lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-787/4

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-787/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1039
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 16.05.2019, Tartu 3-19-787 Oleg Poltraki kaebus menetlusasjas nr 12230115234 uurija ja kohtuarsti-eksperdi tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seonduvalt 14.01.2013. a surnu ekspertiisiaktiga nr 16 Tartu Halduskohtu 07.05.2019. a määrus Oleg Poltraki määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Oleg Poltrak

RESOLUTSIOON

Jätta Oleg Poltraki määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.05.2019. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.26.04.2019 saabus Tartu Halduskohtusse O. Poltraki kaebus, milles ta palus tuvastada eriasjade uurija J. Jermolajeva ja kohtuarst-ekspert A. Krasjuki tegevuses õigusvastasus menetlusasjas nr 12230115234. Kaebaja väljendas rahulolematust 14.01.2013. a ekspertiisiaktis nr 16 kirjutatu suhtes. Kaebaja ei nõustunud ekspertiisiaktis märgituga, leides, et reaalselt mingit kohtumeditsiinilist uuringut ei ole tehtud, kirjas on vaid oletused. Kaebaja väitel on tema õigusi ja inimväärikust jämedalt rikutud. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Tartu Halduskohus tagastas 07.05.2019. a määrusega kaebaja kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: O. Poltrak ei nõustu ekspertiisi järeldustega, millele tugineti kriminaalasjas. Kuna Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 29.03.2019. a vastusest ilmneb, et kriminaalasjas on kohtu lõpplahend jõustunud, siis on õige PPA väide, et sellisel viisil jõustunud kohtuotsust vaidlustada ei ole võimalik. Kaebaja tegelikuks tahteks võib olla mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

menetleja vastu. Sel juhul on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Halduskohtu pädevusse ei kuulu süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude läbivaatamine. Kaebajale on kohtukaebeõigus tagatud maakohtus SKHS §-s 17 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 15. peatükis sätestatud korras. Kaebus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.O. Poltrak esitas 09.05.2019 määruskaebuse Tartu Halduskohtu määruse peale. Kaebaja väitel ei pea ta vajalikuks esitada kahju hüvitamise taotlust prokuratuurile, nagu halduskohus märgib. Kaebaja soovib, et kohus kontrolliks uurija ja kohtuarst-eksperdi tegevust ekspertiisi osas menetlusasjas nr 12230115234. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 07.05.2019. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist.
5.Kaebaja taotleb määruskaebuses enda vabastamist riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest, mistõttu on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Seega puudub kaebajal vajadus taotleda määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist ning ringkonnakohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
6.Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus märkis, et kuna kaebaja väidab inimväärikuse rikkumist, siis võib kaebaja tegelikuks tahteks olla mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine menetleja vastu, kuid halduskohtu pädevusse ei kuulu süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude läbivaatamine. Halduskohus selgitas, et kui kaebaja tahteks on nõuda kahju hüvitamist talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju eest, siis tuleb taotlus kahju hüvitamiseks esitada prokuratuurile SKHS-is sätestatust juhindudes. Kaebaja märgib määruskaebuses, et ta ei pea vajalikuks esitada kahju hüvitamise taotlust prokuratuurile, vaid tema sooviks on, et kohus kontrolliks uurija ja kohtuarst-eksperdi tegevust ekspertiisi osas menetlusasjas nr 12230115234. Lisaks leidis halduskohus, et kuna PPA 29.03.2019. a vastusest (tl 3) ilmneb, et kriminaalasjas on kohtu lõpplahend jõustunud, siis on õige PPA väide, et sellisel viisil jõustunud kohtuotsust vaidlustada ei ole võimalik. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu seisukohaga, kuid kaebaja määruskaebuses märgitut arvestades täiendab ringkonnakohus käesoleva määruse põhjendustega halduskohtu määruse põhjendusi järgnevalt.
7.Kaebaja väidete kohaselt ei nõustu ta ekspertiisi järeldustega, millele tugineti kriminaalasjas, mistõttu ta palub tuvastada uurija J. Jermolajeva ja kohtuarst-eksperdi A. Karsjuki tegevuses õigusvastasus menetlusasjas nr 12230115234. 14.01.2013. a surnu ekspertiisiakti nr 16 (tl 2-2p) kohaselt on ekspertiisi määrajaks PPA vanemuurija J. Jermolajeva kriminaalasjas nr 12230115234, ekspertiisi liigiks on surnu kohtuarstlik täiendekspertiis, eksperdiks on kohtuarst-ekspert A. Viitso ning täiendavad uuringud tegi A. Krasjuk. PPA 29.03.2019. a vastuse kohaselt kriminaalasja nr 12230115234 kohtueelsel menetlemisel olid määratud nii surnu kohtuarstlik ekspertiis kui ka surnu täiendav kohtuarstlik ekspertiis ning mõlemad

