Zavod BBDO Osaühingu, Event Masters OÜ ja OMD Estonia OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 22.03.2019 otsuse nr 1.1-5.2/19/293 ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 25.04.2019 otsuse nr 41-19/203602 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad: Zavod BBDO Osaühingu, Event Masters OÜ ja OMD Estonia OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus Vastustaja: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud esindajad Kadri Lepikult ja Birgit Vilippus Kolmandad isikud: OÜ Age Reklaam, Division OÜ ja Inspired Universal McCann OÜ, lepinguline esindaja Marit Toom
Asja läbivaatamise vorm
05.06.2019 toimunud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Zavod BBDO Osaühingu, Event Masters OÜ ja OMD Estonia OÜ kaebus.
Tühistada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 22.03.2019 otsus nr 1.1-5.2/19/293 ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 25.04.2019 otsus nr 41-19/203602.
Mõista Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt kaebajate kasuks välja menetluskulud 3791 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 01.07.2019, mis on puhkepäevale langenud tähtpäeva järgne esimene tööpäev. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustas 15.06.2017 avatud hankemenetlust „Reklaamteenus ja meediapindade vahendus“ (viitenumber 183447). Hanke tulemusena sõlmis EAS raamlepingu kolme pakkujaga: 1) Zavod BBDO Osaühing, Event Masters OÜ ja OMD
3-19-852 Estonia OÜ konsortsium; 2) OÜ Age Reklaam, Division OÜ ja Inspired Universal McCann OÜ konsortsium (kolmandad isikud) ning 3) ühispakkujad Tank OÜ ja Osaühing Initiative.
2.EAS alustas 31.12.2018 eelmainitud riigihanke ja raamlepinguga seotud minikonkurssi „TAKi reklaami ja meedia minikonkurss 2019“ (viitenumber 203602). Tähtpäevaks esitasid pakkumuse kõik ülalnimetatud raamlepingu partnerid.
2.1.30.01.2019 tegi EAS otsuse nr 1.1-5.2/19/104, millega tunnistas kõigi pakkujate pakkumused vastavaks ning tunnistas edukaks kaebajate pakkumuse. Kaebajate edukaks tunnistatud pakkumus sai 98,41 punkti, kolmandate isikute pakkumus 53,11 punkti ning ühispakkujate Tank OÜ ja Osaühingu Initiative pakkumus 47,75 punkti.
2.2.Kolmandad isikud esitasid Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse EAS 30.01.2019 otsuse nr 1.1-5.2/19/104 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati edukaks kaebajate pakkumus. VAKO tegi 05.03.2019 otsuse, millega rahuldas vaidlustuse.
2.3.Kaebajad esitasid VAKO 05.03.2019 otsusele kaebuse Tallinna Halduskohtusse. 22.03.2019 tunnistas EAS omal algatusel 30.01.2019 otsuse nr 1.1-5.2/19/104 kehtetuks ja tegi samal kuupäeval otsuse nr 1.1-5.2/19/293, millega lükkas kaebajate pakkumuse tagasi, tunnistas vastavaks kolmandate isikute pakkumuse ning ühispakkujate Tank OÜ ja Osaühing Initiative pakkumuse. EAS tunnistas edukaks kolmandate isikute pakkumuse.
3.Kaebajad esitasid 06.02.2019 vaidlustuse EAS 22.03.2019 otsusele nr 1.1-5.2/19/293, mille VAKO jättis 25.04.2019 otsusega nr 41-19/203602 rahuldamata.
3.1.06.05.2019 esitasid kaebajad Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS 30.01.2019 otsuse nr 1.15.2/19/293 ja VAKO 25.04.2019 otsuse nr 41-19/203602 tühistamiseks. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse.
4.07.05.2019 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks EAS-i ning kaasas kolmandate isikutena menetlusse ühispakkujad OÜ Age Reklaam, Division OÜ ja Inspired Universal McCann OÜ. Sama määrusega rahuldas kohus kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt, keelates EAS-il kolmandate isikutega hankelepingu sõlmimise kuni 05.06.2019 (k.a).
5.Vastustaja ja kolmandad isikud esitasid vastuväited esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Seega vaatas kohus esialgse õiguskaitse taotluse uuesti läbi ning rahuldas 21.05.2019 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas EAS-il kolmandate isikutega hankelepingu sõlmimise kuni asjas tehtava lõpliku lahendamise jõustumiseni. Samuti määras kohus asja lahendamiseks istungimenetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebajate seisukohad
6.Kaebajad leiavad, et EAS-i 22.03.2019 otsus nr 1.1-5.2/19/293 ning VAKO 25.04.2019 otsus on õigusvastased. Vastustaja ja VAKO on vääralt tõlgendanud hinnapäringu dokumente ning jõudnud ebaõigele järeldusele, et kaebajate pakkumus ei vastanud hinnapäringu tekstile.
6.1.Hinnapäringu kohaselt pidid pakkujad esitama ühikuhinnad vastavalt hankija poolt antud lähteülesandele ja hinnatabelile. Muuhulgas küsiti sihtturgude kaupa 4 erinevat seansi hinda vastavalt hinnapäringu lisale 1 p-dele 2.33.1.-4 (kaebuse lisa 1). Seanss on hinnapäringu p-s 2.32 defineeritud järgmiselt: „Hankija poolt on kehtestatud kvaliteedi parameetrid juhul, kui tellimus näeb ette seansside toomist visitestonia.com keskkonda või selle alamlehtedele või domeenidele, mis asuvad EAS-i omandis. Hankija loeb „seansiks“ veebilehe seanssi Google Analyticsi mõistes (https://support.google.com/analytics/answer/2731565?hl=en).“ Sätestatud oli ka miinimum andmehulk seansside osas ning tellitud seansside miinimumkvaliteedi nõuded.
2(11)
3-19-852
6.2.Hankija lükkas 22.03.2019 otsusega (kaebuse lisa 3) tagasi kaebajate pakkumuse põhjusel, et pakutud Adform platformil rajanevad seansside maksumused ei võimalda teha tegevusi Facebookis ja Instagramis. Hankija leidis, et seansi maksumuste kujundamisel ei olnud pakkujatel õigust valida, millises kanalis reklaami edastatakse. Seega ei arvesta pakutud seansi maksumused kõigi hinnapäringus toodud tingimustega ning ei võimalda hankijal tellida enda vajadustele vastavaid teenuseid. Tegemist on minikonkursi tehnilisele kirjeldusele mittevastava pakkumusega.
