Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. juuni 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1538
Haldusasi
XX kaebus Tahkuranna Vallavalitsuse 20.06.2017 korralduse nr 207 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks Tidreko kinnistu detailplaneeringut vastu võtma või selle vastuvõtmise küsimust uuesti otsustama
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Taivo Ruus Vastustaja – Häädemeeste vald, volitatud esindajad v.adv Martin Triipan ja adv Kristel Urke
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2019. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2019. a otsus haldusasjas nr 3-17-1538 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.07.2019, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-17-1538 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tahkuranna Vallavolikogu algatas Võiste alevikus asuva Tidreko kinnistu (katastriüksuse tunnus 84801:005:0326) omaniku XX taotluse alusel 26.09.2013 otsusega nr 36 Tidreko kinnistu detailplaneeringu (DP). Sama otsusega kinnitati DP lähteseisukohad ning otsustati sõlmida leping kinnistu omanikuga DP koostamise korraldamiseks ja koostamise rahastamiseks. Otsuse kohaselt tuleb enne DP kehtestamise otsustamist vallavalitsusel sõlmida taotlejaga notariaalne leping teede, tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohta, millega antakse ehitusseaduse §-s 13 nimetatud rajatiste ehitamise kohustus üle arendajale ning enne nende väljaehitamist arendaja poolt planeeringualale ühtegi ehitusluba hoonetele ei väljastata.
2.Tahkuranna Vallavalitsus jättis 20.06.2017 korraldusega nr 207 Tidreko kinnistu DP vastu võtmata. DP on vastuolus Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11 kehtestatud üldplaneeringuga (ÜP), samuti ei sisalda kõigis ÜP-ga vastuolulistes osades ÜP muutmise ettepanekut. DP seletuskiri ja planeeringu joonised on esitatud vallavalitsusele eraldiseisvalt, kuid puudub DP, mis vastaks planeerimisseaduses sätestatud planeeringu definitsioonile, mille kohaselt planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Joonised on allkirjastatud pädeva arhitekti poolt, kuid seletuskirja puhul puudub tõestus, et selle on koostanud planeerimisalase ettevalmistusega isik. Tahkuranna Vallavalitsus on 26.09.2013 otsusega nr 36 kaalunud eraldi teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse üleandmist arendajale (taotlejaga notariaalse lepingu sõlmimist teede, tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohta). Arendaja ei ole nimetatud otsust vaidlustanud. Seega ei olnud Tahkuranna Vallavalitsusele algatamisel teada, et nimetatud lepingu sõlmimisega võiks tekkida tulevikus vaidlusi. DP vastuvõtmine ei ole põhjendatud ja võib tuua kaasa ehituslubade taotlemise hoonete püstitamiseks enne teede ja infrastruktuuri rajamist. See annab võimaluse müüa ehitusõigusega krundid kolmandatele isikutele, kellele teede ja tehnorajatiste väljaehitamise nõue edasi ei kandu, mistõttu tekiks kohustus kohalikule omavalitsusele. Kohalikul omavalitsusel puuduvad vahendid sellise kohustuse täitmiseks. Seetõttu on vaja DP seletuskirjas välja tuua notariaalse lepingu sõlmimine ehitustegevusest hoidumiseks enne teede ja tehnovõrkude väljaehitamist ning nõuetekohase avaliku kasutusega tuletõrje veevõtukoha rajamist. Tahkuranna vald täidab oma kohustuse juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamiseks selliselt, et kohustus teede reaalseks väljaehitamiseks pannakse arendajale või maa omanikule. Tahkuranna Vallavalitsus soovib kohustuse täitmise tagamiseks rakendada hoidumisservituutide seadmist enne DP kehtestamist. Hoidumisservituudi kandmisega kinnistusraamatusse ei teki olukorda, kus kinnistu ostab heauskne inimene, kellel puudub teadmine, et teede ja tehnovõrkude kohustus on üle antud Tidreko kinnistu omanikule.