ekspertiisiaktid olid lisatud kriminaalasja materjalide juurde. Kohtumenetluse käigus analüüsiti kogutud tõendeid 03.05.2013. a Harju Maakohtu kohtuotsuses ja 25.09.2013. a Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuses, mis on käesolevaks ajaks jõustunud. Elektroonilise Riigi Teataja andmetel on kriminaalasjas nr 12230115234 (1-13-1833) tehtud kaebajat süüdimõistev kohtuotsus (jõustus 09.12.2013). Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja eelmärgitud kriminaalasjaga seoses pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist esitanud korduvalt riigi õigusabi taotlusi, sest tahab teistmise korras Riigikohtusse pöörduda süüdimõistva kohtuotsuse vaidlustamiseks, kuid kaebaja taotlused on jäetud rahuldamata (Riigikohtu 02.12.2014. a, 11.05.2015. a, 10.02.2016. a ja 03.11.2016. a määrused).

8.Ringkonnakohus selgitab, et tuvastamiskaebuse esemeks saavad olla haldusaktid ja toimingud HKMS § 6 tähenduses. Kaebaja nimetatud ekspertiisiakti puhul ei ole tegemist HKMS §-s 6 nimetatud haldusakti või toiminguga, vaid kriminaalmenetlusliku tõendiga kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 1 tähenduses. KrMS § 292 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool taotleda, et kohus võtaks tõendina vastu ekspertiisiakti. Elektroonilises Riigi Teatajas avaldatud Harju Maakohtu 03.05.2013. a kohtuotsusest nähtuvalt esitatigi eelnimetatud ekspertiisiakt kriminaalasja materjalide juurde tõendina ja kohus võttis selle vastu. Kaebajal oli võimalik ekspertiisiakti kui tõendit vaidlustada kriminaalasjas. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses ei ole seega võimalik kaebaja nimetatud ekspertiisiakti õigusvastasust tuvastada.
9.Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et kui kaebajal tekkis pärast kriminaalasja lõppemist alus eksperdi antud arvamuses kahelda, tuleb tal esitada kuriteoteade (vt KrMS § 195). Karistusseadustiku (KarS) 18. peatüki 2. jaos on toodud isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses ja kohtumenetluses. KarS § 321 näeb ette võimaluse karistada eksperti teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Kohtuotsuse jõustumise järel uute asjaolude ilmnemisel on võimalik menetlusosalistel taotleda juba õigusjõu omandanud kohtulahendi tühistamist ja menetluse uuendamist. Sellekohane regulatsioon sisaldub KrMS 13. peatükis (kohtulahendi teistmismenetlus). KrMS § 366 p 1 kohaselt on teistmise aluseks ka kohtuotsuse ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb teise kohtuotsusega tuvastatud teadvalt valest eksperdiarvamusest.
10.Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et käesolev vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seega on halduskohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti tagastanud. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.05.2019. a määruse resolutsiooni p-i 1 muutmata, kuid täiendab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium