3-17-770/98 - Haridus ja kultuur - Muu haridus ja kultuur - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kaebaja väidab, et on maja tervikrenoveerimise plaani elluviimiseks otsinud lahendusi ning lähtunud lahenduste otsimisel Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 24 lg 6 (kuni 30.04.2019 kehtinud redaktsioon) sätestatust ning ehitusmaterjali valides arvestanud sellega, et materjal oleks sobiv mälestisele. MuKS § 24 lg 1 p 8 (kuni 30.04.2019 kehtinud redaktsioon) sätestab, et Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine. Vastustaja ei ole arvestanud olulisi asjaolusid ega kaalunud põhjendatud huve jms, mistõttu on 15.11.2016 kiri ja 10.03.2017 vaideotsus kui kaalutlusotsused kaalutlusvigadega. Kohtumenetluse algperioodil käsitlesid vastustajad 15.11.2016 kirja otsusena, mille osas oli tehtud 10.03.2017 vaideotsus. Alates 01.02.2018 „selgitava kirjana“ vahelduvalt ka otsusena (menetlusdokumendid 14.10.2018 ja 01.08.2018 lisa 1 TLPA kiri 18.07.2018) alates 08.02.2019 toiminguna, millega tagastati KÜ taotlus haldusakti andmiseks (08.02.2019 menetlusdokument p 4). 15.11.2016 kiri kui menetlustoiming on ühtlasi ameti kaalutlusotsus, mille õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest, mh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade puudumine (RK lahend 3-3-1-82-14 p 20). Vastustaja ei ole kaalunud kaebajate huvi ja avalikku huvi, mis on oluline kaalutlusviga. Kuivõrd elamu mälestiseks tunnistamise tunnuseks on funktsionalistliku korterelamu näide, siis krohvi, mis ei ole avalikult isegi vaadeldav asendamise mitte lubamine on ebaproportsionaalne omandiõiguse kitsendus, samas vastab soovitud lubikorgikrohv mälestiseks tunnistamise tunnusele - sile lubikrohv. Samuti ei ole vastustaja tuginenud asjakohastele kaalutlustele krohvi Diathonite Evolution kohta seisukohta võttes. Kuivõrd vastustaja on õigusvastaselt tagastanud kaebaja taotluse haldusakti andmiseks, on vastustaja sellega rikkunud HMS § 4 lg 2 sätestatud haldusmenetluse põhimõtet. MuKS § 24 lg 1 (kuni 30.04.2019 kehtinud redaktsioon) ei näe ette võimalust menetlustoimingu tegemiseks (taotluse tagastamiseks), vaid otsustust (haldusakti). Vastustaja tegevus (15.11.2016 kiri) kui toiming, millega tagastati KÜ taotlus haldusakti andmiseks, on õigusvastane. Nii diskretsiooni mittekasutamine kui ka diskretsiooni vale kasutamine on kaalutlusvead. Kaebaja põhjendatud huviks vastustaja 15.11.2016 kirja kui toimingu/tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks ja 10.03.2017 vaideotsuse tühistamiseks seondub kavatsusega esitada vastustaja vastu nõue Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 p 5 alusel. Vastustaja õigusvastase tegevuse(tuse) tõttu on kaebaja ainuüksi 2017. aastal ehitushinnaindeksi tõusust 1,5 % tulenevalt saanud kahju. Vastustaja tegevuse(tuse) tõttu on Gonsiori 25 elamu tervikrenoveerimine ja Kredexi toetuse saamine olnud takistatud. Kaebaja põhjendatud huviks vastustaja 15.11.2016 vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja 10.03.2017 vaideotsuse tühistamiseks on lisaks eeltoodule ka preventiivne eesmärk. See soodustab kaebaja õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et suunab vastustajat käituma kehtestatud korda järgides ning edaspidi vältima kaalutlusvigadega haldusaktide andmisest ja toimingute sooritamisest. Arvestades asjaolu, et Gonsiori 25 elamu on tunnistatud arhitektuurimälestiseks on kaebaja kestvalt olukorras, kus vastustaja peab tegema kaalutlusvigadeta otsuseid ja toiminguid