Jäneselaane OÜ ja Lõuna-Eesti Talumuna OÜ kaebus Võru Vallavolikogu 14.11.2018. a otsuse nr 104 tühistamiseks ja Võru Vallavolikogu kohustamiseks jätkata Väimela aleviku Pärna tee 7 ja Pärna tee 9 kinnistute detailplaneeringu koostamise menetlusega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 03.05.2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kolmanda isikuna kaasamist taotlevate isikute määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebajad - Jäneselaane OÜ ja Lõuna-Eesti Talumuna OÜ, esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja advokaat Maria Pihlak Vastustaja - Võru vald
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.05.2019. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 21 lg 4, § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Võru Vallavolikogu algatas 08.03.2017. a otsusega nr 210 Lõuna-Eesti Talumuna OÜ taotluse alusel detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise maaüksustel asukohaga Pärna tee 7 ja Pärna tee 9, Väimela alevik, Võru vald.
2.Võru Vallavolikogu 14.11.2018. a otsusega nr 104 lõpetati planeerimisseaduse § 129 lg 1 p 1 alusel volikogu otsusega nr 210 algatatud detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju hindamise menetlus.
3.Jäneselaane OÜ ja Lõuna-Eesti Talumuna OÜ esitasid 21.12.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Vallavolikogu 14.11.2018. a otsuse nr 104 tühistamiseks ja Võru Vallavolikogu kohustamiseks jätkata Väimela aleviku Pärna tee 7 ja Pärna tee 9 kinnistute detailplaneeringu koostamise menetlusega.
4.Tiiu Ritari, aktsiaselts “Rauameister“, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Eve Turvas, Toivo Turvas, Valter Kaurson, Rein Tiitus, Heli Kaasik ja Sulev Miks (edaspidi taotlejad) esitasid Tartu Halduskohtule 16.04.2019 taotluse nende kolmandate isikutena haldusasja menetlusse kaasamiseks.
5.Kaebajad ja vastustaja esitasid 25.04.2019 halduskohtule seisukohad kolmandate isikute kaasamise taotluse kohta. Nii kaebajad kui ka vastustaja leidsid, et praeguses kohtuasjas ei otsustata kolmandate isikute õiguste üle ning palusid taotluse rahuldamata jätta.
6.Tartu Halduskohus jättis 03.05.2019. a määrusega taotlejate kolmandate isikutena menetlusse kaasamise taotluse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul ei otsustata käesolevas asjas tehtava kohtulahendiga taotlejate õiguste ega kohustuste üle ning seetõttu ei ole nende kolmandate isikutena kohtuasja menetlusse kaasamine põhjendatud. Halduskohus nõustus kaebajate seisukohaga, et planeerimismenetluse lõpetamise aluseks olnud kaalutluste õiguspärasus ei ole seotud kolmandate isikute õigustega ning asjas tehtav kohtuotsus ei laienda, piira ega puuduta ka muul moel kolmandate isikute õigusi. Kohus nõustus kaebajatega ka selles, et puutumus kolmandate isikute õigustega saab esineda alles siis, kui detailplaneering on nende õigusi rikkuvalt kehtestatud. Halduskohus lisas, et kui kohus peaks kaebajate tühistamiskaebuse rahuldama ning kohustama vastustajat detailplaneeringu koostamist jätkama, siis on taotlejatel vastavalt planeerimisseaduses sätestatule jätkuvalt tagatud õigus detailplaneeringu koostamise menetluses osaleda ning oma arvamusi, seisukohti ja taotlusi esitada. Samuti saavad nad detailplaneeringu kehtestamisel vastustaja võimaliku õigusvastase tegevuse korral oma rikutud õiguste kaitseks õiguskaitsevahendeid kasutada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Taotlejad esitasid 21.05.2019 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles paluvad halduskohtu 03.05.2019. a määruse tühistada ja kaasata taotlejad kolmandate isikutena haldusasja menetlusse. Määruskaebuse esitajad leiavad, et halduskohus on ebaõigesti ja vastuolus Riigikohtu praktikaga leidnud, et puutumus määruskaebuse esitajate õigustega saab esineda alles siis, kui detailplaneering on nende õigusi rikkuvalt kehtestatud. Riigikohus on oma praktikas seoses teistmisavalduse ja kohtuvea parandamise avaldusega selgitanud, et avalduse esitamiseks piisab juba sellest, et kohtulahend toob eeldatavasti kaasa haldustegevuse või toimingud, mis võivad mõjutada kolmanda isiku õigusi (3-3-3-1-04, p 9; 3-3-2-3-07, p 19-18). Sama seisukohta on kolmandate isikute kaasamise osas korranud ka Tartu Ringkonnakohus oma 12.01.2016. a määruses haldusasjas nr 3-15-2829 (p 8). Taotlejate arvates on nende kolmandate isikutena kaasamise eeldus täidetud. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise otsust tühistav ja detailplaneeringu menetlust jätkama kohustav kohtulahend tooks kaasa haldustegevuse (detailplaneeringu koostamise jätkamise ja selle võimaliku kehtestamise), mis mõjutaks oluliselt määruskaebuse esitajate õigusi. Detailplaneeringu kehtestamine riivaks aktsiaseltsi
“Rauameister“ ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust ning nii kohalike elanike kui ka kutsekooli õpilaste ja ettevõtte töötajate õigust tervise kaitsele, koduja eraelu puutumatusele ja puhtale elukeskkonnale. Taotlejad ei nõustu kohtu ja kaebajate seisukohaga, et vaidlustatud otsuses vastustaja poolt esile toodud kaalutluste õiguspärasus ei ole seotud määruskaebuse esitajate õigustega ning asjas tehtav kohtuotsus ei laienda, piira ega puuduta ka muul moel nende õigusi. Taotlejad selgitasid kaasamise taotluses, kuidas võidakse kohtuotsusega valla poolt planeeringumenetluse lõpetamisel esitatud kaalutlusi hinnates nende õigusi piirata, kuid kohus jättis need põhjendused tähelepanuta. Määruskaebuse kohaselt võib kohtuotsusel olla otsene negatiivne mõju taotlejate võimalustele kaitsta oma õigusi edasistes haldus- ja kohtumenetlustes. Taotlejad on seisukohal, et kaebuse rahuldamise korral on nende võimalus oma õiguseid planeeringumenetluses kaitsta äärmiselt piiratud. Kui kohus leiab praeguses kohtuasjas tehtavas lahendis, et detailplaneeringu lõpetamise otsus ei olnud põhjendatud ning kohustab vastustajat detailplaneeringu menetlust jätkama, siis toob see ka sisuliselt kaasa otsuse selle üle, et määruskaebuse esitajate õigusi kas ei riivata üldse või on riive kohtu hinnangul sedavõrd väheintensiivne, et ei anna alust menetluse lõpetamiseks ja sel juhul järelikult ka planeeringu kehtestamata jätmiseks. Taotlejad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kuivõrd neil on võimalik detailplaneeringu otsus vaidlustada, kui see kehtestatakse nende õigusi rikkuvalt, siis on asjakohatu nende väide, et vastustaja ei pruugi detailplaneeringu jätkamise korral taotlejate huve tõhusalt kaitsta. Taotlejad leiavad jätkuvalt, et nii vastustaja kui kaebajate tegevus on olnud avalikkust eksitav. Kui kohus otsustab, et detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks ei olnud alust, siis ei ole vastustajal detailplaneeringu menetluse jätkamise korral võimalik selle koostamist samadel või analoogsetel kaalutlustel uuesti lõpetada. Sisuliselt võetaks sellisel juhul kohtuotsusega nii taotlejatelt kui ka vastustajalt võimalus määruskaebuse esitajate õigusi ja huve detailplaneeringu menetluses kaitsta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu 03.05.2019. a määruse tühistamiseks ning taotlejad on õigesti jäetud kolmanda isikuna menetlusse kaasamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud seisukohtade osas märgib ringkonnakohus järgmist.
9.HKMS § 20 lg 1 alusel kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Taotlejate arvates on halduskohus ebaõigesti ja vastuolus Riigikohtu praktikaga leidnud, et puutumus määruskaebuse esitajate õigustega saab esineda alles siis, kui detailplaneering on nende õigusi rikkuvalt kehtestatud. Taotlejad tuginevad seejuures kohtuvea parandamise avalduse ja teistmisavalduse esitamist puudutavale Riigikohtu seisukohale, et avalduse esitamiseks piisab sellest, et kohtulahend toob eeldatavasti kaasa toimingud, mis võivad mõjutada kolmanda isiku õigusi (vt 26.01.2004. a otsus asjas nr 3-3-3-1-04, p 9 ja 18.12.2007. a otsus asjas nr 3-3-2-307, p 18). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et viidatud lahendites oli võimalik mõju isiku õigustele vahetu. Esimesena viidatud kohtuasjas puudutas vaidlus korterelamus asuvaid mitteeluruume ning avalduse esitaja oli samas elamus asuva korteri omanik. Teisel juhul oli teistitavas kohtuasjas kinnitatud kompromiss, mis sisaldas kokkulepet avaldajale kuuluva
kinnistu ehitusõiguse osas. Määruskaebuses viidatud Tartu Ringkonnakohtu määrus 12.01.2016 asjas nr 3-15-2829 puudutas olukorda, kus kolmanda isikuna oli kohtumenetlusse kaasatud vaidlusaluse kinnisasja omanik. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas halduskohtus tehtava võimaliku kohtulahendiga ei otsustata kolmanda isikuna kaasamise taotluse esitanud isikute õiguste või kohustuste üle. Praegusel juhul on kohtulahendil taotlejate õigustele üksnes kaudne mõju ning seetõttu ei saa viidatud Riigikohtu seisukohale tuginedes väita, et halduskohus oleks pidanud taotlejad kolmandate isikutena menetlusse kaasama.
