lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-628/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-628/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1439
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 249Esialgne õiguskaitseHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 55 lg 2Avalduse puuduste kõrvaldamineHKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-628/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja10.04.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

03.05.2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-628

Haldusasi

Evgeny Petrusevi kaebus Tartu Vangla 01.04.2019. a käskkirja nr 1-1/71 punktide 1 ja 2 ning Tartu Vangla 11.02.2013. a käskkirja nr 1-1/27 tühistamiseks, Tartu Vangla kohustamiseks lubama kaebajal vaadata televiisorit õhtul pärast 22:00 ja kuulata raadiot, Tartu vangla kohustamiseks lubama kaebajal hoida raadiot kambris

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.04.2019. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Evgeny Petrusevi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Evgeny Petrusev

RESOLUTSIOON

1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 10.04.2019. a määruse peale menetlusse.
2.Jätta määruskaebus kaebuse tagastamist puudutavas osas rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.04.2019. a määruse p 1 muutmata.
3.Jätta määruskaebus esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.04.2019. a määruse p 2 muutmata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
4.Jätta määruskaebuse esitaja taotlus tema riigilõivust vabastamiseks tähelepanuta.
5.Tagastada määruskaebuse esitajale määruskaebusele lisatud vabakasutuskonto väljavõte, määruskaebuse esitaja 16.04.2019. a vaie, Tartu Vangla 22.04.2019. a vaide tagastamine ja Tartu Halduskohtu 11.04.2019. a määrus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla direktor kinnitas 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 „Tartu Vangla kodukorra“.
2.Tartu Vangla direktori 01.04.2019. a käskkirjaga nr 1-1/71 „Tartu Vangla kodukorra ja kodukorra seletuskirja muutmine“ keelas Tartu Vangla alates 01.04.2019 kinnipeetavate kambrites isiklikud raadiod.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 04.04.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla direktori käskkirja nr 1-1/71 p-de 1 ja 2 tühistamist, 11.02.2013. a käskkirja nr 1-1/27 tühistamist ning Tartu Vangla kohustamist lubada määruskaebuse esitajal vaadata telerit õhtul pärast 22:00 ja kuulata raadiot, samuti hoida raadiot kambris. Määruskaebuse esitaja palus kontrollida nimetatud käskkirjade põhiseaduspärasust. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja ka esialgse õiguskaitse taotluse.
4.Tartu Vangla esitas 09.04.2019. a vastuse kohtunõudele, milles teatas, et määruskaebuse esitaja ei ole Tartu Vangla direktori nr 1-1/71 p-de 1 ja 2 peale vaiet esitanud, samuti ei ole kinnipeetav taotlenud teleri vaatamist ja raadio kuulamist pärast kella 22:00 ega raadio kambris hoidmist. Kinnipeetavate isikute registri andmetel ei ole määruskaebuse esitajal vanglas isiklike asjade hulgas raadiot.
5.Tartu Halduskohus tagastas 10.04.2019. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et kaebus kuulub tagastamisele, kuna määruskaebuse esitaja ei ole tühistamisnõuete ega ka kohustamisnõuete osas läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust. Määruskaebuse esitaja ei viidanud kaebuses sellele, et ta oleks Tartu Vangla direktori 01.04.2019. a käskkirja nr 1-1/71 või 11.02.2013. a käskkirja nr 1-1/27 peale esitanud vaide enne kohtusse pöördumist või et ta oleks pöördunud Tartu Vangla poole muude taotlustega. Tartu Vangla on 09.04.2019 vastuseks kohtunõudele teatanud, et määruskaebuse esitaja ei ole vangla poole pöördunud seoses kaebuses esitatud nõuetega. Kuna määruskaebuse esitajal oli kohtueelne menetlus läbimata, siis ei olnud kaebus halduskohtus lubatav ning halduskohus tagastas selle tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus ei olnud lubatav vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 ja 2, mille kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Kuigi määruskaebuse esitaja esitas koos esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtule ka kaebuse, kuulus kaebus tagastamisele, mistõttu ei olnud pooleli kohtumenetlust, mille ajaks esialgset õiguskaitset kohaldada. Kuna käimas ei olnud ka vaidemenetlust, siis jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Lisaks selgitas halduskohus, et määruskaebuse esitajal puudus esialgse õiguskaitse vajadus isikliku raadio kambris hoidmise osas. Määruskaebuse esitajal puudus isiklike asjade hulgas raadio, mistõttu ei saa tema õigusi rikkuda isikliku raadio kambrisse mittelubamine. Halduskohus märkis veel, et kuigi määruskaebuse esitajal on HKMS § 43 lg 2 kohaselt õigus pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse, on kohtupraktikas varasemalt leitud (vt Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2018. a otsust asjas nr 3-16-2697, p 11-12; RKHKo 19.10.2015, 3-3-1-28-15, p-d 32-33), et olukorras, kus kinnipeetavatel on võimalik kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu kuulata nelja erinevat raadiokanalit, ei ole vangla kodukorra alusel isikliku raadio kambrisse lubamisest keeldumine õigusvastane. Tartu Ringkonnakohus on eelpool viidatud kohtuasjas asunud seisukohale, et vangla kodukorra sätted, millega keelatakse isikliku raadio kambrisse väljastamine, ei ole vastuolus põhiseadusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.04.2019. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha uus määrus, millega võtta tema kaebus menetlusse ning anda vaadata läbi esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse esitaja hinnangul