kaebaja suhtes. Seega on ebasoovitava haldustegevuse kordumiseks olemas piisavalt kindel oht. Vastustaja on lubikorgikrohvi Diathonite Evolution kohta seisukohta võttes lähtunud valedest kaalutlustest, mistõttu on kaebaja ja vastustaja vahel ebaselge ja vaieldav õiguslik küsimus ka täna olemas. Kuna 15.11.2016 kirjast ega ka 10.03.2017 vaideotsusest ei nähtu taotluse haldusakti andmiseks tagastamine, vaid sisuline otsustamine, siis on põhjendatud kaalutlusvigadega 10.03.2017 vaideotsuse tühistamine. Vaideotsus on objektiivselt õigusvastane ja samas rikub vaideotsus kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi ja takistab kaebajal Gonsiori 25 elamul loodusliku lubikorgikrohvi kasutamise, millega kaebaja saavutaks hoone soojapidavuse tõusu ja korteriomanike elukeskkonna tingimuste paranemise, küttekulude vähenemise ning Kredexi toetuse elamu tervikrenoveerimiseks. MuKS § 24 lg 1 p-st 8 (kuni 30.04.2019 kehtinud redaktsioon) tulenevalt on kaebajal subjektiivne õigus taotleda kirjalikku luba lubikorgikrohvi Diathonite Evolution kasutamiseks Gonsiori 25 elamul. Kaebuse esitaja leiab, et õiguspärasel kaalutlusvigadeta kaalumisel ei oleks haldusorganil olnud võimalik jätta luba andmata. 10.03.2017 vaideotsusega kaebaja taotluse tagastamine või ka kaalutlusvigadega sisuline otsustamine rikub kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi. Vastustajale on teada, et energiaklass „D“ saavutamiseks on vajalik elamu tervikrenoveerimine, kuid vastustaja on takistanud Gonsiori 25 elamu fassaadi renoveerimise kõrge soojusefektiivsusega loodusliku lubikorgikrohviga. Sisuliselt on vastustaja sellega takistanud kaebajal Kredex’i tingimuste täitmise ja välistanud võimaluse saada soovitud toetust Gonsiori 25 elamu tervikrenoveerimiseks. Vastustaja väidab, et on 15.11.2016 kaebaja kirjale vastates selgitanud, et vaidlusaluse materjali kasutamist ei saa muinsuskaitsealustel objektidel lubada kuni selle kasutamise kohta Eesti tingimustes ei ole olemas selgeid positiivseid näited. TLPA 15.11.2016 kiri on käsitatav haldusakti andmise taotluse tagastamisena ehk toiminguna. HMS § 71 kohaselt võib vaide esitada muuhulgas isik, kes leiab, et haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebaja esitas TLPA 15.11.2016 kirjale vaide ning kuivõrd selle esitamiseks eksisteeris HMS § 72 lg 3 p-st 4 tulenev alus ja selle tagastamiseks alused puudusid (HMS § 79), vaatas TLPA vaide läbi, jättes 10.03.2017 vaideotsusega nr 8.-1/895-1 selle rahuldamata. Vaidlustatud TLPA toiming oli igati õiguspärane. Toiming on teostatud kooskõlas konkreetse objekti osas väljastatud ning kehtivate muinsuskaitse eritingimuste ning MuKS § 24 lg 1 p-ga 8 (kuni 30.04.2019 kehtinud redaktsioon). Asjas ei ole koostatud projekte vms, mis kõnealuse krohvisegu kasutamise antud hoone rekonstrueerimisel ette näeksid. Tallinna linn ei ole kohustatud andma luba Gonsiori 25 asuva mälestise rekonstrueerimisel algupärasest erinevate ehitusmaterjalide kasutamiseks. Toiming on õiguspärane nii materiaalselt kui formaalselt, sest asjas pole tänini objektiivseid tõendeid, et antud krohvisegu kasutamine ei kahjustaks Gonsiori tn 25 kinnismälestist või et selle kasutamine Eesti tingimustes oleks ka objektiivselt võimalik. Ka on väär kaebaja seisukoht

