Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. november 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-770
Haldusasi
Korteriühistu Gonsiori XXV kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15. novembri 2016. a kirja ning 10. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 8.-1/895-1 peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. mai 2019. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Korteriühistu Gonsiori XXV, esindajad Evely Kasch ja Väino Viil Vastustaja Tallinna linn, esindaja Terje Krais
Menetluse alus ringkonnakohtus
Korteriühistu Gonsiori XXV apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Korteriühistu Gonsiori XXV apellatsioonkaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Halduskohtu 30. mai 2019. a otsuse asjas nr 3-17-770 põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. detsembril 2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kultuuriminister tunnistas 13. mai 1997. a määrusega nr 25 Tallinnas asuva ehitise (aadressiga Gonsiori tn 25) kultuurimälestiseks.
2.Korteriühistu Gonsiori XXV (KÜ) üldkoosolek otsustas elamu renoveerida, sh soojustada fassaadi krohviga Diathonite Evolution.
KÜ küsis suuliselt Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt luba.
4.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (amet) vastas 15. novembril 2016. a-l e-kirjaga KÜ suulisele päringule kokkuvõtlikult järgmist: 1) muinsuskaitse osakonnas arutati pakutud soojusomadustega krohvitüüpi. Ametile teadaolevalt ei ole seda krohvitüüpi Eestis teistel objektidel kasutatud; 2) kõnealune hoone on ehitismälestis. Kasutatavad lahendused peavad olema põhjalikult läbi kaalutud. Ehitismälestistel ei tohi uusi põhimõttelisi lahendusi katsetada ilma eelneva põhjaliku eeltööta ega kogemuseta; 3) kõnealuse toote kasutamist tulevikus ei saa välistada. Materjali kasutamisest peavad aga olema selged positiivsed näited Eesti tingimustes, mis tõendavad nende vastupidavust meie klimaatilistele tingimustele ning seda, et see sobiks väärtuslikule hoonele. Samuti peab olema tõendatud, et kohapeal on olemas piisav tehniline ja oskusteave materjalide kasutamise ja hooldamise kohta; 4) soovitav on kaaluda teisi vahendeid, nt avatäidete tihendamine, horisontaalpindade soojustamine jne. Kõik tööd eeldavad dokumentatsiooni ja lubade olemasolu; 5) ametilt võib taotleda restaureerimistoetust.
5.Amet jättis 10. märtsi 2017. a vaideotsusega nr 8.-1/895-1 KÜ vaide ameti
15.novembri 2016. a tegevuse peale rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) Muinsuskaitseamet ja Tallinna linn sõlmisid halduslepingu nr 8-3/24, mille p 3.17 kohaselt korraldavad Tallinna linna haldusterritooriumil muinsukaitseseadusest (MuKS) tulenevate ülesannete täitmist Tallinna Linnavalitsus ja amet; 2) MuKS § 24 lg 1 p 8 keelab ilma Muinsuskaitseameti (praegusel juhul ameti) kirjaliku loata kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamise. Pakutav krohvitüüp on algupärasest materjalist erinev materjal; 3) vaidlusalusele korterelamule koostati 2014. a augustis muinsuskaitse eritingimused, mille p 5.1.19 kohaselt peab fassaadi korrastamisel kasutama samu ehitus- ja viimistlusvõtteid, mida kasutati esialgselt hoone ehitamisel. Uusi materjale ja tehnoloogiaid võib kasutada minimaalses mahus vaid eriti halvas seisus olevate hooneosade kindlustamisel ja viimistlemisel (sokkel, rõduplaadid, karniisid); 4) praegune katselapp elamu fassaadil on Eestis ainuke. Katselapi kvaliteet ei ole selline, mis lubaks kasutada krohvitüüpi kogu hoone renoveerimisel. Olemasoleva funktsionalistliku hoone fassaadi krohv on sile ja ühtse tasapinnaga. Uue krohvi proovilapp on aga konarlik, kohmakas ning meenutab sobimatut kaasaaegset õhekrohvi. Kui tööd teostada sellise kvaliteediga, rikuks see kogu hoone arhitektuurse ilme; 5) proovilapp on halva kvaliteediga ning see ei sobi mälestise fassaadile. Puuduvad teised näited, mis kinnitaksid, et toote paigaldaja omaks piisavat tehnilist ja oskusteavet; 6) vaides esitatud teiste hoonete näited asuvad teistsugustes mahedates kliimaoludes. Paljudes näidetes on krohvi kasutatud interjöörides. Samuti pole kõikides näidetes kasutatud materjali Diathonite Evolution, vaid sama tootja teise seeria tooteid. Kõnealustest näidetest on
2(7)
3-17-770 vaidlusalust materjali kasutatud vaid Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis (interjöör), mille kliimaolud on teised; 7) ainult ühe ettevõtja e-kirjas on kinnitatud, et toode on mõeldud kasutamiseks temperatuuril -40 kuni +40 kraadi. Kirjas pole täpsustatud, millistel tingimustel toodet katsetati, kui kaua need kestsid ja milliseid katseid tehti.
6.KÜ taotleb kaebuses ameti 15. novembri 2016. a otsuse õigusvastasuse tuvastamist või alternatiivselt 15. novembri 2016. a otsuse ja 10. märtsi 2017. a vaideotsuse tühistamist. Samuti taotleb kaebaja vaide läbivaatamisel tegevusetuse või viivituse õigusvastasuse tuvastamist ning viie päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest alates ameti uuesti taotluse läbivaatamiseks kohustamist. Kaebaja märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) KÜ soovib elamut rekonstrueerida. Selleks soovib KÜ saada Kredexilt toetust 40% ulatuses. Renoveerimine maksab umbes 900 000 eurot. Majas on 22 korterit. Toetuse saamiseks peab maja saavutama energiaklassi D. Selleks tuleb maja soojustada. Termograafi aruande kohaselt on majal suur soojakadu läbi seinte. Küttekulud on suured; 2) vastustaja hindas katselapi töö kvaliteeti, mitte aga materjali sobivust. Vastustaja ei tutvunud katselapiga. Vastustaja ei tea, mis oli katselapi eesmärk, mis tingimustes see tehti ja kes selle tegi. Eesmärgiks oli hinnata soojusefektiivsuse näitajaid. Katselapi tegi KÜ, kellel puudusid vahendid ja oskusteave; 3) kaebaja edastas vastustajale teabe, et vaidlusalust krohvi kasutatakse ka Leedus vanade hoonete restaureerimisel; 4) UNESCO tunnistas 1998. a-l vaidlusaluse materjali sobivaks, et kasutada seda ajalooliste hoonete restaureerimisel; 5) kaebaja esitas materjalitootjalt saadud informatsiooni selle kohta, et materjal sobib kasutamiseks vahemikus -40 kuni +40 kraadi. Toode on sertifitseeritud. Vastustaja oleks saanud vajadusel küsimusi kaebajaga täpsustada; 6) vastustaja takistab energiasäästlike lahenduste kasutamist. Asjakohane pole tugineda mahekliimavöötmele, kuna see jääb lubatud temperatuuri vahemikku; 7) lubikorgikrohvi paigaldatakse samamoodi nagu traditsioonilist krohvi. Vastustaja oleks krohvi paigaldamise osas saanud vajadusel pöörduda selle esindaja (OÜ Bestcom) poole; 8) vaidlustatud otsuse tegemisel rikuti kaalumisreegleid ja õiguse üldpõhimõtteid. MuKS § 24 lg 1 p 8 näeb ette kaalutlusõiguse; 9) elamu tunnistati korteriomanikke teavitamata kinnismälestiseks. Teada pole, mis liiki mälestisega on tegemist; 10) elamut ei tunnistatud mälestiseks krohvi tõttu. Elamu värvitakse mitmes kihis üle lubikrohvvärviga; 11) alguses käsitleti 15. novembri 2016. a kirja haldusaktina, hiljem toiminguna, millega tagastati kaebaja taotlus. Kaebaja soovib tuvastada toimingu õigusvastasust selleks, et soodustada tulevikus kaebaja õiguste kaitset; 12) vastustaja viivitas õigusvastaselt vaide lahendamisega. Vaie esitati 15. detsembril 2016, kuid vaideotsus tehti alles 10. märtsil 2017. Kaebaja eesmärgiks on nõuda kahju hüvitamist. Kaebaja võib ilma jääda Kredexi toetusest.
7.Tallinna linn taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) vaidlustatud kiri on toiming, kuna sellega tagastati kaebaja taotlus anda haldusakt. Vaie esitati toimingu peale, mida ei saanud tagastada, kuna selleks puudus alus; 2) hoone tunnistati mälestiseks 1997. a-l (registri nr 8139); 3) ilma Muinsuskaitseameti kirjaliku loata ei tohi kinnismälestisel kasutada materjale, mis erinevad alguspärasest materjalist (MuKS § 24 lg 1 p 8). Amet täidab Muinsuskaitseameti ülesandeid halduslepingu alusel; 3(7)
3-17-770 4) OÜ Restauraatorprojekt koostas 2014. a-l hoonele muinsuskaitse eritingimused, mille p 5.1.19 kohaselt tuleb fassaadil kasutada samu ehitus- ja viimistlusvõtteid, mida on algselt kasutatud (MuKS § 35 lg 1). Tegemist on kehtiva eritingimusega. Matkivate materjalide kasutamine pole lubatud; 5) muinsuskaitse eritingimused tellis kaebaja kui KÜ. Seega pidi ta kitsendustest olema teadlik; 6) amet edastas vaide sisekontrollile lahendamiseks, kes tagastas selle 4. jaanuaril 2017. Amet ei viivitanud pahatahtlikult vaide lahendamisega.
8.Tallinna Halduskohus jättis 30. mai 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) vaidlustatud e-kiri on toiming. Kaebaja nõuab selle õigusvastasuse tuvastamist põhjusel, et esitada kahju hüvitamise nõue ja et tulevikus õigusvastaselt ei tegutsetaks; 2) eitada ei saa kaebeõigust vaidlustatud toimingute vaidlustamiseks. Soov esitada kahju hüvitamise nõue ei ole käsitatav põhjendatud huvina (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja pole esitanud tõendeid, mille alusel võiks üheselt jõuda järeldusele, et õigusvastane tegevus põhjustas kahju. Rekonstrueeritav hoone on mälestis, mida võib renoveerida üksnes Muinsuskaitseameti eritingimuste alusel. Renoveerimine tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Vaidlusaluse materjali kasutamiseks tuli Muinsuskaitseametilt taotleda luba. Kaebaja ei pöördunud suuliselt vastustaja poole nõuetekohase taotlusega. Keelduvat haldusakti pole koostatud. Kaebaja esitas kirjaliku taotluse ameti muinsuskaitse osakonnale alles 13. veebruaril 2018. Kaebaja taotlust alles menetletakse. Seega tegutses kaebaja kiirustades, kui otsustas maja renoveerida enne, kui oli teada, kas krohvi lubatakse kasutada; 3) käesoleva kohtuvaidluse esemeks ei ole see, kas vaidlusaluse krohvi kasutamine on lubatav. Kohtul puudub pädevus seda küsimust hinnata. Praegune kohtuvaidlus ei mõjuta
13.veebruaril 2018 esitatud taotluse menetlemist ega selle tulemust. Vaidlustatud tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei tooks vastustajale kaasa õiguslikke tagajärgi; 4) kohtul pole alust eeldada, et vastustaja käituks edaspidi kaebaja suhtes õigusvastaselt. Seega puudub kaebajal preventiivne huvi. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta 13. veebruari 2018. a taotluse menetluses; 5) toiming ei ole kaalutlusvigadega; 6) vaideotsuse tühistamiseks puudub alus. Vaideotsus ei riku kaebaja õigusi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.KÜ taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) kohtuotsusest pole võimalik aru saada, millisel õiguslikul alusel jõudis halduskohus järelduseni, et tegemist on toiminguga, keelduvat haldusakti pole antud ning kaebaja tegutses kiirustatult. Isikul on õigus pöörduda haldusorgani poole vabas vormis (haldusmenetluse seadus (HMS) § 14 lg 1). Viidatud asjaolu kinnitab ka vastustaja. Kaebaja eesmärk on saada luba, mis võimaldaks tal kasutada konkreetset krohvisegu; 2) asjaolu, et vastustaja ei andnud keelduvat otsust, ei muuda seda, et kaebaja pöördumise tagastamine