Politsei- ja Piirivalveameti kaebus kohtutäitur Kaja Lilloja 11.03.2016.a otsusele täiteasjas nr 195/2016/269
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.04.2016 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) liik määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti, registrikood 70008747, asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn 15060, e-post XXX kaudu), lepinguline esindaja Agne Niido (e-post: XXX) Puudutatud isik I: J.C (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik II: kohtutäitur Kaja Lilloja (isikukood XXXXXXXXXX, asukoht XXX, e-post:XXX), lepinguline esindaja kohtutäituri asendaja Piret Altosaar (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 25.04.2016 määrus ja Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja 11.03.2016 otsus täiteasjas nr 195/2016/269 ning kohustada kohtutäiturit Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) 16.02.2016 kaebust uuesti läbi vaatama.
Jätta menetluskulud maakohtus ja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja kanda. Puudutatud isik I ja avaldaja ei ole taotlenud puudutatud isikult II 1(10)
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.23.03.2016 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaja Lilloja 11.03.2016 otsusele täiteasjas nr 195/2016/269 ning palus tunnistada otsus õigusvastaseks ja tühistada, samuti tunnistada õigusvastaseks ja tühistada kohtutäituri tasu otsus 15.02.2016.
2.Kaebuse kohaselt esitas PPA 16.12.2015 avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemi TARN kaudu avalduse rahatrahvi sundtäitmisele pööramiseks. Kohtutäitur määrati 22.12.2015, avaldus jõudis täiturini 12.01.2016 ja võeti täitmiseks vastu 28.01.2016.
3.Kohtutäitur esitas 15.02.2016 PPA-le nõude täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu hüvitamiseks kogusummas 139,76 eurot põhjendusel, et täiteasjas 195/2016/269 on sissenõudja esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks 22.12.2015, kuid võlgnik on nõude sissenõudja ees tasunud 21.12.2015.
4.PPA ei nõustunud nimetatud tasu väljamõistmisega ja vaidlustas 16.02.2016 kohtutäitur Kaja Lilloja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 195/2016/269.
5.14.03.2016 otsusega (dokumendi kuupäev otsusel on 11.03.2016, digiallkirjastatud ja PPA-le edastatud 14.03.2016) jättis kohtutäitur sissenõudja kaebuse rahuldamata. PPA kaebus jäeti rahuldamata põhjendusel, et antud täiteasjas on võlgnik tasunud nõude enne avalduse ja täitedokumendi kohtutäiturile esitamist, mistõttu kuulub rakendamisele kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lõige 1. Puudutatud isiku I (võlgniku) seisukoht
6.Puudutatud isikule I (võlgnikule) edastati menetlusse võtmise määrus tähtsaadetisena 12.04.2016 aadressil XXX. Kaebuse lahendamise ajaks puudutatud isik I maakohtule kaebuse osas enda seisukohta ei esitanud.
Puudutatud isiku II (kohtutäituri) seisukoht
7.Kohtutäitur esitas 06.04.2016 maakohtule seisukoha, milles leidis, et esitatud kaebus on põhjendamatu, palus jätta selle rahuldamata ning selgitas, et jääb enda 11.03.2016 tehtud otsuses märgitud seisukohtade juurde.
8.Kohtutäituri otsuses on selgitatud, et kohtutäiturimäärustiku § 522 lg 1 järgi on infosüsteem Justiitsministeeriumi ühetasandiline elektrooniline andmekogu ning määrustiku § 523 kohaselt on infosüsteemi vastutav töötleja Justiitsministeerium.
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-4656
9.Väide, et Politsei- ja Piirivalveamet ei saa iseseisvalt hankida tõendeid Justiitsministeeriumi hallatava infosüsteemi kohta ja vastavad tõendid saanuks kohtutäitur hankida ise Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja kaudu, ei ole asjakohane.
10.Kohtutäitur lähtub oma töös formaliseerituse põhimõttest, mis tähendab, et menetlusse tuleb võtta kõik täitedokumendid, mis vastavad TMS § 2 lg-s 1 välja toodud täitedokumentidele esitatud nõuetele. Kohtutäituril puudus alus trahvi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kohtutäituril on võimalik jälgida avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturile menetlusse saatmise aega TARN sündmuste logi juurest ning antud nõude juures seisab esitamise rea juures esitamise tähtaeg 12.01.2016 (tl 23).