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Menetletud haldusasjas pooled vaidlesid selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt kaebaja suulisele pöördumisele 15.11.2016 e-kirjaga vastanud ja kas nimetatud kirja kui toimingu peale esitatud vaide osas tehtud 10.03.2017 vaideotsus nr 8.-1/895-1 on õiguspärane. Kaebaja leiab, et TLPA 15.11.2016 e-kiri kui toiming on õigusvastane, kuna see on kaalutlusvigadega. Kaebaja põhjendatud huviks 15.11.2016 kirja õigusvastasuse tuvastamisel ja 10.03.2017 vaideotsuse tühistamisel on kavatsus esitada vastustaja vastu nõue kahju hüvitamiseks RVastS § 2 lg 1 p 5 alusel. Kaebaja väitel on ta saanud kahju vastustaja õigusvastase tegevuse(tuse) tõttu ainuüksi 2017. aastal ehitushinnaindeksi tõusust 1,5 % tulenevalt. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja tegevuse(tuse) tõttu on Gonsiori 25 elamu tervikrenoveerimine ja Kredexi toetuse saamine olnud takistatud. Kaebaja põhjendatud huviks on ka preventiivne eesmärk: kuna Gonsiori 25 elamu on tunnistatud arhitektuurimälestiseks, siis on kaebaja jätkuvalt vastustajaga suhtluses, mistõttu on kaebaja arvates ebasoovitava haldustegevuse kordumiseks olemas piisavalt kindel oht. Vastustaja on lubikorgikrohvi Diathonite Evolution kohta seisukohta võttes lähtunud valedest kaalutlustest, mistõttu on kaebaja ja vastustaja vahel ebaselge ja vaieldav õiguslik küsimus jätkuvalt olemas. Kaebaja on seisukohal, et tal on õigus 10.03.2017 vaideotsust vaidlustada tulenevalt HMS § 87 regulatsioonist, mille kohaselt isik võib vaidlustada vaideotsuse, kui tema vaie jäi rahuldamata. Kaebaja arvates KÜ-l on subjektiivne õigus taotleda kirjalikku luba lubikorgikrohvi Diathonite Evolution kasutamiseks Gonsiori 25 elamul ning vastustajal ei olnud võimalik õigel kaalumisel jätta luba taotletava lubikorgikrohvi kasutamiseks andmata. Vastustaja tegevuse tõttu on olnud takistatud kaebajal Kredexʼi toetusega Gonsiori 25 elamu tervikrenoveerimine. Vastustaja leiab, et TLPA 15.11.2016 kiri on käsitatav haldusakti andmise taotluse tagastamisena ehk toiminguna. Kaebajal oli HMS § 71 kohaselt õigus esitada vaie ja selle

tagastamiseks aluseid ei esinenud. TLPA vaatas vaide läbi ja jättis 10.03.2017 vaideotsusega rahuldamata. Vaidlustaud 15.11.2016 toiming on õiguspärane. Tallinna linn ei ole kohustatud andma kaebajale luba Gonsiori 25 asuva mälestise rekonstrueerimisel algupärasest erinevate ehitusmaterjalide kasutamiseks. Kohus andis pooltele võimaluse lahendada kohtuvaidlus kompromissiga ning poolte vahel toimusid ka kompromissläbirääkimised, kuid need nurjusid ja kompromissi ei saavutatud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (alates 01.01.2018 kehtiv redaktsioon). HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuvastamiskaebuses selgitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lg-s 1 sätestatule (nõuded kaebuse sisule), miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on esitanud nõude TLPA 15.11.2016 e-kirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina on kaebaja märkinud soovi esitada vastustaja vastu tulevikus kahjunõue Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 p 5 alusel. Kaebaja väidab, et on vastustaja õigusvastase tegevuse/tegevusetuse tõttu 2017. aastal ehitusindeksi tõusust 1,5 % tulenevalt saanud kahju ning vastustaja tegevuse/tegevusetuse tõttu Gonsiori 25 elamu tervikrenoveerimine ja Kredexi toetuse saamine oli takistatud. Kohus leiab, et antud juhul ei saa eitada kaebaja kaebeõigust 15.11.2016 toimingu vaidlustamiseks ning tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja on põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamise vajadust, sh õiguste kaitse aspektist. Samas peab kohus kindlaks tegema, kas kaebajal vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise suhtes esineb põhjendatud huvi ehk siis kuidas selline konstateering aitab kaebajat edaspidi tema õiguste kaitsmisel. Samuti leiab kohus, et antud juhul ei saa eitada ka kaebaja kaebeõigust vastustaja 10.03.2017 vaideotsuse vaidlustamiseks tulenevalt Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lg-st 1, kuna vastustaja on kaebaja vaide menetlusse võtnud ja seda ka sisuliselt menetlenud ning vaidemenetluse lõppedes teinud vaideotsuse. Kohus märgib, et põhjendatud huvina toodud kahju hüvitamise nõude esitamise soov tulevikus vastustaja vastu ei ole antud juhul käsitletav tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina HKMS mõttes. Kuigi HKMS § 45 lg 2 muudatus, mis välistab kahju hüvitamisele suunatud tuvastamiskaebuse esitamise, hakkas kehtima alles 01.01.2018, siis ka eelnev nimetatud sätte redaktsioon nägi ette, et hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselt perspektiivitu. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel võiks üheselt jõuda järeldusele, et vastustaja õigusvastane tegevus/tegevusetus põhjustas kaebajale kahju ning mis õigustaks kahju hüvitamise nõude esitamist vastustajale. Haldusasjast nähtuvalt on kaebaja 2016. aastal ühistu üldkoosolekul võtnud vastu otsuse elamu tervikrenoveerimise kohta Kredexi 40% toetuse abil. Vaidlust ei ole, et Gonsiori 25 elamu on tunnistatud kultuurimälestiseks. Seega tegemist on kinnismälestisega, millist Muinsuskaitseseaduses (MuKS) sätestatud regulatsiooni järgides võib konserveerida, restaureerida ja ehitada ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projekti alusel. Ehitamise ja restaureerimise projektid ning muinsuskaitse eritingimused tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, mis on seadusest tulenev kohustuslik tingimus. Kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal on keelatud Muinsuskaitseameti loata algupärasest erinevate ja algupärast matkivate ehitusmaterjalide kasutamine. Seega peab kaebaja igal juhul taotlema algupärasest erineva/algupärast matkiva ehitusmaterjali kasutamiseks kultuurimälestiseks tunnistatud Gonsiori 25 elamu

renoveerimiseks Muinsuskaitseameti luba. Vastava kirjaliku taotluse on kaebaja esitanud kohtumenetluse käigus ning see on võetud menetlusse sisuliseks lahendamiseks. Vastavalt 22.03.2003 sõlmitud halduslepingule (p 3.17) korraldavad Tallinna linna haldusterritooriumil MuKS-i ja selle rakendussätete täitmist Tallinna Linnavalitsus ja Tallinn Linnaplaneerimise Amet. Kaebajale oli teada ja ta pidi arvestama asjaoluga, et juhul, kui Gonsiori 25 elamu tervikrenoveerimisel soovitakse kasutada algupärasest (sile lubikrohv) erinevat ehitusmaterjali (mis ei ole Eestis veel kasutusel), siis tuleb selleks taotleda Muinsuskaitseametilt luba ning hoone restaureerimis- ja ehitusprojektid peab kooskõlastama Muinsuskaitseametiga. Haldusasjast nähtuvalt pöördus kaebaja 06.10.2016 telefonitsi TLPA poole sooviga kohtuda ning lubikorgikrohvi Diathonite Evolution sobivuse üle nõu pidada. TLPA on 15.11.2016 KÜ suulisele pöördumisele edastatud vastuses muuhulgas selgitanud, et kaitsealustel objektidel uute lahenduste katsetamine ilma eelneva põhjaliku eeltööta ning kogemusteta ei ole lubatav. Seejuures oli e-kirjas mainitud, et ei ole välistatud soovitud materjali kasutamist tulevikus, kui selle kasutamise kohta Eesti tingimustes on selged positiivsed näited. Kohus märgib, et KÜ 06.10.2016 suuline pöördumine TLPA poole ei olnud käsitletav nõuetekohase haldusorganile