Ilotrükk OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.09.2018 korralduse nr 13-2.3/3700 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks täita jõustunud kohtuotsuseid
Menetlusosalised
Kaebaja – Ilotrükk OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Ilotrükk OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata Ilotrükk OÜ taotlus Maksu- ja Tolliametile rahatrahvi määramiseks.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.08.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-18-1982 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ilotrükk OÜ esitas 15.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti (MTA) 29.04.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/016469-9 tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-1249).
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.02.2017 otsusega haldusasjas nr 3-15-1249 Ilotrükk OÜ kaebuse täielikult ning mõistis MTA-lt Ilotrükk OÜ kasuks välja menetluskulud 1974,60 eurot.
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.02.2018 otsusega haldusasjas nr 3-15-1249 MTA apellatsioonkaebuse rahuldamata, Tallinna Halduskohtu 16.02.2017 otsuse muutmata ning mõistis MTA-lt Ilotrükk OÜ kasuks välja menetluskulud 831,60 eurot.
4.Riigikohus keeldus 10.09.2018 määrusega asjas nr 3-15-1249 MTA kassatsioonkaebust menetlusse võtmast.
5.Ilotrükk OÜ esitas 11.09.2018 MTA-le taotluse halduskohtu 16.02.2017 ja ringkonnakohtu 22.02.2018 kohtuotsustega väljamõistetud menetluskulude, kokku summas 2806,20 eurot (s.o 1974,60 + 831,60 eurot), maksmiseks OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co pangakontole.
6.MTA arestis 18.09.2018 korraldusega nr 13-2.3/3700 Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) poolt Ilotrükk OÜ-le tehtavast väljamaksest 2806,20 eurot ning kohustas RTK-d kandma 16.02.2017 kohtuotsuse alusel Ilotrükk OÜ kasuks välja mõistetud 1974,60 eurot ja 22.08.2018 kohtuotsuse alusel Ilotrükk OÜ kasuks välja mõistetud 831,60 eurot Ilotrükk OÜ maksuvõla katteks MTA pangakontole. Korralduses on selgitatud, et maksuhaldur kohustas Ilotrükk OÜ-d 17.02.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/020757-17 tasuma maksuvõlg 30 päeva jooksul alates maksuotsuse kättesaamisest ning 18.09.2018 seisuga on maksuotsuse järgi tasumata 46 454,15 eurot. Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla (maksukorralduse seaduse (MKS) § 128 lg 1) ning maksuhalduril on õigus pöörata sissenõue rahalistele õigustele MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). Sissenõude pööramiseks nõudele arestib maksuhaldur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse maksuhalduri kasuks (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 ja § 118 lg 1).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Ilotrükk OÜ esitas 17.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 18.09.2018 korralduse tühistamiseks ning MTA kohustamiseks täita jõustunud kohtuotsuseid. 1) Vaidlustatud korraldus on õigusvastane, sest MTA on ilma õigusliku aluseta arestinud summad, mida ta on kohustatud kaebajale tasuma, hoides sel viisil jõustunud kohtuotsuste täitmisest kõrvale. Korraldus rikub Ilotrükk OÜ Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust, kuna korralduse tõttu ei saa Ilotrükk OÜ kasutada jõustunud kohtulahendiga asjas nr 3-15-1249 välja mõistetud menetluskulusid. 2) Korraldus sisaldab lubamatuid täitmistoiminguid. Maksuhaldur on korraldusega arestinud iseenda kohustusi ja on kohustanud RTK-d ehk iseennast tasuma MTA ehk iseenda poolt võlgnetava summa MTA-le ehk iseendale. Selline arestimine ei ole MKS § 130 lg 1 p 3 ega TMS §-de 111 ja 118 kohaselt võimalik ning seega on MTA ületanud talle oma nõuete 2(6)
3-18-1982 sundtäitmiseks antud pädevust. Viidatud sätete kohaselt saab arestida üksnes kolmandate isikute nõudeid. MTA on ise TMS-i mõttes nii sissenõudja kui ka kohtutäitur. MTA kui sissenõudja omab väidetavalt nõuet kaebaja vastu, kellel omakorda on nõue MTA vastu. Sellises olukorras tasaarvestaks üldjuhul sissenõudja oma nõude võlgniku omaga. Praegusel juhul on aga MTA kasutatud konstruktsioon raskesti hoomatav ning täiesti ebavajalik, mis iseloomustab seda, et TMS § 111 ei saa ette näha sissenõudja nõude aresti. 3) RTK ei saa olla maksuhaldur MKS-i mõttes ega olnud ka menetlusosaline haldusasjas nr 3-15-1249. Sealjuures MTA ja RTK on üks ja sama avalik-õiguslik juriidiline isik ehk Eesti Vabariik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 25 lg 2 tähenduses. MTA on oma põhimääruse § 1 järgi ja RTK oma põhimääruse § 1 järgi Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad valitsusasutused. Seega on tegemist küll erinevate asutustega, aga mitte erinevate isikutega. TsÜS § 25 lg 2 kohaselt võib avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks olla ka muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. RTK seadust, mille lausel RTK oleks loodud, ei eksisteeri. RTK ei ole seega kolmandaks isikuks TMS §-de 118 ega 111 tähenduses, kelle nõudeid saaks MTA arestida. 4) Avalik-õiguslik menetluskulude nõue ei ole oma olemuselt arestitav. Maksukohustuste sundtäitmisel tuleb lähtuda TMS-ist. TMS § 112 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata nõuetele, mida ei saa loovutada. Ringkonnakohus leidis 18.05.2006 otsuse nr 3-04-318 p-s 8, et avalik-õiguslike nõuete, sh avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuete loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta lubatud. Riigikohus märkis 10.05.2017 otsuse nr 3-3-1-67-16 p-s 12, et avalik-õiguslike nõuete puhul tasaarvestamine lubatud vaid siis, kui tasaarvestuse võimalus on seaduses sõnaselgelt ette nähtud. Käesoleval juhul ei sätesta TMS, HKMS või mõni muu seadus, et halduskohtumenetluses vastustajalt väljamõistetud menetluskulude nõue oleks loovutatav nõue. Seega ei ole lubatud sellise nõude loovutamine, mistõttu ei saa sellisele nõudele ka TMS § 112 lg 1 kohaselt sissenõuet pöörata. 5) MTA on korraldusega sisuliselt tasaarvestanud enda kohustuse Ilotrükk OÜ ees maksukohustuslase võlaga. Arestimine on vale meede. Maksuhaldur oleks pidanud kaebaja nõude tasaarvestamisel lähtuma maksunõuete ja -kohustuste täitmise tasaarvestamise reeglitest (MKS § 105). Täiendavalt ei ole selline arestimine ega tasaarvestamine võimalik TMS-is sätestatud regulatsiooni tõttu (TMS § 221). MTA ei saa tasaarvestada ega arestida nõuet alusel, mis on aset leidnud enne kohtulahendi jõustumist. Korralduses viidatud 17.02.2015 maksuotsuse kohaselt tuli maksusumma tasuda hiljemalt 19.03.2015. Seega on MTA kaebaja menetluskulude hüvitamise nõude arestinud maksuvõla tõttu, mis on tekkinud enne jõustunud kohtuotsuseid. 6) Tallinna Halduskohtu 16.02.2017 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2018 otsus (asjas nr 3-15-1249) tõid kaasa MTA kui haldusorgani kaalutlusõiguse kitsenemise ning maksuhalduril puudub sellises olukorras õigus menetluskulude hüvitamise üle otsustada. Seega puudub MTA-l riigivastutuse seaduse § 6 lg 5 tähenduses õigus keelduda toimingu tegemisest, mistõttu on kaebajal õigus nõuda, et kohus kohustaks MTA-d kaebaja kasuks väljamõistetud menetluskulud hüvitama. 7) MTA on jätnud halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused haldusasjas nr 3-15-1249 täitmata. MTA on sihilikult asunud otsima võimalusi jõustunud kohtuotsuste täitmisest kõrvale hoidmiseks ja on seejuures asunud väljamõistetud summasid õigusvastaselt arestima. Sellest tulenevalt palub kaebaja HKMS § 248 lg 1 alusel määrata MTA-le trahv jõustunud kohtuotsuste mittetäitmise eest ning arvesse võtta asjaolu, et MTA on kohtulahendite täitmisest kõrvale hiilinud pahatahtlikult.
3(6)
3-18-1982
8.Maksu- ja Tolliamet palub 28.11.2018 vastuses (täiendatud 30.05.2019) jätta kaebus rahuldamata. 1) Vaidlusaluse korralduse resolutsioonist nähtub, et käesolevas asjas ei arestitud rahalisi õigusi, mis kaebajal olid MTA suhtes kohtuotsustest tulenevalt, vaid kaebaja rahalised õigused RTK poolt tehtavate väljamaksete suhtes. Teisisõnu oli korralduse tegemise ajal kaebaja suhtes kohustatud isikuks mitte MTA, vaid RTK. 2) RTK põhimääruse §-st 1 ja MTA põhimääruse §-st 1 tulenevalt on tegemist eraldiseisvate ja seaduse alusel eksisteerivate valitsusasutustega. Ühtlasi langevad ära sellest eeldusest lähtuvad kaebaja argumendid korralduse õigusvastasuse küsimuses. Tegemist ei ole raskesti hoomatava ega ebavajaliku konstruktsiooniga rahalise õiguse arestimiseks, kuna MTA ja RTK on vaidlusaluses korralduses selgelt eristatavad isikud. 3) Kaebajal oli maksuvõlg ning seetõttu tegi maksuhaldur RTK-le korraldused kaebajale mõeldud väljamaksete arestimiseks. Sisuliselt on vaidlusalune korraldus sama, mis tehakse pankadele maksuvõlgade sissenõudmise menetluste raames. Maksuhalduril on õigus pöörata sissenõue rahalistele õigustele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). Sissenõude pööramiseks nõudele arestib maksuhaldur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse maksuhalduri kasuks. 4) TMS §-de 111 ja 118 alusel on maksuhalduril seadusest tulenev õigus teha väljamaksete arestimiseks korraldusi igasugustele kolmandatele isikutele. Kaebaja vastupidised väited on ebaõiged. Vaidlusalusest korraldusest tuleneb, et kaebajale väljamakstavad summad olid ülekannete teostamiseks edastatud RTK-le. See tähendab, et väljamaksete tegemise küsimus oli maksuhalduri poolt lõplikult otsustatud ja tema mõjusfäärist väljunud. Peale vastava toimingu tegemist ja andmete infosüsteemi sisestamist tekkis RTK-l kohustus teha väljamakse kaebaja näidatud pangakontole. Seega sõltus kaebaja poolt vaidlusaluste summade kättesaamine RTK-st ja vaidlusaluse korralduse tegemise aja seisuga ei eksisteerinud enam kaebaja rahalist nõuet maksuhalduri vastu. Juhul, kui maksuhaldur ei oleks vastavat nõuet arestinud, oleks RTK kohustuse reaalselt ka täitnud. 5) Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ka kaebaja käsitlus, et maksuhaldur on korraldustega sisuliselt tasaarvestanud enda kohustuse kaebaja ees kaebaja maksuvõlaga ja kaebaja menetluskulude nõude maksuhalduri vastu. Maksuhalduri tegevus on toimunud MKS § 130 lg 1 p 3 alusel maksuvõla sissenõudmise menetluse raames õiguspäraselt. Seetõttu puudub alus kaebaja taotluse rahuldamiseks ja maksuhalduri trahvimiseks. 6) Sarnane vaidlus toimub kaebaja ja MTA vahel ka haldusasjas nr 3-18-940. MTA jagab viidatud haldusasjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohti.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et Ilotrükk OÜ kaebus ei anna alust MTA 18.09.2018 korralduse tühistamiseks ning MTA kohustamiseks täita jõustunud kohtuotsuseid (tasuda haldusasjas nr 3-15-1249 välja mõistetud menetluskulud kaebaja soovitud pangakontole).