11.Kohtutäitur on seisukohal, et sissenõudja vastutab täitmisavalduses olevate andmete õigsuse eest ning kohtutäituri kohustus ei ole enne täitemenetluse alustamist sissenõudjalt üle küsida, kas soovitakse ikka menetlust alustada ning kas avalduses olevad andmed on vahepeal muutunud. Kohtutäitur saab ainult eeldada, et esitatud andmed on õiged. Maakohtu määrus
12.Harju Maakohus jättis 25.04.2016 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata, puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda ning kõik ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis menetluskulud avaldajalt välja mõistmata, kuna puudutatud isikud I ja II ei ole taotlenud avaldajalt menetluskulude väljamõistmist.
13.Sisuliselt taandub vaidlus sellele, kas olukorras, kus PPA esitas infosüsteemi TARN kaudu täitmisavalduse 16.12.2015, võlgnik tasus trahvi 21.12.2015 ning täiturini jõudis täitmisavaldus alles 12.01.2016 (täitur alustas täitemenetlust 28.01.2016), oli täituril õigus alustada täitemenetlust ning nõuda PPA-lt täitemenetluse alustamise tasu ning poolt kohtutäituri tasust.
14.Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mis tähendab seda, et kohtutäitur peab vaid veenduma, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, mitte kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid (kas nõue on üldse olemas, kas nõue on tekkinud seaduspäraselt, kas kohustus on enne täituri poole pöördumist täidetud jms). TMS § 23 lg-s 1 on sätestatud, et kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 7 lg 1 kohaselt keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. Seega pidi kohtutäitur käesolevas asjas TARN kaudu täitmisavalduse saamisel kontrollima avalduse olemasolu ning seda, kas täitmiseks esitatud dokument on täitedokument TMS § 2 lg 1 mõttes. Infosüsteemist TARN nähtus täitmisavalduse esitamine ning täitedokument, milleks oli PPA poolt määratud trahv (ehk täitedokument KTS § 2 lg 1 mõttes). Seega käitus kohtutäitur õiguspäraselt, alustades avalduse alusel täitemenetlust. Seda vaatamata asjaolule, et PPA oli täitmisavalduse esitanud TARN vahendusel täitmiseks 16.12.2015 ning täitur sai selle enda menetlusse alles 12.01.2016, alustades menetlust 28.01.2016 (tl 6, 23). Kohtutäituril puudub formaliseeritusse põhimõttest tulenevalt kohustus ja ka õigus kontrollida enne täitemenetluse alustamist sissenõudega seonduvaid asjaolusid, muu hulgas seda, millal sissenõudja on täitmisavalduse koostanud ja kas võlgnik on nõude juba rahuldanud. Olukorras, kus sissenõudja esitab seaduse nõuetele vastava täitmisavalduse ja täitedokumendi, ei tohi kohtutäitur keelduda avalduse menetlusse võtmisest ja täitemenetluse alustamisest.
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-4656
15.Nõuetekohase avalduse esitamise ja nõude sisu osas lasub formaliseerituse põhimõttest tulenevalt vastutus sissenõudjal. Seda isegi olukorras, kus sissenõudja ei olnud teadlik ega pidanudki olema teadlik nõude täitmise takistustest (näiteks sellest, et nõue on juba täidetud). Seadus kohtleb selles olukorras ühetaoliselt nii sissenõudjaid, kel on vaid üks täiteasi kui ka neid, kes peavad esitama menetlemiseks tuhandeid täiteasju (nt trahve määravad asutused). Kohus möönab, et kui täitmisavalduse täiturini jõudmisel tekkinud ajalise viibe (ligi kuu aega) põhjustas infosüsteemi TARN rike, ei pruugi juba täidetud nõude täitmiseks esitamine olla PPAle etteheidetav. PPA on infosüsteemi TARN volitatud töötleja ja ei vastuta selles sisalduvate andmete õigsuse eest. Samas ei saa selle eest vastutada ka kohtutäitur, kes on avalduse õigesti menetluse võtnud. Vajadusel saab PPA kaaluda kahju hüvitamise nõude esitamist TARN volitatud töötleja vastu.
