Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
3. mai 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1520
Haldusasi
AS SAMAT kaebus Maanteeameti 28. juuni 2018. a käskkirja nr 1-2/18/206 osalise tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. märtsi 2019. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – AS SAMAT, esindajad v.adv Jaana Nõgisto, v.adv Liina Käis ja v.adv Margus Kõiva Vastustaja – Maanteeamet, esindaja Kristo-Taavi Ruus Kolmas isik – MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, esindaja v.adv Kristina Laarmaa Kaasatud haldusorgan – Majandusja Kommunikatsiooniministeerium, esindajad Ivar Siska, Ain Tatter, Sander Salmu ja Hindrek Allvee
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. märtsi 2019. a määruse haldusasjas nr 3-18-1520 resolutsiooni punkti 3 peale.
Jätta MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. märtsi 2019. a määruse haldusasjas nr 3-18-1520 resolutsiooni punkt 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Maanteeamet kinnitas 28.06.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/206 ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 16 lg 1 p 7 ning majandus- ja taristuministri 30.04.2018 määruse nr 24 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri kõrgeim hind ja kõrgeim piletihind sõitjaveol bussiliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil ning sõidusoodustused“ § 2 alusel MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus poolt korraldatavate avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatavate bussiliikluse maakonna- ja kaugliinide sõidukilomeetri- ja piletihinnad ajavahemikuks 01.07.2018–31.12.2018, mis jäävad piletitulu asendamiseks riigieelarveliste vahendite eraldamise korral kehtima ka edaspidiseks. Käskkirja p 9.1 kohaselt kinnitati piletihinnaks 0 eurot, v.a sõitjad alates 20. eluaastast kuni 62. eluaastani (k.a).
2.AS SAMAT esitas Tallinna Halduskohtule 30.07.2018 kaebuse Maanteeameti 28.06.2018 käskkirja nr 1-2/18/206 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks osas, millega kehtestatakse MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse poolt korraldatavatel avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatavatel ning AS SAMAT kommertsliinidega nr 177, nr 206 ja nr 219 kattuvatel bussiliikluse maakonnaliinidel piletihinnaks 0 eurot.
3.Tallinna Halduskohus jättis 04.03.2019 otsusega AS SAMAT kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus märkis otsuse p-s 37, et kolmanda isiku kui haldusorgani menetluskulude kaebajalt väljamõistmine ei ole põhjendatud, sest haldusorgani poolt välise õigusabiteenuse kasutamise kulude väljamõistmine on õigustatud üksnes juhul, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest. Praegune vaidlus ei väljunud kolmanda isiku põhitegevuse raamidest, sest piirkondlikule ühistranspordikeskusele on pandud avalik ülesanne korraldada oma piirkonnas ühistransporti (ÜTS § 15 lg 3). Käskkiri oli suunatud täitmiseks kolmandale isikule ja puudutas seega tema ülesandeid. Enne käskkirja kehtestamist esitas kolmas isik vastustajale oma seisukohad ning oli järelikult teemaga kursis ja pidanuks suutma oma seisukohti kohtus ise kaitsta. Seega ei olnud välise õigusabi kasutamine vajalik (HKMS § 109 lg 6).
4.AS SAMAT esitas Tallinna Halduskohtule 22.03.2019 avalduse kaebusest loobumiseks, milles palus menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
5.MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus taotles 22.03.2019 seisukohas kaebajalt oma menetluskulude väljamõistmist, märkides, et vaidlus väljus tema põhitegevuse raamidest, sest kolmandalt isikult ei saa eeldada, et ta oleks asjatundja riigiabi valdkonnas, kuid riigiabiga seotud väited moodustasid ligi poole kaebuse mahust. Riigiabi regulatsiooni spetsiifilisust arvestades oli välise õigusabi kasutamine põhjendatud. Lisaks puudus Eestis senini kogemus tasuta ühistranspordi rakendamisega. Kuna piletihindade ja sõidusoodustuste kehtestamine ei ole kolmanda isiku pädevuses, siis väljus vaidlus nende kehtestamise õiguspärasuse üle tema põhitegevuse raamidest (vt ka Tallinna Halduskohtu 07.12.2015 määrus nr 3-15-2434). Kaebaja on kohtumenetluses kuritarvitanud oma menetluslikke õigusi, esitades teadvalt põhjendamatu kaebuse ja jättes kõik kahjulike tagajärgede tekkimisega seonduvad väited tõendamata. Kaebusest loobumine kinnitab, et kaebaja ei pea taotletud eesmärgi saavutamist vajalikuks.