2(10)
3-17-1538 Nõue teede ja tehnovõrkude ning avaliku tuletõrje veevõtukoha väljaehitamiseks on välja toodud ka DP algatamise otsuse p-s 4, mida ei ole vaidlustatud. Tahkuranna Vallavalitsus nõustub, et teemaa kinnistu jääb maaomaniku omandisse, kuid tee suhtes sõlmitakse avaliku tee leping. Tidreko DP seletuskirja ei ole vastavalt Tahkuranna Vallavalitsuse nõuetele muudetud, mistõttu on DP vastuolus Tahkuranna Vallavolikogu 26.09.2013 otsusega nr 36. XX ei ole nõustunud allkirjastama Tahkuranna Vallavalitsuse poolt talle korduvalt edastatud DP koostamise korraldamise ja koostamise rahastamise kolmepoolset lepingut. XX esindaja 04.09.2016 edastatud DP koostamise korraldamise ja koostamise rahastamise lepingu tingimustega kohalik omavalitsus nõustuda ei saa. Vallavalitsus soovib, et väljaehitatud taristu on ehituslubade väljastamise eelduseks. Esitatud lepingust on ebaselge, kelle kohustus on taristu väljaehitamine. Lepingus tuleb kajastada, et enne DP kehtestamist sõlmitakse notariaalne leping, kus on sätestatud taristu väljaehitamise tingimused. Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-15-1432 kohustanud kohalikku omavalitsust otsustama DP vastuvõtmise kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Tahkuranna Vallavalitsus kaalus planeerimismenetluse peatamist, andes DP koostamise ettepaneku teinud isikule võimaluse esitada planeerimismenetluse jätkamiseks planeeringulahendus, mis vastab kehtivale seadusandlusele ja Tahkuranna valla ÜP-le. Kuna huvitatud isik ei ole kõrvaldanud DP-s esinevaid puudusi ega esitanud planeerimismenetluses ÜP-le ning õigusaktidele vastavat DP-d, jätab Tahkuranna Vallavalitsus Tidreko kinnistu DP vastu võtmata.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule 24.07.2017 kaebuse (täiendatud 06.08.2018, 22.10.2018) Tahkuranna Vallavalitsuse 20.06.2017 korralduse nr 207 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks Tidreko kinnistu DP-d vastu võtma või selle vastuvõtmise küsimust uuesti otsustama. Vallavalitsuse põhjendused Tidreko kinnistu DP vastu võtmata jätmiseks on õigusvastased ja sisuliselt põhjendamata. Vastustajal puudub õigus nõuda kaebaja kulul hoidumisservituutide seadmist. Vallavalitsus on põhjendamatult seadnud Tidreko kinnistu DP avalikule väljapanekule saatmise eeltingimusena nõudmisi, mis ei tulene ühestki õigusaktist, ei ole eluliselt vajalikud ning mille täitmine põhjustaks Tidreko kinnistu omanikule otsest varalist kahju. DP-d on menetletud üle 7 aasta, mis rikub head haldustava ning haldus- ja planeerimismenetluse põhimõtteid. Kohalik omavalitsus peab DP menetlemisel lähtuma kehtivast õigusest ning kui planeering vastab valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele ja kehtivale õigusele, on kohalik omavalitsus kohustatud DP vastu võtma ja avalikule väljapanekule suunama. Põhjendamatu viivitus DP menetlemisel on õigusvastane. Samuti on õigusvastane põhjendamatute nõudmiste esitamine huvitatud isikule, kuna tegemist on kaalutlusveaga planeerimisdiskretsiooni teostamisel. Vastustaja viitab korralduses nr 207 sellele, et DP lahendus ei vasta valla konkreetsetele menetluslikele nõudmistele. Kaebaja on võtnud DP seletuskirja p-i 5 järgi kohustuse teed ja tehnovõrgud rajada ja pole vastu olnud ka vastava kirjaliku lepingu sõlmimisele. Seega on asjassepuutumatud korralduse nr 207 viited valla finantsvõimekuse puudumisele teede ja tehnovõrkude rajamiseks ning vastavale kohtupraktikale. Kuna kaebaja on nõustunud taristu väljaehitamisega omal kulul, puudub DP vastu võtmata jätmiseks alus. Kaebaja soovib taristu välja ehitada DP seletuskirja p-s 5.1 sätestatud korras ehk koos kinnistu ehitustegevusega, enne kasutusloa väljastamist. Seega on õigusvastane ja õigusliku aluseta nõuda taristu väljaehitamist enne muud ehitustegevust ning ka vastavat notariaalset lepingut ja hoidumisservituuti. 3(10)
3-17-1538 Notariaalse lepingu sõlmimine ning hoidumisservituutide seadmine on kaebajale täiendav majanduslik kulu, mille kandmise nõudmiseks peaks vallavalitsusel olema õiguslik alus. Eraldi notariaalsete lepingute sõlmimine on näilik olukorra lahendamine ja seaduse sätete üle kordamine. Vastustaja viidatud puudused DP elluviimise kavas ja DP koostamise lepingus seonduvad tegelikkuses hoidumisservituutide nõudmisega, millel puudub õiguslik alus. DP koostamise korraldamise ja rahastamise leping ei reguleeri ega peagi reguleerima ehituslubade väljastamist ega taristu väljaehitamist. Valla tingimustega nõustumine tähendaks kaebajale kinnisvara väärtuse vähenemist. Arusaamatuks jääb veevõtukohale juurdepääsu küsimus. Esiteks ei saa see küsimus olla kuidagi tagatud hoidumisservituutidega, pealegi on kaebaja endale nii veevõtukoha kui taristu rajamise kohustuse võtnud. Teiseks, tuletõrje veevõtukoht teenindabki DP alale kavandatavaid elamukrunte ning ligipääs sellele on tagatud. Tidreko DP lahendusega on tuleohutusnõuded täidetud. Korraldus nr 207 on õigusvastane ka siis, kui vastustaja on pidanud silmas, et nõuab kaebaja kinnistule mitte ainult detailplaneeringu ala, vaid kogu piirkonna tulekustutuseks vajaliku avaliku ja kõigile kasutamiseks mõeldud veevõtukoha rajamist kaebaja arvel. Vastustaja viited avaliku tee lepingu puudumisele ei saa olla aluseks DP vastu võtmata jätmisel olukorras, kus vald ise ei ole soovinud kokkulepet sõlmida. Tegemist vastustajast endast tingitud asjaoluga, mis ei saa olla kaebajale etteheidetav ega teda koormava haldusakti andmise aluseks. DP menetlusega viivitamine on põhjustanud kaebajale olulise majandusliku ja moraalse kahju. Alates 2014. a novembrist esitatud nõudmised ei põhine enam ühelgi õigusaktil, vaid vallavalitsuse kompromissitutel seisukohtadel. Lisaks puudub nõudmistel ka sisuline vajadus, sh avalikust huvist tulenev.