tuleb lugeda kohtueelne menetlus läbituks, kuna ta esitas 16.04.2019 Tartu Vanglale vaide, mille Tartu Vangla 22.04.2019 rahuldamata jättis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.04.2019. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse tagastamist puudutavas osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
9.Tagastamist puudutavas osas märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele, et kuivõrd määruskaebuse esitaja esitas kaebuse enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, tagastas halduskohus kaebuse õigesti. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja on nüüdseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, ei anna ringkonnakohtule õigust asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks saata. Samas märgib ringkonnakohus, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega on määruskaebuse esitajal soovi korral võimalik kaebusega uuesti halduskohtusse pöörduda. Seejuures juhib ringkonnakohus aga määruskaebuse esitaja tähelepanu halduskohtu selgitustele, et varasemalt on kohtupraktikas leitud, et olukorras, kus kinnipeetaval on võimalik kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu kuulata nelja erinevat raadiokanalit, ei ole vangla kodukorra alusel isikliku raadio kambrisse lubamisest keeldumine õigusvastane.
10.Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmisega seonduvalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
11.Kuivõrd käskkirja vaidlustamisviide suunas määruskaebuse esitajat kaebusega otse kohtu poole pöörduma, mitte vanglale vaiet esitama, ei tohiks halduskohus menetluse puudumise tõttu keelduda esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisest. Selline tõlgendus piiraks liigselt isiku võimalusi oma õigusi esialgse õiguskaitse korras kaitsta ning tooks kaasa haldusorgani võimaluse ebatäpsete vaidlustamisviidete abil tõkestada asjatundmatute menetlusosaliste juurdepääsu esialgsele õiguskaitsele. Ka on Riigikohus leidnud, et kaebuse tagastamise korral ei ole õige esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata jätta, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine on võimalik (RKHKm 17.05.2017, 3-3-1-88-16, p 15). Olukorras, kus haldusorgan on vaidlustamisviites märkinud vale haldusakti vaidlustamise korra, peaks esialgse õiguskaitse taotluse esitamise võimalust ringkonnakohtu hinnangul siiski jaatama. Isiku õigused ei tohi jääda haldusorgani eksimuse tõttu kaitseta põhjusel, et isik ei teadnud, et ta peab halduskohtule kaebuse asemel haldusorganile vaide esitama. Kui isik on sellises olukorras teinud kõik oma teadmistele vastava, et haldusakti korrektselt vaidlustada, tuleks halduskohtul asuda seisukohale, esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav. Seega leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul tulnuks halduskohtul määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt lahendada.
12.Samas on kohtupraktikas varasemalt leitud, et olukorras, kus kinnipeetavatel on võimalik kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu kuulata nelja erinevat raadiokanalit, ei ole vangla kodukorra alusel isikliku raadio kambrisse lubamisest keeldumine õigusvastane (RKHKo 19.10.2015, 3-3-1-28-15, p-d 32-33; Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2018. a otsus asjas nr 3-16-2697, p 11-12). Seega tulnuks halduskohtul ka määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel see rahuldamata jätta. Kuivõrd taotluse läbi vaatamata jätmine ning rahuldamata jätmine on määruskaebuse esitaja jaoks samaväärsete tagajärgedega, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks esialgse õiguskaitse taotluse menetlemiseks asja halduskohtule tagasi saatmist.
13.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.04.2019. a määruse muutmata.
14.Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
15.HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kuivõrd ringkonnakohus jättis määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta, tagastab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebusele lisatud vabakasutuskonto väljavõtte.
16.Määruskaebuse esitaja on koos määruskaebusega esitanud Tartu Halduskohtu 10.04.2019. a määruse. Kuivõrd see määrus on haldusasja toimikus olemas (tl 20-21), tagastab ringkonnakohus määruskaebuse lisa määruskaebuse esitajale.
17.Kuna kaebuse esitamisest hilisem vaidemenetluse läbimine ei muuda kaebust lubatavaks, ei pea ringkonnakohus ka määruskaebuse esitaja 16.04.2019. a vaiet ega Tartu Vangla 22.04.2019. a vaide tagastamist asjas tähtsust omavateks tõenditeks. Seega tagastab ringkonnakohus ka nimetatud tõendid määruskaebuse esitajale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium