Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. juulil 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-18-2036 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 21. augustil 2018 kontrollakti nr 12.2-3/043362-4, milles märkis, et kontrolli tulemusel vähendatakse OÜ Safedoor (kustutatud) maksukohustust kokku 330,48 euro võrra ja kustutatakse töötamise registrist kanne nr 1556067 E.V. töötamise kohta (tl-d 133-141).
2.MTA vähendas 19. septembri 2018. a maksuotsusega nr 12.2-3/043362-6 OÜ Safedoor esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides näidatud maksusummat 330,48 euro võrra ja tühistas töötamise registris vormistatud registrikande nr 1556067 E.V. töötamise kohta OÜ-s Safedoor (tl-d 2-4).
3.E.V. esitas 26. oktoobril 2018. a Tallinna Halduskohtule hiljem allkirjastatud kaebuse, milles teatas, et soovib vaidlustada MTA otsuse (tl-d 1, 5-6). Kaebaja palus kohtul võimaldada talle advokaat ning vabastada ta riigilõivust. Kaebusele oli lisatud MTA 19. septembri 2018. a maksuotsus nr 12.2-3/043362-6.
4.Tallinna Halduskohus jättis 2. novembri 2018. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebuses ja kohtule esitatud taotlustes esinevate puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja (tl-d 7-8). Kaebaja vastas kohtumäärusele 13. novembril 2018. a (tl 12).
5.Kaebaja esitas 4. detsembril 2018. a kohtule avalduse, milles märkis, et sai kohtult teatise, et ta oli eraisikuna edastanud avalduse õigusabile ning riigilõivust vabastamiseks, kuid kohus ei loe avaldust ühiseks firmana ja eraisikuna (tl-d 44-53). Kaebaja palus kohtul väljastada riigilõivust vabastamise taotluse blanketi ka firmale ja võimaldada firmale riigilõivust vabastust või tasumise ajatamist kuni 12 kuud.
6.Vastusena kohtunõudele teatas OÜ Safedoor 14. detsembril 2018. a, et kaebajal puudub õigus esindada OÜ-d Safedoor, mistõttu palub pankrotihaldur jätta tähelepanuta kaebaja poolt esitatud kaebuse OÜ Safedoor osas ja nimel (tl-d 57-58).
7.Tallinna Halduskohus tagastas 18. detsembri 2018. a määrusega kaebuse OÜ-d Safedoor puudutavas osas ning andis kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (tl-d 65-66).
8.Tallinna Ringkonnakohus tagastas 26. veebruari 2019. a määrusega OÜ Safedoor määruskaebuse läbivaatamatult ning võttis kaebaja määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2018. a määruse muutmata (tl-d 76-77).
9.Tartu Halduskohus jättis 18. märtsi 2019. a määrusega kaebuse ja menetlusabi taotluse käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja, ning kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (tl-d 81-82).
10.Tartu Halduskohus vabastas 4. aprilli 2019. a määrusega kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse, kaasas menetlusse kolmanda isikuna OÜ Safedoor, kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele, andis kolmandale isikule
3-18-2036 võimaluse kaebusele vastata ning kohustas kaebajat esitama täiendavad põhjendused ning tõendid oma väidete kinnituseks (tl-d 85-86).
11.E.V. esitas kohtule täiendavad põhjendused 16. aprillil 2019. a (tl-d 89-91). Ühtlasi esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi võimaldamiseks, kuna kaebajal puuduvad oskused ja juriidilise keele arusaamine.
12.Vastustaja esitas kohtule 2. mail 2019. a vastuse kaebusele (tl-d 94-95).
13.Kaebaja esitas 27. mail 2019 kohtule vastuse vastustaja vastusele ja taotluse tähtaja pikendamiseks ning tunnistaja ülekuulamiseks (tl-d 168-171) ning 4. juunil 2019 kordas oma taotlust (tl-d 172-175).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.Kaebaja taotleb MTA 19. septembri 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/043362-6 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
14.1.Kaebaja töötas OÜ-s Safedoor juhatuse liikme/tegevjuhi kohal. Seda kinnitab ka Äriregister. Juhatuse liikme amet on töökoht. Töötamise registrikande kustutamine rikub kaebaja õigusi kuna see on vale – see tähendaks, et kaebaja ei ole töötanud firmas, aga ta on. Töötamist kinnitab ka töötamise registri kanne.