7.Vaidlus taandub seega hinnangule, kas teenus, millele hinnapäringus hinda küsiti, nägi ette hankija õigust nõuda seansside toomist otse näiteks Google’st, Facebookist, Instagramist või olid sessioonile seatud piirangud seotud vaid funktsionaalsete nõuetega (hinnapäringu lisa 1 p 2.32). Kaebajate hinnangul ei ole võimalik hinnapäringu tekstist tuletada hankija õigust nõuda seansside toomist hankija etteantud kanalitest.
7.1.Pakkujad ei pea mõistatama, mis tingimustele pakkumus vastama peab ja millised on hankija eesmärgid lepingu täitmisele. Tingimused tulenevad tehnilisest kirjeldusest ehk hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelust, mis peab olema hankija poolt kehtestatud vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades (RHS2007 § 32 lg 1 p 2). Tehnilised kirjeldused peavad olema piisavalt täpsed, et pakkujatel oleks võimalik kindlaks määrata lepingu ese ja et hankijad saaksid sõlmida lepingu ning need peavad olema niivõrd selgesti esitatud, et kõik pakkujad saaksid aru, mida hankija kehtestatud nõuded hõlmavad. Samavõrd nagu pakkujad on seotud hinnapäringu tekstiga, on sellega seotud ka hankija pakkumuste vastavuskontrolli ajal.
7.2.Hinnapäringu tekst ei sidunud seansside toomise hindu konkreetsete kanalitega nagu Facebook või Google. Hinnad seoti hinnapäringu lisa 1 p-s 2.32 nimetatud kvaliteedinõuetega. Hankija on ise märkinud 14.02.2019 vastuses kolmandate isikute varasemale vaidlustusele, et seansside toomise kanali valik jäeti pakkujatele lahtiseks. Seega on seanss nõuetekohane, kui ta täidab hinnapäringu lisa 1 p-des 2.32.1-2.32.3 nimetatud tingimusi. Tegemist on funktsionaalsete nõuetega RHS2007 § 33 lg 3 mõttes.
8.Kaebajate pakkumus vastas hinnapäringu tingimustele. Kaebajad kasutavad seansside toomiseks Adform Programmatic platvormi kui kanalit, mille kaudu saab seansse tuua visitestonia.com keskkonda või selle alamlehtedele või domeenidele, mis asuvad EAS-i omandis. Seega ei saa olla küsimust selles, kas pakkumus oli vastav hankija eesmärkidele, küsimus on tehnilise kirjelduse vastavuses hankija eesmärgile.
8.1.Kaebajad suudavad tagada hankijale hinnapäringus sätestatud tulemuse oluliselt odavama hinnaga kui tema konkurendid, sest kaebajad kasutavad platvormi Adform ja selle tehnoloogilist lahendust nimega Programmatic, mis töötab tehisintellektina. Kõik vajalikud näitajad sisestatakse programmi ning arvuti viib ise läbi ja osaleb reaalaja oksjonil (real time bidding). Automatiseeritud süsteem kasutab suuri andmehulki selleks, et teha võimalik optimaalne ja soodne meediapaigutus.
8.2.Hankija küsis riigihangete registri kaudu kaebajatelt küsimusi seoses teenuse sisu ja hinnaga ning soovis teada, et kas pakutud sessioonide hinnad kehtivad ka siis kui hankija tahab korraldada kampaania näiteks ainult Facebookis kõikvõimalikke Facebooki reklaamivõimalusi kasutades. Sama küsimus esitati ka VKontakte, Instagrami ja Youtube kohta. Kaebajate esindaja vastas küsimustele eitavalt, sest hankija ei olnud hinnapäringus selliseid nõudeid püstitanud. Selliseid nõuded ei saa tulla ka hinnapäringu lisa 1 punktist 1.2, mis loetleb lahtiselt erinevaid kanaleid, mida lepingu raames kasutada võib (internet, sotsiaalmeedia, välimeedia, televisioon, raadio, trükimeedia, otsepostitus, eritrükised, meened, sündmused, tutvustusreisid Eestisse jms). Tegemist on indikatiivse loeteluga. Sellisel juhul võiks väita, et hankija võiks seansside toomist nõuda ka tutvustusreisidelt ja välimeediast. Terminid „internet“ ja „sotsiaalmeedia“ on üldised terminid ja ei ole seega kirjeldatud vastavalt seadusele, mis eeldab oluliste tunnuste ja omaduste loetelu (RHS2007 § 32 lg 1). 3(11)
3-19-852
8.3.Kui hankija soovis kasutada konkreetseid kanaleid, siis oleks tulnuks ka hinnapäringus kirjeldada sotsiaalmeediat sama üksikasjalikult. Hankija jättis tehnilise kirjelduse ebaselgeks ning võttis sellega riski, et pakutavad lahendused ei pruugi olla sellised nagu tal lõppastmes vaja oleks. See aga ei õigusta kaebajate pakkumuse tagasilükkamist.
9.Hankija tugineb 22.03.2019 otsuse lisas 1 kaebajate ja hankija vahelisele kirjavahetusele ning kaebajatele avaldamata kirjavahetusele hankija ja Adformi vahel. Sisuliselt on hankija asunud koguma tõendeid pakkumuse vastavuse kohta väljaspool hankemenetlust. Sellise võimaluse kasutamisel on hankija kohustatud andma kaebajatele võimaluse selgitada kogutud tõendeid ja anda endapoolne seisukoht (RHS2007 § 56 lg 3).
9.1.Kaebajate kirjalikud selgitused hankemenetluses (nt hinna põhjendamise osas) ja hilisemas vaidlustusmenetluses on alati lähtunud väitest, et hind ja seega ka pakkumus põhineb vaid Adform Programmatic’ul, kuna hinnapäringu tekst andis võimaluse valida platvormi ehk vahendit, mille kaudu täita sessiooni kvaliteedinõudeid.
9.2.Adform Programmatic võimaldab sotsiaalmeedia kui kanalite kasutamist, küsimus on vaid selles, mis funktsionaalsuses. Nõustuda ei saa, et kaebajatele kui selles valdkonnas suurte kogemustega ettevõtjatele, kes on hankijale varem samu teenuseid osutanud, ei saanud hinnapäringu lisa 1 p-idest 1.1. ja 1.2. jääda selgusetuks, et seansside toomiseks võib hankija soovida kasutada mh sotsiaalmeediat. Iga hankemenetlus (tellimus või meediakampaania) on eelmisest erinev ning kaebajad ei pidanud võimalikuks võrdsustada hankija tahet eelmise hankemenetlusega. Varasem minikonkurss ei sisaldanud nõudeid seansside kvaliteedile (hinnapäringu lisa 1 p 2.32). Kuna kaebajatele teadaolevalt ei ole võimalik tavapärase reklaamiga Facebookist või Instagramist osta reklaami, mis tõenäoliselt täidaks seatud nõudeid, siis on täiesti ebaloogiline väita, et hankija on koostanud hinnapäringu nõuded nii, et tal on õigus nõuda seansside toomist viisil, mis ei täida seatud kvaliteedinõudeid.
9.3.VAKO on valesti mõistnud kaebajate esitatud infot Adform funktsionaalsuse kohta. Adformi kaudu saavad kaebajad sihtida mitte üksnes neid Facebooki kasutajaid, kes on hankija kodulehel käinud, vaid ka neid, kes on potentsiaalne sihtrühm erinevatel sihtturgudel. Samuti on Facebooki reklaami tellimine võimalik rakenduste (applications) vaates, näiteks nagu Facebookis mängitavad mängud. Lisaks võimaldab Adform osta reklaame paljudesse teistesse sotsiaalmeedia kanalitesse, nagu näiteks Snapchat, WhatsApp, Linkedin, Viber, Spotify, Reddit, Tumblr jne.
10.Käesoleva hankemenetluse õigusvastasust ilmestab ka asjaolu, et hinnapäringus on jäetud kõik olulised tingimused lahtiseks. Sisuliselt on raamhanke raames korraldatud uus raamhange. Hinnapäringu p 1.5 näeb ette, et minikonkursi perioodil tehtavad tegevused ei ole hinnapäringuga üksikasjalikult ette antud, vaid need töötatakse välja hankija ja eduka pakkujaga koostöös jooksvalt. Hanke alusdokumendid jätavad seega hankijale ja edukale pakkujale liiga palju läbirääkimiste ruumi. See aga riivab riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid.
11.Kuna kaebajate pakkumus on tehnilisele kirjeldusele vastav ja majanduslikult soodsaim, siis on kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamine õigusvastane. Lisaks juhivad kaebajad tähelepanu, et kolmandate isikute koosseisus olev Inspired Universal McCann OÜ ja kolmas raamlepingu partner Initiative OÜ ei ole omavahel täiesti sõltumatud pakkujad riivates sellega konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. Inspired Universal McCann OÜ ja Initiative omanikud on R. R. ja H. K., kellel on ühised majandushuvid ühingutes Metria Invest OÜ ja 4Times Capital AS. Kuna mõlema hankes konkureerima pidavate ühingute omanikud on aktiivsetes ärilistes suhetes, võib väita, et kaks näiliselt konkureerivat pakkujat, ei ole tegelikult konkureerivad. Vastustaja seisukohad
12.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Hankija põhjendused on toodud 22.03.2019 otsuses ning selle lisas 1. 4(11)
3-19-852
13.Vastustaja on minikonkursi hinnapäringus määratlenud teenuse kirjelduse ja tingimused täpselt, arusaadavalt ning üheselt mõistetavalt. Minikonkurss ei ole käsitletav hankemenetlusena RHS2007 2. peatüki tähenduses. Seda on liigitatud hankemenetluse eriliigiks, mille läbiviimisel on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks läbiviidavat menetlust ja selle alusel koostatud hinnapäringut võib käsitleda pakkumuse esitamise ettepanekuna, mille tingimustele pakkumus peab vastama. Kindlasti ei kohaldu minikonkursi menetluses RHS2007 § 32 lg 1 p 2 ja sellises detailsuses tehnilise kirjelduse koostamise nõuded.
13.1.RHS2007 üldpõhimõtetele tuginedes on hankija kaebajate poolt välja toodud nõuded täitnud, st korraldatud minikonkurss ja selle aluseks olnud hinnapäring pidi raamlepingu partneritele, kes varasemalt samadel alustel teenust osutanud, olema arusaadav. Hinnapäring sisaldas hankija eesmärki, nõudeid ja tööviisi kirjeldust, mida koostöös eduka pakkujaga ellu viia.
13.2.Vastustaja on 22.03.2019 otsuse põhjendustes selgelt viidanud hinnapäringu punktidele, millele kaebajate pakkumus ei vastanud. Neid kogumis arvestades pidi kaebajatele olema arusaadav, et seansside maksumused pidid arvestama kõigi sotsiaalmeediakanalite kasutamise võimalustega. Kaebajad on andnud kitsendava tõlgenduse sellele, et hankija on jätnud seansside toomise kanali lahtiseks ning sisustanud seda viisil, mis välistab näiteks Facebooki ja Instagrami kasutamise kogu nende funktsionaalsuses.
13.3.Kaebajate poolt välja toodud nõuded hinnapäringu punktis 2.32 toodud kvaliteedi parameetritele on teisejärgulised. Seatud näitajad on minikonkursi raames pakkumuse esitamisel abiks tulevikus tellitava teenuse hinnastamisel, kuid need on hinnatavad näitajad alles hankelepingu täitmisel. Vastustaja eeltoodud järeldusi kinnitab ka asjaolu, et kaebajad on varasemalt samadel tingimustel teenust hankijale osutanud (riigihanke viitenumber 199145), nähes eesmärgi saavutamiseks ette ka tegevusi Facebookis ja Instragramis. Hinnapäringu tingimuse sisu ei muuda asjaolu, et vaidlusaluses hankes küsis hankija seansside hinnastamist ning seadis seanssidele kvaliteedi parameetrid. Kogemustega raamlepingu partnerile pidi ka vaidlusaluse hinnapäringu osas olema arusaadav, et hanke eesmärki täidab kõigi sotsiaalmeediakanalite kasutamise võimalus.
