnes selline käibemaks, mille kohta on olemas nõuetekohane arve ning mahaarvamise õiguse tekkimiseks peavad arvel märgitud majandustehingud ka tegelikkuses ja arvetel näidatud poolte vahel aset leidma. Kui menetluse käigus selgub, et raamatupidamis- ja maksuarvestuses näidatud tehinguid (sh nii ostu- kui müügitehinguid) tegelikult ei toimunud, tuleb vastavalt korrigeerida käibemaksukohustust. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Dohod OÜ 2016. a juuni kuni augusti raamatupidamis- ja maksuarvestuses näidatud suhkru ja MDF plaatide soetamine FZN Resell OÜ-lt ning samade kaupade (edasi)müük VMV Trade OÜ-le (suhkru ja MDF plaadid) ning Trialpoint OÜ-le tammespoonist MDF plaadid) olid näilikud tehingud MKS § 83 lg 4 mõistes ning seetõttu ei kuulu kaebaja sisendkäibemaksu- ja käibemaksuarvestuses kajastamisele. Nii maksumenetluse kui kriminaalasja nr 16930000156 käigus kogutud tõendid osundavad üheselt ja selgelt näilike tehingute ja fiktiivsete arvete vormistamisele, eesmärgiga tekitada lõppkokkuvõttes VMV Trade OÜ-le ja Trialpoint OÜ-le maksueelis, suurendades nende sisendkäibemaksu ja vähendades seeläbi nende käibemaksukohustust
8.Dohod OÜ osales maksupettustes, kus VMV Trade OÜ-le ja Trialpoint OÜ-le maksueelise saamiseks (nende käibemaksukohustuse vähendamiseks) tekitati näilikud tehinguahelad ja esitati nö varifirmade nimelt fiktiivseid arveid. Maksu- ja kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid osundavad sellele, et kaebaja oli näiliku tehinguahela üheks lüliks ja osales selles teadlikult, mitte pelgalt hoolsuskohustust ebapiisavalt järginud ohvrina, nagu väidab kaebaja. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane ja piisavalt motiveeritud. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral just maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja esitanud veenvaid põhjendusi (rääkimata tõenditest), mis tehingute toimumist kaebaja ning FZN Resell OÜ, VMV Trade OÜ ja Trialpoint OÜ vahel kinnitaks või vähemalt kaebajapoolse maksupettuses osalemise kahtluse ümber lükkaks Kohtu seisukoht
9.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kohus ei nõustu tõendikogumi alusel kaebaja väitega, et vastustaja otsus tuleks tühistada motiivil, et õiguspäraselt ei ole teostatud kaalutlusõigust. Maksuotsus ei saa tühistamisele kuuluda kui diskretsiooniveaga haldusakt, sest maksuotsus antakse seaduse, mitte aga
kaalutlusõiguse alusel. Kohus märgib vastuseks kaebaja väitele, et asjas tuvastamist leidnud faktilised asjaolud vastavad maksuotsuses kohaldatud õiguslikele asjaoludele.
10.Kohus nõustub pooltega, et käesolev vaidlus põhineb poolte vahelise tõendamiskoormuse jaotumisel ja kaebaja poolt kaebuses nimetatud asjaoludest ei järeldu, et kaebajale on vaidlustatud maksuotsusega maksusumma määratud valesti. Halduskohus leiab kokkuvõtlikult, et kaebaja ja vastustaja poolt maksumenetluses tunnistajate seletuste põhjal tehtud lahknevad järeldused tehingute toimumisele, ei anna iseenesest alust pidada maksumenetluses üle kuulatud isikute seletusi mitmeti mõistetavateks või vastuolulisteks.
