Osaühing Karo Mets kaebus hüvitada Vabariigi Valitsuse poolt Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmisega viivitamisega tekitatud varaline kahju 237 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja: Karo Mets OÜ (rg-kood: 11422840), volitatud esindaja Indrek Veso Vastustaja: Vabariigi Valitsus (Keskkonnaministeeriumi kaudu), volitatud esindaja Kristiin Jääger
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud seoses hüvitamisnõudega jätta nende endi kanda.
3.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kohustamisnõudega seotud menetlusosalise esindaja kulu (õigusabikulu) väljamõistmiseks vastustajalt.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 22.07.2019 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Kaebajale kuulub Rapla maakonnas XXXXXX vallas asuv XXXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX, katastritunnused XXXXX:XXX:XXXX ja XXXXX:XXX:XXXX). XXXXXXX kinnistu omanikuna on Karo Mets OÜ kinnistusraamatusse kantud 19.05.2016.
1(9)
2.Pihelga kinnistu asub kogu ulatuses Vabariigi Valitsuse 27.07.2000 määrusega nr 253 „Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri” (edaspidi Kõnnumaa maastikukaitseala kaitseeeskiri või kaitse-eeskiri) kaitse alla võetud Kõnnumaa maastikukaitseala Kõnnumaa piiranguvööndis.
3.07.07.2016 esitas Karo Mets OÜ XXXXXXX kinnistul kavandatavate raiete kohta Keskkonnaametile metsateatise nr 7363008901.
4.29.07.2016 kirjaga nr 13-4/16/9684 peatas Keskkonnaamet (KKA) osaliselt metsateatise nr 7363008901 menetluse. 29.11.2018 korraldusega nr 1-3/18/2864 lõpetas KKA osaliselt peatatud metsateatise nr 7363008901 menetluse kavandatud raie mittelubamisega.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 06.12.2018 kaebuse Vabariigi Valitsuse kohustamiseks otsustada Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmine looduskaitseseaduse (LKS) § 10 lg 1 alusel hiljemalt 04.04.2019 või 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
6.Kaebaja esitas 22.04.2019 kaebuse muutmise avalduse, soovides kaebust hüvitamisnõudega (summas 521,40 eurot) täiendada.
7.Vastustaja teavitas 25.04.2019 kohut, et Vabariigi Valitsus kinnitas 25.04.2019 määrusega nr 41 Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja (jõustus 10.05.2019, edaspidi uus kaitse-eeskiri). Ühtlasi taotles vastustaja kohustamisnõudes menetluse lõpetamist.
8.Tallinna Halduskohus nõustus 30.04.2019 määruses kaebuse muutmisega ning lõpetas menetluse kohustamisnõudes. Kohus otsustas määrusega kohustamisnõude eest tasutud riigilõivu tagastamise, kuid kaebaja õigusabikulude taotluse jättis lahendamiseks kohtuotsusega.
9.Kaebaja täpsustas 03.05.2019 kahjunõude suurust, märkides, et esialgselt märgitud kahjusummast tuleks maha arvata Natura ala piiranguvööndi talumise eest kaebaja poolt juba taotletud toetus. Seega on varalise kahju suurus 237 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
10.Kaebaja nõuab kahju hüvitamist seoses sellega, et Vabariigi Valitsus ei jõudnud hiljemalt 04.04.2019 Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muudatust jõustada. Nõude alusena tugineb kaebaja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-le 2 ja § 8 lg-le 1. Menetlus kestis üle 28 kuu ehk oli ebaproportsionaalselt pikk, mistõttu ei saanud kaebaja taotleda sihtkaitsevööndist tuleneva piirangu talumise eest Natura 2000 erametsamaa toetust. Kinnistu pindalast (5,06 ha) moodustab metsamaa 4,74 ha. Täpsustatud kahjunõude kohaselt jääb toetus saamata summas 237 eurot. RVastS § 12 lg 1 alusel nõuab kaebaja kahju hüvitamist Vabariigi Valitsuselt, kes viivitas otsuse vastuvõtmisega.
11.LKS § 8 lg 6 sätestab mõistliku menetlusaja (28 kuud), mida tuli ka vaidlusaluses haldusmenetluses järgida. Seadusandja on pidanud võimalikuks selle aja jooksul kogu haldusmenetluse läbiviimist kuni otsuse vastuvõtmiseni. Ka Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 3-15-2656 LKS § 91 lg-t 6 käsitledes leidnud, et seadusandja prognoosi kohaselt on 28 kuud kaitse alla võtmise otsustamiseks piisav. Mõistlik menetlusaeg olnuks ka käesoleval juhul 28 kuud.
12.Kaebuse kohaselt algas Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetlus 25.09.2015, st kaebuse esitamise hetkeks (06.12.2018) oli Kõnnumaa maastikukaitseala laiendamist ja tsoneeringu muutmist menetletud üle 38 kuu. Kuivõrd tegemist ei ole uue kaitseala planeerimisega, vaid olemasoleva kaitseala suurendamise ja tsoneeringu muutmisega, siis ei ole kaebaja arvates tegemist nii keerulise menetlusega, mida ei saaks ära teha 28 kuu jooksul.
2(9)
Asjaolu, et uue kaitse-eeskirja eelnõu oli valmis juba oktoobris 2015 viitab ebaefektiivsele menetlemisele.
13.07.07.2016 esitas Karo Mets OÜ XXXXXXX kinnistul harvendus- ja veerraie tegemiseks metsateatise. Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja §-i 15 kohaselt oli selline raie lubatud. Uue kaitse-eeskirja muudatusega projekteeriti kaebaja kinnistu sihtkaitsevööndisse ning selle sisulistest piirangutest lähtuti ka metsateatise alusel raie keelamisel 29.11.2018. Alates XXXXXXX kinnistu omandamisest on kaebaja sisuliselt sihtkaitsevööndi piiranguid talunud terve kinnistu ulatuses. Kaebajale 11.07.2016 saadetud uue kaitse-eeskirja muutmise teates informeeriti, et määrus jõuab ministeeriumide vahelisele kooskõlastusringile orienteeruvalt 2016.a kevadel ning jõustub eeldatavasti 2016.a sügisel.
14.Olukorras, kus kaebaja on pidanud ligi 3 aastat taluma sisuliselt sihtkaitsevööndi piiranguid ilma, et ta saaks selle eest taotleda hüvitist, on kaebajale tekitanud varalise kahju. Toetuse taotlemise periood on 4.-22.aprill, mistõttu jääb kaebajal saamata 2019.aasta toetus. 22.04.2019 kaebuse täienduse (p 2.3) kohaselt nõuab kaebaja Natura 2000 erametsamaa toetust 110 eurot metsamaa hektari kohta 2019.a eest (4,74 ha x 100 EUR). 03.05.2019 kaebuse täpsustuse kohaselt, kuna kaebaja saab 2019.a kohta taotleda Natura 2000 piiranguvööndi toetust (4,74 ha x 60 EUR=284,40 EUR), tuleb see summa sihtkaitsevööndi ühikumäära alusel arvestatud kahjusummast maha arvata. Vastustaja seisukohad
15.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
16.Kahjunõude rahuldamiseks ei ole täidetud RVastS § 7 lg 1 eeldus, kuna vastustaja ei ole olnud kaitse-eeskirja muudatuse menetlemisel õigusvastases viivituses. Samuti ei esine RVastS § 16 lg 1 kohaldamise aluseid (põhiõiguste- või vabaduste erakordsest piiramisest õiguspärase haldusakti või toiminguga tekkinud kahju).
17.Tallinna Halduskohtu 17.11.2016 otsuses haldusasjas nr 3-15-2656 ning Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2017 otsuses samas haldusasjas on kohtud nõustunud, et LKS ei sisalda normi, kus oleks ajaühikuna määratletud loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse pikkus. Kohtud kohaldasid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-i 2, millest tulenevalt tuleb menetlus läbi viia mõistliku aja jooksul. Seejuures lähtusid nii halduskohus kui ringkonnakohus HMS § 5 lg-s 2 sätestatud nõude määratlemisel LKS § 91 lg-st 16, mis reguleerib olukorda, kus haldusakti (nt metsateatise) andmise menetlus oli enne 01.05.2013 peatatud ning näeb ette, et selliste menetluste puhul jääb haldusakti andmise menetlus peatatuks kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või sellest keelduva otsuse tegemiseni aga mitte kauemaks kui 28 kuud alates 01.05.2013. Viidatud sätte ja LKS muutmise seaduse eelnõu seletuskirja põhjal järeldasid kohtud küll seda, et loodusobjekti kaitse alla võtmise küsimuse otsustamine võiks aega võtta mitte rohkem kui 28 kuud, kuid möönsid selgelt selliste põhjuste esinemise võimalikkust, mille mõjul võib menetlusaeg kujuneda 28 kuust pikemaks. Nii on halduskohus otsuse p 10 kolmandas lõigus käsitlenud mõistlike põhjuste esinemist, mis konkreetsel juhul võisid tingida menetluse kestuse üle 28 kuu. Ka ringkonnakohtu otsuse p-s 17 on analüüsitud menetluse venimiseks objektiivsete põhjuste olemasolu ning seejuures menetlusaja pikendamise põhjustena nimetatud nii menetluse keerukust kui riigi rahalist võimekust. Eeltoodust järeldub, et mõistlik aeg loodusobjekti kaitse-eeskirja menetluse läbiviimiseks ei ole tingimata kuni 28 kuud ning objektiivsetel põhjustel (sh menetluse keerukus) võib loodusobjekti kaitse-eeskirja menetlus kujuneda 28 kuust pikemaks seejuures menetlusaega ebamõistlikuks muutmata. 3(9)
18.Kõnnumaa maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja menetluse keerukuse ning muude objektiivsete asjaolude tõttu ei ole olnud võimalik kaitse-eeskirja menetlust 28 kuu jooksul läbi viia. Menetlus kujunes keerukaks ja aeganõudvaks menetlusosaliste vastakate huvide tõttu. Lisaks pikendas menetlust LKS-i muutmine ja sellest tingitud halduskoormuse suurenemine, samuti asjassepuutuva kaitse-eeskirja menetlusega paralleelselt toimunud kohtumenetlus asjas nr 3-16-2272. Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmist on algusest peale menetletud uue kaitseeeskirja terviktekstina.
19.Kaebusele vastamise hetkeks oli uue kaitse-eeskirja eelnõu läbinud ministeeriumite vahelise kooskõlastusringi. 17.04.2019 edastas Keskkonnaministeerium uue kaitse-eeskirja dokumendid Riigikantseleisse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Vabariigi Valitsus kinnitas uue kaitseeeskirja 25.04.2019.
20.Kui kohus peaks sellegipoolest leidma, et vastustaja oli uue kaitse-eeskirja andmisel õigusvastases viivituses, ei vaidlusta vastustaja järgmisi hüvitamisnõude ja selle paranduse aluseks olevaid asjaolusid ega väiteid: -
-
-
-
-
Kaebaja esitatud Natura 2000 erametsamaa toetuse ühikumäärad vastavad maaeluministri 22.04.2015 määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus” (edaspidi määrus nr 39) §s 3 sätestatule. 2019.aastal ei ole kaebajal võimalik XXXXXXX kinnistu osas taotleda Natura 2000 erametsamaa toetust Natura 2000 sihtkaitsevööndi ühikumäära alusel. Vastavalt määruse nr 39 § 9 lg-le 1 saab taotlust Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlemiseks SA-le Erametsakeskus esitada ajavahemikul 4. aprillist kuni 22. aprillini. Kuigi SA Erametsakeskus kodulehelt nähtub, et ajavahemikul 23.04–17.05.2019 võetakse vastu ka hilinenult esitatud taotlusi (vähendades toetuse summat 1% võrra iga hilinenud tööpäeva eest), võetakse taotluste hindamisel aluseks Natura 2000 toetusõigusliku erametsamaa kaardikiht 04.04.2019 seisuga. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse 25.04.2019 määrus nr 41 ja seega ka sihtkaitsevööndi kaitsekord kaebajale kuuluval XXXXXXX kinnistul jõustus 10.05.2019, ei ole 2019.a XXXXXXX kinnistu osas võimalik Natura 2000 erametsamaa toetust sihtkaitsevööndi ühikumääraga taotleda. Kui Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri oleks jõustunud hiljemalt 04.04.2019, saanuks kaebaja Natura 2000 erametsamaa toetust sihtkaitsevööndi ühikumääraga taotleda sihtkaitsevööndisse arvatud ning määruse nr 39 §-s 6 sätestatud toetusõiguslikkuse nõuetele vastava XXXXXXX kinnistu osa eest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 25.04.2019 määrusele nr 41 jääb XXXXXXX kinnistu osaliselt piiranguvööndisse (katastriüksus katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX) ja osaliselt sihtkaitsevööndisse (katastriüksus katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX). Kaebaja sõnul võimaldas PRIA e-teenuse keskkond taotluse esitada 4,74 ha osas. Kaebaja sai käesoleval aastal taotleda Natura 2000 erametsamaa toetust Natura 2000 piiranguvööndi ühikumääraga, mistõttu on põhjendatud vähendada taotletavat hüvitist piiranguvööndi ühikumääraga taotletud Natura 2000 erametsamaa toetuse võrra (521,40– 284,40=237 eurot). Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlemisega piiranguvööndi ühikumäära alusel ei kaasne kaebajale muid äratuntavaid eeliseid, sh ei võimalda see kaebajal kulusid kokku hoida ega maad kuidagi kasumlikumalt majandada. 4(9)
-
Esmased õiguskaitsevahendid on ammendatud, st muude nõuete esitamine ei võimaldaks kaebajal 2019. aastal taotleda Natura 2000 erametsamaa toetust sihtkaitsevööndi ühikumäära alusel (sh puudus alus jätkata menetlust kohustamisnõudes), kahju kõrvaldada või selle ulatust veelgi vähendada (kaebaja juba taotles toetust piiranguvööndi ühikumääraga).
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Kohus lõpetas 30.04.2019 määrusega (p 3) menetluse kohustamisnõudes. Kaebaja sellele määruskaebust ei esitanud. Seega on kaebaja 03.05.2019 kaebuse täpsustuses (nõuete punktis 1) märgitud kohustamistaotlus (kohustada kaitse-eeskirja muutmine ära otsustama) ilmselge eksimus menetlusdokumendi koostamisel. Kohus lahendab käesoleva otsusega üksnes kaebaja hüvitamisnõude.
22.Kohus jätab hüvitamisnõude rahuldamata kokkuvõtlikult seetõttu, et kaitse-eeskirja andmisel ei olnud vastustaja õigusvastases viivituses ehk täidetud ei ole RVastS § 7 tulenev kahjunõude rahuldamise eeldus, milleks on avalik-õiguslikus suhtes haldusorgani tegevuse või tegevusetuse õigusvastasus.
23.Puudub vaidlus, et: -
Kaebaja on vaidlusaluse kinnistu omanik alates 19.05.2016.
-
07.07.2016 esitas kaebaja metsateatise, mille menetlus peatati 29.07.2016 (tl 6) ning otsus metsateatises taotletud raiete mittelubamise kohta tehti 29.11.2018 (tl 12-13).
-
Vabariigi Valitsus otsustas uue kaitse-eeskirja kinnitamise 25.04.2019 (jõustus 10.05.2019).
-
Kaebuse esitamise ajaks oli uue kaitse-eeskirja menetlus kestnud ligi 3 aastat ja 2 kuud.
-
Projekteeritava sihtkaitsevööndi piiranguid tuli kaebajal taluda alates kinnistu omandamisest (19.05.2016).
24.Kuigi menetluse mõistlikku kestust hinnatakse menetluse algusest arvates, ei saa kaebaja subjektiivsete õiguste riivet seostada tema poolt kinnistu omandamise eelse ajaga. Kaebaja väidab, et sai raiepiirangutest seoses projekteeritava sihtkaitsevööndiga teada 29.07.2016 kirjast (tl 6), millega teavitati metsateatise menetluse osalisest peatamisest. Seega oli kaebaja uue kaitseeeskirja menetlusega seotud piiranguid enda soovitavale tegevusele (harvendus- ja veerraie XXXXXXX kinnistul) talunud kaebuse esitamise ajaks 28 kuud. Kaebaja ei vaidlusta aga looduskaitseliste piirangute talumise põhjendatust, vaid leiab, et üle 28 kuu kestev haldusmenetlus ei ole õiguspärane ja tekitab talle kahju saamata jääva hüvise näol. Varalise kahjuna nõuab kaebaja 2019.aasta eest saamata jäävat sihtkaitsevööndi ühikumääraga (määruse nr 39 § 6) arvutatud erametsamaa toetuse summat, millest on maha arvatud Natura 2000 piiranguvööndi toetuse summa. Kahjunõude suuruseks on 237 eurot, millise arvutamise aluste üle vaidlus puudub, kuid vastustaja on seisukohal, et tegemist pole haldusorgani õigusvastase tegevusetuse (viivituse) tõttu saamata jäänud tuluga.
