5.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kohustas 12.02.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/044050-25 Estfas OÜ-d tasuma 40 992,18 eurot. Estfas OÜ esitas 15.03.2019 maksuotsusele vaide, mille MTA tagastas 02.04.2019 otsusega nr 6-1/4335-4 vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmise tõttu.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 30.04.2019 Estfas OÜ kaebus MTA 12.02.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/044050-25 tühistamise nõudes. Kaebaja esitas kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. MTA edastas Estfas OÜ-le kontrollakti, millele kaebaja esitas omapoolsed vastuväited koos täiendavate tõenditega. 28.11.2018 edastas Estfas OÜ MTA-le e-kirja, paludes esitada kõik maksumenetluses kogutud tõendid, juhul kui maksuhaldur teeb täiendavaid toiminguid pärast kontrollakti väljastamist. MTA tegi 12.02.2019 OÜ-le Estfas maksuotsuse, tuginedes täiendavalt kogutud tõenditele. Estfas OÜ-l puudus võimalus tutvuda ja esitada omapoolseid vastuväited. 17.02.2019 edastas kaebaja MTA maksuaudiitorile e-kirja, paludes esitada maksumenetluses kogutud tõendid pärast kontrollakti esitamist. 20.02.2019 esitas MTA palutud dokumendid.
3.Selleks, et isik saaks realiseerida oma kaebeõigust, peaks tal olema võimalus tutvuda nii haldusaktiga kui ka haldusakti aluseks olevate dokumentidega. Kuna Estfas OÜ sai tutvuda maksuotsuse aluseks olevate dokumentidega 20.02.2019, peaks vaide esitamise tähtaeg hakkama
kulgema nimetatud kuupäevast. Estfas OÜ ei saanud mõjutada sündmuse kulgemist. Haldusakti aluseks olevate tõendite esitamata jätmine enne haldusakti väljastamist või vähemalt koos haldusaktiga on toonud endaga kaasa olukorra, kus isikul ei olnud võimalik aru saada haldusakti aluseks olevatest asjaoludest.
4.Kaebaja esitas koos vaidega täiendavad tõendid, mille kogumine võttis aega. Estfas OÜ pöördus maksumenetluses asjaolude selgitamiseks OÜ Tegus volitatud esindaja Roman Šeršnjovi poole ja ootas temalt vastust. Roman Šeršnev esitas vastuse alles 14.03.2019 ehk päeval, kui Estfas OÜ pidi maksuotsuse MTA hinnangul vaidlustama. Roman Šeršnjovi selgitused on määrava tähtsusega ja vaide esitamine selleta mõjutas oluliselt vaide sisu. Kuna isiku vastuse analüüs ja selle kohta seisukoha kujundamine võttis aega, siis edastas Estfas OÜ vaide 15.03.2019.
5.Vaide tagastamise otsuses nr 6-1/4335-4 on vastustaja kinnitanud, et vastustaja oleks võinud hinnata tõendeid ka pärast kaebetähtaja möödumist. Vaie esitati maksuhaldurile 15.03.2019 koos vajalike argumentide ja tõenditega, mis ei mõjuta menetlusökonoomika rakendamist. Kui kaebaja oleks esitanud vaide aluseks olevad argumendid ja tõendid hiljem, ei tooks see kaasa asja lahendamist kiiremas korras kui korrektse vaide esitamine ühepäevase hilinemisega.
6.Maksumenetluses olid Estfas OÜ esindajad OÜ Lex Law Office juristid Janek Alekseitšik, Riina Lainet ja Anna Agu-Alekseitšik. Janek Alekseitšik, kes tegeles põhiliselt maksuasjaga, viibis 14.0328.03.2019 haiguslehel ning ei olnud võimeline oma tööülesandeid täitma. Haigus tingis omakorda töökoormuse suurenemise teisel esindajal ja mõjutas vaide esitamise tähtaega. Seega esinesid olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul. Tähtaja ennistamisel tuleb arvesse võtta kui palju on faktiliselt tähtaega ületatud. Ühepäevane hilinemine vaide esitamisega ei kaalu üle avalikku huvi. Isiku kaebeõiguse ja ärakuulamisõiguse rikkumine on määravama tähtsusega, kui seadusest tulenev menetlusökonoomika põhimõte. Tulenevalt põhiseaduse § 15 lg-st 1 peab halduskohtusse olema võimalik pöörduda ka siis, kus kaebetähtaja möödalaskmine on vaieldav.
