OÜ Metallehitus kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.02.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/028926-61 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – OÜ Metallehitus, volitatud esindaja Meelis Krautmann; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 08.07.2019 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 22.10.2014 teate nr 12.2-3/028926-1, 21.11.2014 teate nr 12.2-3/028926-2 ja 11.12.2014 korralduse nr 12.2-3/028926-3 ning 10.11.2015 teate nr 12.23/028926-25 ning 21.09.2016 teate nr 12.2-3/028926-57 alusel OÜ Metallehitus käibemaksu ja tööjõumaksude (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil september kuni november 2014. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati 27.10.2016 kontrollaktis nr 12.2-3/028926-58 (KA), mis on käesoleva maksuotsuse lahutamatu osa. 19.12.2016 esitas OÜ Metalliehitus kontrollaktile eriarvamuse.
2.07.02.2017 koostas MTA maksuotsuse nr 12.2-3/028926-61, milles nõudis OÜ-lt Metallehitus tagasi ettemaksukontole täidetud 2014 oktoobri tagastusnõude summas 23 880 eurot ning ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud 2014 septembri ja novembri tagastusnõuded summas 37 355,57 eurot.
Maksuotsuse kohaselt tuvastas MTA järgnevat: OÜ Metallehitus on alusetult kajastanud Osaühing Digimet Grupp poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu kokku summas 23 880 eurot, kuna OÜ Metallehitus ei ole tegelikkuses alltöövõttu Osaühingult Digimet Grupp saanud ning Osaühingusse Digimet Grupp vormistatud töötajate näol oli tegemist OÜ Metallehitus töötajatega; OÜ Metallehitus ei ole seadmeid ja ruume Osaühingult Digimet Grupp rentinud ning on alusetult kajastanud 20% määraga maksustatavat käivet seadmete rendist summas 2000 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 400 eurot; OÜ Metallehitus on alusetult kajastanud MaaStella OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu summas 37 755,57 eurot, kuna ei ole tööjõurenti tegelikkuses MaaStella OÜ-lt saanud, MaaStella OÜ-sse vormistatud töötajad on OÜ Metallehitus töötajad, MaaStella OÜ poolt OÜ-le Metallehitus vahendatud ning Domanus OÜ-sse ja Mexer Building OÜ-sse vormistatud OÜ-ga Metallehitus seotud töötajad olid tegelikkuses OÜ Metallehitus töötajad.
3.09.03.2017 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Metalliehitus kaebus (tl 2-55) MTA 07.02.2017 maksuotsuse nr 12.2 3/028926-61 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 21.03.2017 määruses kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 18.04.2017 saabus kohtule vastustaja vastus kaebusele. 04.11.2017 esitas kaebaja kohtule taandusavalduse, milles taotles Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtunik Ülle Polluksi taandamist. 06.11.2017 määruses taandas kohtunik Ü. Polluks ennast haldusasja nr 3-17-565 menetlemisest ja andis asja uue menetleva kohtuniku määramiseks Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajas. 03.01.2018 määrusest nähtuvalt jagati haldusasi menetlemiseks ümber kohtunik M. Aloele.
KAEBAJA VÄITED
4.Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud maksuotsus on õigusvastane ja vastuolus seadusega, kuna maksuhaldur on rikkunud maksuotsuse andmisel maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg-t 1 ja lg-t 3 ning MKS § 95 lg-d 1 ja 2. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-34-07 selgitanud, et “[m]aksuotsusega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma, näidatakse, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud ja põhjendatakse, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid (MKS § 95 lg-d 1 ja 2). Maksuotsust tuleb mõista kui maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel. Selline sekkumine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma.” Kaebaja leiab, et maksuotsuses on maksuhalduri järeldused tõendamata või põhinevad tõendite ebapiisaval uurimisel ja ebaõigel hindamisel. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, mis ta hindab tõendeid just selliselt ja mitte teisiti ning on rikkunud MKS § 95 lg-t 2, kuna on jätnud arvestamata maksukohustuslase esitatud ja tema väiteid ning maksuarvestuse õigsust kinnitavad tõendid. Maksuotsus on materiaalselt õigusvastne, kuna maks on määratatud seadusevastaselt. MKS § 4 lg 2 kohaselt maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. Maksuotsusega nõutakse kaebuse esitajalt maksude tasumist, mida seaduse järgi maksma ei pea. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur ei ole maksuotsuses ümber lükanud kaebuse esitaja poolt maksumenetluses esitatud tõendeid ja esitatud seisukohti. Maksuhaldur väiteid on oletuslikud ja need ei põhine tõenditel. Oletustega ei saa maksusumma määramist põhjendada.
Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et kaebuse esitaja ei ole Osaühingult Digimet Grupp alltöövõttu soetanud, kuna 2014 septembris ja oktoobris sisendkäibemaksu hulgas kajastatud arved ei vasta nõuetele ning Osaühingusse Digimet Grupp vormistatud isikud olid tegelikkuses teie töötajad. Kaebuse esitaja vaidleb vastu maksuhalduri väitele, et OÜ Metallehitus teostas Osaühing Digimet Grupp poolt tehtud tööd ise. Maksuhaldur on alusetult piiranud 30.09.2014 arvete nr 140016 ja 15.10.2014 arvete nr 140017 alusel käibemaksu mahaarvamist summas 23 880 eurot. Kaebuse esitaja väidab, et kajastas 2014 septembrikuu KMD-l sisendkäibemaksu hulgas MaaStella OÜ 30.09.2016 arvet nr 3914 summas 27 132 eurot, millele lisandub käibemaks 5426,40 eurot. 2014 oktoobrikuus KMD-l sisendkäibemaksu hulgas kajastas MaaStella OÜ 31.10.2014 arvet nr 121014 summas 42 320 eurot, millele lisandub käibemaks 8464,00 eurot. 2014 novembrikuus KMD-l sisendkäibemaksu hulgas kajastas MaaStella OÜ 31.11.2014 arveid nr 81114 ja 161114 kokku summas 119 325,83 eurot, millele lisandub käibemaks kokku 23 865,17 eurot.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Vastustaja leiab, et vaieldav maksuotsus on õiguspärane, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja nõustub täielikult MTA kontrollaktis ja maksuotsuses tooduga. Vastustaja jääb oma seisukohtade juurde, mille kohaselt kaebaja ei ole Osaühingult Digimet Grupp alltöövõttu soetanud, kaebaja oli vaidlusaluste tehingute mittetoimumisest Osaühinguga Digimet Grupp teadlik, kaebaja ei rentinud ruume ja seadmeid Osaühingule Digimet Grupp, kaebaja ei ole MaaStella OÜ-lt tööjõurenti soetanud, MaaStella OÜ ei saanud rentida töötajaid Domanus OÜ-lt ega Mexter Building OÜ-lt, kaebaja oli vaidlusaluste tehingute mittetoimumisest MaaStella OÜ-ga teadlik. Kõige eelnimetatu koosmõjus ja valguses on maksuhalduri järeldus, et kaebaja arvetel näidatud isikutega tehinguid tegelikult ei teinud, ja et kaebaja oli arvete fiktiivsusest teadlik. Vastustaja on seisukohal, et tunduvalt usutavamaks saab pidada maksuhalduri maksuotsuses toodud seisukohti kui kaebaja kaebuses toodud vastupidiseid väiteid. Vastustaja ei nõustu kaebaja kaebuses toodud seisukohaga, mille kohaselt oleks maksuhaldur pidanud andma kaebajale puudustega arve korral võimaluse selle parandamiseks. Kaebaja poolt viidatuga nõustumine ning sellise seisukoha aktsepteerimine kohtupraktikas soosiks tagantjärele dokumentide koostamist ning ei ole kindlasti kooskõlas käibemaksuseaduse (KMS) § 37 mõtte ega ka kohtupraktikaga. Vastustaja viitab siinkohal Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-76-14, mille kohaselt on ka majandustehingute puudulik kajastamine arvel iseseisev maksu määramise alus. Käesoleval juhul ei tõendanud Domanus OÜ ja Mexter Building OÜ maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemist ega vaidlustanud oma käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist. Seega on õige maksuhalduri maksuotsuses toodud järeldus Domanus OÜ-l ja Mexter Building OÜ-l tavapärase majandustegevuse puudumisest. Vastustaja ei pea kaebaja arvete kujunduslikku erinevuse põhjendust, mille kohaselt tema peamised ostjad on välismaised äriühingud ning kaebaja väljastab need arved eraldi, sest raamatupidamise programm ei võimalda tüüparve vormi kasutada, piisavaks ega usutavaks. Vastustaja väidab, et sarnase kujundusega ja põhjaga arveid on kaebaja väljastanud ka Eesti tehingupartneritele, millest tulenevalt selgitus välistellijate osas ei ole usutav. Samuti ei ole kaebaja täpsustanud, milliseid andmed olid need, mida ei saanud koostada programmiga. Seega ei ole võimalik kaebaja väidet ka kontrollida. Vastustaja lisab, et maksuhaldur ei ole vaidlusaluses maksuotsuses võtnud seisukohta kaebajale tööjõumaksude määramise osas, nagu seda väidab kaebaja oma kaebuses. Veel vähem tähendab asjaolu, et vaidlusaluse maksuotsusega kaebajale tööjõumakse ei ole määratud seda, et maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja tööjõumaksuarvestus on õiguspärane. Maksuhaldur on