13.4.Vastustaja on pidanud kinni hinnapäringu tingimustest ning ei ole enda seisukohti menetluste jooksul muutnud. Vastustaja on vaidlustusmenetluses (15-19/203602) esitatud vastuses samuti viidanud minikonkursi tehnilise kirjelduse punktidele 1.1 ja 1.2 ning järeldanud, et vastavalt eduka pakkuja esitatud selgitustele, ei ole hankijal alust arvata, et edukas pakkuja ei ole pakkumust tehes arvestanud tehnilise kirjelduse punktis 1.2 väljatoodud kõigi digi- ja sotsiaalmeediakanalite tehniliste, hinnastamispoliitika, reklaamikuvamise jms eripäradega ja sellega, et hankija võib valida seansside toomise kanalid ise. Kaebajad on kogu konteksti arvestamata kasutanud vastustaja väiteid ning neid moonutanud endale sobival viisil. Vastustaja leiab, et on minikonkursi menetluse viinud läbi õiguspäraselt ning taganud kõigi raamlepingu partnerite võrdse kohtlemise.
14.VAKO 05.03.2019 otsusega tunnistati hankija varasem otsus vaidlustaja edukaks tunnistamise kohta kehtetuks ning see oli vaidlustatud. Vastustaja leiab, et olenemata vaidlustusmenetluse seisust, kui hankijale saab teatavaks infot, mis võib mõjutada minikonkursi menetluse tulemuse õiguspärasust, on hankijal õigus seda infot kontrollida. Sellest tulenevalt pöördus vastustaja 11.03.2019 täpsustavates küsimustes ühispakkuja esindaja Zavod BBDO OÜ poole. Vaidlustaja 14.03.2019 vastuse kohaselt arvestasid seansi hinnad üksnes nende poolt välja toodud kanaliga ning lisasid, et juhul kui hankija soovib kampaaniat korraldada üksnes Facebookis, Youtube’s, VKontakte’s või Instagramis, siis sellel on teine hind, kuid seda hinda ei ole selles hankes küsitud. Hankija pöördus seejärel selles küsimuses Adform esindaja poole (hankija e-kiri 22.03.2019). Riigihankemenetlus ei ole haldusmenetlus, kus enne negatiivse otsuse tegemist peab andma võimaluse menetlusosalise ärakuulamiseks. Vastustaja ei ole kaebajale seadnud takistusi 22.03.19 otsuses viidatud Adformi vastusega tutvumiseks kui selleks oleks soovi avaldatud. 5(11)
3-19-852
15.Kaebuses esitatud selgitused Adfrorm kasutamise võimaluste osas ei anna alust vastustaja 22.03.2019 otsuse muutmiseks. Kaebajate seisukohad Adform kasutamise võimaluste osas ei ole olnud järjepidavad ja need ei lükka ümber vastustaja poolt saadud Adform esindaja vastust. Vastustaja rõhutab jätkuvalt, et Adformi võimalus sihtida Facebooki kasutajad (st saadakse Facebooki kasutajate info ning neile reklaami tegemiseks kasutakse muid internetilehekülgi) või kasutada Facebooki võimalusi ainult teatud funktsionaalsuses (reklaam paremal veerel), ei täida hinnapäringu tingimusi ja eesmärki. Tõendamata on ka kaebajate väide, et otse Facebookis või Instagramis reklaami tegemine ei võimaldaks täita hinnapäringu punktis 2.32 seatud kvaliteedi parameetreid ning vastav seisukoht ei muudaks vastustaja 22.03.2019 otsuse põhjendusi.
16.Vastustaja on lähtunud raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisel RHS2007 § 71 lg-st 4 ning kõigist riigihanke üldpõhimõtetest. Raamlepingu partnerid ei ole vaidlustanud minikonkursi alusdokumente ning vaidlustähtaeg selles osas on möödunud. Vastustaja selgitab, et minikonkursi korraldamine sellistel tingimustel on tingitud valdkonna eripärast (reklaam- ja meedia), mis võimaldaks tellimuste paindlikkust ja kiirust juhul, kui hankijal tekib vajadus mõne kampaania vms korraldamiseks. Teiseks on hankijale oluline teatud perioodiks kindla partneri leidmine, et tagada teostatavate tegevuste järjepidevus ja ühtne nägemus. Kõik pakkujad on saanud selliste tingimustega arvestada raamlepingu sõlmimiseks korraldatud hankemenetluses pakkumuse esitamisega ning ka raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimiseks läbiviidavates menetlustes. Seega on kõik pakkujad raamlepingu tingimustest olnud teadlikud, kõigile on tagatud võrdsed võimalused ja hankija tegevus on selles osas olnud läbipaistev.
17.Vastustajale jäävad arusaamatuks kaebajate seisukohad kolmandate isikute edukaks tunnistamise õigusvastasuse osas. Kaebajate argumendid saaksid kaalumisele tulla raamlepingu sõlmimiseks läbiviidud hankemenetluse tulemuse vaidlustamisel. Samas tuleneb kohtupraktikast, et isegi kui ettevõtjate vahel võib olla seos, ei tulene sellest automaatset keeldu hankemenetluses osalemiseks ja hankija poolt sellise pakkuja kõrvaldamiseks. Sellisel juhul tuleb hinnata, kas ettevõtjate seotus mõjutab riigihanke üldpõhimõtteid ning kas kõrvaldamine on proportsionaalne meede. Käesoleval juhul on tegemist raamlepingu alusel korraldatud minikonkursi menetlusega ning kaebajate seisukohad pakkuja kõrvaldamise osas pole asjakohased. Kolmandate isikute seisukoht
18.Hankija on kaebajate pakkumuse õiguspäraselt tagasi lükanud. Vaidluse põhiküsimuseks on see, kas hinnapäringu tingimuste kohaselt võis pakkuja teha sellise pakkumise, mis sotsiaalmeedia seansside toomise kanalina välja jätab või mitte. Kolmandad isikud leiavad, et sotsiaalmeediat seansside toomise kanalina ei tohtinud pakkuja välistada. Kaebajate pakutud lahendus (Adform Programmatic) ei võimalda sotsiaalmeediast seansse tuua ning on seega õiguspäraselt tagasi lükanud.
18.1.Hinnapäringu lisa 1 punktis 2.32 ei ole tõepoolest konkreetselt ära näidatud, milliste kanalite kaudu tuleb seansse tuua. Kanali valik on jäetud lahtiseks, kuid see ei tähenda seda, et pakkuja võib kanalite valikut piirata. Seda, et kanalite valik on jäetud lahtiseks, saab tõlgendada põhimõtteliselt kahte moodi. Esiteks võib see tähendada, et kanali valiku õigus on hankijal ja pakkujad peavad olema valmis tooma seansse hankija poolt soovitud kanalitest. Teiseks võib see tähendada, et kanali valiku õigus on pakkujal ja hankija peab leppima sellega, kuidas pakkuja kanali valikut piirab. Arvestades hinnapäringu tingimusi kogumis, tuleb asuda seisukohale, et õige tõlgendus on esimene variant – kanali valik on hankijal ning pakkujad ei tohi seda piirata.
18.2.Seda asjaolu, et kanali valik on jäetud määratlemata, tuleb tõlgendada koosmõjus hinnapäringu ülejäänud punktidega. Esiteks on hinnapäringus selgelt märgitud, et üheks kasutatavaks kanaliks on ka sotsiaalmeedia (hinnapäringu lisa 1 punkt 1.2). Teiseks on eraldi ära märgitud eesmärk suurendada inimeste kaasatust (engagement) erinevates sotsiaalmeediakanalites (hinnapäringu lisa 1 punkt 1.1). Kaasatus sotsiaalmeedias tähendab seda, et kasutaja näeb sotsiaalmeedias konkreetset reklaami ning klikib, jagab, kommenteerib, like-ib seda reklaami. 6(11)
3-19-852 Sellised tegevused, milles inimeste kaasamine seisneb, on võimalikud üksnes siis, kui reklaami näidatakse konkreetses sotsiaalmeedia kanalis.
18.3.Hinnapäringu tingimused, mis viitavad hankija soovile kasutada sotsiaalmeediat kui seansside toomise kanalit, on ka sisuliselt loogilised ja põhjendatud. Google, Facebooki ning laiemalt sotsiaalmeedia kasutamine on digiturunduse kõige efektiivsem kanal, mis võimaldab tuua kõige kvaliteetsemaid seansse. Eriti suur roll on sotsiaalmeedial (eelkõige Facebook-il ja Instagrami-il) just turismisektori digiturunduses. Kuna hankija soovib kõrgekvaliteedilisi seansse, siis on loogiline, et hankija ei saa kõrvale jätta kõige efektiivsemaid kanaleid.
18.4.Ebaõige on kaebajate väide, et termin „sotsiaalmeedia“ ei ole hinnapäringus piisavalt täpselt määratletud. See, mida mõeldakse termini all „sotsiaalmeedia“ on igale vastavas valdkonnas tegutsevale isikule üheselt arusaadav ka ilma täiendavat definitsiooni kehtestamata. Sotsiaalmeedia on platvorm, kus üks kasutaja levitab sisu ja sellega on võimalik teistel kasutajatel integratsiooni astuda (kommenteerida, jagada, like-ida jms). Kaebajad ei ole pidanud vajalikuks hankija käest küsida selle mõiste kohta täpsustust.
19.Hinnapäringu tingimuste kohaselt tuli teha pakkumus, mis võimaldaks tuua seansse ka sotsiaalmeediast. Hinnapäringu tingimustega ei ole kooskõlas see, kui kanalite valikut piiratakse nii, et sotsiaalmeedia on kanalina välistatud. Eeltoodu on kooskõlas ka EAS-i poolt eelmises vaidlustusmenetluses antud selgitustega ja EAS-i poolt varasemalt (eelmise minikonkursi raames) tellitud teenuse sisuga. Eelmises vaidlustusmenetluses (kus vaieldi kaebajate pakkumuse põhjendamatult madala hinna üle) märkis EAS (kaebuse lisa 7), et „Vastavalt eduka pakkuja selgitustele, ei ole hankijal alust arvate, et edukas pakkuja ei ole pakkumust tehes arvestanud tehnilise kirjelduse punktis 1.2 väljatoodud kõigi digi- ja sotsiaalmeediakanalite tehniliste, hinnastamispoliitika, reklaamikuvamise jms eripäradega ja sellega, et hankija võib valida seansside toomise kanalid ise. Hankija lähtus otsust tehes teadmisest, et edukaks tunnistatud pakkuja on põhjalikult tutvunud tehnilise kirjeldusega, pakkumuse esitamisega nende tingimustega nõustunud ja mõistab, et pakutud sessioonihinnad kehtivad ükskõik millise teavituskanali või kanalite kombinatsiooni hankija valib (näiteks Facebook, Instagram, Vkontakte jms sotsiaalmeedia kanalid, Google, Yandex, bloggid, digitaalsed meediakanalid jne), mis võimaldab hankijal tellimust teha sessioonihindade põhiselt“. Seega on ebaõige kaebuse väide, et hankija on käesolevas vaidluses oma varasemat seisukohta muutnud.
19.1.Varasemalt on EAS kaebajalt tellinud samasugust teenust (viitenumber 180269) samasuguses sõnastuses ning seejuures hõlmas teenus ka reklaamide tellimist Facebookis ja Instagramis. Seega olid kaebajad teadlikud, et hankija soov on sellises sõnastuses teenuse puhul tellida reklaame ka sotsiaalmeedias (näiteks Facebook’is ja Instagramis). Eelmise minikonkursi nõue kasutatavatele teavituskanalitele oli identne praeguse minikonkursi nõudega. Ainuüksi sellest, et käesolevas minikonkursis oli küsitud seansside hindu, ei saanud järeldada, et hankija tahe teenuse sisu osas on muutunud.
19.2.Kaebuse väide, et hankija tõlgenduse korral võiks hakata nõudma seansside toomist pakutud hinnaga ka tutvustusreisidelt või välimeediast, sest sellised kanalid on samuti hinnapäringus nimetatud, on demagoogiline ja ebaõige. Igale mõistlikule ja professionaalsele pakkujale peaks olema arusaadav, et tutvustusreisid ja välimeedia ei ole tehniliselt sobivad ja efektiivsed kanalid seansside toomiseks. Nimetatud kanalid on hinnapäringus nimetatud juhuks, kui hankija soovib teist tüüpi kampaaniaid korraldada.