25.Kaebaja leiab, et vastustaja jättis õigeaegselt kaitse-eeskirja muudatused vastu võtmata. Kaitse-eeskiri on HMS § 51 lg 2 mõttes sisult üldkorraldus, kuigi see antakse määrusena (vt RKHK lahend asjas nr 3-3-1-31-03). RVastS § 7 lg 2 kohaselt võib nõuda tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata ja sellega rikuti isiku õigusi.
26.Kohus on seisukohal, et vastustaja ei viivitanud õigusvastaselt 25.04.2019 määruse nr 41 „Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ vastuvõtmisega. Nagu nähtub kaebaja esitatud 5(9)
kaebuse lisast (tl 9-11) menetleti kaitse-eeskirja muutmist muudatuste rohkuse tõttu kaitseeeskirja terviktekstina, mitte väikesemahulise tsoneeringu muudatusena või vähese kaitseala laiendusena.
27.Kaebaja metsateatist menetles KKA, kes peatas 29.07.2016 selle menetluse LKS § 8 lg 6 alusel (tl 6) ning viidatud sättes ettenähtud menetluse peatamise maksimaalse tähtaja (28 kuud menetluse peatamisest) möödumise tõttu tegi raiete osas keelduva otsuse 29.11.2018 (tl 12-13). Kaebaja tugineb LKS-i muutmise eelnõu seletuskirjale (lk 4, tl 15 pöördel), milles märgitakse (LKS § 8 lg 6 kohta), et 28 kuuga peaks olema põhimõtteliselt võimalik kogu kaitse alla võtmise menetlus (ekspertiisist lõpliku otsuseni) läbi viia. Samuti viitab kaebaja sellele, et juba 2015.a oktoobris oli määruse eelnõu koostatud (tl 8, KKA kiri maaomanikele).
28.LKS § 8 lg 6 ei reguleeri kaitse alla võtmise ettepaneku läbivaatamise tähtaega. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlust reguleerivad LKS §-d 9–13, mis ei kehtesta tähtaega, mille jooksul tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmine otsustada ja selleks vajalik haldusmenetlus läbi viia. Seega seadus ei sätesta konkreetselt määratletud menetlustähtaega, mh kaitse-eeskirja muutmiseks või uue kaitse-eeskirja vastuvõtmiseks seoses loodusobjekti kaitsega. Kaebaja viidatud tähtaeg LKS § 8 lg-s 6 võib küll olla indikatiivne, st mõistliku tähtaja määramisel aluseks võetav, kuid arvestada tuleb igas konkreetses menetluses tähtsust omavaid (nt ka riigi haldussuutlikus, sh finantsolukord) asjaolusid. Vastustaja on viidanud selles osas asjakohastele kohtulahenditele (Tallinna Halduskohtu lahend asjas 3-15-2656 ja samas asjas ringkonnakohtu lahend). HMS § 5 lg-s 2 sätestatut arvestav mõistlik menetlusaeg võib olla pikem kui 28 kuud, kui objektiivsed põhjused (menetluse keerukus, riigi rahalised võimalused jms) seda tingivad aga võib olla ka lühem. Käesolevas asjas kestis haldusmenetlus ligi 43 kuud (kuni uue kaitse-eeskirja jõustumiseni).
29.Kaebaja ei ole konkreetselt välja toonud, millised menetlustoimingud ja miks oleks saanud teha kiiremini. Kaebaja leiab, et menetluse kestus oli tervikuna ebamõistlik, kuivõrd mõistlik menetlusaeg on 28 kuud. Kohus sellega antud juhul ei nõustu. Vastustaja on välja toonud kogu menetluse käigu ja põhjendanud, miks pärast määruse esialgse eelnõu koostamist (2015 sügisel) ei olnud võimalik seda kiiremini vastu võtta; kuidas venitas menetlust käimas olnud kohtumenetlus ja vaidlused huvigruppide vahel ning muutunud õiguslik olukord jm. On ilmne, et looduskaitselisi tingimusi määrav üldkorraldus puudutab laiu isikute gruppe ja ka erinevaid avalikke huve, mille vahel tuleb leida õiglane tasakaal. Tegemist on haldusorgani ulatusliku diskretsiooniga. Haldusmenetluse läbiviimist menetlusreeglite ja hea halduse põhimõtetele vastavalt ei ole põhjust menetlejale ette heita. Lisaks tuli Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastada (2019) erinevate ministeeriumidega, mida menetleja püüdis, mh kaebaja huvi arvestades, teha ökonoomselt (vt 15.05.2019 vastustaja täiendav vastus, p 10; tl 144). Menetlusnõuete järgimata jätmine võiks omakorda tuua kaasa kohtumenetlusi, mis võiks ka kaitse-eeskirja kehtivust mõjutada.