kaebajale ka maksuotsuses selgitanud, et hetkel ei ole maksuhaldur tööjõumakse määranud, mis ei tähenda, et maksuhaldur loeks kaebaja tööjõumaksude arvestuse õigeks või, et maksuhaldur seda edaspidi teha ei saaks. Maksuhalduril on võimalus kaebaja tööjõumaksude arvestuse õigsust olenemata käesolevast vaidlusest ja selle esemeks olevast maksuotsusest edaspidi veel kontrollida.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
6.Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
7.Asja materjalidest nähtuvalt tingis vaidlusaluse maksuotsuse tegemise asjaolu, et kaebaja kajastas alusetult oma sisendkäibemaksu hulgas Osaühing Digimet Grupp ja MaaStella OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu. Samuti kajastas kaebaja alusetult oma 20% määrana maksustatava käibena Osaühingule Digimet Grupp 2014 septembris ja oktoobris väljastatud müügiarveid.
8.Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et kaebuse esitaja ei ole Osaühingult Digimet Grupp alltöövõttu soetanud, kuna 2014 septembris ja oktoobris sisendkäibemaksu hulgas kajastatud arved ei vasta nõuetele ning Osaühingusse Digimet Grupp vormistatud isikud olid tegelikkuses OÜ Metalliehitus töötajad. Kaebuse esitaja vaidleb vastu maksuhalduri väitele, et OÜ Metallehitus teostas Osaühingu Digimet Grupp poolt tehtud tööd ise. Kaebaja väitel on maksuhaldur alusetult piiranud 30.09.2014 arvete nr 140016 ja 15.10.2014 arvete nr 140017 alusel käibemaksu mahaarvamist summas 23 880 eurot.
9.Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole Osaühingult Digimet Grupp alltöövõttu soetanud, mida tõendavad maksuhalduri poolt kogutud tõendid ja tuvastatud alljärgnevad asjaolud: a) kaebaja ja Osaühing Digimet Grupp vahel väidetavalt toimunud tehingud ei olnud vormistatud seadustest tulenevate vorminõuete kohaselt (KA p 1.1.2 ap a, tl 115); b) Osaühing Digimet Grupp nimel vormistatud arveid kaebaja reaalselt ei tasunud, vaid sõlmis tasaarveldamise kokkulepped, mis ei ole selgelt jälgitavad ning on ebausaldusväärsed (KA p 1.1.2 ap b, tl 116); c) kaebaja ja Osaühing Digimet Grupp vahel on 15.07.2013 töövõtu raamleping vormistatud ainult formaalselt ning tegelikkuses seda ei täidetud (KA p 1.1.2 ap c, tl 117); d) kaebajal ja Osaühingul Digimet Grupp oli sama tegevuskoht (KA p 1.1.2 ap d, tl 117p); e) Osaühing Digimet Grupp ja kaebaja vaheline töökorraldus viitab sellele, et Osaühing Digimet Grupp väljastatud arvetel kajastatud tehinguid ei ole toimunud (KA p 1.1.2 ap e, tl 117p); f) töid teostanud isikute selgitused viitavad sellele, et Osaühing Digimet Grupp väljastatud arvetel kajastatud tehinguid ei ole toimunud (KA p 1.1.2 ap f, tl 118p); g) töötamise registri (TÖR) andmetel on varasemalt Osaühingusse Digimet Grupp töötajatena vormistatud isikud suures osas vormistatud kaebaja ja kaebaja uue hankija MaaStella OÜ töötajateks (KA p 1.1.2 ap g, tl 120p); h) Osaühing Digimet Grupp TSD-del deklareeritud töötajatele on töötasu makstud kaebajalt saadud raha eest (KA p 1.1.2 ap h, tl 121); i) Maksim Pereskokov on esitanud seoses töötajatega informatsiooni, mis ei vasta tegelikkusele (KA p 1.1.2 ap i, tl 121p); j) Maksim Pereskokov on varasemalt olnud seotud probleemsete äriühingutega ning kasutanud varasemates äriühingutes tegutsedes sarnaseid võtteid maksukohustuse vähendamiseks (KA p 1.1.2 ap j, tl 121p); k) Osaühing Digimet Grupp juhatuse liikmeks vormistatud Aleksandr Gajsler ei tegelenud Osaühing Digimet Grupp juhtimisega (KA p 1.1.2 ap k, tl 122);
l) OÜ Metallehitus ja Osaühing Digimet Grupp juhtimisega tegelenud isikud on olnud omavahel tihedalt seotud (KA p 1.1.2 ap l, tl122p); m) kaebaja ja Osaühing Digimet Grupp deklaratsioonide esitamise ja ka raamatupidamisega tegeles sama isik, mis annab alust arvata, et äriühingute vaheline koostöö finantsaruandluse tasemel oli tihedalt soetud (KA p 1.1.2 ap m, tl 122p); n) Osaühing Digimet Grupp ei rentinud kaebajalt tootmispinda (KA p 1.1.2 ap n, tl 123); o) kaebaja ja Osaühing Digimet Grupp vahel vormistatud seadmete rendileping on vormistatud vaid formaalselt (KA p 1.1.2 ap o, tl 123); p) Osaühing Digimet Grupp ajutise halduri Toomas Saarma tööaruandes on välja toodud asjaolud kinnitavad täiendavalt maksuotsuses toodud seisukohti (KA p 1.1.2 ap p, tl 123).