11.Maksuotsuse põhineb vastustaja kahtlusel, et kaebaja osales maksupettuses, mille käigus tekitati näilikud tehinguahelad ning esitati variühingu (FZN Resell OÜ) nimelt võltsarveid, mille alusel oli sisendkäibemaksu maha arvamine alusetu (KMS § 29 lg 1 ja lg 3), § 31 lg 1 ja MKS § 83 lg 4). Kaebaja, kui üks nimetatud tehinguahelas osalenud äriühing, väljastas väidetavalt tehingupartnerilt soetatud kauba järgmistele tehinguahelas osalenud äriühingutele (VMV Trade OÜ ja Trialpoint OÜ). Vastustaja maksustas nimetatud tehingud 20%-lise määraga ja vähendas samas määras kaebaja maksustavat käivet (MKS § 29 lg 1 ja lg 2, MKS § 83 lg 4). Halduskohtu hinnangul on vastustaja kahtluse puhul tegemist põhjendatud kahtlusega. 12.Sisendkäibemaksu maha arvamise lubatavuse materiaalseks eelduseks on see, et on olemas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus kauba olemasolu näol. Materiaalse eeldusena käsitletakse mh seda, et tehing ei ole näilik. Tehing ei tohi olla tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Ostjal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, kui on olemas maksustatav käive. Kaup peab olema tegelikult müüdud või teenust tegelikult osutatud. Vastupidisel juhul ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise sisuline eeldus täidetud ( vt nt RKHKo 3-3-1-30-15). Maksuotsuse faktiliseks aluseks (RKHKo 3-3-1-27-14, 3-3-1-38-12, 33-1-77-16) analoogselt käesoleva vaidlusega, võib olla kas asjaolu, et isik on seotud maksupettusega, või asjaolu, et ta teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga, samuti järeldus, et ta pidi seda teadma. Vastustaja poolt käesolevas asjas kasutatud mõiste fiktiivne arve asemel on kohtupraktikas õigemaks peetud terminit võltsarve ja vajadusel tehingu kohta näilik tehing kasutamist (seda on vastustaja ka teinud). Kohtupraktikas õigeks peetust osaliselt erinevate terminite kasutamine vaidlustatud maksuotsuses ei muuda vaidlusalust maksuotsust aga õigusvastaseks. Eristamist on vajalikuks peetud põhjusel, et oleks arusaadav, kas maksuotsuses peetakse silmas sellist näilikku tehingut, millega varjatakse teist tehingut või mitte (RKHKo 3-3-1-23-12, p 17, 3-31-81-12, p 16). Seda põhimõtete maksuotsus ei eira. Käesoleval juhul vastustaja poolt kaebaja tegevuse kvalifitseerimisel kohaldatud nn teadis olukorda, saab maksude tasumisest kõrvalehoidmise aspektist käsitleda ka Euroopa Kohtu praktika järgi kuritarvitusena (vt RKHKo 3-12-1360, p 29). Nagu seda on vastustaja teinud ka käesolevas maksuotsuses, peab tuvastatavate asjaolude näol olema tegemist maksudest kõrvalehoidumisega ja kõiki maksuhalduri kindlaks tehtud objektiivseid asjaolusid arvesse võttes peab olema tuvastatud, et maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et mahaarvamise õiguse aluseks olnud tehinguga seoses hoiduti maksu tasumisest (RKHKo 3-31-81-12, p 15). Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes osaleb maksupettuses. Seega sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on välistatud siis, kui lisaks maksudest kõrvalehoidumisele on tõendatud ka see, et maksukohustuslane teadis, et seda tehti. Kui ostja on võtnud maksupettusest osa, tuleb ta lugeda pahauskseks (RKHKo 3-3-1-18-10, p 15). Kohus nõustub vastustajaga, et teiste isikute poolt kaebaja asemel väidetavalt soetatud kauba eest tasumise tõendatus, viitab üheselt kaebaja pahausksusele, sest taolises käitumises puudub muu
majanduslik loogika, kui maksudest kõrvalehoidumise eesmärk. Samuti ei ole muuga selgitatav sedavõrd mitme lüliga tehinguahela konstrueerimise majanduslik eesmärk, seda olukorras, kus kaebajal puudus majanduslik võimekus tehinguahelas tegelikuks osalemiseks. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. Sellisel juhul ei pea maksuhaldur tuvastama nö erilist sidet ostja ja müüja vahel näiteks selle näol, et müüjad olid ostja kontrolli või juhtimise all või et müüja seaduslikul esindajal on perekondlikud, töövõi muud sarnased suhted müüjate esindusõiguslike isikutega. (RKHKo 3-3-1-32-09) Kui isik võtab osa maksupettusest, siis järelikult on täidetud ka nn teadis kriteerium (3-3-1810, p 12). Maksupettusest osavõtt ei eelda, et sellest on saadud kasu või hüvesid. Nn teadis kriteeriumi kogumit on võimalik mh tõendada kaudsete tõenditega (RKHKo 3-3-1-27-14 p18, 3-3-1-18-10, p 15).