16.Täitmisavalduse näol on sisuliselt tegu sissenõudja tahteavaldusega täitemenetluse alustamiseks, läbiviimiseks ja nõude täitmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-s 1 on sätestatud, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Seega on täitmisavalduse täiturile esitamise ajaks hetk, mil avaldus jõuab täiturini (olenemata sellest, millal sissenõudja avalduse esitamist alustas). Täitur sai täitmisavalduse infosüsteemi TARN väljatrüki kohaselt kätte 12.01.2016 (tl 6, 23). Seega tuleb lugeda täitmisavalduse esitamise ajaks 12.01.2016.
17.Kuna kohus tuvastas, et kohtutäituri tegevuses rikkumisi ei esinenud ja ta võttis avalduse õigesti menetlusse, on põhjendatud ka tasu nõudmine sissenõudjalt kohtutäituri poolt märgitud ulatuses. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg-s 1 on sätestatud, et kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Täitur sai täitmisavalduse kätte 12.01.2016, kuid nõue oli täidetud juba 21.12.2015. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile ning sissenõudja on kohustatud tasuma kohtutäiturile KTS § 41 lg 1 alusel menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Kohtutäitur on enda tasu otsuses (tl 8, 9) määranud kohtutäituri tasu suuruse KTS 41 lg 1 järgi (põhitasu 19,16 eurot ja pool põhitasust, milleks on 120,60 eurot. Vastavalt ülalmärgitule tuvastab kohus, et kohtutäituri 15.02.2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on seaduslik. Eeltoodust tulenevalt on korrektne ka kohtutäituri 11.03.2016 otsus sissenõudja kaebusele.
18.Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et täitur on tegutsenud seaduslikult ning tema tegevuses rikkumisi ei esine. PPA kaebus kohtutäituri otsusele tuleb jätta rahuldamata.
19.PPA oli kaebusega kohtusse pöördumisel TsMS § 145 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega riigilõivu kui menetluskulu käesolevas asjas ei esine. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda. Puudutatud isik I ega puudutatud isik II ei ole enda menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja toimikust. Määruskaebus
20.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse avaldaja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kaebus rahuldada, tunnistada kohtutäitur Kaja Lilloja täitekulude nõue täiteasjas nr 195/2016/269 sissenõudja vastu õigusvastaseks ja tühistada avaldaja vastu esitatud täitekulude nõue summas 139,76 eurot, kaasata menetlusse arvamuse andmiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-4656
21.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohtu määruse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigusnorme ja oluliselt rikutud menetlusnormi. Oluliste asjaolude hindamisel on jäetud arvestamata, et vaidlusalusel juhul ei ole tegemist tavapärase täitemenetlusega võlaõiguslikus mõistes, vaid TARN-i kaudu esitatud avalik-õigusliku nõudega karistusõiguslikus tähenduses.
22.Formaliseerituse põhimõte hõlmab üksnes täitedokumendi (sissenõude) sisu. Käesoleval juhul on tegemist ebareeglipärase täitemenetlusega, milles puudub vaidlus sissenõude täidetavuse üle, kuid on vaidlus täiteavalduse esitamise-vastuvõtmise tehniliste toimingute üle.
23.Kaebuse esitaja ei nõustu kohtu hinnanguga, et formaliseerituse põhimõte laieneb igale üksikule täituri toimingule, millest võiks järeldada, et kohtutäitur ei peagi täitemenetluse käigus kontrolli teostama.
24.Formaliseerituse põhimõte ei ole samatähenduslik pealiskaudsusega. Täiteasja formaalne menetlussevõtmine ei vabasta täiteorganit rutiinsest kontrollikohustusest. Kohtutäiturimäärustiku (edaspidi määrustik) § 15 lõige 3 sätestab, et kui dokumentide kontrollimisel ilmneb puudusi, registreeritakse dokument üldises korras ja dokumentide esitajale saadetakse teade, milles antakse kümme päeva aega puuduste kõrvaldamiseks.
25.Avaliku võimu kandja nõuete jaotamise põhimõtted sätestab TMS § 231 lõike 1 alusel kehtestatud „Avalik-õiguslike nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise kord“ § 2, mille lõige 1 nimetab, et avaliku võimu kandja nõuded jaotab kohtutäituritele täitmiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi koda või KPK koda). Vastavalt TMS § 231 lõikele 5 avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korraga hõlmatud nõude täitmiseks esitamine on lubatud üksnes koja vahendusel infosüsteemi TARN kaudu. Sissenõudjal puudub õigus, võimalus ja kohustus täitmisavalduse kohtutäiturini jõudmist mõjutada, jälgida või kontrollida. Avalikõigusliku nõude esitaja ei esita nõuet kohtutäiturile, vaid ta esitab nõude KPK kojale.
26.Kohus on märkinud, et täitmisavalduse näol on sisuliselt tegu sissenõudja tahteavaldusega täitemenetluse alustamiseks, läbiviimiseks ja nõude täitmiseks. Maakohtu järeldus, et täitmisavalduse täiturile esitamise ajaks on hetk, mil avaldus jõuab täiturini, on ebaõige. Kohtutäitur ei ole tahteavalduse saaja avalik-õigusliku nõude esitamisel. Sissenõudja ei esita avaldust kohtutäiturile, kuna täiteavalduse KPK kojale esitamise ajal ei ole kohtutäitur määratud.
27.Eeltoodut silmas pidades on tahteavalduse saajaks TsÜS tähenduses koda, mitte kohtutäitur. Asjaolu puhul, et vastavalt kehtestatud korrale tehakse sissenõudja tahtest sõltumata veel teatud toiminguid, et asi täiturile üle anda, on tegemist vastuvõtja viivitusega. Sellest tulenevalt on ebaõige lugeda täitmisavalduse esitamise ajaks selle täitmiseks vastuvõtmise aega 12.02.2015 vaid selle tegelik esitamise aeg 16.12.2015.
28.Arvestades, et de facto on avalduse esitanud sissenõudja asemel kolmas isik (koda), on ka kohtutäituril kõrgendatud hoolsuskohustus kontrollida, saamaks kinnitust, et tegemist on kehtiva reaalselt olemasoleva nõudega. Kohtutäituril piisanuks tähelepanelikult tutvuda TARN kannetega vaidlusaluses täiteasjas tehtud toimingute kohta, et veenduda täitemenetluse alustamise aluse puudumises. Nõude tasumise andmed kajastuvad TARN-i vastavas lahtris võlgniku kohta. Kui kohtutäitur oleks kontrollinud täitmisavalduste materjale piisava hoolsusega, ei oleks tänaseks välja kujunenud olukorda tekkinud. Täituril piisanuks lugeda TARN andmeid trahvi tasumise kohta, et veenduda täitemenetluse alustamise vajaduse puudumises.
29.Kohtutäitur on heitnud PPA-le ette, et viimane pidanuks trahviotsuse täitmist ise kontrollima ja avalduse tagasi võtma, kuid ei täitur ega kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et sissenõudjal selline võimalus puudub. Küll aga oli kohtutäituril
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-4656 määrustiku § 15 lõike 3 alusel õigus ja võimalus jätta täiteavaldus n.ö käiguta ja anda PPA-le aega täitemenetluse alustamise vajaduse kinnitamiseks või avalduse tagasi võtmiseks.
30.Vaidlusalune olukord, kus sissenõudja on korrektselt esitanud täiteavalduse, kuid kohtutäitur ei võta seda viivitamata täitmisele ning see jääb TARN-i süsteemi n.ö „hõljuma“, on säärane vastuvõtuviivitus seaduses reguleerimata. Olukorras, kus sissenõudjal ei ole võimalik esitada avaldust vahetult otse täiturile, vaid teatud vahelüli kaudu, ei saa ka kohtutäitur jääda passiivseks avalduse vastuvõtmisel ning ka täituril peab olema kõrgendatud hoolsuskohustus.
31.TMS § 8 paneb kohtutäiturile kohustuse võtta viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Oma ülesannete piisavalt hoolika täitmise korral pidanuks kohtutäitur nägema, et täitmisavaldus oli koostatud oluliselt varasemalt.
32.PPA on asja täitemenetlusse suunamisel käitunud kooskõlas seadusega. Kohtutäituril puudub õiguslik alus käesolevas täiteasjas PPA-lt tasu nõuda, kuna sissenõudjalt KTS § 41 lõikes 1 nimetatud täitetasu väljamõistmise eeldused on täitmata. Võlgnik täitis nõude sissenõudja ees pärast täiteavalduse esitamist ja kohtutäituril oli võimalus veenduda selles, et isik on rahatrahvi ära tasunud ning täituril puudus vajadus täitetoimingute tegemiseks.
33.KTS § 28 lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Vaidlusaluse juhtumi korral seadus sissenõudjale kohtutäituri tasu maksmise kohustust ei sätesta, seega ei ole kohtutäituri tasu nõudmine Politsei- ja Piirivalveametilt õiguspärane. Menetluse edasine käik
34.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus puudutatud isikutel esitada seisukohad.