20.Kaebajate pakkumuses toodud lahendus ei võimalda reklaame näidata ja seansse tuua sotsiaalmeediast. Eristada tuleb reklaami näitamist kuskil kanalis ja kanali kasutajate sihtimist. Tegemist on täiesti erinevate asjadega. Sotsiaalmeedia kanalis reklaami näitamine tähendab seda, et isik, kes viibib mõnes sotsiaalmeedia keskkonnas (näiteks Facebookis) näeb sealsamas reklaami, saab sellele reklaamile klikkida, seda jagada, seda kommenteerida, jms. Facebooki kasutajate sihtimine tähendab seda, et isik, kes kasutab põhimõtteliselt aeg-ajalt ka Facebooki (ja kelle kohta 7(11)
3-19-852 Facebook seetõttu omab teatud andmeid), viibib veebis mõnel teisel leheküljel (näiteks mõni uudisteportaal) ja talle näidatakse seal uudisteportaalis reklaami, mis on talle sihitud, kasutades neid andmeid, mille Facebook on tema kohta kogunud. Seega on sihtimisel seansi toomise kanaliks internet, mitte sotsiaalmeedia kanal, sotsiaalmeedias reklaami näitaminel on seansi toomise kanaliks sotsiaalmeedia.
20.1.Kaebajate väide, et ka Adform-i kaudu on võimalik tuua seansse sotsiaalmeediast ja Googleist, ei vasta tõele. Adform-i kaudu on võimalik üksnes teatud sotsiaalmeedia kasutajaid mujal keskkonnas sihtida, kuid Adform ei võimalda näidata reklaame Google’is ja sotsiaalmeedias. Google (mille juurde kuulub ka Google otsing, Google Display Network, Youtube, Gmail) ja Facebook (mille juurde kuulub ka Instagram ja Messenger) on nö suletud süsteemid, millele ei saa teiste platvormide (nt Adform-i) kaudu juurdepääsu. Kaebuse lisast 8 nähtub, et Adformi kaudu on ligipääs Google SSP-le (supply side platform), st sellele keskkonnale, mille kaudu erinevad meediaväljaanded müüvad oma reklaampindu. See ei ole juurdepääs Google-i enda keskkondade reklaampindadele, vaid see on juurdepääs Google-i poolt hallatavale vahendusplatvormile. 11.06.2019 kohtule esitatud seisukohas möönavad kaebajad ka ise, et Adformi kaudu ei ole võimalik osta reklaami Facebook-i ning seda kinnitab ka kolmandate isikute poolt esitatud täiendav tõend (17.06.2019 menetlusdokumendi lisa 1). Kaebajate poolt osundatud võimalus – osta Adformi kaudu reklaami erinevatesse Facebooki rakendustesse - ei ole võrdsustatav Facebookis reklaami näitamisega. Nimetatud rakendused on tegelikult eraldi platvormid, mida haldavad kolmandad osapooled mitte Facebook ja mis ei kuulu Facebooki nn suletud süsteemi (Facebook, Instagram, Messenger).
20.2.Kaebajate poolt viidatud sotsiaalmeedia kanalid (Linkedin, Viber, Spotify, Reddit, Tumblr) ei ole käesolevas vaidluses relevantsed. Esiteks ei ole kõik nimetatud kanalitest üldse sotsiaalmeedia kanalid: Spotify on muusika voogedastusplatvorm, Viber on helistamise ja sõnumite vahetamise platvorm, Reddit on uudiste ja meelelahutusliku sisu levitamise platvorm, Tumblr on blogide keskkond. Teiseks on näiteks Linkedin täiesti teisele sihtrühmale mõeldud – tegemist on äriinimeste omavaheliseks suhtluseks mõeldud kanaliga. Kolmandaks on nende kanalite katvus väga madal. Facebook ja Instagram on ülekaalukalt suurimad sotsiaalmeedia platvormid hõlmates enam kui pool kogu maailma display reklaamide käibest ja üle 80% sotsiaalmeediasse suunatud käibest. Eriti olulised on need kanalid turismisektoris, kuna võimaldavad väga täpselt reklaame sihtida ja õigel ajal õiges kontekstis õige sõnumiga inimeseni jõuda. Ei ole võimalik rääkida sotsiaalmeedia kasutamisest turismisektori kampaaniates ilma Facebooki ja Instagrami kasutamata.
20.3.Kaebuse viited hankelepingu mittevastavusele tuleb jätta arvesse võtmata, sest hankemenetluse praeguses etapis ei ole võimalik hanke alusdokumente vaidlustada. Samuti on täielikult tõendamata ja kaebuse viited sellele, et Inspired Universal McCann OÜ ja Initiative OÜ ei ole tegelikult konkurendid. Inspired Universal McCann OÜ ja Initiative OÜ vahel puudub igasugune kontrollsuhe, äriühingud kuuluvad erinevatele omanikele. See, et äriühingute omanikud teevad omakorda koostööd hoopis muudes valdkondades (investeerimisühing, kinnisvara haldamine) hoopis muude äriühingute kaudu ei tähenda kuidagi, et Inspired Universal McCann OÜ ja Initiative OÜ oleks omavahel seotud ning et nad tegelikult ei ole omavahel konkurendid. Antud väited on ka asjakohatud, kuna kaebajad ei ole hankija otsuseid sellistele asjaoludele tuginedes vaidlustanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
21.1.Vastustaja 22.03.2019 otsuse lisast 1 nähtub, et peale seda, kui VAKO tunnistas 05.03.2019 otsusega kehtetuks otsuse, millega vastustaja tunnistas edukaks kaebajate pakkumuse, kontrollis vastustaja täiendavalt kaebajate pakkumuse vastavust. Kontrolli käigus ilmnes, et kaebajate 8(11)
3-19-852 pakkumuses toodud seansside maksumused ei võimalda teha tegevusi Facebookis ja Instagramis. Sellest tulenevalt leidis vastustaja, et pakkumus tuleb lükata tagasi, kuna see ei vasta minikonkursi tehnilistele tingimustele, sest pakutud seansside maksumused ei võimalda hankijal tellida enda vajadustele vastavaid teenuseid.