10.Antud juhul vaidlevad pooled selle üle, kas MTA poolt teostatud kaebaja rahaliste õiguste arestimine 18.09.2018 korraldusega oli õiguspärane ning kas halduskohtu 16.02.2017 ja ringkonnakohtu 22.02.2018 otsuseid haldusasjas nr 3-15-1249 saab lugeda MTA poolt täidetuks.
4(6)
3-18-1982 Selles, et kaebajal on MTA ees maksuvõlg, poolte vahel vaidlust ei ole. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt kohustas MTA kaebajat 17.02.2015 maksuotsusega tasuma maksuvõlg 30 päeva jooksul ning 18.09.2018 seisuga oli maksuotsuse järgi tasumata 46 454,15 eurot.
11.MKS § 130 lg 1 esimene lause sätestab, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või MKS § 128 lg 4 p-des 2 või 3 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. MKS § 130 lg 1 p 3 alusel on maksuhalduril võla sundkorras sissenõudmisel õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. MKS § 130 lg 11 kohaselt esitab maksuhaldur nimetatud toimingu tegemiseks taotluse või korralduse või edastab korralduse elektroonilise arestimissüsteemi kaudu. Kohtu hinnangul andsid eelviidatud õigusnormid maksuhaldurile pädevuse ja õigusliku aluse arestida 18.09.2018 korraldusega RTK poolt tehtavad väljamaksed (menetluskulud) seoses kaebaja maksuvõla sissenõudmise menetlusega. Halduskohtu 16.02.2017 otsuse ja ringkonnakohtu 22.02.2018 otsuste alusel kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulu kokku summas 2806,20 eurot on kaebaja rahaline õigus, millele saab maksuhaldur MKS § 130 lg 1 p 3 alusel sissenõude pöörata.
12.Menetluslik raamistik aresti seadmiseks on täpsemalt kirjeldatud TMS-s. TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 118 lg 1 esimese lause kohaselt on sissenõudjal nõude arestimise puhul õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Käesoleva vaidlusega sarnases vaidluses on Tallinna Ringkonnakohus oma 29.04.2019 otsuses haldusasjas nr 3-18-940 leidnud järgmist: „Ringkonnakohtu hinnangul võib TMS §-s 111 märgitud kolmanda isikuna käsitada maksuhaldurit, sest TMS § 111 kontekstis peab „kolmas isik“ suhestuma eelkõige võlgnikuga ning kogu TMS on üles ehitatud kohtutäituri kui täitetoimingu teostaja positsioonilt lähtuvalt. Asjaolu, et intressi osas ning MKS § 130 lg 1 p-i 3 ja TMS §-i 111 kohaldades langevad „kohtutäitur“ ja „kolmas isik“ kokku maksuhalduri isikus, ei välista nende sätete kohaldamist ja intressi arestimist maksuhalduri poolt. MKS annab maksuhaldurile pädevuse ja õigusliku aluse aresti seadmiseks, TMS selle pädevuse sisustamiseks menetlusliku raamistiku. /.../ Kaebaja subjektiivsete õiguste riive intensiivsuse kontekstis on küsimustel, kes aresti teostab (kas kohtutäitur või maksuhaldur) ja kust raha arestitakse (kas ettemaksukontolt, pangakontolt või enne raha jõudmist sinna), üksnes tehniline tähendus. Eeltoodud seisukohtadest tulenevalt ei ole ka arutlus teemal, kas MTA ja RTK on käsitatavad eraldiseisvate avalik-õiguslike juriidiliste isikutena või mitte, üldse asjakohane“. Halduskohus juhindub eeltoodud ringkonnakohtu lahendis toodud seisukohtadest ja nõustub nendega. Seega ei saa pidada põhjendatuks kaebaja seisukohta, et MKS § 130 lg 1 p 3 ja TMS §-d 111 ja 118 ei andnud käesoleval juhul maksuhaldurile alust aresti seadmiseks kaebaja rahalisele õigusele.
13.Kaebaja on viidanud TMS § 112 lg-le 1, mille kohaselt ei saa sissenõuet pöörata nõuetele, mida ei saa loovutada. Nii nagu kohus eelnevalt viitas, siis on kaebaja menetluskulude hüvitamise nõude näol tegemist MKS § 130 lg 1 p 3 tähenduses rahalise õigusega ning seega on see ka loovutatav. Ükski õigusnorm ega kohtupraktika ei toeta kaebaja lähenemist, mille järgi ei ole menetluskulude hüvitamise nõue arestitav ega loovutatav. Kaebaja viide kohtulahendile asjas nr 3-04-318 ei ole asjassepuutuv, kuivõrd selles lahendis ei peetud võimalikuks rahuldada avalik-õiguslikku kahjunõuet, mille on esitanud muu isik kui kannatanu,
5(6)
3-18-1982 sest subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa teisele isikule loovutada (vt ringkonnakohtu 29.04.2019 otsuse nr 3-18-940 p 17).
14.Nõustuda ei saa ka kaebaja väidetega selle kohta, et MTA on sisuliselt läbi viinud tasaarvestuse, mis ei olnud lubatud. MTA ei ole praegusel juhul tasaarveldanud kaebaja rahalisi kohustusi tagastusnõudega (MKS § 105), vaid sooritanud nõude aresti maksuvõla sundkorras sissenõudmisel (MKS § 130 lg 1 p 3). Sundkorras täideti kaebajal olevat maksuvõlga, mille üle pooltel iseenesest vaidlust ei ole. Sealjuures haldusasjas nr 3-15-3202 (kohtuotsuse p 17) ja juba eelnevalt viidatud haldusasjas nr 3-18-940 (kohtuotsuse p-d 17 ja 18) on ringkonnakohus menetluskulude hüvitamise nõude arestimist sarnasel viisil aktsepteerinud.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA poolt kaebaja õiguste rahaline arestimine (sh enne raha ülekandmist kaebaja poolt näidatud pangakontole) oli õiguspärane ning seega jääb kaebaja tühistamiskaebus MTA 18.09.2018 korralduse peale rahuldamata.
16.Menetluskulude kandmise kohustus tulenes MTA-le vahetult kohtuotsustest (vt ka ringkonnakohtu 29.04.2019 otsuse nr 3-18-940 p 16). Arvestades, et kohus asus eelnevalt seisukohale, et arestimine MTA poolt 18.09.2018 korraldusega oli õiguspärane ning arestitud 2806,20 euro ulatuses on kaebaja maksuvõlg aresti tulemusel väiksem, on MTA oma kohustuse kaebaja ees sisuliselt täitnud. Sellest tulenevalt puudub alus ka MTA kohustamiseks täita kohtuotsuseid ning kaebaja kohustamisnõue jääb rahuldamata.
17.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
18.Kaebaja esitas ka taotluse MTA-le trahvi määramiseks HKMS § 248 lg 1 alusel põhjusel, et maksuhaldur ei ole halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuseid haldusasjas nr 3-15-1249 täitnud. HKMS § 248 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtulahendi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. HKMS § 248 lg 3 kohaselt on trahvi määramise pädevus halduskohtul. Kohus tuvastas eelnevalt, et maksuhaldur on halduskohtu 16.02.2017 otsuse resolutsiooni p 3 ning ringkonnakohtu 22.02.2018 otsuse resolutsiooni p 2 haldusasjas nr 3-15-1249 nõuetekohaselt täitnud. Seega puudub alus kaebaja taotluse rahuldamiseks ja vastustajale rahatrahvi määramiseks.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.