30.Vastustaja poolt väljatoodud menetlustoimingud (I etapp - ettepanek ja ekspertiis; II etapp kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamine) ja haldusmenetluse kestust mõjutavad asjaolud olid järgmised: - 18.07.2012 kandis Keskkonnaagentuur kavandatavad Kõnnumaa maastikukaitseala piirid ja tsoneeringu keskkonnaregistri projekteeritavate alade kihile (sh XXXXXXX kinnistu osas). - 2012. aasta detsembris valmis OÜ-lt Tirts & Tigu (tl 41-56) ekspertiisi aruanne „Rapla maakonnas XXXXXX ja XXXX vallas asuva Kõnnumaa maastikukaitseala piiranguvööndi metsaelupaikade inventuur ja kaitse-eeskirja muutmise ekspertiis”. - Seoses Riigikohtu 31.05.2011 otsusega asjas nr 3-3-1-85-10 oli häiritud kaitse alla võtmise otsuste menetlemine. Viidatud Riigikohtu lahendist tingituna oli vajalik muuta LKS-s sätestatud 6(9)
kaitse alla võtmise menetluse regulatsiooni (sh LKS § 9) ning kuni muudatuste jõustumiseni kaitse-eeskirjade menetlused põhimõtteliselt seisid. Seega ei toimunud alates 2011. aastast kaitse alla võtmise otsuste menetlemine enam tavapäraselt, vaid oli takistatud õigusruumis toimuvate muutuste tõttu. Vajalikud LKS muudatused jõustusid 01.05.2013 ning selleks hetkeks oli samaaegselt menetletavate või menetlemist ootavate kaitsealade kaitse-eeskirjade arv suurenenud ca 300-ni. Seejuures tuleb arvestada, et Keskkonnaministeeriumi iga-aastases õigusloome tööplaanis kavandatakse suurusjärgus 30 kaitse-eeskirja kinnitamist aastas. Seega oli LKS muudatuste jõustumise hetkeks kuhjunud ca 10 aasta töömaht. Suurenenud halduskoormuse tõttu ei jõutud menetlusetappe läbi viia tavapäraselt. Teiste seas viibis Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetlus. - 16.02.2015 kirjaga nr 15-2.1/15/3656-1 (tl 57-58) saatis KKA Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise määruse eelnõu koos kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ekspertiisiga Keskkonnaministeeriumile menetluse algatamiseks. Ettepaneku kohaselt jäi XXXXXXX kinnistu osaliselt piiranguvööndisse (katastriüksus katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX) ja osaliselt sihtkaitsevööndisse (katastriüksus katastritunnusega
XXXXX:XXX:XXXX).
- 25.09.2015 algatas Keskkonnaministeerium Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu menetluse Kõnnumaa maastikukaitseala muutmiseks looduskaitsealaks, ala kaitsekorra muutmiseks ja laiendamiseks Kõrgemäe hoiuala liitmisel kaitsealaga. Hilisema menetluse käigus seoses Paluküla hiiemäe kui maastikulise väärtuse kaitse-eesmärgiks seadmisega jäeti kaitseala tüüp muutmata. - 12.10.2015 kirjaga nr HJR 15-4/15/22887 teavitas KKA menetlusosalisi Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamisest, määruse eelnõu kohta ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimalusest. - 19.10.2015‒08.11.2015 toimus Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise määruse eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjali eelnõu esimene avalik väljapanek Keskkonnaameti HarjuJärva-Rapla regiooni Rapla kontoris, Kehtna ja Kaiu vallavalitsuses ning KKA veebilehel www.keskkonnaamet.ee. - 24.11.2015 toimus Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise määruse eelnõu avalik arutelu Rapla riigimajas (protokoll, tl 61-62). Ilmnesid vastandlikud huvid ja ettepanekud seoses Hiiemäe kinnistule jääva Paluküla hiiemäega, mis on osaliselt muinsuskaitse all arheoloogiamälestisena. Kehtna vald Hiiemäe kinnistu omanikuna soovis alal piiranguvööndi kaitsekorda, mis võimaldaks arendada Paluküla puhke- ja spordikeskust vabaaja veetmise ja spordiürituste korraldamise kohana. Maausulised (põhiliselt Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda, T. S., A. S., A. J.) soovisid sihtkaitsevööndi kehtestamist, et välistada pühapaiga olemusega vastuolus olevad tegevused (nt puude raie). KKA oli seisukohal, et piiranguvööndi režiim (uuendusraie keeld) on piisav loodusväärtuste säilimise tagamiseks. - Kuivõrd avalikul arutelul erimeelsuste osas lahenduseni ei jõutud, otsustas KKA korraldada huvigruppide palvel täiendava arutelu. 