oli õigusvastane. Suulise taotluse tagastamise alused puudusid. Vastustaja ei teatanud, et taotluses esinesid kõrvaldamatud puudused; 3) kaebajal esineb põhjendatud huvi vaidlustatud tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja pole saanud hoonet renoveerida ning on seetõttu kandnud rahalist kahju. Kaebaja selgitas, milles kahju seisneb: nt ehitushinnad on läinud kallimaks. Otsusest ei selgu, milliste tõendite alusel kohus järeldas, et kaebajal puudub põhjendatud huvi. Puudub alus eeldada, et vastustaja edaspidi õigusvastaselt ei käitu;
4(7)
3-17-770 4) vaideotsus on õigusvastane ja see takistab kaebajal hoonet renoveerida. Kaebajal on subjektiivne õigus taotleda luba; 5) vaidlustatud kiri on kaalutlusvigadega. Vastustaja ei arvestanud oluliste asjaoludega ega kaalunud põhjendatud huve; 6) kohus ei võtnud alternatiivseid nõudeid (s.o tühistada 15. novembri 2016. a e-kiri ja vaideotsus või tühistada vaideotsus (toiming) või tühistada vaideotsus) menetlusse; 7) menetluskulude kaebaja kanda jätmine on ebaõiglane. Menetluse venimise põhjustas vastustaja; 8) apellatsioonkaebus esitati tähtaegselt; 9) käesoleva vaidluse esemeks pole vastustaja 29. märtsi 2019. a otsus. Viidatud otsust vaidlustati teises haldusasjas.
10.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) kaebaja esitas kohtumenetluse ajal (s.o 13. veebruaril 2018) vastustajale taotluse, et tal lubataks vaidlusalust materjali hoone fassaadi renoveerimisel kasutada. Vastustaja jättis selle
29.märtsil 2019 taaskord rahuldamata. Vastuses märgiti, et kui kaebaja seda taotleb, on vastustaja valmis enda kulul tellima ekspertiisi materjali sobivuse hindamiseks. Selleks aga pidi kaebaja avaldama selgesõnalist soovi. Kaebaja pole soovi avaldanud ega viidatud otsust vaidlustanud; 2) apellatsioonkaebus allkirjastati digitaalselt 23.59. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse
2.juulil 2019 kell 00.01. Apellatsioonkaebus esitati hilinenult ja kohus on selle ekslikult menetlusse võtnud. Apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata; 3) kaebajat esindas õigusteadmistega isik. Mõjuvaid põhjusi apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei esine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et apellatsioonkaebus esitati tähtaja rikkumisega. Kaebaja seaduslik esindaja esitas ringkonnakohtule 1. juulil 2019 dokumendi (PDF-faili), mille pealkiri oli järgmine: „Apellatsioon_3-17-770.pdf.“ Kaebaja seaduslik esindaja oli dokumendi digitaalselt allkirjastanud 1. juulil 2019 kell 23.51. Kui dokument avada, oli see tühi. Kaebaja seaduslik esindaja esitas apellatsioonkaebuse uuel ja loetaval kujul
2.juulil 2019. Asjaolu, et 1. juulil 2019 esitatud dokumendil puudus tekst, ei tähenda, et kaebaja tahteks poleks olnud esitada apellatsioonkaebust. Vastav tahe oli kohtule kaebaja tegevusest arusaadav. Tegemist oli puudustega apellatsioonkaebusega. Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise alust ei esine.
12.Kohtuasjas on esmalt vaidluse all küsimus, kuidas tuleb vastustaja 15. novembri 2016. a tegevust kvalifitseerida, s.t, kas tegemist on haldusaktiga või mitte.
12.1.Haldusakti peamiseks tunnuseks on selle regulatiivsus, s.t, et sellega pannakse peale käsk, keeld või antakse luba (HMS § 51 lg 1; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
2.novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-22-15, p 9). Haldusakti (sh loa) andmisest keeldumine on haldusakt (HMS § 43 lg 2 esimene lause; Riigikohtu halduskolleegiumi 2. novembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-1172, p 10).