10.Maksuotsuses on välja toodud põhjendused, mille pinnalt leidis maksuhaldur kohtu arvates põhjendatult, et kaebaja pidi vaidlusaluste tehingute mittetoimumisest Osaühinguga Digimet Grupp teadlik olema: a) arvel märgitud tehingu osapoolte esindajad on omavahel ammused tuttavad (KA p 1.1.2.1 ap a, tl 123p); b) töötajad said tööülesandeid otse Maksim Pereskokovilt (KA p 1.1.2.1 ap b, tl 123p); c) kaebaja kandis Osaühingule Digimet Grupp raha vastavalt enda vajadustele, mitte Osaühing Digimet Grupp nõudmiste alusel ning ei nõudnud enda väljastatud arvete tasumist (KA p 1.1.2.1 ap c, tl 124); d) töötajad on andnud selgitused, et töötasid kaebaja alluvuses ja kontrolli all (KA p 1.1.2.1 ap d, tl 124); e) Osaühing Digimet Grupp TSD-del deklareeritud töötajatele on töötasu makstud kaebajalt saadud raha eest (KA p 1.1.2.1 ap e, tl 124); f) Maksim Pereskokov oli OÜ-ga Metallehitus tihedalt seotud juba enne OÜ Metallehitus juhatuse liikmeks saamist (KA p 1.1.2.1 ap f, tl 124).
11.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei rentinud ruume ja seadmeid Osaühingule Digimet Grupp, mis tugineb alljärgnevatel tõenditel ja tuvastatud asjaoludel: a) Osaühingule Digimet Grupp väljastatud arved erinevad teistest müügiarvetest, mis viitab sellele, et arveid ei ole koostatud kaebaja poolt (KA p 1.2.2 ap a, tl 125); b) Osaühing Digimet Grupp ei rentinud kaebajalt tootmispinda (KA p 1.2.2 ap b, tl 125); c) Oaühing Digimet Grupp ja kaebaja vahel vormistatud seadmete rendileping on vormistatud vaid formaalselt (KA p 1.2.2 ap c, tl 125p).