4.Häädemeeste vald (endine Tahkuranna vald) palus 13.10.2017 (täiendatud 16.11.2018) kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud otsus on õiguspärane. Korralduse nr 207 andmisel on järgitud kaalutlusõiguse piire ning otsus on tehtud kooskõlas õigusnormide ja valla ruumilise arengu eesmärkidega. Vastustaja on 26.09.2013 otsusega nr 36 kaalunud eraldi teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse üleandmist arendajale. Arendaja ei ole nimetatud otsust vaidlustanud. Olukorras, kus kaebaja on selgelt seisukohal, et lähteülesandes väljatoodud tingimused planeeringu koostamisele rikuvad tema õigusi ning ei ole õiguspärased, oleks kaebaja saanud planeerimise algatamise otsuses vastavaid tingimusi vaidlustada. Uute elamualade teede ja infrastruktuuri rajamine oleks omavalitsuse eelarve mahtu arvestades omavalitsuse jaoks ülemääraselt koormav. Kaebaja on küll väljendanud valmisolekut teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks, kuid on keeldunud selle kohustuse täitmise tagamiseks igasuguste tagatiste sisseseadmisest. Praeguseks hetkeks esitatud DP vastuvõtmine ei ole põhjendatud ja võib tuua kaasa ehituslubade taotlemise (hoonete püstitamiseks) enne teede ja infrastruktuuri rajamist. Riigikohtu praktikale tuginedes on õigustatud vastustaja nõue seada ehituslubade andmise eeltingimuseks teede ja tehnovõrkude väljaehitamine. Samuti on vajalik ja põhjendatud välja tuua DP seletuskirjas notariaalse lepingu sõlmimine ehitustegevusest hoidumiseks enne teede ja tehnovõrkude väljaehitamist ning nõuetekohase avaliku kasutusega tuletõrje veevõtukoha rajamist. Tagamiskohustuse täitmise viisi valimine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse küsimus. Antud juhul soovib vald kohustuse täitmise tagamiseks rakendada hoidumisservituutide seadmist. Ühtlasi soovib vastustaja, et hoidumisservituutide seadmine oleks nähtav DP-st, kus sisaldub sellega seonduvalt piirang ehitusloa andmisele. Seetõttu ei ole võimalik DP vastuvõtmine enne vastavate servituutide seadmises kokku leppimist. Hoidumisservituutide seadmine on vajalik 4(10)
3-17-1538 eelkõige selleks, et tagada teede ja tehnovõrkude ning avaliku tuletõrje veevõtukoha väljaehitamise kohustuse täitmine ka juhul, kui kinnistud vahepeal müüakse. Vald peab tagama teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse täitmise ka uue omaniku poolt. Kaebaja väide, justkui ei oleks Tahkuranna Vallavalitsus soovinud kaebajaga kokkuleppele jõuda, on ebaõige. Tidreko DP on vastuolus Tahkuranna Vallavolikogu 26.09.2013 otsusega nr 36. XX ei ole nõustunud allkirjastama Tahkuranna Vallavalitsuse poolt talle korduvalt edastatud DP koostamise korraldamise ja koostamise rahastamise kolmepoolset lepingut. Olukorras, kus DP-s ei ole täidetud kohaliku omavalitsuse poolt seatud tingimused ning planeering ei vasta lähteülesandele ega Tahkuranna valla ehitusmäärusele, ei saa seda vastu võtta. Ebaõiged on ka kaebaja väited, et otsus nr 36 ei ole kaebajale suunatud ega saa talle ühtegi kohustust tekitada. Kaebaja teadis alates DP algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise otsuse nr 36 tegemisest, et DP kehtestamise otsustamise eelduseks on tema ja vallavalitsuse vahel notariaalse lepingu sõlmimine teede, tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamiseks ning enne nende väljaehitamist ei väljasta vallavalitsus planeeringualale ühtegi ehitusluba hoonetele. Notariaalse lepingu sõlmimise kohustus tuleneb ka Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 12 kehtestatud ehitusmääruse § 3 lg-st 8, mis pidi samuti olema kaebajale enne DP algatamise taotluse esitamist teada. Kui arendaja kohustused saavad täidetud, on vastustaja koheselt valmis andma tahteavaldused, et kustutada kinnistusraamatust ka hoidumisservituut ning see ei sea edaspidi kaebajale mingeid täiendavaid piiranguid. DP menetluses viivitamise küsimus ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, seda on halduskohtus