12.2.Kuni 30. juunini 2018 kehtinud MuKS § 24 lg 1 p 8 keelas ilma Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestisel muu hulgas algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamise. Normist järeldub seega, et algupärastest materjalidest erinevate 5(7)
3-17-770 materjalide kasutamiseks oli tarvis Muinsuskaitseameti luba. Tallinna linn ja Muinsuskaitseamet sõlmisid 22. oktoobril 2003. a-l halduslepingu riiklike muinsuskaitseliste ülesannete üleandmise kohta ning Tallinna linnas täidab muinsuskaitselisi ülesandeid Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Halduslepingu p 3.1.3 kohaselt kooskõlastab amet mälestistega seotud taotlused (II kd, tl 114 ja seal viidatud õigusaktid).
12.3.Vaidlusalune hoone on ehitismälestisena tunnistatud kultuurimälestiseks (Muinsuskaitseameti vastus, I kd tl-d 101–106). Kaebaja soovis hoone fassaadi soojustada krohviga, mis erines algsest materjalist. Seega tuli kaebajal taotleda ametilt vaidlusaluse materjaliga hoone fassaadi renoveerimiseks luba.
12.4.Praegusel juhul nähtub 15. novembri 2016. a e-kirjast vastustaja tahe mitte lubada hoone fassaadi vaidlusaluse krohviseguga renoveerida (vt käesolev otsus, p 4). Sisuliselt on tegemist loa andmisest keeldumise otsusega. Seega omab see regulatiivset toimet ning seda saab käsitada haldusaktina HMS § 51 lg 1 mõttes. Vaidlustatud tegevust ei muuda menetlustoiminguks või toiminguks see, et kaebaja taotles luba suuliselt või et ta on hiljem esitanud uue kirjaliku taotluse loa saamiseks või et vaidlustatud otsustust pole haldusaktina vormistatud. Taotluse võib esitada vabas vormis, sh suuliselt (HMS § 14 lg 1). Kaebaja ja vastustaja hilisemat tegevust on võimalik käsitada ka menetluse uuendamisena HMS § 44 mõttes.
13.Teiseks on kohtuasjas vaidlus selle üle, kas vaidlustatud kiri on õiguspärane. MuKS v.r § 24 lg 1 p 8 keelab ilma Muinsuskaitseameti (sh vastustaja) loata kinnismälestisel algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamise. Vaidlust pole selle üle, et kaebaja ei taha fassaadi renoveerimisel kasutada algupäraseid ehitusmaterjale, vaid sellest erinevat ja algupärast materjali matkivat materjali (s.o fassaadikrohv Diathonite Evolution).
13.1.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb pädeval organil otsustada loa andmine kaalutlusõiguse alusel. MuKS v.r § 24 lg 1 p-s 8 puuduvad konkreetsed tingimused, mille esinemisel või puudumisel tuleb luba anda või jätta andmata. Selles küsimuses on pädevale organile jäetud otsustusvalik, s.t, kas luba anda või mitte.
13.2.Loa andmisel arvestab pädev organ loa andmise eesmärki, milleks on see, et renoveerimisel kasutatav algupärasest erinev fassaadikrohv ei kahjustaks kultuurimälestist ega seaks ohtu selle säilimist (MuKS v.r § 1). Kultuurimälestise kaitse ja säilimisena ei tule käsitada mitte üksnes hoone kuju ja detaile, vaid ka fassaadil kasutatavat ehitusmaterjali ja ka seda, kuidas lõplik tulemus sarnaneb algse olukorraga. Vaidlust pole asjaolu üle, et Eestis on vaidlusalune ehituskrohv uudne materjal, mille kasutamise ja tulemuste kohta Eesti tingimustes otsene teave puudub. Sellest tulenevalt lähtus vastustaja otsuse tegemisel õigesti asjaolust, et loa andmiseks on tarvis rohkem teavet selle kohta, kuidas vaidlusalune ehitusmaterjal Eesti tingimustes vastu peab, samuti tehnoloogia ja isikute kohta, kuidas ja kes seda materjali paigaldavad. Üldjuhul ei pruugi olla põhjendatud katsetada uusi ehitusmaterjale ja tehnoloogiaid kinnismälestisel, kui puudub tõsikindlus selles, et sellega ei kaasne oht mälestisele ja selle säilimisele. Kui tegemist peaks olema mittesobiva ehitusmaterjaliga, sh paigaldamistehnoloogiaga ja ebapädevate ehitajatega, võib see kahjustada kultuurimälestist. Vastustaja tõi vaideotsuses esile muu hulgas järgmise asjaolu: Gonsiori tn 25 hoone olemasolevale fassaadile kantud krohv on sile ja ühtse tasapinnaga, samas aga uue krohvi proovilapp on konarlik ning meenutab kaasaegset õhekrohvi (s.o fassaadile õhukese kihiga kantud krohvi) (I kd, tl 19 pöördel; pildi kohta vt I kd, tl 72). Tegemist pole kaalumisel arvesse võetud ilmselgelt asjakohatu asjaoluga.