12.Kohus on seisukohal, et kaebaja ei soetanud MaaStella OÜ-lt tööjõurenti, mida tõendavad alljärgnevad tõenditel ja tuvastatud asjaolud: a) kaebajal ei olnud MaaStella OÜ-ga sõlmitud tööjõurendi lepingut töötajate rentimiseks (KA p 1.3.2.1 ap a, tl 126p); b) kaebajal ja MaaStella OÜ-l puudub töötajate väidetavalt tehtud töötundide arvestus ja muu dokumentatsioon, mis kinnitaks tööjõurendi teenuse soetamist (KA p 1.3.2.1 ap b, tl 126p); c) MaaStella OÜ arvete pinnalt ei ole tuvastatav tehingu tegelik sisu ning arvete sisu ei vasta MaaStella OÜ ja kaebaja poolt antud selgitustele (KA p 1.3.2.1 ap c, tl 127); d) MaaStella OÜ-l puudus registreering majandustegevuse registris renditööjõu vahendajana tegutsemiseks (KA p 1.3.2.1 ap d, tl 128); e) MaaStella OÜ 2014 novembrikuu TSD-l deklareeritud töötajatele on töötasu makstud kaebajalt saadud raha eest (KA p 1.3.2.1 ap e, tl 128); f) MaaStella OÜ ei saanud 2014 kontrollitavatel perioodidel Mexer Building OÜ-lt ja Domanus OÜ-lt tööjõudu edasi rentimiseks sisse osta (KA p 1.3.2.1 ap f, tl 128); g) MaaStella OÜ-l ei olnud piisavalt töötajaid, et teha kaebajale väljastatud arvetel ja aktidel kajastatud töid (KA p 1.3.2.1 ap g, tl 128p);
h) 2014 novembris MaaStella OÜ-sse vormistatud Osaühing Digimet Grupp 23 töötajat olid tegelikkuses kogu aeg kaebaja töötajad (KA p 1.3.2.1 ap h, tl 129); i) kõik tehingu osapooled (Osaühing Digimet Grupp, Domanus OÜ, Mexer Building OÜ, MaaStella OÜ, OÜ Metallehitus) on varasemast ajast tuttavad ning tihedalt seotud ärialaste suhetega (KA p 1.3.2.1 ap i, tl 129p); j) kaebaja on jätnud täitmata korralduse ja sellega esitamata tõendid, mis puudutavad tehinguid MaaStella OÜ-ga, mis viitab sellele, et küsitud tõendeid ei ole olemas, mis omakorda viitab sellele, et tehinguid MaaStella OÜ-ga ei ole toimunud (KA p 1.3.2.1 ap j, tl 130); k) fiktiivse alltöövõtulepingu ja MaaStella OÜ-lt poolt väljastatud arvete abil soovis kaebaja varjata oma töötajaskonna reaalset suurust ja koosseisu ning hoida maksude maksmisest kõrvale (KA p 1.3.2.1 ap k, tl 130).
13.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et MaaStella OÜ ei saanud rentida töötajaid Domanus OÜ-lt ega Mexter Building OÜ-lt, mis tugineb alljärgnevatel tõenditel ja tuvastatud asjaoludel: a) MaaStella OÜ-l ei olnud Domanus OÜ-ga sõlmitud tööjõurendi lepingut töötajate rentimiseks (KA p 1.3.2.1.1 ap a, tl 130p); b) MaaStella OÜ-l ja Domanus OÜ-l puudub töötajate väidetavalt tehtud töötundide arvestus ja muu dokumentatsioon, mis kinnitaks tööjõurendi teenuse soetamist (KA p 1.3.2.1.1 ap b, tl 130p); c) Domanus OÜ arved ja aktid on üldsõnalised ning puudulikud ning arvete sisu ei vasta MaaStella OÜ poolt antud selgitustele (KA p 1.3.2.1.1 ap c, tl 131); d) kuni 2014 septembri keskpaigani puudus Domanus OÜ-l tööjõud MaaStella OÜ-le väljarentimiseks ja seega ei saanud MaaStella OÜ töötajaid edasi rentida (KA p 1.3.2.1.1 ap d, tl 131p); e) Domanus OÜ-sse tööle vormistatud töötajad kinnitavad töötamist kaebaja renditavas tootmishoones (KA p 1.3.2.1.1 ap e, tl 131p); f) alates 2014 septembri keskpaigast Domanus OÜ-sse vormistatud töötajad kinnitasid, et seoses tööandjate nimede muutusega ei ole nende jaoks midagi muutunud. Domanus OÜ-sse tööle vormistatud isikute näol ei ole tegemist renditöötajatega (KA p 1.3.2.1.1 ap f, tl 131p); g) Domanus OÜ-sse tööle vormistatud töötajad ei tea Domanus OÜ juhatuse liiget (KA p 1.3.2.1.1 ap g, tl 132); h) metallkonstruktsioonid valmistati kaebaja juhtimisel (KA p 1.3.2.1.1 ap h, tl 132); i) Domanus OÜ-sse tööle vormistatud isikute näol ei ole tegemist renditöötajatega (KA p 1.3.2.1.1 ap i, tl 132p); j) enne Domanus OÜ-sse tööle vormistamist olid töötajate tööandjateks OÜ Metallehitus ja MaaStella OÜ juhatuse liikmete ja esindajatega seotud äriühingud (KA p 1.3.2.1.1 ap j, tl 132p); k) Domanus