käsitletud haldusaja nr 3-15-1432 raames. DP jäeti vastu võtmata sisuliste puuduste tõttu ning need on korralduses nr 207 välja toodud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 10.01.2019 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Korralduse nr 207 puhul on tegemist põhjaliku haldusaktiga ning olulisi kaalutlusvigu sellest ei nähtu. Kaebaja etteheide üle seitsme aasta kestnud menetluse ning sellest tulenevalt hea haldustava rikkumise suhtes ei ole selles vaidluses asjakohane, sest nimetatud küsimust arutati haldusasja nr 3-15-1432 raames. Tahkuranna Vallavolikogu 26.09.2013 otsuse nr 36 vastuvõtmise ajal kehtinud ehitusseaduse § 13 sätestas, et detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Haldusakti juurde kuuluvate ja selle p-ga 2 kinnitatud lähteseisukohtade vastavas alajaotuses (koostamise protsess) on märgitud, et DP koostamise korraldaja on Tahkuranna Vallavalitsus huvitatud isiku finantseerimisel. Seega ei ole vald seadnud Tidreko kinnistu DP avalikule väljapanekule saatmise eeltingimusena põhjendamatuid nõudmisi ning kaebaja vastupidine positsioon ei ole täpne. Volikogu otsust nr 36 ei ole vaidlustatud. Otsusest nr 36 nähtub selgelt, et haldusakti andmise aluseks oli XX poolt esitatud DP algatamise taotlus, kusjuures see otsus oli asjassepuutuv ka varasemas vaidluses, mida kaebaja ning vald pidasid haldusasja nr 3-151432 raames. Kaebaja väide, et DP seletuskirja p-i 5 järgselt ongi ta võtnud kohustuse teed ja tehnovõrgud rajada ning ta ei ole olnud vastu ka sellekohase kirjaliku lepingu sõlmimisele, on paljasõnaline, sest vastavat lepingut haldusasja materjalide juures ei ole. Vastustaja on asjakohaselt osutanud Riigikohtu 08.01.2009 lahendile nr 3-3-1-66-08, mille p-s 14 on muu hulgas selgitatud, et kohaliku omavalitsuse rahaliste vahendite puudumine või mitteeraldamine detailplaneeringukohase infrastruktuuri väljaarendamiseks võib olla piisav 5(10)
3-17-1538 alus planeeringu kehtestamata jätmisel. Tallinna Ringkonnakohus on ühe Tahkuranna Vallavalitsust puudutava planeeringualase vaidluse lahendamisel oma 28.01.2016 otsuse p-s 12 haldusasjas nr 3-12-1411 märkinud, viidates ka asjassepuutuvatele Riigikohtu lahenditele, et kohtupraktika käigus on leidnud korduvalt tunnustamist kohaliku omavalitsuse õigus keelduda taotletud DP algatamisest muu hulgas põhjusel, et omavalitsusüksusel puudub planeeringus ettenähtu elluviimiseks vajalik finantsvõimekus, kuid ehitusseaduse §-st 13 tuleneva kohustuse võib täita ka ehitusloa taotlejaga või muude isikutega nende väljaehitamist puudutavate kokkulepete sõlmimise ja täitmise kaudu ja ehitusseaduse §-st 13 tuleneva kohustuse saab DP koostamise taotlejaga sõlmitava kokkuleppega üle anda. Kohtu hinnangul võis vallavalitsus vaidlustatud korralduse nr 207 vastuvõtmisel volikogu otsusega nr 36 seatud nõuetele tugineda, sest kohtupraktika taustal ei saa asuda seisukohale, et vastavate rajatiste ehitamise ja ka rahastamise kohustuse üleandmine oli õigusvastane. Seega oli DP vastu võtmata jätmine vastavate nõuete täitmata jätmise tõttu oli õiguspärane ja Tahkuranna Vallavalitsuse 20.06.2017 korralduse nr 207 tühistamiseks ei ole alust. Planeeringu vastu võtmata jätmiseks piisas sellest, et otsuses nr 36 esitatud tingimused või nõuded olid täitmata. Kaebaja muud väited ei oma asja lahendamisel sisulist tähendust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Arvestades eelnevat ei saa rahuldada ka Tidreko kinnistu DP vastuvõtmise või selle uuesti otsustamisele suunatud kohustamisnõuet. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX palub 08.02.