04.02.2016 toimus teine avalik arutelu KKA Rapla kontoris (protokoll, tl 63). Kaitse-eeskirja eelnõus oli jätkuvalt Paluküla piiranguvöönd. Vaieldi teemal, kas raied hiiemäel täielikult keelata, mida soovivad maausulised või lubada raieid vastavalt piiranguvööndi režiimile. - Pärast avalikku väljapanekut ja avalikke arutelusid jätkus kirjavahetus ja läbirääkimised menetlusosalistega. KKA avalikust dokumendiregistrist nähtuvalt saadeti perioodil 15.10.2015−02.06.2017 Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõuga seotud ettepanekuid ja vastuväiteid ca 40 kirjaga, sh Paluküla piirkonnaga seoses. (joonealune viide tl 37) KKA kohtus korduvalt Kehtna valla ja maausuliste esindajatega ning tegi täiendavaid välitöid 7(9)
hiiemäel esinevate loodusväärtuste täpsustamiseks. Loodetud kompromisslahenduseni Paluküla hiiemäele sobiva kaitsekorra osas ei jõutud. - 14.11.2016−02.06.2018 menetlesid Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-16-2272 A. J. kaebust Hiiemäe kinnistul (sh Paluküla hiiemäel) metsaraie keelamiseks. Sealhulgas oli vaidlus selle üle, kas hiiemäe ja maausuliste huvide kaitse tuleb tagada käimasoleva Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetluse raames. Kohtuvaidlus lõppes kaebuse läbi vaatamata jätmisega (kohtumenetlust lõpetav Tallinna Halduskohtu 29.11.2017 kohtumäärus jõustus 02.06.2018). - Pärast enam kui pooleteise aasta pikkust läbirääkimist Kehtna valla ja maausulistega otsustas KKA Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu menetlusega edasi minna ning edastas 02.08.2017 kirjaga nr 7-4/17/5097 eelnõu dokumendid (eelnõu, seletuskiri, kaart) Keskkonnaministeeriumile eelnõude infosüsteemi esitamiseks. Eelnõu senises menetluses esitatud vastuväited ja ettepanekud koondas KKA seletuskirja p-s 3. - 14.09.2017 arutas Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja menetlusega seonduvat KKA loodusobjektide kaitse planeerimise komisjon (komisjoni kuuluvad KKA ja Keskkonnaministeeriumi esindajad; protokoll tl 84-86). Komisjon tegi ettepaneku viia eelnõusse sisse muudatusi seoses 2015. aastal leitud kaljukotka pesaga, mistõttu vajas ala ümbertsoneerimist. - Detsember 2017‒aprill 2018 toimusid uued läbirääkimised menetlusosalistega (19.12.2017 ja 19.01.2018 Kehtna vallavalitsusega, 06.02.2018 maausuliste ja Muinsuskaitseametiga). KKA pakkus välja uue versiooni Paluküla hiiemäe kaitsekorrast (moodustada hiiemäele hooldatav sihtkaitsevöönd), millega nii Kehtna vald kui maausulised esialgu nõustusid. - 24.04.2018 kirjaga nr 7-4/18/6247 (tl 87-88) teavitas KKA Muinsuskaitseametit, Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda, Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsingut Kõnnumaa maastikukaitseala kaitseeeskirja muutmise määruse eelnõus tehtud muudatustest (ajaloolis-kultuurilise väärtusega Paluküla hiiemäe ja sellel kasvavate looduslike metsakoosluste kaitseks moodustatakse Hiiemäe sihtkaitsevöönd). KKA saatis eespool nimetatud menetlusosalistele Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja määruse eelnõu, seletuskirja eelnõu ja kaardi, teavitas avaliku väljapaneku toimumisest ning ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimalusest. - 01.05.2018‒15.05.2018 toimus Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise määruse eelnõu