OÜ 2014 septembri-, oktoobri- ja novembrikuu TSD-l deklareeritud töötajatele on töötasu makstud kaebajalt saadud raha eest (KA p 1.3.2.1.1 ap k, tl 133); l) Domanus OÜ ei ole 2014 novembrikuu KMD INF A osal deklareerinud vastavas summas müüki MaaStella OÜ-le ning INF A osal kajastatud arved erinevad MaaStella OÜ poolt maksuhaldurile esitatud ja MaaStella OÜ poolt KMD INF B osal kajastatud arvetest (KA p 1.3.2.1.1 ap l, tl 133); m) Domanus OÜ on reaalset majandustegevust mitteomav äriühing (KA p 1.3.2.1.1 ap m, tl 133p); n) MaaStella OÜ-l ei olnud Mexer Building OÜ-ga sõlmitud tööjõurendi lepingut töötajate rentimiseks (KA p 1.3.2.1.2 ap a, tl 133p); o) MaaStella OÜ-l ja Mexer Building OÜ-l puudub töötajate väidetavalt tehtud töötundide arvestus ja muu dokumentatsioon, mis kinnitaks tööjõurendi teenuse soetamist (KA p 1.3.2.1.2 ap b, tl 134); p) Mexer Building OÜ arve ja akt on üldsõnalised ning puudulikud arvete sisu ei vasta MaaStella OÜ poolt antud selgitustele (KA p 1.3.2.1.2 ap c, tl 134);
r) kuni 2014 novembri keskpaigani puudus Mexer Building OÜ-l tööjõud MaaStella OÜ vahendusel teile väljarentimiseks (KA p 1.3.2.1.2 ap d, tl 134p); s) Mexer Building OÜ võttis 2014 novembris juurde töötajaid kaebaja algatusel (KA p 1.3.2.1.2 ap e, tl 134p); t) Osaühingust Digimet Grupp Mexer Building OÜ-sse vormistatud töötajad kinnitasid, et seoses tööandjate nimede muutusega ei ole nende jaoks midagi muutunud, v.a tööandja nimi (KA p 1.3.2.1.2 ap f, tl 134p); u) Mexer Building OÜ-sse tööle vormistatud isikute näol ei ole tegemist renditöötajatega (KA p 1.3.2.1.2 ap g, tl 135); v) Mexer Building OÜ 2014 detsembri TSD-l deklareeritud töötajatele on töötasu makstud kaebajalt saadud raha eest (KA p 1.3.2.1.2 ap h, tl 135); õ) Osaühingusse Digimet Grupp ja hilisemalt ka Mexer Building OÜ-sse töötajate vormistamise eesmärgiks oli hoida kõrvale kaebaja huvides töötava tööjõu tööjõumaksude tasumisest (KA p 1.3.2.1.2 ap i, tl 135); ä) Mexer Building OÜ ei ole 2014 novembrikuu KMD-l ega KMD INF A osal deklareerinud vastavas summas müüki MaaStella OÜ-le ning INF A osal kajastatud arve erineb MaaStella OÜ poolt maksuhaldurile esitatud ja MaaStella OÜ poolt KMD INF B osal kajastatud arvetest (KA p 1.3.2.1.2 ap j, tl 135p); ö) Mexer Building OÜ on reaalset majandustegevust mitteomav äriühing (KA p 1.3.2.1.2 ap k, tl 135p).
14.Maksuotsuses on välja toodud põhjendused, mille pinnalt leidis maksuhaldur kohtu arvates põhjendatult, et kaebaja oli vaidlusaluste tehingute mittetoimumisest MaaStella OÜ-ga teadlik: a) arvel märgitud tehingu osapoolte esindajad on omavahelt ammused tuttavad (KA p 1.3.2.2 ap a, tl 136); b) metallkonstruktsioonid valmistati kaebaja juhtimisel (KA p 1.3.2.2 ap b, tl 136); c) töötajad on andnud selgitused, et töötasid kaebaja alluvuses ja kontrolli all (KA p 1.3.2.2 ap c, tl 136). Kõik eelnimetatu tõendab kohtu arvates põhjendatult vastustaja järeldust, et kaebaja arvetel näidatud isikutega tehinguid tegelikult ei teinud, ja et kaebaja oli arvete fiktiivsusest teadlik.
15.KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Muu hulgas tuleb arvele märkida maksukohustuslase nimi, aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ja kauba kogus või teenuse maht (KMS § 37 lg 7 p-d 2, 5, 6). Riigikohus on näiteks 24.01.2011 otsuses nr 3-3-1-73-10 selgitanud, et kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et see tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane (p 10).
16.Kohus ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur on alusetult piiranud kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, kuna maksuhaldur on käesoleval juhul tõendanud, et
kaebaja teadis, et vaidlusalustel arvetel märgitud tehinguid tegelikkuses ei toimunud ning maksuhalduril on põhjendatud kahtlus kaebaja maksupettuses osalemises.
