Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-19-73 3. mai 2019 Kadri Palm P kaebus Maksu- ja Tolliameti 26. oktoobri 2018. a korralduse nr 12.2-3/045196-4 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – P Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Indrek Lind Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta P kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 3. juunil 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 26. oktoobri 2018. a korraldusega nr 12.2-3/045196-4 P kui kolmandat isikut esitama dokumente ja andma suulist teavet. MTA kohustas P andma perioodil jaanuar kuni detsember 2017 CanalGreen OÜ-s töötamise kohta suulisi seletusi ning esitama originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad kõikidest dokumentidest, mis tõendavad P töötamist ja töötasu saamist CanalGreen OÜ-s, sh tööleping jm lepingud, isiklikud pangakonto väljavõtted filtreerimata kujul alates 1. jaanuar 2017 kuni korralduse kättesaamise kuupäevani, jm töötasu saamist kinnitavad dokumendid.
2.P esitas 7. novembril 2018 vaide MTA 26. oktoobri 2018. a korralduse nr 12.2-3/045196-4 kehtetuks tunnistamiseks, mille MTA rahuldas 3. detsembri 2018. a vaideotsusega nr 61/4234-4 osaliselt. MTA tunnistas MTA 26. oktoobri 2018. a korralduse nr 12.2-3/045196-4 kehtetuks osas, millega kohustati P esitama isiklikud pangakonto väljavõtted filtreerimata kujul alates 1. jaanuar 2018 kuni korralduse kättesaamise päevani. Ülejäänud osas jättis MTA vaide rahuldamata ja korralduse jõusse.
3.P esitas 14. jaanuaril 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26. oktoobri 2018. a korralduse nr 12.2-3/045196-4 tühistamiseks.
4.Tallinna Halduskohus andis 15. jaanuari 2019. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
5.Tartu Halduskohus jättis 4. veebruari 2019. a määrusega P kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja. Kaebaja kõrvaldas määruses märgitud puudused 11. veebruaril 2019.
6.Tartu Halduskohus jättis 18. veebruari 2019. a määrusega P kaebuse teist korda käiguta, andes kaebuses esinevate muude puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks ja menetlusvormi täpsustamiseks 5-päevase tähtaja. Kaebaja tasus riigilõivu 22. veebruaril 2019.
7.Tartu Halduskohus võttis 28. veebruari 2019. a määrusega P kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
8.Vastustaja esitas 20. märtsil 2019 vastuse kaebusele.
9.Vastusena kohtunõudele esitas MTA 28. märtsil 2019 täiendavad selgitused.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja taotleb MTA 26. oktoobri 2018. a korralduse nr 12.2-3/045196-4 osalist tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
10.1.Korralduses ei ole selgitatud, mida on tehtud dokumentide saamiseks CanalGreen OÜ-lt ja mis põhjusel nõutakse dokumente kaebajalt.
10.2.Korralduses nõuti kaebaja isiklike pangakontode väljavõtete esitamist, kus on näha kaebaja kui eraisiku pangatehingud. Need ei ole ettevõtte tehingutega kuidagi seotud.
3-19-73
11.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
11.1.Käesoleval juhul on täidetud maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-st 2 tulenev piirang pöörduda enne kolmanda isiku poole pöördumist maksukohustuslase enda poole. MTA on vaidlusaluses korralduses märkinud, et pöördus enne kaebajale korralduse andmist teabe ja dokumentide saamiseks CanalGreen OÜ poole, kuid maksukohustuslane jättis MTA nõude täitmata.
11.2.Korraldusest nähtub ka see, et MTA on selgitanud korralduse adressaadile tema poole pöördumise põhjust, milleks oli konkreetsel juhul vajadus CanalGreen OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemine maksustamisperioodide jaanuar kuni detsember 2017 osas.
11.3.Korralduses on viidatud asjaolule, et CanalGreen OÜ on perioodil jaanuar kuni juuli 2017 deklareerinud väljamakseid kaebajale, kelle kontrollitaval perioodil töötamine töölepingu alusel on registreeritud ka töötamise registris. Ilmselgelt on eelviidatud perioodi kohta nõutud teave ja dokumendid (sh ka kaebaja kontoväljavõtted) vajalikud CanalGreen OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Praeguses asjas on vaidluse all vastustaja 26. oktoobri 2018. a korralduse, millega kohustati kaebajat kui kolmandat isikut ilmuma 8. novembril 2018 kell 10.00 maksuhalduri ametiruumidesse, et anda informatsiooni CanalGreen OÜ kohta, õiguspärasus.
14.Kohus leiab, et 26. oktoobri 2018. a korraldus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata.
15.Vaidlustatud korraldus on antud MKS § 46 ja § 61 lg-te 1 ning 3 alusel. MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lg 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks sama seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht.
16.Riigikohtu halduskolleegium on kolmandalt isikult teabe nõudmist selgitanud korduvalt (nt
30.märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-98-10; 24. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-24-11;
14.aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-90-13 ja 26. septembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-2324). Kohtu hinnangul on Riigikohtu vastavad seisukohad kohaldatavad ka praegusel juhul.
3-19-73
17.Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi kooskõlas MKS-ga, kohaldades muu hulgas MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet. MKS § 11 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid võib vajalike tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole (lg 2).