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada ning mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud. Halduskohus kohaldas valesti HMS § 51 lg-t 1, rajades otsuse Tahkuranna Vallavolikogu 26.09.2013 otsuse nr 36 kui haldusakti vaidlustamata jätmisele. Seadusest ja valitsevast kohtupraktikast tulenevalt on DP algatamise otsus käsitatav mitte haldusakti, vaid toiminguna, mille iseseisva vaidlustamise õigust kaebajal ei olnudki. Kaebaja kinnitas halduskohtus korduvalt, et otsuse nr 36 eelnõu ei riku tema õigusi ning see ei saa tekitada õigusi ega kohustusi ühelegi arendajale, sest selle adressaat on vallavalitsus. Kuna tegemist on haldusesisese toiminguga, ei saanud vallavalitsus vaidlustatud korralduse nr 207 andmisel õiguspäraselt tugineda sellele kui „õigusvastasele, kuid siduvale“ toimingule. Halduskohus ei ole sellele väitele otsuses sisulist tähelepanu pööranud. Seaduslik ei ole halduskohtu järeldus, justkui tuleneks kaebaja taotlusest DP algatamiseks see, et algatamise otsus on haldusakt. Kaebaja käsitlust ei muuda tõsiasi, et sama otsus on olnud kõne all ka haldusasjas nr 3-151432. Kuna halduskohus rajas kaebuse rahuldamata jätmise otsuse eelkõige otsuse nr 36 vaidlustamata jätmisele, jättis kohus kaebuse muud väited sisuliselt käsitlemata, rikkudes HKMS § 158 lg-s 3 ja § 165 lg 1 p-s 4 sätestatud menetlusnorme. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja etteheited sellest, et vaidlustatud korralduse nr 207 andmisel jäeti kõik kaebaja põhjendused ja kaalutlused arvestamata. Sellega on halduskohus jätnud vaidluse sisuliselt lahendamata. Halduskohus on käsitlenud otsuses üksnes vastustaja rahaliste vahendite nappust kui planeeringu vastu võtmata jätmist õigustavat asjaolu, kuid ei ole hinnanud kaebaja sisulisi väiteid sellest, et planeeringu vastuvõtmine ja kehtestamine kaebaja pakutud viisil ei koorma vastustajat üldse ning oleks oluliselt vähem koormav ka kaebajale endale. Kaebaja on kaebuses nõustunud teede ja tehnovõrkude väljaehitamisega omal kulul. Nii vastustaja kui halduskohus on jätnud selle kaebaja nõustumise tähelepanuta, viidates jätkuvalt teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse üleandmise notariaalse lepingu sõlmimise vajadusele. 6(10)
3-17-1538 Kaebaja ei ole kunagi keeldunud teede ja tehnovõrkude rajamisest, kuid soovib, et nende rajamist ei nõutaks enne ehituskruntidele ehituslubade väljastamist. Selles osas kujutavad vastustaja nõudmised ja DP vastuvõtmisest keeldumine endast tõsist kaalumisviga, sest vald on jätnud tähelepanuta ja kaalumata kaebaja rahaliste vahendite ja võimaluste olemasolu. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et lepingut ei ole võimalik ühepoolselt sõlmida. Kaebaja soovis sõlmida vallaga lepingu, kuid valla õigusvastastest tingimustest erinevatel tingimustel. Nõudes arendajalt teede ja tehnovõrkude rajamise tagatiseks elamute ehitamise hoidumisservituuti enne teede ja võrkude väljaehitamist, ei käitu vastustaja mitte üksnes õigusvastaselt ja kohtupraktika vastaselt, vaid ka majanduslikult ebaloogiliselt ja arendajat ebamõistlikult koormavalt. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kuigi vastustaja on korduvalt rõhutanud, et tagamiskohustuse viisi valimine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse küsimus, ei ole vastustaja neid kaalutlusi kuskil avaldanud. Nõuded hoidumisservituutide kehtestamiseks ja nende kinnistusraamatusse kandmiseks on ebavajalikud, sest õiguslikult kehtib DP kehtestamise otsustus kui üldkorraldus kinnistu igakordse omaniku suhtes. Seonduvalt tuletõrje veehoidlaga on kaebaja avaldanud, et Võiste alevikus Tidreko kinnistu läheduses on vastustaja juba sundinud rajama tuletõrje veehoidlad kaebaja kinnistust ühelt poolt poole kilomeetri kaugusele ja teiselt poolt alla kilomeetri kaugusele (mõlemad avalikuks kasutuseks). Kohus on tähelepanuta jätnud ka kaebaja väite elanike ebavõrdsest kohtlemisest. Samuti on jäetud tähelepanuta, et Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2016 otsusega nr 3-12-1411 on Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määruse nr 11 §-ga 1 kehtestatud Tahkuranna valla ÜP seletuskirja p-i 2.3 „Teed ja tehniline infrastruktuur“ teine lõik tühistatud. Sellegipoolest tugineb vastustaja vaidlustatud korralduses ja kaebuse vastuses jätkuvalt sellele lõigule.