7.Veel esitas kaebaja taotluse vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamiseks. Taotluse põhjenduste järgi vajab kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist negatiivsete tagajärgede vältimiseks. Kaebaja on tegutsev äriühing. Täitetoimingute sooritamine avaldab mõju äriühingu tavapärasele majandustegevusele. Äriühing ei saa arveldada pangakonto kaudu, millega saab mh vähendada maksuhalduri kahtlusi tehingute toimumise osas. Lisaks on põhjendamatu täitetoimingute teostamine olukorras, kui puudub kindlus haldusakti õiguspärasuses.
8.Kohtule 9.05.2019 esitatud seisukohas ei nõustu vastustaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega. Ainuüksi kaebaja väide, et pangakonto arestimine või äriühingu vara müümine takistab kaebaja igapäevast majandustegevust ja võib tuua kaasa olukorra, kus kaebaja peab oma majandustegevuse seetõttu lõpetama, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise piisavaks põhjuseks. Taotluses ei ole välja toodud, miks majandustegevuse jätkamine võib muutuda võimatuks. Samuti ei ole kaebaja näidanud, milline on tema majanduslik seis. Vastustaja tutvus kaebaja viimase majandusaasta (2017. a) aruandega. Majandusaasta aruande kohaselt on kaebaja eelmiste perioodide jaotamata kasum 60 334 eurot. Juhul kui need andmed vastavad tõele, siis ei tohiks kaebajal olla raskust maksuvõla tasumisega. Samuti on kaebajal õigus esitada taotlus MTA-le maksuvõla tasumise ajatamiseks, mis võimaldaks säilitada likviidseid vahendeid majandustegevuse jätkamiseks. Lisaks ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikes huvides. Arvestades, et kaebajal puudub registervara, siis hilisem maksuvõla sissenõudmine võib muutuda võimatuks.
9.Vastustaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaega ületades ning puudub alus tähtaja ennistamiseks. Kaebaja sai vaidlusaluse maksuotsuse kätte 12.02.2019, s.t vaide või kaebuse esitamise tähtajaks oli 14.03.2019. Kaebaja esitas vaide 15.03.2019, s.t ühe päeva hilinemisega. Vaie oli esitatud pärast kaebuse/vaide esitamise tähtaja lõppemist. MTA nõustub 02.04.2019 otsuses 6-4/4335-4 toodud
põhjendustega. Maksutoimiku materjalide edastamine 8 päeva hiljem peale maksuotsuse kättesaamist (tegelikult oli enamus materjalidest kaebaja lepingulisele esindajale edastatud peale kontrolliakti väljastamist) ei saa kuidagi mõjutada kaebuse/vaide tähtaegset esitamist. Tegemist ei ole sellise asjaoluga, mis füüsiliselt takistaks kaebuse esitamist või ei võimaldaks aru saada, kas maksuotsus riivab kaebaja õigusi või mitte. Kaebaja lepinguline esindaja üritab varjata enda poolset eksimust seoses kaebetähtaja vale arvutamisega. Sellele viitavad asjaolud, et vaide sissejuhatavas osas märgib kaebaja lepinguline esindaja ise ekslikult, et vaide esitamise tähtajaks on 15.03.2019 ning koos vaidega ei ole esitatud ennistamistaotlust.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 järgi kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.
11.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et MTA toimetas 12.02.2019 maksuotsuse nr 12.23/044050-25 kaebajale kätte 12.02.2019 e-maksuameti vahendusel. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 138 lg 1 järgi tuleb vaie haldusakti peale esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Viimane tähtaeg vaide esitamiseks oli 14.03.2019. Kaebaja esitas maksuotsusele vaide 15.03.2019. Seega ületas kaebaja vaide esitamise tähtaega 1 päeva võrra.