13.Seonduvalt käesoleva kaasusega märgib halduskohus vastuseks kaebajale, et KMS § 31 lõikele 1 arvestatakse maksustamisel ka maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lõiget 4, mis reguleerib näiliku tehingu maksustamist ja MKS § 84, mis reguleerib maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehingu maksustamist. MKS § 83 lõige 4 ja § 84 mõjutavad maksukohustust sisuliselt. MKS § 83 lg 4 kohaselt ei saa võtta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Näiliku tehingu kui määratlemata õigusmõistet on tõlgendatud eraõigusest tulenevatel tunnustel (RKHKo 3-15-1303/37, RKÜko 3-2-1-82-14, p 34). Nimelt MKS § 83 lg 4 kohane näilik tehing on õiguslikus mõttes sarnane tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohase näiliku tehinguga, mis on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohtupraktikas on valitsevaks seisukoht, et kui maksuhaldur on maksuotsuses tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (nt RKHKo 3-3-1-73.10, p 13). Niisuguse kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga toimunud (RKHKo 3-3-1-74-09, p 10).
14.Nagu eelpool osundatud, ei ole kaebaja versiooni kohaselt vastustaja põhjendamatult arvestanud Trialpoint OÜ juhatuse liikme Dimitri Podgornõi, OÜ Bregvald juhatuse liikme Andrei Mironovi ning Aleksandr Filippov seletustega, kuid on alusetult tuginenud Denis Mirskovi ütlustele. Kaebaja leiab, et tema nimetatud tunnistajad vähemalt mäletavad midagi, mille tõttu on nende seletused usaldusväärsed ja adekvaatsed. Denis Mirskov ütlustele ei saa tugineda, kuna ta ei tea isegi, kas ta on lepingu allkirjastanud paberkandjal või digitaalselt ja ei mäleta, mis dokumente ta võis digitaalselt allkirjastada. D. Mirskovi probleem mäluga ei tohiks olla kaebaja probleem. D. Mirskovi ütlused kummutab 02.06.2016. a leping, nr 15, mille on D. Mirskov allkirjastanud. Ka kirjavahetus toimus D. Mirskovi ja Aleksandr Filippovi vahel.
15.KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks ning KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha KMS § 37 nõuete kohase arve alusel.
16.Vastustaja tugineb osundatud sätteid maksuotsuses kohaldades põhimõttele, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene pahausksele isikule, kes osales maksupettuses ja teadis, et arvel näidatud isik tegelikult kauba müüjaks ei ole.