13.3.Kaalumisveana ei saa käsitada ka seda, et vastustaja ei nõustunud kaebaja toodud näidetega vaidlusaluse krohvi kasutamise kohta teistes riikides. Vastustaja selgitas vaideotsuses, 6(7)
3-17-770 et kaebaja näited ei ole piisavad, et täielikult kõrvaldada võimalikku ohtu kultuurimälestise säilimisele selle algsel kujul: kaebaja toodud näited asuvad teistsugustes (mahedates) kliimaoludes; krohvi on kasutatud interjöörides; kasutatud pole vaidlusalust materjali, vaid sama tootja teise seeria tooteid (I kd, tl 19 pöördel). Vastustaja selgitused on piisavad, et põhjendada, miks ei ole hetkel tegemist piisava teabega.
13.4.Kaebaja väide, et UNESCO tunnistas 1998. a-l vaidlusaluse materjali sobivaks, ei ole vastustajale õiguslikult siduv. Konkreetsele kinnismälestisele loa andmise otsustab lähtuvalt tuvastatud asjaoludest vastustaja, mitte UNESCO.
13.5.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et vastustaja pole loa mitteandmise otsuse kaalumisel viga teinud, kui ta omistas määravat tähendust asjaolule, et puudub piisav teave selle kohta, kuidas vaidlusalune krohvisegu Eesti tingimustes vastu peab. Seejuures märkis vastustaja, et ta on nõus enda kulul teostama vastavad uuringud, et eespool mainitud asjaolus selgusele jõutaks. Kohtule teadaolevalt pole kaebaja vastustajalt seda taotlenud (vt käesolev otsus, p 10 alapunkt 1). Kaebajal on endiselt võimalik koos vastustajaga asjaolud välja selgitada.
14.Kaebaja nõuab vaide mittetähtaegse läbivaatamise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja märgib, et vaiet menetleti seaduses ettenähtust kauem. Vaie esitati 15. detsembril 2016, kuid vaideotsus anti 10. märtsil 2017. Seega pole vaiet lahendatud 10 päeva jooksul, samuti ei pikendatud vaide läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra ning sellest ei teavitatud kaebajat (HMS § 84). Viidatud asjaolu ei too siiski kaasa vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega osas, et tuvastamisnõue pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS v.r § 38 lg 4 ja § 45 lg 2). Kaebaja väidetav kahju pole vahetult seotud vaide läbivaatamise tähtajaga, vaid loa andmisest keeldumisega. Samuti ei võimalda kaebaja väited ja kaebusele lisatud dokumendid järeldada reaalset ohtu, et vastustaja kaebajat puudutavates teistes menetlustes ei järgiks vaide lahendamiseks sätestatud tähtaegu.
15.Vaideotsuse tühistamise alust ei esine (HMS § 87 lg 2). Vastustaja pole loaandmisest õigusvastaselt keeldunud ning selle tühistamiseks puudub alus. Vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi. Isegi juhul, kui kaebaja õiguste kaitseks oleks tarvis tuvastada vaideotsuse õigusvastasus põhjusel, et vaiet ei menetletud tähtaegselt, ei tooks see kaasa vaideotsuse tühistamist (HMS § 58).
16.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et halduskohus jättis kaebaja esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmata ja lahendamata (II kd, tl 163 pöördel). Halduskohus võttis 5. mai 2017. a määrusega kaebaja tühistamis- ja tuvastamisnõuded vaidlustatud tegevuse ja vaideotsuse peale, sh kohustamisnõude menetlusse (I kd, tl-d 27–28). Halduskohus oli seisukohal, et vaidlustatud tegevus oli toiming, mitte haldusakt. Sellest tulenevalt ei lahendanud ta tühistamisnõuet. Ringkonnakohus kõrvaldas viidatud eksimuse ja lahendas kaebaja nõude.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 200 p 4).
18.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.