7.Häädemeeste vald palub 18.03.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde neid kordamata. Tahkuranna Vallavalitsuse otsus nr 36 oli suunatud kaebajale ning kaebajal oli võimalus otsust vaidlustada. Kaebaja ei ole seda teinud. Seoses vaidlustamise õigusega ei oma tähtsust, kas otsus nr 36 oli haldusakt või toiming, sest ka menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine on võimalik. Teede, tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohta notariaalse lepingu sõlmimise ja hoidumisservituudi seadmise nõuded on õiguspärased. Hoidumisservituudi seadmise nõue on kehtiva õigusega kooskõlas ning vastavalt Riigikontrolli analüüsidele sobiv ja asjakohane meede kohustuse täitmise tagamiseks. Hoidumisservituudi eesmärk on tagada, et DP-s märgitud kohustus täidetakse ka juhul, kui kinnisasja omanik vahetub. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks vastustaja jätkuvalt tuginenud Tahkuranna ÜP tühistatud p-i 2.3 teisele lõikele. Vastustaja on viidanud vaidlustatud korralduses ÜP-le üldiselt. Võiste alevikus ei ole Tidreko kinnistu läheduses seni veel Eesti Vabariigi standardis EVS 812-6:2012 välja toodud tingimustele vastavat avalikku veevõtukohta rajatud. Käesoleva planeeringuga kavandatav veevõtukoht tagab nõuetekohase tulekustutusvee saamise Tidreko DP-ga kavandatavatele elamukruntidele. Olemuslikult on tegu avaliku veevõtukohaga, kuna see peab teenindama üle kolme majapidamise, mis kuuluvad tulevikus erinevatele isikutele. Nõue teede ja tehnovõrkude ning avaliku tuletõrje veevõtukoha väljaehitamiseks on välja toodud ka DP algatamise otsuse nr 36 p-s 4, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Kuna tuletõrje veevõtukohta saab käsitada antud planeeringus avaliku huvina, on vastutaja välja toonud, et saab kaaluda selle väljaehitamise kompenseerimist mingis osas, vastavalt kokkuleppele 7(10)
3-17-1538 maaomanikuga. Asjakohatu on apellatsioonkaebuse väide, nagu kohtleks vastustaja oma elanikke ebavõrdselt. Vastustaja huvi on, et tuletõrjeveega varustatuse küsimus saaks lahendatud võimalikult paljude kinnistute osas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Tidreko DP algatati Tahkuranna vallavolikogu 26.09.2013 otsusega nr 36 (tegemist on vallavolikogu poolt vastu võetud otsusega, mitte eelnõuga, tl 135‒138). Seetõttu tuli planeering menetleda lõpuni hiljemalt 1. juuliks 2018 PlanS v.r nõuete kohaselt (ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg-d 1 ja 4). Ringkonnakohus osutab aga, et kuna Tidreko DP jäeti vastu võtmata (Tahkuranna vallavalitsuse 20.06.2017 korraldus nr 207, tl 42‒46. Korraldusest nähtuvalt kaalus vald ka planeerimismenetluse peatamist, et anda kaebajale võimalus puuduste kõrvaldamiseks planeeringus, kuid otsustas siiski jätta DP vastu võtmata), siis peaks XX projektiga jätkamiseks taotlema uue DP algatamist, kusjuures kehtiva PlanS § 128 lg 2 p 2 annaks vastustajale selge aluse planeeringu algatamisest keelduda, kui on ilmne, et selle elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui kohalikul omavalitsusel puudub võimalus kanda kulusid DP-ga seotud taristu rajamiseks ja huvitatud isik keeldub neid kulusid kandmast (vt ka PlanS § 131). PlanS § 129 lg 1 p 1 annab aluse DP koostamine ka lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Alates 05.05.2017 kehtivate PlanS § 128 lg 2 p 6 ja § 129 lg 1 p 4 järgi on seejuures võimalik jätta DP algatamata või lõpetada selle koostamine muu hulgas juhul, kui kohaliku omavalitsuse eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ning huvitatud isik keeldub nende enda kanda võtmisest. Kokkuvõttes on ringkonnakohus aga seisukohal, et XX õiguslik positsioon ei ole Tidreko DP vastu võtmata jätmise tagajärjel seoses seaduse muutumisega osutunud halvemaks, sest XX-le nähtus selgelt DP 26.09.2013 algatamise otsuse p-st 4, et DP algatati EhS v.r §-le 13 ja valla ehitusmääruse § 3 lg-le 8 tuginedes eeldusel, et vald sõlmib enne DP kehtestamist taotlejaga notariaalse lepingu teede, tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohta ning enne nende väljaehitamist ei anta välja ehituslube hoonete rajamiseks. Niisiis puudus XX-l DP algatamisel õiguspärane ootus, et vald kannab viidatud kulutused taristu väljaehitamiseks ise või vald võtab DP vastu ka juhul, kui DP algatamise otsuses eeldusena seatud notariaalse lepingu sõlmimise kohustus on DP seletuskirjas nõutud kujul märkimata.