17.Kohus on seisukohal, et kaebaja nimetatud tõendid ei kummuta maksuotsuses toodud vastustaja käsitlust. Vastustaja on tõendanud kaebaja pahausksuse. Kaebuses kaebaja nimetatud tõendid ei kummuta kohtu hinnangul vastustaja õiget järeldust, et tõendite kogum tõendab üheselt, et kaebajal puudus kõnealustes tehingutes iseseisev majandustegevus ja tehingute toimumine visandatud kujul ei ole eluliselt usustav. Samuti ei ole tõendatud ega kaebuses ümberlükatud vastustaja õiget järeldust, et kaebajal ei ole olnud tehingute tegemiseks vajalikke rahalisi vahendeid. Kaebaja ei tõenda kaebuses ladude, töötajate jm taoliste asjaolude esinemist, mis oleksid saanud anda talle elulise eelduse majandustegevuseks. Kaebaja ja FZN Resell OÜ arvelduskontode väljavõtetega on vastustaja tõendanud, et kaebaja nimetatud tehinguid on faktiliselt finantseerinud VMV Trade OÜ ja Trialpoint OÜ. Asjaolu, et FZN Resell OÜ arvelduskonto väljavõttele ei ole kaebajal ligipääsu, ei muuda seda kui tõendit lubamatuks. Nimelt tõendavad arvelduskontod, et need kujundatud tehinguahela kohased müüjad tasusid kaebajale kauba eest enne, kui kaebaja kujundatud tehinguahela kohase kauba ostjana tasus kujundatud tehinguahela kohasele kauba müüjale FZN Resell OÜ-le. Vastustaja on kaebaja seadusliku esindaja A. Filippovi poolt kriminaalasjas nr 16930000156 15.05.2017. a antud ütluste alusel tuvastanud isikliku seose A. Filippovi ja Maksim Vassiljevi vahel, kuna A. Filippov oma ütlustes tunnistab pikaajalist isiklikku tutvust VMV Trade OÜ juhatuse liikme Maksim Vassiljeviga. Vastustaja on 05.06.2019. a kohut teavitanud, et eelpool nimetatud kriminaalasjas on menetlusalusteks isikuks teiste hulgas M. Vassiljev (tl 38). Kohus märgib siinkohal vastuseks kaebajale, et seadus lubab vastustajal kriminaalasjas kogutud tõenditele tugineda. Tegemist ei ole jälitustegevusega kogutud tõenditega. Sama asjaolu on tõendatud ka maksumenetluse toimiku materjalidega, mille hulgas on kohtule esitatud Maksim Vassiljevi 19.09.2016. a seletus vastustajale. Vastustaja on maksuotsuses seega kohtu hinnangul õigesti tuvastanud, et nende kahe isiku isiklik seos viitab sellele, et VMV Trade OÜ-l oli reaalne võimalus Dohod OÜ-d maksupettuse ahelas ühe lülina kasutada. Taolise isikliku seoses tähendust on oluliseks peetud mh eelpool viidatud kohtupraktikas. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid ega omapoolseid tõendeid, mis annavad aluse tehingute näiliseks pidamisele, s.o seoses tehingute tegemiseks väidetavalt kasutatud transpordi, kauba päritolu, ladustamise, hinnastamise jmt oluliste asjaolude kohta, mille tähendust on vastustaja üksikasjalikult kajastanud maksutoimikus oleva kontrollakti p-des 1.1.1.3-1.1.1.5, 1.1.1.7, 1.1.1.8, 1.2.1.2, 1.2.1.4.
18.Kaebuse kohaselt on vastustaja jätnud kaebaja arvates alusetult kaebaja süüd välistavate tõenditega arvestamata. Kohtule ei ole kaebaja väite põhjendatus äratuntav. Selge on see, et kaebajal ja vastustajal, kui vastandlikel seisukohtadel olevatel pooltel, on tõendikogumiga tõendatusse erinev seisukoht, mida sai ka eelpool käitletud. Keskmiselt ümbrust tajuvale isikule on selge, et olukorras, kus maksuhaldur on veendunud maksude optimeerimise muutmises õigusvastaseks, peab ta vajalikuks tema käsutuses olevate õigusinstrumentidega sekkuda, milleks ongi käesoleval juhul kaebaja poolt vaidlustatud maksuotsus. Vastustaja on maksuotsuses ja kontrollaktis seetõttu arusaadavalt keskendunud eelkõige kaebaja süüd kinnitavatele tõenditele, mis on ka tema ülesandeks. Kaebaja omakorda osundab tõenditele, mis peaksid tema süü välistama. Nagu eelpool osundatud, ei ole kaebaja ja temaga seotud füüsilised isikud vastustaja osundatud kriminaalasjas menetlusalusteks isikuteks (tl 38). Kriminaalmenetlus keskendub vastustaja andmetel VMV Trade OÜ, M. Vassiljevi, Aleksandr Kondratjuki ja Nikita Štšterbakovi süüküsimusele.
