Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 5. juuni 2019, Tartu 3-18-2181 Mall Muidre, Ivar-Jaan Tõnissoni ja Ingrid Maureen Tõnisson ten Boschi kaebus Ülenurme Vallavalitsuse
30.märtsi 2004. a korralduse nr 141 ja Kambja Vallavalitsuse 25. oktoobri 2018. a korralduse nr 691 tühistamiseks ning taotluste uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 18. jaanuari 2019. a määrus Kambja Vallavalitsuse (Ülenurme valla õigusjärglane) määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. jaanuari 2019. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Mall Muidre Kaebajad Ivar-Jaan Tõnisson ja Ingrid Maureen Tõnisson ten Bosch, esindaja Mall Muidre Vastustaja/määruskaebuse esitaja Kambja vald
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kambja valla määruskaebus
18.jaanuari 2019. a määrus muutmata.
rahuldamata
ja
Tartu
Halduskohtu
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkt 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ülenurme Vallavalitsus kinnitas 30. märtsi 2004. a korralduse nr 141 punktiga 1 eksperthinnangu, mille kohaselt XX talu elumaja endisel individualiseeritaval kujul säilinud osa suurus on 565/1000 ja saun-elamul 351/1000 mõttelist osa ning otsustas, et nimetatud mõttelistes osades kuuluvad talu elumaja ja saun-elamu õigustatud subjektidele tagastamisele. Kambja Vallavalitsus tunnistas 25. oktoobri 2018. a korraldusega nr 691 Ülenurme Vallavalitsuse 30. märtsi 2004. a korralduse nr 141 punktid 2-8 kehtetuks.
2.Tartu Halduskohus võttis menetlusse Mall Muidre, Ivar-Jaan Tõnissoni ja Ingrid Maureen Tõnisson ten Boschi kaebuse Ülenurme Vallavalitsuse 30. märtsi 2004. a korralduse nr 141 ja Kambja Vallavalitsuse 25. oktoobri 2018. a korralduse nr 691 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks taotlused uuesti läbi vaadata.
3.Tartu Halduskohus ennistas 18. jaanuari 2019. a määrusega kaebajate kaebuse esitamise tähtaja Ülenurme Vallavalitsuse 30. märtsi 2004. a korralduse nr 141 peale esitatud tühistamisnõude osas (resolutsiooni punkt 1). Halduskohus leidis, et põhjendatud on subjektiivsete asjaolude arvestamine kaebetähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel. Kohus nõustub kaebajatega, et vald eksitas oma tegevusega kaebajaid. Kaebajad said valla 30. märtsi 2004. a korraldusest nr 141 teadlikuks ajavahemikul 18. mai 2018 kuni 3. juuni 2018, kui neile saadeti XX õigusvastaselt võõrandatud hoonete tagastamise/mittetagastamise korralduse eelnõu. Nimetatud eelnõus viidati 30. märtsi 2004. a korralduse nr 141 vastuvõtmisele ja ka kehtetuks tunnistamisele, mistõttu nähtus eelnõust valla plaan korraldus nr 141 kehtetuks tunnistada. Kaebajatele ei saa ette heita, et nad ei pidanud vajalikuks korraldust selle vaidlustamiseks koheselt välja nõuda ega sedagi, et nad ei vaidlustanud korraldust enne käesoleva kaebuse esitamist. Usutav on kaebajate väide, et korralduse nr 141 vaidlustamise vajadus ilmnes valla 25. oktoobri 2018. a korraldusest nr 691. Vald andis 2018 suvel kaebajatele mõista, et ekspertiis tehakse uuesti. Kui kohalik omavalitsus eksitab oma tegevusega isikuid, ei saa kaebajatele ette heita, et nad ei olnud piisavalt hoolsad oma õiguste kaitsmisel.
18.juulil 2013 Heldur Jaan Tõnissonile ja Hilja Valgule saadetud kirjades viidatakse eksperthinnangu olemasolule, mitte seda kinnitavale haldusaktile, mistõttu ei pidanud õigustatud subjektid aru saama, et vald on vastu võtnud neid puudutava korralduse nr 141. Kaebajatel esinesid mõjuvad põhjused kaebetähtaja ületamiseks.
4.Kambja vald esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18. jaanuari 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 peale. Määruskaebuses selgitatakse, et XX talu maa ja hoonete tagastamise lõpuleviimise tähtaega pikendati õigustatud subjektide soovil korduvalt seoses teiste kohtuvaidlustega. Vald lähtus õigustatud subjektide 3. juuni 2018. a kirjast, kus tehti ettepanek kordusekspertiisiks. Rahandusministeerium ei toetanud valla ettepanekut kordusekspertiisi läbiviimiseks XX talu hoonete individualiseeritaval kujul säilinud osade määramiseks ja palus jätkata hoonete ja maa tagastamismenetlust. Ekspertiisi käigus andis seletusi õigustatud subjekt H. Valk ja teiste õigustatud subjektide advokaat. Eksperthinnangu kinnitamine tehti teatavaks Ülenurme Vallavalitsuse 30. aprilli 2004. a korraldusega nr 141, mida õigustatud subjektid ka ekspertiisi osas ei vaidlustanud. Õigustatud subjektidel ja vallal on võimalik jõuda kokkuleppele tagastamise protseduuri lõpule viimisega kui õigustatud subjektid annavad nõusoleku teenindusmaa määramise osas. Vald ei ole eksitanud õigustatud subjekte toimingute läbiviimisega viivitamisel, vaid soovib tagastamismenetluse lõpetada, arvestades õigustatud subjektide objektiivseid ja asjakohaseid seisukohti ning ettepanekuid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSE OSAS
5.Tartu Ringkonnakohus on seisukohal, et Kambja valla määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjas ei ole tõendatud, et kaebajad oleks saanud Ülenurme valla 30. märtsi 2004. a korraldusest nr 141 teadlikuks enne ajavahemikku 18. maist kuni 3. juuni 2018, kui neile saadeti XX õigusvastaselt võõrandatud hoonete tagastamise/mittetagastamise korralduse eelnõu.
7.Vastustaja on Tartu Halduskohtule (tl 43, 79) kinnitanud, et õigustatud subjektideks tunnistatud isikute teavitamise kohta 30. märtsi 2004. a korraldusest nr 141 tõendeid säilinud ei ole. Sellest ei saa siiski veel tõsikindlalt järeldada, et nad vaidlustatud korraldusest teada ei saanud. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja saatnud 18. juulil 2013. a õigustatud subjektidele H. J. Tõnissonile ja H. Valgule kirjad (tl 80, 81), millede sisust on aru saada, et 24. märtsil 2003 koostati eksperthinnang XX talu õigusvastaselt võõrandatud vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise määra kindlakstegemise kohta. Tuvastatav on asjaolu, et õigustatud subjektid said nimetatud kirjad kätte vastavalt 23. juulil 2013 ja 26. juulil 2013 (tl 82). Kirjadest ei ilmne aga üheselt, et vastustaja on andnud vara tagastamise menetluses haldusakti, mis õigustatud subjektide õigusi puudutab. Toimiku materjalide hulgas puudub selge ülevaade, kas ja milliseid menetlustoiminguid tegi ja haldusakte andis vastustaja perioodil 31. märts 2004 kuni 18. juuli
2013, kuid toimikus olevad kirjade väljastusteatised kinnitavad, et õigustatud subjektid said ekspertiisiakti kohta teavet 2013. aasta juulis. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkt 27 kohaselt kinnitab eksperthinnangu valla- või linnavalitsus (sama sõnastus on nii praegu kehtiva kui ka 2003 ja 2013 kehtinud redaktsioonis). Kuid sellestki ei pidanud õigustatud subjektidele vaidlustatud akti andmine selguma. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus vastustajaga, et 18. juulil 2013 H. J. Tõnissonile ja H. Valgule saadetud kirjadest pidid õigustatud subjektid aru saama, et vald on vastu võtnud neid puudutava haldusakti. Kirjades puudub otsene viide haldusaktile ning üksnes vara tagastamise menetluse regulatsiooni ja praktika põhjaliku tundmise korral võiks isikult eeldada, et ta kirjast ajendatuna uurib vastustajalt, kas see on andnud haldusakti. Ringkonnakohtule ei ole teada, et õigustatud subjektidel ja/või nende õiguseellastel oleks eksperdi teadmised haldusmenetluses.