17.Kohtu arvates on sisendkäibemaksu mahaarvamiseks formaalsete nõuete kõrval oluline, et tehingud oleksid reaalselt toimunud. Ainult arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ja käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes teab, et arvel märgitud müüja ei ole tegelik müüja, osaleb maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ning kauba või teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt (Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2008 otsus nr 3-08-115).
18.Euroopa Kohtu praktika kohaselt kujutab maksukohustuslase õigus arvata tasumisele kuuluvast käibemaksust maha sisendkäibemaksu, mille ta on tasunud saadud kaupade või teenuste eest, endast liidu õigusnormidega kehtestatud ühise käibemaksusüsteemi aluspõhimõtet (Euroopa Kohtu otsused asjades C-324/11, C-78/00, C-25/07 ning liidetud kohtuasjades C-80/11 ja C-142/11). Samas tuleneb ühist käibemaksusüsteemi käsitleva 28.11.2006 direktiivi 2006/112/EÜ art 168 p-st a ühe sisendkäibemaksu mahaarvamist õigustava tingimusena, et mahaarvamisõiguse tekkimiseks peab kaupu või teenuseid, millele maksukohustuslane mahaarvamisõiguse põhjendamiseks tugineb, tarnima või osutama mõni teine maksukohustuslane (Euroopa Kohtu otsus asjas C-324/11 p 26). Seega on oluline tuvastada, et kauba tegelikuks müüjaks on käibemaksukohustuslane ehk isik, kes on ka faktiliselt arvele märgitud. Eeltoodud põhimõte kajastub ka KMS §-des 29 ja 31. Seega järeldub eeltoodust, et kui arvele on märgitud küll maksukohustuslasena registreeritud isik, kuid ta faktiliselt ostjaga tehinguid ei teinud, ei saa arvet nõuetekohaseks pidada. Käesolevas asjas on maksuhaldur tuvastanud, et vaidlusalustel arvetel kajastatud tehinguid arvetel näidatud poolte vahel toimunud ei ole.
19.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt oleks maksuhaldur pidanud andma kaebajale puudustega arve korral võimaluse selle parandamiseks. Kohus on seisukohal, et Osaühing Digimet Grupp arvete näol ei ole tegemist dokumentidega, mis tõendaksid maksumaksja majandustehinguid ning tegemist ei ole vormiveaga, mille parandamisel oleks võimalik kajastada majandustehingut, mis oleks kontrollitav. Arve peab vastama KMS §-s 37 sätestatud nõuetele, sh arvele märgitud andmed peavad kajastama tehingu tegelikku majanduslikku sisu, kuid antud juhul ei kajasta kohtu arvates Osaühing Digimet Grupp poolt väljastatud arved tehingute tegelikku sisu. Seda põhjusel, et arvetel kajastatud alltöövõttu ei ole kaebaja tegelikkuses Osaühingult Digimet Grupp soetatud. Lisaks peab teenus olema soetatud arvel näidatud isikult, kuid kaebaja ei ole alltöövõttu tegelikkuses Osaühingult Digimet Grupp saanud. Seega ei ole võimalik arveid selliselt parandada, et nende parandamisel oleks võimalik lubada sisendkäibemaksu maha arvamist.
20.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et Domanus OÜ ja Maxter Building OÜ tegelesid ettevõtlusega ning seda eelkõige seetõttu, et neil oli olemas registreering käibemaksukohustuslaste registris. Kohus märgib, et Tartu Ringkonnakohtu lahendis haldusasjas nr 3-14-52995 nõustus kohus, et tavapäraselt reaalselt tegutseval äriühingul puudub vajadus kõrvale hoida maksuhalduri korralduste kättesaamisest ja täitmisest. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis 08.02.1996 otsuses asjas John Murray v United Kingdom (avaldus nr 18731/91), et kui isiku vastu kogutud tõendid eeldavad selliste selgituste andmist, mida isikul tema rolli arvestades oleks võimalik anda, saab selgituste andmata jätmisest järeldada, et midagi selgitada ei olegi, mis võib viidata sellele, et isik ongi süüdi selles, millele kogutud tõendid viitavad (p 51). Nimetatud seisukohta saab ringkonnakohtu hinnangul laiendada ka äriühingule. Seega leiab ringkonnakohus, et ka asjaolust, et vaieldava majandustegevusega äriühing väldib maksuhalduri selliste korralduste kättesaamist
ja täitmist, millega palutakse tal esitada selgitusi ja tõendeid oma majandustegevuse kohta, suure tõenäosusega järeldada seda, et majandustegevust kinnitavad selgitused ja tõendid puuduvad. Käesoleval juhul ei tõendanud Domanus OÜ ja Mexter Building OÜ maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemist ega vaidlustanud oma käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist (KA p 1.3.2.1.1 ap m, tl 133p). Seega on kohtu arvates õige maksuhalduri maksuotsuses toodud järeldus Domanus OÜ-l ja Mexter Building OÜ-l tavapärase majandustegevuse puudumisest.