10.Põhjendatud on valla seisukoht, et vastu võtmiseks esitatav DP lahendus peab põhimõtteliselt vastama DP algatamise lähtetingimustele ning seda sõltumata sellest, kas lugeda DP algatamine haldusaktiks või toiminguks. EhS v.r § 13 eeldas, et kohalik omavalitsus kaalub detailplaneeringu algatamise taotluse läbivaatamisel, millised kulutused võivad planeeringu elluviimisega kaasneda ning lahendab koos planeeringust huvitatud isikuga juba selles staadiumis ka küsimuse, kes teostab nimetatud teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste, samuti sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitamise ning kes kannab vastavad kulud. Praegusel juhul ongi vald seda teinud. DP algatamise otsuse nr 36 resolutsioonist nähtusid selgelt DP eeldused: sõlmida leping kinnistu omanikuga DP koostamise korraldamiseks ja koostamise rahastamiseks (p 3); vastavalt EhS v.r §-le 13 ja Tahkuranna valla ehitusmääruse § 3 lg-le 8 sõlmida vallavalitsusel enne DP kehtestamise otsustamist taotlejaga notariaalne leping teede, tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohta. Nimetatud lepinguga annab vald EhS v.r §-s 13 nimetatud rajatiste ehitamise kohustuse üle arendajale ning enne nende 8(10)
3-17-1538 väljaehitamist arendaja poolt vallavalitsus antud planeeringualale ühtegi ehitusluba ei väljasta (p 4). Resolutsiooni p-s 4 esitatud tingimust on korratud DP lähteseisukohtade osas (koostamise protsess). Lisaks nähtuvad DP lähteseisukohtadest järgmised valla nõudmised: kõik uued teed, mis planeeritakse vähemalt kolme krunti teenindavaks teeks, peavad olema määratud avalikuks kasutamiseks; määrata kitsenduste ja servituutide vajadus; kajastada DP rakendamise nõuded (elluviimine), hoonetele ehitusloa taotlemiseks peavad olema rajatud teed ja tehnovõrgud. Tahkuranna vallavolikogu 26.09.2013 otsuse nr 36 siduvus vallale DP vastuvõtmise üle otsustamisel tuleneb sellest, et viidatud otsus on vaidlustamata ning seega tuli DP koostamisel lähtuda DP lähteseisukohtadest. Asjaolust, et Tahkuranna vallavalitsus oli DP koostamise korraldaja, ei tulene, et DP algatamise otsus ei oleks siduv kaebaja suhtes – kaebaja oli DP algatamist taotlenud isikuks ja DP lähteseisukohtade kohaselt ka DP finantseerija. Seega mõjutas DP algatamise otsus kaebaja subjektiivseid õigusi ning DP lähteülesandega mitte nõustumise korral oli kaebajal võimalus see vaidlustada sõltumata sellest, kas käsitada DP algatamist haldusakti või toiminguna (toimingu puhul nt kohustamiskaebuse esitamise võimalus, HKMS § 37 lg 2 p 2).