35.Puudutatud isik I (võlgnik) määruskaebusele ei vastanud.
36.Puudutatud isik II (kohtutäitur) leidis vastuses määruskaebusele, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja poolte menetluskulud jätta endi kanda. Kohtutäitur jäi tehtud otsuse ning esitatud kirjaliku seisukoha juurde. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Seadus reguleerib avalik-õiguslike nõuete jaotamist, kuid ei loo kohtutäiturile nimetatud nõuete osas eraldi kriteeriume, st et ka nende nõuete osas tuleb kohtutäituril kontrollida menetluse alustamiseks vajalikke eeldusi. Vaidlusaluse nõude puhul teostas kohtutäitur menetluse alustamiseks vajamineva eelduste kontrolli ning dokumentide kontrollimisel ei ilmnenud puudusi. Kohtutäitur kontrollib infosüsteemist TARN nõude menetlusse võtmisel mh ka sündmuste logi, et veenduda, et seal ei oleks infot, mille põhjal ei peaks saama menetlust alustada, näiteks nõude tasumine otse sissenõudjale. Kohtutäituritel on võimalik sündmuste logi juures näha toiminguid, mis on tehtud peale konkreetsele kohtutäiturile nõude menetlusse saatmist. TARN infosüsteemis sündmuste logi juures nähtub esimese kandena nõude kohtutäiturile esitamise kuupäev 12.01.2016. Eelnevast tulenevalt ei olnud kohtutäituril võimalik TARN infosüsteemi kaudu näha, et nõue on sissenõudjale tasutud. Asjaolu, et täitmisavaldusel olev kuupäev on märgatavalt varasem sellest kuupäevast, millal nõue kohtutäiturile saadeti, ei anna alust kohtutäiturile uurida, mis antud nõudega varem on tehtud. Täiteasjas 195/2016/269 on tegemist piisavalt suure trahvi nõudega, millelt saab soovi korral ettemaksu küsida ning mittetasumise korral
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-4656 lükatakse nõue tagasi ja nõue läheb uuesti teisele kohtutäiturile, kuid kuupäev täitmisavaldusel jääb samaks.
37.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
38.Tallinna Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tulenevalt TsMS § 176 lg 4 tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks määruskaebusmenetluses kantud menetluskulude kohta.
39.Menetlusosalised kohtu poolt määratud tähtaegadeks menetluskulude nimekirjasid ei esitanud. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
40.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning tuginedes TsMS § § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 leiab, et avaldaja määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, vaidlustatud maakohtu 25.04.2016 määrus ja kohtutäituri 11.03.2016 otsus avaldaja 16.02.2016 kaebuse rahuldamata jätmise kohta tuleb tühistada. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles avaldaja palub kohtul tühistada kohtutäituri 15.02.2016 tasu väljamõistmise otsus, kohtutäiturit tuleb kohustada avaldaja 16.02.2016 kaebust uuesti läbi vaatama.
41.Käesolevas asjas on vaidluse põhikeskmeks küsimus, kas kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu maksmist juhul, kui sissenõudja on täitemenetluse algatamise avalduse esitanud kohtutäiturile avalikõiguslike nõuete sissenõudmiseks loodud süsteemi kaudu, kuid avaldus on kohtutäiturini jõudnud peale võlgniku poolt sissenõudja nõude rahuldamist.
42.Vaidluse lahendamise huvides taotles avaldaja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (KPK) kaasamist, kuna oma pädevusest lähtuvalt jaotab avaliku võimu kandja nõuded kohtutäiturite vahel KPK. Ringkonnakohus palus KPK-l esitada kirjalik seisukoht (tlk 79), mille KPK esitas kohtule 23.09.2016 (tlk 83-84).
43.Avaldaja leidis määruskaebuses, et puudutatud isik II (edaspidi kohtutäitur) on rikkunud hoolsuskohustust. Eeltoodust tulenevalt kogus ringkonnakohus TsMS § 477 lg 7 alusel omal algatusel asjas tõendeid Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt (edaspidi RIK) (tlk 61, 70), kes vastas kohtule 12.09.2016 (tlk 66-68) ja 16.09.2016 (tlk 75-78). RIK on tulenevalt Kohtutäiturimäärustiku § 36 ja § 52 3 lg 3 avalikõiguslike nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemi (edaspidi TARN) halduriks.
44.Ringkonnakohus palus täiendavaid selgitusi ka avaldajalt (tlk 60), kes vastas kohtule 16.09.2016 (tlk 72-74). Menetlusosalised eelnimetatud seisukohtadele ja kohtu poolt kogutud tõenditele arvamusi ega vastuväiteid ei esitanud.
45.Määruskaebuse ühe põhiväite kohaselt on maakohtu järeldus, et käesoleval juhul tuleb täitmisavalduse täiturile esitamise hetkeks lugeda hetk, mil avaldus täiturini jõudis, ebaõige. Teise põhiväite kohaselt puudus kohtutäituril käesoleval juhul õigus nõuda avaldajalt tasu. Kolmanda põhiväite kohaselt on kohtutäitur rikkunud hoolsuskohustust. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga kahe esimese põhiväite osas, kuid ei nõustu sellega, et kohtutäitur on rikkunud hoolsuskohustust.
46.KTS § 41 lg 1 sätestab, et kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust.
47.Seega on oluline tuvastada, millisest hetkest tuleb käesolevas juhul avaldaja täitmisavalduse kohtutäiturile esitatuks lugeda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvad erinevad kuupäevad: 1) avaldaja poolt täitmisavalduse üleslaadimine E-toimikusse 16.12.2015; 2) täitmisavalduse edastamine E-toimiku poolt TARN-i programmi
48.Kohtutäitur on menetluses olnud läbivalt seisukohal, et avaldaja täitmisavaldus tuleb talle esitatuks lugeda ajast, mil tema on täituriks määratud, so 12.01.2016 (tlk 21). KPK on seisukohal, et avaldaja täitmisavaldus tuleb kohtutäiturile esitatuks lugeda hetkest, mil täitmisavaldus laeti üles e-toimikusse, so 16.12.2015 (tlk 83 pöördel). Avaldaja on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et avalduse kohtutäiturile esitamise hetkeks tuleb lugeda selle kinnitamise aeg e-toimikus, so 16.12.2015 (tlk 2) ning täiendavalt selgitanud, et PPA saadab nõuded infosüsteemi TARN vastavalt kohtutäiturimäärustikus sätestatule politseiinfosüsteemist e-toimiku kaudu (kasutades infosüsteemide andmevahetuskihti x-tee). X-tee on asutuste ja isikute vahelist turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust ning riigi infosüsteemile turvalist juurdepääsu võimaldav tehniline infrastruktuur ja organisatsiooniline keskkond (RT I 2008, 18, 129). Nimetatud nõuete TARN-ile e-toimiku kaudu edastamise kohustuse paneb Kohtutäiturimäärustiku § 525, mille kohaselt esitatakse avalik-õiguslikud rahalised nõuded, mis on tekkinud tsiviil-, haldus-, väärteo- ning kriminaalmenetluse kohtu- ning kohtueelse menetluse käigus infosüsteemi e-toimiku süsteemi kaudu (tlk 73). Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus selles, et avaldaja on nõude edastamiseks kasutanud X-teed.
49.Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri eelnimetatud seisukohaga, kuna avaliku võimu kandjate nõuete esitamisele kehtib erikord.
50.Nimelt sätestab TMS § 231 lg 5, et avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korraga hõlmatud nõue esitatakse täitmiseks üksnes Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vahendusel, edastades vastava nõude kojale avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemi kaudu. Sellisel juhul ei või kohtutäitur võtta nimetatud korraga hõlmatud nõuet täitmiseks muul viisil kui koja vahendusel.
51.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt oli avaldajal võimalik esitada täitmisavaldus üksnes KPK vahendusel ehk avaldaja ei saanud täitmisavaldust esitada otse kohtutäiturile.
52.Käesoleval juhul nähtub tsiviilasja materjalides sisalduvast X-tee logist, et avaldaja esitaski täitmisavalduse rahatrahvi sundtäitmiseks elektrooniliselt TMS § 23 lg 6 ja § 231 lg 2 alusel avalik-õiguslike nõuete esitamiseks ja jaotamiseks ettenähtud infosüsteemi e-toimiku kaudu ning toiming kinnitati 16.12.2015, TARN-i jõudis täitmisavaldus hilinemisega, so 22.12.2015 ja edastati samal päeval esimesele kohtutäiturile Kaire Põltsile ning kohtutäitur Kaja Lillojale alles 12.01.2016 (tl 6). RIK poolt ringkonnakohtule edastatud selgituste kohaselt ei võtnud TARN programm 16.12.2015 sõnumeid vastu tarkvarast tingitud tehnilise vea tõttu (tlk 67, 76).