10.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaasamise taotlust lahendades jõudnud sisuliselt õige tulemuseni. Kuigi kaebajate esitatud ja halduskohtu poolt heakskiidetud seisukoht, et puutumus kolmandate isikute õigustega saab esineda alles siis, kui detailplaneering on nende õigusi rikkuvalt kehtestatud, on liialt kategooriline, ei olnud see siiski asja otsustamisel määrava tähtsusega. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajad omistanud sõnale „puutumus“ äärmiselt kitsa tähenduse, nähes selle väljendusena üksnes kolmandate isikute õiguste rikkumist. Puutumus tavatähenduses ei eelda aga tingimata õiguste rikkumist, samuti ei eelda see ebasoodsat mõju isiku õigustele (riive). Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd isiku kolmanda isikuna kaasamise põhitingimuseks on tõenäosus, et kohus otsustab selle isiku subjektiivsete õiguste või kohustuste üle, siis ei tähenda see, et isiku õiguste üle otsustamise eelduseks saab olla vaid subjektiivsete õiguste rikkumine. Vaidlusaluse seisukoha kategoorilisus ei ole põhjendatud, kuivõrd planeerimismenetluse iseloomu arvestades ei saa välistada, et kohtumenetlusse kaasamist õigustav puutumus kolmandate isikute õiguste või kohustustega ilmneb juba enne planeeringu kehtestamist.
11.Taotlejad ei nõustu halduskohtu ja kaebajate seisukohaga, et vaidlustatud volikogu otsuses vastustaja poolt esile toodud kaalutluste õiguspärasus ei ole seotud taotlejate õigustega ning asjas tehtav kohtuotsus ei laienda, piira ega puuduta ka muul moel nende õigusi. Sarnaselt eespool käsitletud seisukohaga võib ka sellele seisukohale ette heita põhjendamatult kategoorilist sõnastust. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on enne kaebajatega nõustumist siiski möönnud, et kahtlemata võib taotlejatel praeguses asjas vaidlustatud otsusega olla teatud puutumus. Halduskohtu hinnangul ei vasta taotlejad vaatamata sellele siiski kolmanda isiku tunnustele, kuna asjas tehtava kohtulahendiga ei otsustata nende subjektiivsete õiguste ega kohustuste üle. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga eespool toodud põhjendustel.
12.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et kaebuse rahuldamise korral on taotlejate võimalus oma õigusi edaspidises planeeringumenetluses kaitsta äärmiselt piiratud. Samuti ei nõustu ringkonnakohus väitega, et sel juhul on piiratud ka taotlejate võimalused oma õiguste tõhusaks kaitseks detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisel. Taotlejate arvates tooks kaebuse rahuldamine sisuliselt kaasa otsuse selle kohta, et taotlejate õigusi kas ei riivata üldse või on riive kohtu hinnangul sedavõrd väheintensiivne, et ei anna alust menetluse lõpetamiseks ja sel juhul järelikult ka planeeringu kehtestamata jätmiseks. Ringkonnakohus leiab, et taotlejate järeldus on põhjendamatu ja planeeringu kehtestamise vääramatuse osas ka meelevaldne.
13.Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd kohalikul omavalitsusel on planeerimismenetluses ulatuslik kaalutlusõigus, on planeerimisotsuste kohtulik kontroll piiratud. HKMS § 158 lg 3 näeb ette, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Ka Riigikohus on selgitanud, et kohtul puudub pädevus planeerimisotsustuste otstarbekuse
kontrollimiseks ning isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist (vt Riigikohtu 18.02.2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02, p 6). Seega, planeerimismenetluse olemust ning kohtuliku kontrolli piiratust arvestades ei saa praeguses asjas tehtaval kohtuotsusel olla määruskaebuses väidetud tagajärgi. Samal põhjusel on põhjendamatu määruskaebuses esitatud väide, et vastustajal ei ole võimalik taotlejate huve tõhusalt kaitsta seetõttu, et kui halduskohus otsustab, et detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks ei olnud alust, siis ei ole vastustajal detailplaneeringu menetluse jätkamise korral võimalik selle koostamist samadel või analoogsetel kaalutlustel (lõhna- ja mürahäiring, isikute õiguste riive) uuesti lõpetada.
14.Taotlejad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaasamise taotluses märgitud põhjendus, et vastustaja ei pruugi detailplaneeringu jätkamise korral taotlejate huve tõhusalt kaitsta, on asjakohatu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ja leiab, et selline põhjendus ei toeta vähimalgi määral väidet, et praeguses asjas tehtava kohtulahendiga võidakse otsustada taotlejate subjektiivsete õiguste või kohustuste üle.
15.Taotlejad on enda kohtumenetlusse kaasamise vajadust põhjendades kirjeldanud detailplaneeringu kehtestamise ja kanalakompleksi rajamisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid. Praeguse vaidluse esemeks ei ole planeeringu kehtestamine, vaid planeerimismenetluse lõpetamine detailplaneeringu koostamise etapis. Määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust järelduseks, et kaebuse lahendamise käigus võidaks otsustada taotlejate subjektiivsete õiguste või kohustuste üle.
16.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.