21.Kohus nõustub vastustajaga, et MaaStella OÜ-ga seotud tehingute osas ei vasta arvetel ja aktidel kajastatud tunnid tegelikkusele. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajal maksumenetluse käigus korduvalt võimalus esitada tõendeid, mida ta vajalikuks pidas, kuid kaebaja seda ei teinud. Kaebaja poolt välja pakutud tõendite alusel ei olnud maksuhalduril võimalik välja selgitada, kes, kui pikalt ja kus kohas töid teostasid. Seega ei olnud vastustajal võimalik tuvastada tegelikku tehingut ja hinnata, millised ja kelle töötajad töid teostasid. Maksuhaldurile esitatud arvetel ja aktidel on selgelt kajastatud koostamise/keevitamise tööde teostamine vastavalt aktidele. 2014 septembri- ja oktoobrikuu arvete juurde koostatud aktides on küll kajastatud projektitunde, mis on arvestatud teatud projektidele, kuid ei olnud võimalik tuvastada, kes kui palju tunde teostas. Seetõttu ei olnud ka tuvastatav, millised töötajad töid teostasid. Novembrikuu osas ei ole aktile kajastatud isegi seda, mis projektide osas töid teostati. Lisaks on akti sõnastuses selgelt kirjas, et aktiga töövõtja annab tellijale üle tööd, mis viitab kohtu arvates selgelt alltöövõtule, mitte tööjõurendile. Ka M. Pereskokov selgitas oma 17.12.2014 suuliste selgituste protokollis, et 2014 septembris pani OÜ MaaStella kokku projekti järgseid seadmeid ning pakkus nii öelda alltöövõttu.
22.Ka kohtupraktikas (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008 otsus nr 3-3-1-97-07) on kinnistunud seisukoht, et ainuüksi arvete esitamine ja tasumine ning deklareeritud andmete kajastamine maksuarvestuses ei kinnita veel tehingute toimumist arvetel näidatud poolte vahel, kui esineb põhjendatud kahtlus, et tehingud arvetel näidatud poolte vahel ei ole tegelikult aset leidnud. Riigikohus leidis oma 04.06.2013 otsuses nr 3-3-1-15-13, et maksumenetlusega ja maksuotsusega ei peagi tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses. Maksuotsusest peab selguma, miks on maksuhalduril selline põhjendatud kahtlus koos nende asjaolude ja tõendite äranäitamisega, mis kahtlust põhjendavad. Maksupettusele iseloomuliku konspiratiivsuse tõttu on maksuhalduril raske või isegi võimatu esitada maksuotsuses otseseid tõendeid rikkumise kohta. Enamasti kinnitavad maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Samas otsuses leidis Riigikohus, et tõendamiskoormis läheb üle maksukohustuslasele, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase maksupettuses osalemise kohta ning sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel esitada täiendavaid tõendeid, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud (MKS § 150 lg 1). Sealjuures peab maksukohustuslane korraldama oma ettevõtlustegevuse selliselt, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad.
23.Käesoleval juhul põhjendavad tõendid maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on kohtu arvates piisavad selleks, et maksuhalduril oli nii faktiline kui õiguslik alus vaidlustatud maksuotsuse tegemiseks. Kuna vaidlusalune maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb käesolevas asjas tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Kuid kaebaja ei ole käesolevas asjas esitanud mitte ühtki usutavat argumenti, mis tehingute toimumist kinnitaksid, rääkimata vastavate tõendite lisamisest, samal ajal kui maksuhaldur on maksuotsuses ja kontrollaktis viidanud piisavale tõendikogumile ning konkreetsetele vastuoludele ja ebaloogilisustele, mis tehingute arvetel
näidatud viisil toimumise kahtluse alla seavad. Seega asub kohus seisukohale, et kaebuses esitatud väited ei anna alust selle rahuldamiseks ning vaidlusaluse maksuotsuse tühistamiseks.
24.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.