14.2.Vaidlusalune maksuotsus on moonutatud, kuna väited ja oletused on kaebajat halvustavad. Samuti moonutas MTA otsuses seda nagu kaebaja oleks menetluses olnud juhatuse liikmena. Dokumendid olid koostatud kaebajale väga segases juriidilises keeles. MTA väidab, et kaebaja ei ole töötanud ja palka saanud, aga pole selgitanud, millest kaebaja siis elas või mille eest toitu ostis.
14.3.OÜ Safedoor pankrotihaldur ei kustutanud kaebajat töötamise registrist ja ka kaebajal puudus info, kuna ta oli kinnipidamisasutuses. Pankrotihaldur oleks pidanud kaebaja töötamise kohe pankrotimenetluse alguses katkestama, aga seda ta ei teinud. Kinnipidamisasutuses viibimise ajal ei ole töötamist märgitud, kuna palga osas väljamakseid ei ole teostatud. Selles ajavahemikus polegi vaidlust, sest palka ei makstud ja ei deklareeritud.
14.4.OÜ Safedoor dokumendid varastati, kui kaebaja kinnipidamisasutuses viibis.
14.5.MTA on otsuse põhjendamisel aluseks võtnud kaebaja varasema käitumise, mis ei ole käesolevaga asjaga seotud.
15.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
15.1.OÜ-l Safedoor puudub tegelikkuses majandustegevus ning kaebajale ei ole väljamakseid tehtud. Alusetud väljamaksed deklareeriti üksnes varalise kasu saamise eesmärgil, et kaebaja saaks riiklikke hüvitisi suuremas summas, kui ta selleks tegelikult muidu õigustatud oleks. Kaudselt lisab sellisele järeldusele kaalu ka kaebaja varasem sarnane tegevus, mille eest on kaebajat ka kriminaalkorras karistatud.
15.2.Kaebaja ei ole ise vaevunud maksuhaldurile esitama ühtegi tõsiseltvõetavat selgitust, veel vähem tõendit, mis maksuhalduri põhjendatud kahtlused kummutaks. Sellises olukorras ei saa kaebaja maksuhalduri järeldusi pareerida paljasõnaliste väidetega otsuse moonutamisest ja oletustele tuginemisest.
3-18-2036
15.3.Kaebaja kaasati OÜ Safedoor maksumenetlusse ja töötamise tuvastamise menetlusse, kuna menetluste lõppedes antav haldusakt võis puudutada tema õigusi või kohustusi. Kaebaja ei olnud juhatuse liikmena menetluses, vaid tema poole pöörduti kui kolmanda isiku poole, kuna OÜ Safedoor ei täitnud maksuhalduri korraldusi.
15.4.Väited kaebaja juhatuse liikmena/tegevjuhina töötamise ja selle eest palga saamise kohta on paljasõnalised ning ei haaku maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolude kogumiga. Töötamise registri kanne ei tõenda töötamist. Samuti ei ole kaebaja esitanud maksuhaldurile ega kohtule veoteenuse ja haljastuse pakkumisi, mida OÜ Safedoor on väidetavalt teinud ega ka töölepingut. Väited dokumentide vargusest ei ole usutavad, kuna 5. augustil 2018 lubas kaebaja maksuhaldurile töölepingud saata tähitud kirjaga ning ei maininud midagi dokumentide vargusest.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Kaebaja esitas kohtule kaebuse MTA 19. septembri 2018. a maksuotsuse nr 12.23/043362-6 tühistamiseks. Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on moonutatud, kuna väited ja oletused on kaebajat halvustavad. Kaebaja töötas OÜ-s Safedoor juhatuse liikme/tegevjuhi kohal, mistõttu on õigusvastane kustutada töötamise registrist kanne kaebaja töötamise kohta. Vastustaja leiab, et tegelikkuses ei ole kaebaja teinud OÜ-s Safedoor tööd ning sealt palgaväljamakseid saanud, mistõttu puudub alus vaidlusaluse maksuotsuse tühistamiseks.