21.2.Kaebajad leiavad, et pakkumuse tagasilükkamine on õigusvastane, sest minikonkursi tehnilistest tingimustest ei tulene piirangut, et pakkujad peavad arvestama mõne konkreetse, vastustaja poolt soovitud sotsiaalmeediakanaliga. Kaebajad kasutavad Adform Programmatic platformi, mille kaudu saab seansse tuua visitestonia.com keskkonda tehnilistes tingimustes nõutud kvaliteediga. Seega vastab kaebajate pakkumus tehnilises kirjelduses toodud eesmärkidele.
22.Peamiseks pooltevahelise vaidluse esemeks on seega küsimus, kuidas tõlgendada hankija poolt hinnapäringu lisana kehtestatud hankelepingu eseme tehnilisi tingimusi. Täpsemalt on vaidlus selles, kas teenus, millele hinnapäringus hinda küsiti, nägi ette hankija õigust valida ja nõuda seansside toomist mõnedest konkreetsest sotsiaalmeediakanalitest (nt Google’st, Facebook’ist, Instagram’ist) või oli pakkujatel võimalik kanaleid valida. Juhul, kui tingimused on tõlgendatavad selliselt, et kanalite valik oli üksnes hankija õigus, tuleb analüüsida, kas kaebajate poolt kasutatav platform võimaldab osta reklaami kõikidesse vastustaja poolt soovitud sotsiaalmeedia kanalitesse.
22.1.Asjakohased hankelepingu eseme tehnilisi tingimusi kirjeldavad sätted (hinnapäringu lisa 1) on järgnevad: Lisa 1 p-i 1 „Eesmärk ja üldine kirjeldus“ alapunkt 1.1: Minikonkursi tegevuste eesmärgiks on koostööpartneri leidmine reklaami- ja meediavahendusteenuste osutamiseks sihtturgude üleselt ja/või tegevusteks erinevatel sihtturgudel, eesmärgiga populariseerida Eestit kui turismisihtkohta, tekitada huvi Eesti kui puhkuse veetmise koha vastu ning suurendada visitestonia.com veebilehe külastatavust ning inimeste kaasatust (engagement) erinevates sotsiaalmeediakanalites. Samuti tõsta sihtturgude elanike teadlikkust Eestist kui reisisihist, parandada Eesti mainet reisisihtkohana, suunata turiste reaalsete ja mõõdetavate reisiotsusteni ning seeläbi tõsta sihtturgude elanike valmisolekut külastada Eestit lähitulevikus aga ka pakkuda ideid lisategevusteks Eestisse saabumisel. Alapunkt 1.2: Teavituskanaliteks, mida võidakse hankelepingu perioodil Eesti kui reisisihi tutvustamiseks sihtturgudel kasutada, on internet, sotsiaalmeedia, välimeedia, televisioon, raadio, trükimeedia, otsepostitus, eritrükised, meened, sündmused, tutvustusreisid Eestisse jms. Alapunkt 1.5: Minikonkursi perioodil tehtavad tegevused ei ole hinnapäringuga üksikasjalikult ette antud, vaid need töötatakse välja Hankija ja eduka pakkumuse esitanud Pakkujaga koostöös jooksvalt hankelepingu perioodi vältel. Punkti 2 alapunkt 2.32 Hankija poolt on kehtestatud kvaliteedi parameetrid juhul, kui tellimus näeb ette seansside toomist visitestonia.com keskkonda või selle alamlehtedele või domeenidele, mis asuvad EASi omandis. Hankija loeb „seansiks“ veebilehe seanssi Google Analyticsi mõistes (vaata lähemalt: https://support.google.com/analytics/answer/2731565?hl=en). Miinimum andmehulk seansside kvaliteedi määramiseks on 1 000 seanssi tellimuse kohta, millisel juhul on tellitud seansside miinimumkvaliteedi nõuded järgmised:
1.1.1.Bounce rate ehk põrkemäär - mitte suurem kui 25%;
1.1.2.Pages per session ehk lehekülge seansi kohta – mitte vähem kui 1,6 lehte;
1.1.3.Average session duration ehk keskmine seansi pikkus - mitte lühem kui 120 sekundit. Alapunkt 2.33: Hankija poolt on kehtestatud seansside maksumustele hinnalaed, millest kõrgemaid maksumusi ei tohi pakkumuses esitada. Seansside maksumused peavad sisaldama kõiki eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja maksumusi (meediapind, agentuuri töötunnid, alltöövõtud, loovlahendused jne).
9(11)
3-19-852
23.Arvestades riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 219 lg 1 ning asjaolu, et avatud hankemenetlus raamlepingu sõlmimiseks oli korraldatud enne 01.09.2017, kuulub kohaldamisele kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seadus (edaspidi RHS2007).
24.RHS2007 § 32 lg 1 p 2 näeb ette, et tehniline kirjeldus on hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu. Minu hinnangul ei tulene ülalviidatud tehnilise kirjelduse punktidest tingimusi, mis näeks ette, et pakkumuses toodud hind peaks võimaldama reklaamialaseid tegevusi teha mõnes vastustaja poolt nimetatud kindlas sotsiaalmeediakanalis, kasutades selle kanali kõiki funktsionaalsusi. Tehnilise kirjelduse p 1.2 toodud loetelu on väga üldistav, nimetades teavituskanaliteks lisaks sotsiaalmeediale ka internetti, välimeediat, raadiot, trükimeediat jms. Sellise üldise loetelu taustal ei ole võimalik teha järeldust, et kaebajad pidid aru saama, et vastustaja soovib reklaamialaseks tegevuseks kasutada kindlasti näiteks Facebooki ja Instagrami. Kvaliteedinõuded pakutavatele teenustele on sätestatud tehniliste tingimuste punktis 2.32 ning need on seotud visitestonia.com keskkonda või alamlehtedele toodavate seanssidega. Muid täiendavaid kriteeriume hankelepingu eseme tehnilistes tingimustes sätestatud ei ole. Veelgi enam, tehniliste tingimuste punktis 1.5 tuleneb selgelt, et minikonkursi perioodil tehtavad tegevused ei ole hinnapäringuga üksikasjalikult ette antud ning need töötatakse välja hiljem jooksvalt koostöös eduka pakkujaga.