6.Tallinna Halduskohus võttis 27.03.2019 määrusega AS SAMAT kaebusest loobumise avalduse vastu (resolutsiooni p 1), tühistas 04.03.2019 otsuse ja lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2) ning jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Halduskohus jäi 04.03.2019 otsuses väljendatud seisukoha juurde, et kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmine ei ole põhjendatud, sest vaidlus ei välju kolmanda isiku põhitegevuse raamidest. Täiendavalt pidas halduskohus oluliseks arvestada asjaoluga, et MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kaasati haldusasja menetlusse kolmanda isikuna, mitte vastustajana. Seega oli tal HKMS § 122 lg 2 p 4 järgi õigus, mitte kohustus kaebusele vastata. 2(4)
3-18-1520 Kui kolmas isik ei olnud kursis riigiabi teemaga, saanuks ta jätta sellekohased väited esitamata. Samas ei ole riigiabi teema Eesti õiguskorras enam sedavõrd uus ja võõras, et mh EL õigusega reguleeritud valdkondades avalikke ülesandeid täitvad isikud ei peaks oskama sel teemal oma seisukohta kujundada. Seetõttu on viited riigiabi teemale asjakohatud. Tasuta ühistranspordi korraldamine oli Eesti õiguskorras küll uus temaatika, kuid puudutas siiski kolmanda isiku tegevusvaldkonda ja ta oli varasematesse aruteludesse kaasatud, mistõttu oli ta teemaga kursis. Kuigi kolmas isik ei kehtesta piletihindu ja sõidusoodustusi, puudutavad need tema ülesandeid ja puudub alus arvata, et ta ei suuda neis küsimustes kujundada seisukohta ilma välist õigusabi kasutamata. Kaebaja käitumine kohtumenetluses tekitab küsitavusi, kuid seda ei saa pidada ilmselgelt menetlusõigusi rikkuvaks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus palub 07.04.2019 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 osas, millega määruskaebuse esitaja menetluskulud jäeti tema enda kanda, ning teha uus määrus, millega mõista AS-lt SAMAT välja kolmanda isiku menetluskulud. Kolmanda isiku menetluskulude tema enda kanda jätmine on asjaolude põhjal äärmiselt ebaõiglane. Kui nõustuda halduskohtu loogikaga, et kolmas isik ei pidanudki asjas seisukohta esitama, siis oleks kolmanda isiku esindajakulude väljamõistmine alati välistatud. Praegune vaidlus väljus määruskaebuse esitaja põhitegevuse raamidest, sest temalt ei saa eeldada, et ta on asjatundja riigiabi valdkonnas. Samas moodustasid riigiabiga seotud argumendid ca poole kaebuse mahust ja regulatsiooni spetsiifilisust arvestades esines vähemasti selles osas vajadus välise õigusabi kasutamiseks (mh puudub kolmandal isikul juriidiline osakond ja riigiabile spetsialiseerunud juristid). Välise õigusabi kasutamine oli vajalik ka tasuta ühistranspordi rakendamisega seotud osas, sest see on Eesti õigusmaastikul uus nähtus, mille rakendamise kogemus seni puudus. Piletihindade ja sõidusoodustuste kehtestamine ei ole kolmanda isiku pädevuses, mistõttu väljus vaidlus nende õiguspärasuse üle määruskaebuse esitaja põhitegevuse raamidest. Kohtupraktikas on vaidlus loetud haldusorgani põhitegevusest väljuvaks ka siis, kui see puudutab küll tema funktsioone, kuid eeldab uute ja/või erakordselt keerukate õiguslike küsimuste lahendamist, mida ei pidanud lahendama juba haldusmenetluse läbiviimisel. Kuigi kolmas isik tegi Maanteeametile omapoolse ettepaneku piletihindade suuruse osas, ei olnud vastustaja käskkirja õiguslik analüüs tema ülesandeks. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust ja tema poolt oma menetluslike õiguste kuritarvitamist. Kaebaja ei esitanud halduskohtu poolsele tähelepanu juhtimisele vaatamata ainsatki tõendid temale kaasnevate väidetavate kahjulike tagajärgede tõendamiseks ning loobus kaebusest pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist. Need asjaolud kinnitavad, et kaebaja esitas teadvalt põhjendamatu ja eesmärgipäratu kaebuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta teiste menetlusosaliste seisukohti, vaid arvestab nende poolt varem avaldatuga. 3(4)