11.Vaidlus puudub selles, et kohalikul omavalitsusel on laiaulatuslik planeerimisdiskretsioon. Ringkonnakohtu hinnangul hõlmab see ka küsimuse, milliseid juriidilisi vahendeid kasutades tagada DP algatamisel eeldusena seatud tingimuste täitmine (notariaalne leping, hoidumisservituut). Valla poolt korralduses nr 207 kirjeldatud lahendused on õiguslikult võimalikud ning kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas notariaalse lepingu sõlmimine tema õigusi ülemäära riivab. Asjaolu, et kaebaja peab enda suhtes solvavaks eeldust, nagu asuks ta hooneid ehitama enne ehitusloa saamist, ei ole selliseks riiveks, sest vald on selgitanud, et peab oluliseks enda kaitsmist kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Ringkonnakohus peab usutavaks, et kaebajal on mõnevõrra keerulisem arendust ellu viia olukorras, kus enne kruntidele ehitusõiguse andmist tuleb välja ehitada teed ja trassid (vt apellatsioonkaebuse p 3.33), kuid ei pea tõenäoliseks kaebajale majandusliku kahju tekkimist, sest DP seletuskirja täiendamine valla poolt soovitud viisil ja notariaalse lepingu sõlmimine annavad ka potentsiaalsetele ostjatele kindluse, et arenduse teed ja tehnovõrgud saavad nõuetekohaselt lõpuni välja ehitatud. Hoidumisservituudi põhimõttelist võimalikkust on Riigikohus jaatanud 19.02.2014 määruses nr 3-2-1-180-13 ning seda, et teed ja tehnorajatised peaksid üldjuhul olema valmis ehitatud enne ehituslubade andmist (ehkki vana PES § 47 kohaselt), on Riigikohus kinnitanud nt 29.10.2004 otsuses nr 3-3-1-35-04. Hoidumisservituutide kasutamise võimalikkust teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse tagamiseks on kajastatud ka Riigikontrolli 31.10.2014 aruandes „Kinnisvaraarendajatele üle antud kohustuste täitmine kohalikes omavalitsustes“ (lk 28–29). Valla nõuet notariaalse lepingu sõlmimiseks ei saa pidada ebaproportsionaalseks olukorras, kus kaebaja on tegelikkuses nõus teede ja trasside väljaehitamise kulud kandma ega pole suutnud veenvalt ära näidata riivet oma subjektiivsetele õigustele. Sellises olukorras ei pea vald oma valikuid DP vastu võtmata jätmisel ka veel eraldi põhjendama, kui viidatud küsimusi on poolte vahel korduvalt eelnevalt arutatud (vt korralduse nr 207 menetluskäiku kirjeldav osa).
12.Vastustaja on selgitanud, et Võiste alevikus ei ole Tidreko kinnistu läheduses seni veel Eesti Vabariigi standardis EVS 812-6:2012 välja toodud tingimustele vastavat avalikku veevõtukohta rajatud ning DP-ga kavandatav veevõtukoht tagab nõuetekohase tulekustutusvee saamise Tidreko DP-ga kavandatavatele elamukruntidele. Tegemist on avaliku veevõtukohaga (DP avalik huvi), mille ehitamist on osaliselt nõus rahastama ka vald. Kaebaja vastupidised väited on tõendamata. EhS v.r § 13 eesmärk on tagada detailplaneeringuala sihipäraseks kasutamiseks vajalike või seda toetavate rajatiste väljaehitamine ning nende ühildatavus väljaspool planeeringuala asuvate rajatistega, vältimaks olukorda, kus on olemas küll näiteks väljaehitatud elumajad, kuid puuduvad 9(10)
3-17-1538 ühendusteed ja avalike teenuste pakkumiseks vajalik taristu (nt Riigikohtu 14.10.2015 otsus nr 3-4-1-23-15, p-d 82 ja 102). Seetõttu võivad ka kokkuleppel arendajale pandud kohustustele vastavad objektid asuda väljaspool planeeringuala ning see ei tähenda, et need ei vastaks DP-le või poleks sellega seotud. Kaebaja ei ole tõendanud, et valla nõue veevõtukoha rajamiseks on DP-ga moodustatavate kruntide teenindamiseks ebavajalik.
13.Nõue, et vähemalt kolme krundi teenindamiseks kavandatud juurdepääsuteele tuleb määrata avalik kasutus, tuleneb üldplaneeringu seletuskirja p-st 2.3.2 ning Tidreko DP lähteseisukohtadest. Kaebaja ei ole esitanud põhjendust, miks oleks vajalik seda ÜP-st tulenevat nõuet muuta või mis teda reaalselt takistab DP seletuskirja nõutud viisil täiendamast. Järelikult ei saa ÜP-st tuleneva nõude sissekirjutamist DP seletuskirja pidada alusetuks.
14.Eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et valla nõudmised DP seletuskirja täiendamiseks korralduses nr 207 kirjeldatud kujul ei ole olnud alusetud, meelevaldsed ega ebaproportsionaalsed. Planeeringulahenduse otstarbekust kohus ei hinda (HKMS § 158 lg 3). Vastustaja ei ole korralduse nr 207 andmisel tuginenud Tahkuranna vallavolikogu 31.05.2012 määruse nr 11 §-ga 1 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu seletuskirja p-i 2.3 „Teed ja tehniline infrastruktuur“ teisele lõigule, mille Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.01.2016 otsusega haldusasjas nr 3-12-1411. XX apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).
15.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja enda kanda. Ringkonnakohus peab õiglaseks jätta ka vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud vastustaja enda kanda, sest vastustaja kulusid õigusabile ei saa kehtiva kohtupraktika kohaselt pidada vajalikuks (HKMS § 109 lg 6). DP menetlemine on kohaliku omavalitsusüksuse seadusest tulenev ülesanne ning vastustaja töötajad pidid olema võimelised teda ise esindama (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-26-12, p 30).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.