24.1.Asjaolust, et kaebajad on eelneva minikonkursi raames osutanud vastustajale teenuseid ning selle käigus muuhulgas telliti reklaame ka Facebookis ja Instagramis, ei saa järeldada, et kaebajad pidid tehniliste tingimuste põhjal aru saama, et vastustaja soovib ka selle minikonkursi raames tellida reklaami kindlasti just nendest kanalitest ning välistab võimaluse tellida reklaami teistest sotsiaalmeedia kanalitest. Ei saa eitada, et Facebook, Instagram ja Google võivad olla turimisvaldkonda arvestades kõige efektiivsemad sotsiaalmeediakanalid, kuid selliste konkreetsete kanalite kasutamise soovi korral oleks vastustaja pidanud hinnapäringus seda täpsemalt ka kajastama või vähemalt selgelt märkima, et seansside hinnad tuleb esitada sellise arvestusega, et vastustajal on võimalik nõuda reklaami ostmist mingis kindlas sotsiaalmeedia kanalis. Nõustun kaebajatega, et jättes tehnilise kirjelduse ebaselgeks, võttis hankija endale riski, et pakutavad lahendused ei pruugi olla täpselt sellised nagu vastustaja on ise ette kujutanud. Kolmandate isikute väide, et ilma nende konkreetsete kanaliteta ei ole võimalik toota tehniliste tingimuste punktis 2.32 sätestatud nõuetele vastavaid seansse on tõendamata ja ei ole käesoleval juhul ka asjassepuutuv, sest vastustaja ei ole kaebajate pakkumuse tagasilükkamisel sellele tuginenud. Pakkumus on tagasi lükatud põhjusel, et see ei võimalda osta reklaami konkreetsetesse vastustaja poolt soovitud sotsiaalmeediakanalitesse.
24.2.Nõustuda ei saa ka sellega, et kaebajate pakkumus välistab üleüldse võimaluse teha reklaamialaseid tegevusi sotsiaalmeedias. Kohtuistungil loetles kaebajate esindaja (helisalvestis 12:39) lisaks Facebookile mitmeid erinevaid sotsiaalmeediakanaleid, kuhu on võimalik Adform Programmatic ́u kaudu reklaami osta (nt Snapchat, WhatsApp, Linkedin, Viber, Spotify jt). Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole seadnud kahtluse alla, et Adform kaudu on nimetatud kanalitesse võimalik reklaami osta. Kolmandad isikud on esitanud üksnes väite, et need kanalid ei ole käsitletavad sotsiaalmeediana. Sellise väitega ei saa nõustuda. Mõiste „sotsiaalmeedia“ on väga lai ja hõlmab erinevaid rakendusi. Näiteks Wikipeedia1 defineerib sotsiaalmeediat kui „meediat, mille sisu loovad osalejad ning milles inimesed suhtlevad, loovad, jagavad teavet ja ideid virtuaalsetest kogukondades ja võrgustikes.“ Samas on sotsiaalmeedia alamliikidena nimetatud näiteks internetifoorumit, blogi, mikroblogi (Twitter), suhtlusportaale jne. Mõiste „sotsiaalmeedia“
3-19-852 käsitlusi leiab ka mitmes uurimustöös, näiteks on ühes Tartu Ülikooli Pärnu kolledži lõputöös2 viidatud mitmele erinevale sotsiaalmeedia mõiste definitsioonile ning kokkuvõttes leitud, et tegemist on väga laia ning sageli mitmetimõistetava terminiga. Sellest tulenevalt ei saa pidada põhjendatuks piiritleda sotsiaalmeediat vaid üksikute, vastustaja ja kolmandate isikute poolt nimetatud kanalite või rakendusega. Seega ei saa asuda seisukohale, et kaebajate pakkumus ei võimalda üldse sotsiaalmeediasse reklaame osta.
24.3.Neil põhjustel olen seisukohal, et kaebajate pakkumuse tagasilükkamine oli õigusvastane. Kaebajate poolt kasutatav platform võimaldab teha reklaamialaseid tegevusi sotsiaalmeedias on seega vastav hankelepingu eseme tehnilistele tingimustele. Neist tingimustest ei tulenenud kohustust arvestada pakkumuse hinnastamisel konkreetsete, vastustaja poolt soovitud sotsiaalmeediakanalitega. Seetõttu puudub ka vajadus hinnata, kas kaebajate pakkumus võimaldab osta reklaami vastustaja otsuses viidatud konkreetsetesse sotsiaalmeediakanalitesse nagu näiteks Facebook ja Instagram. Kaebuses toodud viited hankedokumentide õigusvastasuse, samuti teiste pakkujate väidetava seotuse osas jätan tähelepanuta, sest hankemenetluse käesolevas etapis ei ole enam võimalik neid asjaolusid vaidlustada.
25.Eeltoodust tulenevalt rahuldan kaebuse ja tühistan Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 22.03.2019 otsuse nr 1.1-5.2/19/293 ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 25.04.2019 otsuse nr 4119/203602. Menetluskulud
26.Kaebajad ja kolmandad isikud on kohtule esitanud taotlused menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebajate poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kaebajate menetluskulud on kokku 3791 eurot, millest riigilõiv on 1295 eurot ja õigusabikulud 2496 eurot (koos käibemaksuga). Kolmandate isikute menetluskuludeks on õigusabikulud kokku 2087,80 eurot.
26.1.HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuivõrd otsus on tehtud kaebajate kasuks, tuleb kaebajate menetluskulud vastustajalt välja mõista. Kolmandate isikute menetluskulud jäävad nende endi kanda.
26.2.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebajate poolt esitatud dokumentidest nähtub, et õigusabi osutamine on seisnenud materjalidega tutvumises, kaebuse ettevalmistamises ja vastaspoolte seisukohtadega tutvumises, samuti kohtuistungiks ettevalmistamises ja istungil osalemises kokku 13 tunni ulatuses. Minu hinnangul on õigusabikulud haldusasja mahtu ja keerukust arvestades mõistlikud ning põhjendatud. Seega tuleb vastustajalt välja mõista kaebajate õigusabikulud 2496 eurot (koos käibemaksuga).
26.3.Kokku kuulub vastustajalt kaebajate kasuks väljamõistmisele menetluskulusid 3791 eurot (1295 + 2496). Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
G. Käsper, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, lõputöö: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48647/kasper_gea.pdf (lk 6-8). 11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.