8.Vastustaja on määruskaebuses välja toonud, et Ülenurme Vallavalitsus pikendas XX vara tagastamismenetlust korduvalt, 2006. aastal seejuures õigustatud subjekti H. Valgu taotlusel. On vähemalt kaheldav, kas õigustatud subjekt oleks taotlenud menetluse pikendamist, kui ta oleks olnud teadlik, et menetluses on juba antud haldusakt, mis tema õigusi riivab.
9.Eelnevale tuginedes leiab ringkonnakohus, et halduskohus hindas õigesti õigustatud subjektide ja vastustaja vahel 2013 toimunud kirjavahetust. Juulini 2013 puuduvad tõendid, et õigustatud subjektid oleksid olnud 2004. a korraldusest teadlikud ning 2013. aastal toimunud kirjavahetusest ei saa järeldada, et nad pidid vaidlustatud korraldusest teada saama. Vara tagastamise menetluse pikenemine mitmekümne aastani ei ole olnud sedavõrd erandlik, et õigustatud subjektid menetluse kestuse tõttu pidanuks arus saama, et vastustaja võib olla nende õigusi puudutava korralduse andnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et vastustaja tegevus 2018 kevadel oli kaebajaid eksitav. Vastustaja andis XX õigusvastaselt võõrandatud hoonete tagastamise/mittetagastamise korralduse eelnõus kaebajatele selge indikatsiooni, et kavandab 2004. a korralduse kehtetuks tunnistamist tervikuna ning uue ekspertiisi tellimist. Seetõttu on usutav kaebajate selgitus, et 2004. aasta korralduse vaidlustamise vajadus ilmnes valla
25.oktoobri 2018. a korraldusest nr 691, millega vastustaja jättis osaliselt kehtima 2004. aasta korralduse vastuolus korralduse nr 691 projektiga.
10.Kambja valla 25. oktoobri 2018. a korraldusega nr 691 tunnistas vastustaja kehtetuks 2004. aasta korralduse, v.a viimase resolutsiooni p 1, millega kinnitati K. Looritsa koostatud ekspertiishinnang. Seega ülejäänud osas lõppes Ülenurme Vallavalitsuse 30. märtsi 2004. a korralduse nr 141 kehtivus 25. oktoobri 2018. a korralduse andmisega. Määruskaebusest selgub küll, et 24. jaanuari 2019. a korraldusega nr 871 Kambja vald tunnistas oma 25. oktoobri 2018. a korralduse nr 691 kehtetuks, kuid otsustas samas uuesti oma 30. märtsi 2004. a korralduse resolutsiooni punktide 2-8 kehtetuks tunnistamise ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse. 25. oktoobri 2018. a korralduse kehtetuks tunnistamise tingisid vahepealsed tehingud õigustatud subjektide nõudeõiguste suuruste osas. Kaebajad on halduskohtule teada andnud, et soovivad viimast korraldust kohtus vaidlustada. Ringkonnakohus märgib, et kohtupraktikas ei ole võetud ühest seisukohta, kas eksperdi hinnangu kinnitamine on haldusakt või menetlustoiming. Riigikohus on ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise tuvastamiseks ehitusekspertiisi määramisega seoses selgitanud1, et ekspertiisi määramine vara tagastamise menetluses ei kujuta endast haldusakti HMS § 51 lg 1 tähenduses, sest sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata haldusvälise isiku õigusi ega kohustusi. Samuti ei ole tegemist eelhaldusaktiga, sest sellega ei tehta õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Haldusaktiks vara tagastamise menetluses on vara tagastamise korraldus. Üldjuhul on haldusaktis tehtud otsustused tühistamiskaebusega vaidlustatavad. Halduskohus ei ole sellele küsimusele eraldi tähelepanu pööranud. Olukorras, kus kaebuse esitamise tähtaeg on ennistatud, ei ole küsimus ka määrava tähendusega asja lahendamisel, sest ekspertiisiakti kinnitamise toiminguks
Vt RKHK 18. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-53-03 (p 17)
lugemise tagajärjeks oleks see, et ekspertiisile saab sisulisi vastuväiteid esitada vara tagastamise korralduse vaidlustamisel sõltumata sellest, et ekspertiisi kinnitamist ei ole varem vaidlustatud. Kujunenud menetluslikus seisus Kambja valla 24. jaanuari 2019. a korralduse vaidlustamisel saavad kaebajad esitada vastuväiteid vara tagastamata jätmisele ka osas, milles nad ei nõustu vastustaja seisukohaga hoonete endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.