12.Tuginedes MKS §-le 50 esitas kaebaja MTA-le tähtaja ennistamise taotluse. MKS § 50 lg-st 2 tulenevalt võib maksuhaldur oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Maksuhaldur ennistab tähtaja, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kaebaja tõi vaidemenetluses tähtaja ennistamise põhjusena välja asjaolu, et MTA edastas 20.02.2019 kaebajale viimase nõudmisel kõik maksumenetluses kogutud tõendid. Kaebaja hinnangul hakkas vaide esitamise tähtaeg kulgema 20.02.2019. Kaebaja rõhutas, et esitas koos vaidega täiendavad tõendid, mille kogumine võttis aega. Samuti vajas kaebaja aega seisukoha kujundamiseks.
13.Kohus nõustub MTA- ga, et kaebaja ei ole esitanud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid tinginud vaide esitamise tähtaja ennistamise. MKS § 138 lg 1 järgi tähtaeg kulgema haldusaktist teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest. Maksutoimiku materjalide edastamine 8 päeva hiljem peale maksuotsuse kättesaamist ei mõjuta seaduses toodud tähtaegade arvestamise kulgu. Haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. Isegi kui maksuhaldur edastas kaebajale täiendavad tõendid, ei saanud see tuua kaasa olukorda, kus kaebajal ei olnud võimalik aru saada maksuotsusega pandud kohustusest.
14.Haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine võib mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-01). Kaebusest nähtuvalt esindas kaebajat maksumenetluses kolm juristi. Seega pidi kaebaja olema teadlik MKS-st tulenevatest vaidlustamise tähtaegadest. Asjaolu, et üks esindaja oli haiguslehel, ei ole praegusel juhul piisavaks põhjuseks tähtaja ennistamisel, kuna kaks juristi olid võimelised tööd jätkama. Lisaks viibis Janek Alekseitšik haiguslehel alates 14.03.2019 ehk alates samast päevast kui oli tähtpäev maksuotsuse vaidlustamiseks.
15.Nagu kohus eelnevalt välja tõi, jäi MTA kontrollaktis toodud seisukohtade juurde. Seega ei saanud kaebaja jaoks olla selliseid uusi asjaolusid, mis oleksid võinud lõplikku otsustust oluliselt muuta. Samuti nõustub kohus MTA-ga selles, et kaebajal oleks olnud võimalik esitada vajadusel täiendavad selgitused ja tõendid (OÜ Tegus volitatud esindaja Roman Šeršnjovi selgitused) ka peale vaide tähtaegselt MTA-le esitamist. MTA ei saa jätta järgimata MKS-s toodud vaidlustamistähtaegu,
samas kui tal on võimalus vaide menetlemisel lähtuda MKS §-st 147, eelkõige MKS § 147 lg-st 5, mille kohaselt vaiet läbivaatav haldusorgan võib vaide esitajalt vajaduse korral nõuda täiendavate tõendite esitamist. Sellisel juhul vaadatakse vaie läbi viie tööpäeva jooksul, arvates tõendite esitamisest, kuid haldusorganil ei ole kohustust vaiet läbi vaadata varem kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul.
16.Kuna maksuhaldur tagastas vaide tähtaja rikkumise tõttu, ei saa lugeda, et kaebaja on kohtueelse menetluse läbinud, mistõttu tuleb kaebetähtaja kontrollimisel lähtuda HKMS § 46 lg-st 1. Nimetatud sätte kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kuna maksuotsus toimetati kaebajale kätte 12.02.2019 ning kaebus halduskohtule esitati 30.04.2019, siis on kaebus esitatud HKMS § 46 lg-s 1 toodud tähtaega rikkudes.
17.Kaebaja taotleb ka kaebetähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena on kaebaja välja toonud samad asjaolud, mis vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Seaduses sätestatud tähtaja ennistamine on lubatav erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks või muu menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusel rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Samuti tuleb arvesse võtta avalikku huvi juba kehtiva haldusotsuse säilimiseks (HKMS Kommenteeritud väljaanne, lk 275). Kohus jääb määruse punktis 13-15 toodud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebaja ei ole esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks mõjuvaid põhjuseid, mistõttu tuleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata.
18.HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2). Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
19.Kuna kohus lõpetab haldusasjas menetluse, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.
20.HKMS § 104 lg 5 p-i 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel. Kuivõrd kohus on lõpetanud menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel, tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv 765 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.