3-18-1520
9.Kuna MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus osales praeguses haldusasjas kolmanda isikuna vastustaja poolel, siis on tal HKMS § 108 lg-te 7 ja 8 alusel õigus taotleda kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmist saaks piirata argumendiga, et tal ei olnud HKMS § 122 lg 2 p 4 järgi kohustust kaebusele vastata. Pidades silmas, et kolmas isik kaasatakse menetlusse juhul, kui kohtulahendiga võidakse otsustada ka tema õiguste või kohustuste üle (HKMS § 20 lg 1), ning asjas tehtav jõustunud kohtuotsus oleks siduv ka tema suhtes (HKMS § 177 lg 1), ei saa kolmandale isikule oma menetlusõiguste kasutamist kuidagi ette heita. Kohus mõistab HKMS § 109 lg 6 kohaselt siiski välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vaidlust ei ole selles, et määruskaebuse esitaja puhul tuleb seejuures arvestada kohtupraktikas kujundatud erisustega haldusorgani menetluskulude väljamõistmise küsimuses. Välise õigusabi kasutamise kulude väljamõistmine haldusorgani kasuks on põhjendatud siis, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest. Haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada haldusorgani põhitegevuse raamidest väljuvaks, sest haldusorgan peab olema kohtus ise suuteline oma tegevust õigustama. Menetluskulude jagamisel võib arvestada ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras (nt Riigikohtu 12.12.2017 otsus nr 3-11-1355, p 55; 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12, p 29).
10.Vaatamata sellele, et praeguses asjas vaidlustati Maanteeameti 28.06.2018 käskkirja, millega kehtestati määruskaebuse esitaja poolt korraldatavate avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatavate bussiliikluse maakonna- ja kaugliinide sõidukilomeetri- ja piletihinnad, ei väljunud vaidlus tema põhitegevuse raamidest. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus täidab ÜTS § 15 lg-s 3 sätestatud avalikku ülesannet ning kuigi piletihindade kehtestamine on ÜTS § 16 lg 1 p 7 järgi Maanteeameti ülesanne, näeb ÜTS § 31 lg 4 selgelt ette, et ÜTS § 31 lg 2 p 3 alusel antud määrusega kehtestatud kõrgeima hinna piires kehtestab sõidukilomeetri hinna või piletihinna Maanteeameti peadirektor piirkondliku ühistranspordikeskuse ettepanekul. Seega ei ole mingit alust väita, et MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus poleks 26.06.2018 ettepaneku nr 2-1/129 (tl 14-15) tegemisel täitnud temale seadusega pandud avalikku ülesannet ning piletihindade kehtestamisega seonduvad küsimused väljuksid tema põhitegevuse raamidest.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et viited riigiabiga ja tasuta ühistranspordiga seotud küsimuste keerukusele või uudsusele Eesti õiguskorras ei anna iseseisvat alust kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks. Piirkondlik ühistranspordikeskus peab nende küsimustega ning asjassepuutuvate sätete ja kohtupraktikaga arvestama juba ÜTS § 31 lg 4 alusel Maanteeametile ettepaneku tegemisel. Sellel põhjusel peab ta olema võimeline vastavaid seisukohti vajaduse korral ka kohtumenetluses põhjendama.
12.Olukorras, kus määruskaebuse esitaja on ise rõhutanud vaidlusaluste küsimuste keerukust ja uudsust, ei ole mõistlikku põhjust väita, et samas piirkonnas kommertsliiniveo teenust osutav kaebaja on esitanud teadvalt põhjendamatu kaebuse või kasutanud oma menetlusõigusi muul viisil pahatahtlikult. Seda ei saa kinnitada ainuüksi kaebuse põhjendamatus ega ka kaebusest loobumine pärast kaebuse halduskohtu otsusega rahuldamata jätmist.
13.Eelneva põhjal jääb MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.03.2019 määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.