53.Maakohus möönis, et avaldaja ei vastuta avalduse esitamisest kuni selle kohtutäiturini jõudmiseni infosüsteemis TARN tekkinud viivituse eest, kuid tegi siiski järelduse, et avaldaja peab maksma kohtutäituri tasu. Ka leidis maakohus, et täitmisavalduse esitamise ajaks tuleb lugeda 12.01.2016, so kohtutäiturini jõudmise aeg.
54.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega ning leiab avaliku võimu kandjate nõuete esitamise suhtes kehtivast eriregulatsioonist tulenevalt, et täitmisavalduse esitamise ajaks KTS § 41 lg 1 mõistes tuleb käesoleval juhul lugeda 16.12.2015, s.o päev, mil avaldaja esitas täitmisavalduse infosüsteemile TARN, kinnitades selle etoimikus. Ringkonnakohus osutab ka, et näiteks TsMS § 336 lg 2 esimesest lausest tuleneb, et elektrooniline dokument loetakse esitatuks, kui see on salvestatud dokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi.
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-4656
55.Eelviidatud X-tee logidest nähtuvalt tegi avaldaja sissenõudjana kõik toimingud, mis olid vajalikud täitmisavalduse esitamiseks 16.12.2015 (tlk 6). TARN süsteemile edastamine ning esitatud täitmisavalduse jaotamise aeg konkreetsele kohtutäiturile TARN süsteemi siseselt ei sõltunud enam sissenõudja tegevusest, mistõttu ei saanud avaldaja kontrollida ega mõjutada selle edastamist kohtutäiturile. Eeltoodust tulenevalt ei saa mistahes põhjusel tekkinud võimalikud viivitused täitmisavalduse jaotamisel konkreetsele kohtutäiturile mõjutada täitmisavalduse esitamise aega.
56.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tasus puudutatud isik I (võlgnik) avaldaja sissenõudes nimetatud rahatrahvi 21.12.2015 (tlk 26). Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kohtutäiturile täitmisavalduse esitamise ajaks tuleb lugeda 16.12.2015. Seega täitis võlgnik nõude pärast täitmisavalduse esitamist kohtutäiturile. Ringkonnakohus leiab, et avaldajal sissenõudjana ei saa lasuda vastutus täitekulude eest juhul, kui ta on täitmisavalduse seaduses sätestatud korras esitanud ja pärast seda on nõue võlgniku poolt täidetud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kohtutäitur ei olnud õigustatud avaldajalt täitemenetluse algatamise tasu ja kohtutäituri põhitasu nõudma.
57.Konkreetsel juhul kohtutäitur Kaja Lilloja süülist käitumist oma kohustuste täitmisel ringkonnakohus ei tuvastanud.
58.Tsiviilasjas kogutud tõendite alusel loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et üldjuhul saab kohtutäitur TARN programmist täitemenetluse alustamise eelselt kontrollida andmeid nõude täitmise kohta. Nimelt nähtub RIK vastusest, et info nõude täitmise (laekumise) kohta on näha kohtutäituri vaates „Sündmused“ ning konkreetsel juhul oli esimesena määratud kohtutäiturile (Kaire Põlts) info nõude täitmise kohta TARN programmis „Sündmused“ vaates näha. Logidest nähtuvalt on kasutaja Kaire Põlts laekumise kohta edastatud teavitusega tutvunud (tlk 76). Lisaks on süsteemi logidest näha, et aadressilt [email protected] on edastatud aadressile [email protected] kaks automaatteadet laekumiste kohta (tlk 76 pöördel).
59.Eeltoodust järeldub ringkonnakohtu hinnangul see, et TARN süsteemi siseselt on esimesena määratud kohtutäituritele tagatud võimalus kontrollida avaliku võimu kandja nõuete täitmist, lisaks tagati käesoleval juhul esimesena määratud kohtutäiturile nõude täitmise topeltkontroll läbi e-posti teavituse.