17.Kohus leiab, et maksuotsus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maksuhaldur on tuginenud asjakohastele õigusnormidele, esitanud maksuotsuses ja selle osaks olevas kontrollaktis tõendite analüüsi ja järeldused ning vastanud kaebaja vastuväidetele. Kohus nõustub kontrollaktis ja maksuotsuses toodud maksuhalduri seisukohtadega ning kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-ga 2 neid põhjendusi üle ei korda, märkides kaebusele vastuseks järgmist.
18.Asja materjalidest nähtub, et OÜ Safedoor on 3. juulil 2016 teinud töötamise registrisse (TÖR) kande, mille kohaselt töötab E.V. alates 1. juunist 2016 töölepingu alusel OÜ-s Safedoor (tl-d 132, 136). OÜ Safedoor on 20. jaanuaril 2017 esitanud hilinenult maksustamisperioodi juuli kuni detsember 2016 kohta maksudeklaratsiooni vorm TSD ja vorm TSD lisa 1, millel deklareeris töötasu väljamakseid juhatuse liikmele E.V.(tl-d 133p, 138-140). Kaebajale deklareeritud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumakse ei ole OÜ Safedoor riigieelarvesse tasunud ja maksuvõlg oli maksudeklaratsioonide esitamise järgi kontrollakti väljastamise seisuga kokku 330,48 eurot.
19.Maksuhaldur on kontrollimenetluses tuvastanud, et OÜ Safedoor ei ole kaebajale tööd võimaldavaks isikuks, mistõttu on TÖR-i tehtud kanne nr 1556067 töötamise kohta alusetu. Sellele seisukohale jõudis vastustaja järgmistel põhjustel: 1) OÜ Safedoor ei täida MTA korraldusi ega ole esitanud deklareeritud tööjõumaksude aluseks olevaid raamatupidamisdokumente. Seega puuduvad tõendid, et TÖR-i kantud andmed kaebaja kohta on tõesed; 2) OÜ-l Safedoor puudub reaalne majandustegevus; 3) E.V. ei ole andnud MTA-le selgitusi ega esitanud dokumente, mis kinnitaksid töötamist OÜ-s Safedoor. Kohtu hinnangul on maksuhaldur nendele seisukohtadele tuginedes õiguspäraselt järeldanud, et OÜ Safedoor ei ole kaebajale tööd võimaldavaks isikuks alates 1. juunist 2016 kuni 14. detsembrini 2017. Seetõttu on maksuhaldur õigesti kustutanud töötamise registrist kande nr 1556067 kaebaja töötamise kohta. Vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 253 lg-le 1 on maksuhalduril
3-18-2036 õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha vajaduse korral selle kohta sama seaduse §-s 46 sätestatud tingimustele vastav otsus.
20.MTA-l on alust arvata, et tööjõumaksud on jäetud tasumata teadlikult, kuna töötasu väljamaksed deklareeriti vaid eesmärgiga tekitada kaebajale võimalus saada suuremaid riiklike hüvitisi (nt vanemahüvitis, haigushüvitis, töötuskindlustushüvitised jms). Esitades valeandmetega TSD-d teadis kaebaja, et tegemist on mittetegutseva ja varatu äriühinguga, kellelt maksukohustuse sissenõudmine on võimatu. Tahtlikkust mitte maksta deklareeritud töötasult tööjõumakse kinnitab ka asjaolu, et väidetava töötasu väljamakse summas 600 eurot tasumiseks leidis OÜ Safedoor rahalised vahendid, kuid TSD-de maksete tasumiseks mitte. Ehk siis väljamaksete tegemisel ei arvestanud äriühing tööjõumaksete tasumisega, sest vastasel juhul oleks saanud koheselt tasuda juuli kuni detsember 2016 TSD-de esitamisega tasumisele kuulunud maksud. Kohtu hinnangul nähtub maksuhalduri järeldustest üheselt, et kaebajale tehtud väljamaksed on näilikud ning reaalset töösuhet kaebajal OÜ-ga Safedoor ei olnud.
21.Kohtu hinnangul on kaebaja väited paljasõnalised. Kontrollimenetluses ei esitanud OÜ Safedoor MTA-le ühtegi raamatupidamise dokumenti, mis tõendaks, et äriühing on teinud kaebajale töötasu väljamakseid. Ka OÜ Safedoor pangakonto väljavõte ei kinnita reaalselt toimuvat majandustegevust ega ka väljamakseid kaebajale (tl 112p). Kohus ei nõustu kaebajaga, et panga väljavõtte ei saa midagi tõendada. Võttes arvesse kontrollitaval perioodil deklareeritud töötasude suurust kokku summas 600 eurot, pidi OÜ-l Safedoor väidetavalt antud summa ka reaalselt olemas olema. Krediidiasutuselt saadud teabe kohaselt ei nähtu äriühingu pangakontol toiminguid. Samuti ei ole kaebaja täitnud MTA korraldust ega esitanud dokumente, mis tõendaksid väljamakse tegemist kaebajale OÜ Safedoor poolt. MTA kaasas
25.juunil 2018 edastatud korraldusega kaebaja OÜ Safedoor maksumenetlusse. MTA andis
21.augusti 2018. a kaaskirjas nr 12.2-3/043362-5 väga selgelt kaebajale teada, et MTA kontrollib OÜ Safedoor poolt kaebajale makstud töötasudelt või muudelt tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksude õigsust perioodil juuli kuni detsember 2016, ning et seetõttu edastatakse kaebajale OÜ-le Safedoor väljastatud kontrollakt ja kaebaja saab esitada arvamuse või vastuväited koos neid kinnitavate tõenditega (tl 147). Kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis maksuhalduri väited ümber lükkaks. Kaebaja 6. septembri 2018 vastuväited ja seletused on üldsõnalised, uusi tõendeid kaebaja ei esitanud (tl 148). Kohus nõustub küll kaebaja seisukohaga, et sularahas arveldamine ei ole keelatud, kuid see teadmine ei tõenda siiski kaebajale palga maksmist. Maksuametile ega kohtule ei ole esitatud ühtegi sellekohast raamatupidamisdokumenti ega kassa väljavõtet. Äriregistri väljavõte ei tõenda seda, et OÜ Safedoor oleks kaebajale tööd võimaldavaks isikuks MKS mõttes.
22.Kaebaja märgib, et ta on karistuse ära kandnud, mistõttu palub ta kohtul jätta tähelepanuta vastustaja viide kriminaalasjale, kui asjasse mittepuutuv fakt/tõend. Kohus sellega ei nõustu. On tavapärane maksumenetluste praktika võtta maksukohustuslase varasemat maksukäitumist koostoimes muude asjaoludega arvesse. Seetõttu ei ole selles midagi tavatut, et maksuhaldur viitab vaidlusaluses maksuotsuses koostoimes teiste seisukohtadega ka sellele, et OÜ Safedoor juhatuse liige E.V. on varasemalt toime pannud maksupettuse ja kriminaalkorras süüdi mõistetud, ning kontrollakti punktis 1.1.2 lõikes 6 kirjutab sellest täpsemalt. Nagu vastustaja vastuses kaebusele selgitas, lisab kaebaja varasem käitumine kaalu järeldusele, et ka praeguses asjas on kaebaja kasutanud sarnast tegevusmustrit.
23.Kohtu jaoks on arusaamatu kaebaja väide selle kohta, et MTA tegevust tuleb lugeda vabatahtlikuks nõudest loobumiseks.