19.Vastuseks kaebuse arutlusele kaebaja süü ümberlükkamisest kaebaja nimetatud tunnistajate ütlustega märgib kohus, et ilmselt ei saa praeguseks vaidlust olla selle üle, et kohtupraktika on
tahtluse küsimuses muutunud. Riigikohtu varasema praktika kohaselt kinnitasid isiku teadmist, et tegemist pole tegeliku müüjaga, ainult tõendid, et isikule oli see asjaolu saanud teatavaks või ta osales maksupettuses (RKHKo 3-3-1-18-10, p 12). Olukorras, kus puuduvad otsesed tõendid, et ostja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga, kuid kaudsed tõendid ja asjaolud kogumis seda siiski näitavad, on võimalik teha järeldus, et ostja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga (RKHKo 3-3-1-27-14, p 18). Riigikohtu hilisemates lahendites väljendatud seisukoha järgi on kaebaja vastamist nn teadis kriteeriumile võimalik tõendada ka kaudsete tõenditega. Kaudsete tõenditega on võimalik tõendada asjaolu esinemist, mille põhjal järeldada maksukohustuslase teadlikkust sellest, et arve esitaja pole tegelik tehingupartner. Kaudne tõend ei kajasta küll kohtumenetluses uurimise all oleva juhtumi faktilist asjaolu ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik asjas tähtsa faktilise asjaolu esinemist või puudumist järeldada (RKHKo 3-12-1360, p 17.4; ja RKHK 21.11.2018. a otsus samas asjas, p 29). Halduskohus möönab, et Riigikohus välistas ostja teadmise tuvastamisel tuginemise asjaoludele, mis ei näita otseselt ega kaudselt ostja tegelikku teadmist, vaid üksnes hoolsuskohustuse rikkumist (RKHK(2018.a)o 3-12-1360, p 17.4).
20.Kohus ei näe võimalust kaebajaga nõustumiseks, et FZN Resell OÜ e-posti aadressiga seonduv ja Dimitri Podgornõi, Andrei Mironovi ja Aleksandr Filippovi ütlused kummutavad Denis Mirskovi ütlustega tõendatu. Kohus leiab, et kaebaja ja maksuhalduri poolt tunnistajate seletuste põhjal tehtud lahknevad järeldused tehingute toimumisele ei anna iseenesest alust pidada maksumenetluses üle kuulatud isikute seletusi mitmeti mõistetavateks või vastuolulisteks. Esmalt märgib kohus vastuseks kaebajale, et kaebus on sedavõrd üldsõnaline, et sellest ei saa tõsikindlalt järeldada maksuotsuses asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude väära tuvastamist. Kohtule ei ole küll poolte poolt tõendina esitatud kaebaja vaiet, kuid vaideotsusest (tl 9p–10) nähtuvalt, kus on vaide taotlust ja põhjendust resümeeritud, kordab kaebus sisuliselt vaiet.