60.Tõendite kogumisel saadud RIK täiendavast vastusest selgus, et juhul, kui täitmisavaldus on eelmise kohtutäituri poolt tagasi lükatud, edastab süsteem täitmisavalduse automaatselt järgmisele kohtutäiturile, kuid vastavalt TARN-is realiseeritud ärireeglitele ei edastata uuele kohtutäiturile infot laekumiste kohta. Ümberjagamisel eelnev laekumiste info ei olnud konkreetsel juhul uuele täiturile TARN-is nähtav, ainult kohtutäitur Kaire Põltsil oli ja on võimalus kontrollida TARNist nõude täitmist ehk laekumisi. Kaja Lillojal seda infot süsteemis ei ole (tlk 76 pöördel).
61.Asjaolu, et eelnevate kohtutäiturite toiminguid kohtutäitur, kellele on täitmisavaldus ümber jaotatud (antud juhul Kaja Lilloja) täitmisavalduse menetlemisel ei näe, kinnitas ringkonnakohtule ka KPK oma vastuses, nagu ka seda, et erisusi kohtutäituritele oma kohustuste täitmisel seoses avaliku võimu kandjate nõuete täitmisega kehtestatud ei ole (tlk 83 pöördel).
62.Eeltoodust loeb ringkonnakohus tuvastatuks asjaolu, et kohtutäitur Kaja Lillojal puudusid enne täitemenetluse algatamist igasugused võimalused kontrollida, kas avaldaja nõue võib olla täidetud. Kohtutäitur on selle asjaolu ka vastuses määruskaebusele välja toonud, et „Sündmuste“ vaatest talle infot ei nähtunud (tlk 54).
63.Sellest järeldub ringkonnakohtu hinnangul, et kõne alla ei saa tulla väidetav hoolsuskohustuse rikkumine kohtutäituri poolt. Tuvastatud asjaoludest nähtub üheselt,
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-16-4656 et kohtutäituril ei olnud infot avaldaja nõude täitmise kohta, mistõttu puudus alus täitemenetluse algatamisest keeldumiseks.
64.Kohtutäitur oli menetluses läbivalt seisukohal, et avaldaja sissenõudjana on kohustatud ka ise kontrollima nõude täitmist ning vastavate eelduste olemasolul avalduse tagasi võtma. Avaldaja on määruskaebuses asunud seisukohale, et temal selline võimalus puudub.
65.Ringkonnakohus palus avaldajal täiendavalt selgitada, millisel põhjusel ei saa avaldaja nõuete laekumist kontrollida. Kohtule edastatud vastusest selgub, et avaldaja ei kontrolli laekumisi e-toimikust ega TARN-ist, kuna laekumiste andmestik edastatakse e-toimikusse ja selle kaudu TARN-i politseiinfosüsteemi POLIS alamsüsteemi MIS poolt iseseisvalt (tlk 73). Asjaolu, et täitmisavalduste ja nõuete täitmise info liigub sõltumatult süsteemide vahel, kinnitas ringkonnakohtule ka RIK (tlk 67).
66.Ringkonnakohus leiab, et sellisel viisil info edastamisega saab sisuliselt lugeda täidetuks sissenõudja hoolsuskohustuse kontrollida nõude võimalikku täitmist, kuna info laekub lõppastmes TARN programmi ja peaks mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt olema nähtav igale määratud kohtutäiturile.
67.Tsiviilasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on TARN programmis antud võimalus nõude võimalikku täitmist üle kontrollida esimesena määratud kohtutäiturile, käesoleval juhul isegi topeltkontrolliks. Kuna analoogne võimalus puudus järgmisena määratud kohtutäituril (puudutatud isikul II), ei vastuta tekkinud olukorra eest ei avaldaja ega ka kohtutäitur, kuna lahendus nimetatud probleemile peitub TARN programmi infotehnoloogilises arenduses analoogsete olukordade vältimiseks. Menetluskulud ja edasikaebeõigus
68.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja tühistab maakohtu määruse, muudab ringkonnakohus ka maakohtu menetluskulude jaotust, jättes menetluskulud kohtutäituri kanda. Samuti jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda.
69.Ringkonnakohus küsis menetlusosalistelt menetluskulude nimekirjasid, kuid neid ei esitatud. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole avaldajal määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, kuna TsMS § 145 järgi on avaldaja riigilõivu tasumisest vabastatud ning avaldaja esindajaks on avaldaja enda töötaja.
70.TMS § 218 lg 3 tulenevalt võib määrusele esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.