esitatava kirjaliku taotlusena lubikorgikrohvi Diathonite Evolution kasutamiseks loa saamiseks Gonsiori 25 elamu restaureerimisel. Keelduvat haldusakti KÜ suulisele pöördumisele ei ole TLPA koostanud. Eeltoodust tulenevalt on alusetu kaebaja seisukoht, mille kohaselt vastustaja on õigusvastaselt tagastanud kaebaja taotluse. Vaidlust ei ole selles, et KÜ pöördus TLPA poole suuliselt ning kirjalikku taotlust sel ajal ei esitanud, kaebaja tegi seda alles hiljem kohtumenetluse käigus. Kaebaja esitas kirjaliku taotluse soovitud materjali kasutamiseks loa saamiseks elamu renoveerimisel alles 13.02.2018, mitte varem. Seega kohtu hinnangul tegutses kaebaja kiirustades, võttes vastu otsuse elamu tervikrenoveerimise kohta Kredexi 40% toetuse abil, teadmata/veendumata, kas KÜ-l üldse õnnestub täita toetuse saamiseks vajalikud tingimused. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus ei olnud koostatud Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud projekte vms, mis oleks ette näinud soovitud lubikorgikrohvi Diathonite Evolution kasutamise Gonsiori 25 elamu rekonstrueerimisel, ei olnud TLPA-l mingit kohustust selline luba KÜ-le üksnes suulise pöördumise alusel anda. Haldusasjast nähtuvalt on KÜ poolt 13.02.2018 kirjalikult esitatud taotlus TLPA-le soovitud krohvisegu kasutamiseks loa saamiseks sisulises menetluses, mille käigus lahendatakse KÜ soovitud Gonsiori 25 elamu renoveerimisel lubikorgikrohvi Diathonite Evolution kasutamise küsimus. TLPA 19.03.2019 vastuses kaebaja selgitustaotlusele kinnitanud, et KÜ 13.02.2018 taotlus on TLPA muinsuskaitse osakonnas menetluses. Samas vastuses on viidatud ka käesolevale haldusasjale, märkides, et TLPA peab õiguspärase ja kaalutud haldusakti andmiseks kaaluma kõiki variante, ühtlasi arvestama kohtumenetluses tehtava lahendiga. Kohus siinkohal selgitab, et käesoleva kohtuvaidluse esemeks ei ole küsimus, kas Gonsiori 25 elamu renoveerimisel lubikorgikrohvi Diathonite Evolution kasutamine on lubatud või mitte. Sellele asjaolule kohus praeguses menetluses oma hinnangut ei anna ega saagi seda teha pädevuse puudumisel, millega peab vastustaja arvestama 13.02.2018 taotluse menetlemisel. Kohus on seisukohal, et käesolev kohtuvaidlus, sh vaieldavad e-kiri toiminguna ja vaideotsus, ning sellele järgnenud kohtulahend ei saa mõjutada eelviidatud taotlusmenetlust ega selle kulgu ja tulemust. Need on erinevad haldusvaidlused ning ei ole otseses puutumusseoses. Kohus nõustub kaebajaga, et KÜ-l võib olla õigustatud huvi käesoleva kohtuvaidluse lõpplahendi osas, sest vastustaja väitel arvestatakse kaebaja 13.02.2018 taotluse osas haldusakti andmisel ka käesoleva kohtuasja lahendiga. Sellest tulenevalt kohus selgitab, et kuna käesoleva kaebuse esemeks ei ole KÜ 13.02.2018 taotluse menetluse kohtulik kontroll, siis üksnes TLPA 15.11.2016 toimingu (vastus kaebaja suulisele pöördumisele) õigusvastasuse tuvastamise nõude osas tehtavast lahendist ei sõltu KÜ 13.02.2018 taotluse sisuline menetlus ja selle