21.Kohtu hinnangul on vastustaja asjakohaselt ja põhjendatult maksuotsuses analüüsinud ja tuginenud D. Mirskovi ütlustele, sest kaebaja poolt vastustajale esitatud tõendite ja kaebajale kauba müümise versiooni kohaselt oli just FZN Resell OÜ, mille juhatuse liikmeks on tunnistaja, kaebajale maksuhalduris kahtlust tekitanud müügiarvete väljastanud isikuks. See ei tähenda aga, et vastustaja ei oleks hinnanud ja arvestanud kaebaja nimetatud tunnistajate ütlusi. Kaebaja seadusliku esindaja Aleksandr Filippovi, Trialpoint OÜ juhatuse liikme Dmitri Podgornõi ja OÜ Bregvald, kes väidetavalt ladustas Trialpoint OÜ-le müüdud MDF plaate, juhatuse liikme Andrei Mironovi ja VMV Trade OÜ seadusliku esindaja Maksim Vassiljevi seletustena vormistatud ütlusi on vastustaja analüüsinud ja hinnanud maksuotsuse lisaks olevas kontrollaktis, eriti selle 1.1.1.3, 1.1.1.4, 1.2.1.2 ja 1.2.1.2. Kohtule ei ole tõendikogumit hinnates äratuntav kaebaja üldsõnalise väite põhjendatus, et vastustaja on mõningad teisejärgulised erinevused ütlustes lugenud põhjendamatult olulisteks vasturääkivusteks tehingute tegemise olulistes asjaoludes ning seadnud seetõttu tehingute toimumise põhjendamatult kahtluse alla. Kaebaja poolt nimetamata tunnistaja Kalev Saarna ütluste alusel on vastustaja õigesti kindlaks teinud, et OÜ Bregvald laos kontrollperioodil 2016. a juunist augustini kaebaja versiooni kohast teiste ettevõtete kaupa ei ladustatud. Vastustaja on maksuotsuse p-s 3.2. üheselt arusaadavalt põhjendanud, miks viitab väär nimekuju FZN Resell OÜ e-postiaadressis kaudselt taas kaebaja poolt oluliseks peetud lepingute formaalsusele ja tehingute näilikkusele, olukorras, kus tehingute toimumine on kaebaja versiooni kohaselt tõendatud just müügilepingutega nr 15 ja 16. Vastustaja on maksuotsuses ja kontrollaktis osundanud ka muudele asjaoludele, mis kogumis muu tuvastatuga vähendab tugevasti elulist usutavust, et kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud e-kirjavahetust peeti siiski tegelikult ja heauskselt FZN Resell OÜ-ga ja Denis Mirskoviga. Vähetähtsaks ei saa pidada vastustaja tuvastatut, et lisaks e-postiaadressi nimeküsimusele ei ole FZN Resell OÜ kolmanda isikuna maksuhaldurile üldse mingeid tõendeid esitanud ja vastustaja on tuvastanud, et sellel äriühingul puudus reaalne majandustegevus, mis nähtub mh ka D. Mirskovi ütlustest. Kuna kaebaja ei ole
eluliselt usutavalt tõendanud suhkru ja MDF plaatide ostmist FZN Resell OÜ-lt, või maksumenetluses tuvastamata isikult, siis ei saanud kaebajal olla võimalik neid kaupu edasi müüa VMV Trade OÜ-le ja Trialpoint OÜ-le. Nimetatud faktilised asjaolud andsid vastustajale aga õigusliku aluse lisaks sisendkäibemaksu korrigeerimisele ka kaebaja käibe ja käibemaksukohustuse vähendamiseks, mille õiguspärasust aga kaebaja kaebusega vaidlustab.
22.Kuna vastustaja on usaldusväärselt tõendanud tegelikkuses ostetava ja müüdava kauba puudumise, ei saa kaebajat eelpool viidatud kohtupraktikas kinnistunud seisukohtade järgi käsitleda maksuõigussuhtes riigiga heausksena ja käsitleda toimunut mitteteadlikult toimunuks. Seega loeb kohus tõendatuks asjaolud eelpool käsitlemist leidnud nn teadis kriteeriumis täidetusest. Toimumata tehingute kajastamine maksudeklaratsioonis saab ja on iseloomult üldjuhul üksnes tahtlik tegu. Maksupettusele on omane konspiratiivsus, mis raskendab arusaadavalt vastustajal otseste tõendite kogumist. Kuna vastustaja on tõendanud põhjendatud kahtluse kaebaja osalemisest maksupettuses, siis puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Asjaolu, et kaebaja maksupettuses osalemise määr ei vasta süüteo tunnustele, ei muuda maksuotsust kaebaja õigusi rikkuvaks ja ei anna samuti alust maksuotsuse tühistamiseks. 23.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb kaebus rahuldamata. 24.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, jäävad poolt menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1)
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.