teine avalik väljapanek. - 19.06.2018 korraldati Kehtna valla soovil avalik arutelu Lelle rahvamajas (protokoll, tl 89-90). Kehtna vald oli vastu sihtkaitsevööndi moodustamisele hiiemäel, nähes sihtkaitsevööndi kaitsekorras takistust terviseradade hooldamiseks, suusa jms varustuse rentimiseks ning muude olemasolevate tegevuste jätkumiseks. - Avaliku väljapaneku käigus ja pärast seda jätkus osapooltega kirjavahetus hiiemäel kavandatava kaitsekorra osas. (joonealune viide 3, tl 37 pöördel) - Avaliku väljapaneku järgselt täiendas KKA eelnõud ja seletuskirja. Eelnõu kohaselt jäi Paluküla hiiemägi sihtkaitsevööndisse. - 10.01.2019 kirjaga nr 1-4/19/160 (tl 91-92) esitas Keskkonnaministeerium Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu koos seletuskirjaga eelnõude infosüsteemi teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks. Eelnõude infosüsteemist nähtuvalt lõppes kooskõlastamise tähtaeg 01.02.2019. Kirjale lisatud Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja ps 3 on esitatud ülevaade menetluse käigus tehtud ettepanekutest ja arvamustest. (joonealune viide 4, tl 37 pöördel) Kaebaja ei ole väitnud, et mõni loetletud menetlustoimingutest ei oleks aset leidnud. Kohtu hinnangul ei nähtu eelnevast, et haldusmenetluses oleks olnud põhjendamatuid tegevusetuse perioode või et
8(9)
menetleja oleks teinud ilmselgelt tarbetuid ja menetlust põhjendamatult venitavaid menetlustoiminguid. Vaidlusaluse menetluse kestus üle indikatiivse menetlusaja (28 kuud) oli objektiivsete asjaoludega põhjendatud. Seega pole alust tuvastada vastustaja õigusvastast tegevusetust (viivitust) uue kaitse-eeskirja menetlemisel ja vastuvõtmisel ning sellest tulenevalt rahuldada kaebaja hüvitamisnõuet.
31.Kohus märgib lisaks, et kaebaja on vaidlusaluse kinnistu omanik alates 19.05.2016. Kaebajal oli võimalik enne kinnistu omandamist selgitada, kas ei ole toimumas XXXXXXX kinnistut puudutavaid haldusmenetlusi arvestades, et kaebaja on metsandusega tegelev äriühing ning kinnistut juba puudutas kehtiv kaitse-eeskiri. Kinnistu eelmisele omanikule oli uue kaitse-eeskirja menetlust puudutav teave väidetavalt edastatud 12.10.2015 (tl 7). Kaebajal oli võimalik jätta juba kehtivate piirangutega ja tõenäoliselt karmistuvate piirangutega kinnisasi omandamata või taganeda müügilepingust, kui müüja rikkus teavitamiskohustust. See ei mõjuta samas kohtu seisukohta, et haldusmenetluses ei toimunud õigusvastast viivitust.
32.Kaebus hüvitamisnõudes jääb rahuldamata. Menetluskulud
33.Kohus lõpetas menetluse kohustamisnõudes 30.04.2019 määrusega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna vastustaja andis kaebuses taotletava haldusakti. Kohus tagastas määrusega sellelt nõudelt tasutud riigilõivu 15 eurot. Õigusabikulude taotluse (HKMS § 103 lg 1 p 1 kohane menetlusosalise esindaja kulu) väljamõistmise jättis kohus lahendamiseks kohtuotsusega. HKMS § 108 lg 6 alusel kannab menetluskulud vastustaja, kui kohus lõpetab menetluse eelviidatud alusel, välja arvatud, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna kohus eelnevalt leidis, et haldusmenetluse pikkuse tingisid objektiivsed asjaolud ja puudus vastustaja õigusvastane viivitus, siis järeldub sellest, et haldusakti andmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Haldusakt oleks antud sõltumata kaebusest. Seega tuleb kaebaja taotlus kohustamisnõudega seotud õigusabikulu (arve nr 1767, tl 139) väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Hüvitamisnõudega seotud õigusabikulu suuruseks on 877,50 eurot käibemaksuta (arved tl 140141). Kuna kohus hüvitamisnõuet ei rahuldanud, jääb õigusabikulu kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.