3-18-2036
24.Kaebaja taotles 27. mai 2019. a avalduses, et kohus kaasaks menetlusse OÜ Safedoor osaniku ja võtaks temalt ütlused, kuivõrd tema eraisikuna ei ole OÜ Safedoor osanik. Kaebaja leiab, et OÜ Safedoor osanik saab tõendada kaebaja töötamist OÜ-s Safedoor, kuna juhatus määratakse ainuosaniku otsusega. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et OÜ Safedoor osanikuks oli perioodil 9. detsember 2015 kuni 9. aprill 2019 BCC Invest Kapital OÜ (osaühing on registrist kustutatud äriseadustiku § 60 lg 3 alusel). BCC Invest Kapital OÜ juhatuse liige oli E.V.. Seega sisuliselt on kaebaja taotlenud iseenda ülekuulamist. Kohtul pole mingit põhjust kahelda selles, et OÜ Safedoor osanik BCC Invest Kapital OÜ juhatuse liige E.V. esindaks samu seisukohti kui kaebaja E.V.. Kohus ei pea eeltoodust tulenevalt kaebaja taotlust põhjendatuks. Halduskohtumenetluses tunnistajate ülekuulamise eesmärk on tõendada menetlusosaliste väiteid haldusasjas tähtsust omavate asjaolude esinemise või mitteesinemise kohta. Seega peab tunnistajate ülekuulamise vajadus olema põhjendatud ning kohus ei pea üle kuulama kõiki isikuid, kes võivad olla vaidluse all olevate asjaoludega kokku puutunud, vaid nendelt saadav tõendusteave peab aitama kaasa asja õigele ja õiglasele lahendamisele. HKMS § 65 lg 2 võimaldab halduskohtus üle kuulata isikuid, kellelt on võetud ütlusi haldusmenetluses. Seejuures ei ole tegemist absoluutse õigusega ning halduskohtul tuleb igakordselt hinnata, kas nimetatud isikute ülekuulamine on asja lahendamise seisukohast põhjendatud. Kolmanda isiku kaasamine on HKMS § 20 lg 1 kohaselt võimalik vaid juhul, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole.
25.Kaebaja palus 27. mai 2019. a avalduses kohtul kontrollida asjaolu, kas MTA on vaidlusaluse õigusakti koostanud õigel ajal, märkides, et „haldusmenetlusest ei tohi vist olla möödas 2 a juhtumi kohta“. Sisuliselt heidab kaebaja vastustajale ette aegumistähtaja rikkumist. Kohus sellega ei nõustu. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral, sealhulgas maksuvõla tekkimisel sama seaduse §-s 41 nimetatud isiku poolt kuriteo toimepanemise korral, on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Maksuhaldur kontrollis OÜ Safedoor tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuli kuni detsember 2016. OÜ Safedoor esitas kogu selle perioodi kohta TSD-d 20. jaanuaril 2017. Seega on vaidlusalune maksuotsus tehtud aegumistähtaja jooksul.
26.Kaebaja esitas 27. mai 2019. a avalduses kohtule taotluse tähtaja pikendamiseks, et ta saaks kohtule esitada täiendavaid tõendeid. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Kaebaja palus pikendada vastamise tähtaega, kuna soovib teabenõudega võtta pankadest tõendi, et pank keeldub talle avamast kontot, kasutada pangakontot ja pangakaarti. Samuti soovis kaebaja politseilt teabenõude korras uuesti küsida tõendeid, et äriühingute dokumentide vargus on ka politseis fikseeritud. Kohus ei pea selliste tõendite esitamist vajalikuks. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust asjaolul, kas pank keeldub kaebajale kontot avamast või kas politseis fikseeriti dokumentide vargus.
27.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 19. septembri 2018. a maksuotsus nr 12.23/043362-6 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebuses esitatud üldsõnalised ja tõendamata väited ei lükka ümber maksuotsuses toodud lõppjäreldust, et tegelikkuses ei ole kaebaja teinud OÜ-s Safedoor tööd ning sealt palgaväljamakseid saanud. Alusetu on kaebaja etteheide, et vastustaja käitumine viitab kaebaja ahistamise motiivile.
3-18-2036
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 4. aprilli 2019. a määrusega (tl 85). HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.
29.Kohus peab vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetluse kinniseks toimiku lehekülgede 92 ja 100 osas, kuivõrd need sisaldavad andmeid kaebaja terviseseisundi kohta. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kuna haldusasja toimiku lehekülgedele 92 ja 100 liidetud materjal sisaldab endas andmeid kaebaja tervise kohta, ning selles osas asja kinniseks kuulutamine on vajalik isiku eraelu kaitseks, kusjuures antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel menetlusosalise terviseandmeid sisaldavate tõendite osas kuulutada tema eraelu kaitseks kinniseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.