menetluse tulem. Kohu selgitab, et isegi juhul, kui kohus oleks tuvastanud TLPA 15.11.2016 toimingu õigusvastasuse, siis selline tuvastamine ei tooks vastustajale kaasa mingeid õiguslikult siduvaid tagajärgi, mis tähendab, et sellise tuvastamise tulemusel, mis oleks üksnes fakti konstateerimine, ei oleks vastustaja kohustatud andma haldusakti, sooritama toiminguid vms. Samuti ei mõjuta kohtu hinnangul KÜ 13.02.2018 taotluse menetlust TLPA 10.03.2017 ka vaideotsus, kuna vaideotsus iseseisvalt ei loo, muuda ega lõpeta õigussuhteid ning on tehtud üksnes käesolevas kohtumenetluses vaidlustatud toiminguga seonduvalt ega laiene iseenesest sisulisele taotlusmenetlusele (need on erinevad menetlused). Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja 15.11.2016 e-kiri toiminguna on kaalutlusvigadega. Kohus on eelnevalt selgitanud, et 15.11.2016 kirjaga ei lahendanud vastustaja kaebaja suulist taotlust. Kaebaja esitas 13.02.2018 kirjaliku taotluse vastustajale alles kohtumenetluse ajal ning selle osas sisuline menetlus alles käib. Seejuures kohus kordab, et kaebaja taotluse sisuline menetlus ja selle osas tehtav lahend ei sõltu ja ei ole kuidagi mõjutatud käesolevas haldusasjas tehtud kohtulahendist. Kaebaja 13.02.2018 taotluse menetlemise eesmärk on loa saamine lubikorgikrohvi Diathonite Evolution kasutamiseks Gonsiori 25 elamu renoveerimisel. Praegune kohtuvaidlus aga on üksnes vaidlus 13.02.2018 kirjaliku taotluse esitamisele eelnenud haldusmenetluses vastustaja 15.11.2016 sooritatud toimingu (vastus kaebaja suulisele pöördumisele) ning sellele järgnenud vaidemenetluses 10.03.2017 tehtud vaideotsuse õiguspärasuse üle (vaideotsus ei ole sisuline otsus, millega kaasneksid isikule õiguslikud tagajärjed). Kaebaja on 15.11.2016 toimingu õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvina toonud ka võimaliku preventiivse huvi. Kaebaja märgib, et kuna KÜ peab vastustajaga jätkuvalt suhtlema, siis on piisavalt kindel oht vastustaja ebasoovitava haldustegevuse kordumiseks. Kohus selgitab, et kaebuse esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et vastustaja võiks kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 04.11.2015 lahend asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja selles viidatud kohtupraktika), mida ei oleks võimalik muude õiguskaitsevahenditega tõhusalt kõrvaldada. Kohtul ei ole alust eeldada, et vastustaja võiks tulevikus kaebaja suhtes käituda õigusvastaselt ehk kaebaja õigusi ja huve kahjustavalt. Seega ei ole väidetav preventiivne huvi aktsepteeritav tuvastamisnõude põhjendatud huvina. Kaebajal on õigus oma õigusi ja huve vajadusel kaitsta vaide- ja/või kohtumenetluses. Kohus on kindlaks teinud, et kaebajal puudub põhjendatud huvi vastustaja 15.11.2016 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, vaidlustatud e-kiri toiminguna ei ole õigusvastane ega riku kaebaja õigusi ja huve. Kohus on seisukohal, et kaebajal on tõhusam oma õigusi kaitsta 13.02.2018 esitatud kirjaliku taotluse sisulises menetluses, kuna seal tehtavast lahendist sõltub kaebaja tegeliku eesmärgi saavutamine, milleks on loa saamine lubikorgikrohvi Diathonite Evolution kasutamiseks Gonsiori 25 elamu renoveerimisel. Kohus leiab, et puudub alus ka 10.03.2017 vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja väitel on ta vaidlustanud vaideotsuse põhjusel, et vaideotsuse tegemine oli kaebajat eksitav. Kohus märgib, et kuna kaebajal oli õigus esitada vaie ning vastustajal puudus alus vaide läbivaatamatult tagastamiseks, siis vastustaja võttis vaide menetlusse ja tegi vaideotsuse. Kohus leiab, et haldusasjast ei nähtu, et kaebaja õigusi oleks rikutud vaide esemest sõltumata ning kaebaja õigused ja huvid oleksid vaideotsusega saanud kahjustatud. Isegi kui kohus oleks vaideotsuse tühistanud, ei oleks sellega kaasnenud mingeid õiguslikke tagajärgi, sest vaideotsus iseseisvalt ei loo, muuda ega lõpeta mingeid õigussuhteid ning igal juhul ei saaks mõjutada KÜ 13.02.2018 esitatud kirjaliku taotluse sisulise menetluse kulgu ega selle tulemust.