18.MKS § 61 lg 1 võimaldab maksuhalduril kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ja kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobiv teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (33-1-24-11, p 13). Lisaks on kohtupraktikas märgitud, et MKS § 61 lg 2 ei määratle ammendavalt olukordi, mil saab eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumata kolmanda isiku käest teavet nõuda (nt Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-15-423) ning eelnevalt maksukohustuslaselt ja seejärel menetlusväliselt isikult nõutav teave ei pea kattuma kokkulangevate küsimuste tasandil, vaid peab käima samade tehingute kohta (3-3-1-98-10, p 19). Lisaks on kohtupraktikas aktsepteeritud, et kolmanda isiku poole pöördumise alused võivad tuleneda maksukohustuslase antud teabest ning kui teavet valdab ainult kolmas isik, siis on lubatud pöörduda ilma konkreetseid küsimusi maksukohustuslasele esitamata kolmanda isiku poole (Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-11-1341).
19.Kohtu hinnangul on vaidlusalune korraldus kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega ning korraldust on vajalikul määral põhjendatud. Korraldusest nähtub, et maksuhaldur kontrollib CanalGreen OÜ-d; selgitatud on seda, milline on maksustamisperiood ja milliste maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust kontrollitakse; selgitatud on sedagi, et maksukohustuslane korraldust ei täitnud; korrektselt on viidatud asjaolule, et kontrollitaval perioodil oli CanalGreen OÜ deklareerinud kaebajale väljamakseid ning on registreerinud kaebaja töötamise töölepingu alusel töötamise registris perioodil 16. jaanuar 2017 kuni 30. juuni 2018, ja seetõttu kohustatakse kaebajat andma suulisi selgitusi selle kohta, kas CanalGreen OÜ poolt deklareeritud töötasu väljamaksed ja töötamise registri kanne vastab tegelikkusele; põhjendatud on, miks maksuhaldur peab maksuaudiitori juurde tulemist efektiivsemaks kirjalikust suhtlusest. Maksuhalduri kaalutlusõigus (MKS § 12) ja maksuhalduri haldusakti motiveerimiskohustus (MKS § 46 lg-d 2-4) on väga tugevalt seotud maksuhalduri maksusaladuse hoidmise kohustusega (MKS § 26), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses tehtud korraldused teabe andmiseks väga üksikasjalikud ning need ei saa sisaldada kõiki kaalutlusi, kuivõrd see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Ka Riigikohus on selgitanud, et kolmandale isikule ei pea põhjendama, kuidas on nõutav teave ja dokumendid seotud konkreetse maksukohustuslase kontrollimisega (3-3-1-90-13, p 11). Seega ei esine korralduses põhjendamispuudusi, mis annaks aluse lugeda korraldust õigusvastaseks.
20.Alusetu on kaebaja etteheide, et korralduses ei ole selgitatud, mida on tehtud dokumentide saamiseks selle ettevõtte käest ja mis põhjusel nõutase dokumentide esitamist kaebajalt. Vastustaja on vaidlusaluses korralduses märkinud, et pöördus enne kaebajale korralduse andmist teabe ja dokumentide saamiseks CanalGreen OÜ poole, kuid maksukohustuslane jättis MTA nõude täitmata. Kohus peab sellist selgitust piisavaks.
21.Vastustaja on esitanud kohtule asjakohased tõendid selle kohta, et MKS § 61 lg-s 2 sätestatud eeldus oli täidetud ning maksuhalduril oli õigus pöörduda teabe saamiseks
3-19-73 kolmandate isikute poole. Asja materjalidest nähtub, et MTA on 24. augustil 2018. a nõudnud korraldusega nr 12.2-3/045196-1 ja 13. septembril 2018. a korraldusega nr 12.2-3/045196-2 CanalGreen OÜ-lt dokumentide esitamist ja teabe andmist. Maksuhaldur edastas korraldused maksukohustuslase e-maksuametisse ja posti teel juriidilisele aadressile. Riigikohus on selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest. Juriidiline isik peab tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. märtsi 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-100-10, 16). Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte.
22.Menetlusväliselt isikult teabe nõudmisel peab nõutav teave olema seotud läbiviidava maksumenetlusega. Praegusel juhul on see seos kohtule äratuntav. Vastustaja on korralduses selgitanud, et kuna CanalGreen OÜ jättis korralduse täitmata, siis tuli pöörduda kaebaja poole, et kontrollida, kas CanalGreen OÜ poolt deklareeritud töötasu väljamaksed ja töötamise registri kanne vastab tegelikkusele. Samuti on vastustaja selgitanud, et läbiviidava maksumenetluse lõppedes antav haldusakt võib puudutada kaebaja õigusi või kohustusi, kuna CanalGreen OÜ andmed kaebaja töötasu väljamaksete ning töötamise registreerimise kohta võivad muutuda ning see asjaolu võib mõjutada ka kaebaja sotsiaalseid hüvesid – pensionit, tervisekindlustust, hüvitisi jm.
23.Vaidlusaluses korralduses on selgitatud, et kui korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on kaebajal võimalik taotleda tähtaja pikendamist. Seega on vastustaja üles näidanud paindlikkust kohtumise kuupäeva osas. Vaieldamatult peab maksuhaldur, juhul kui eesmärgi saavutamiseks on võimalik valida erinevate meetmete vahel, mis on sama tõhusad, ent millest üks on kolmanda isiku jaoks teistest vähem koormav, valima vähemkoormava meetme. See aga ei tähenda, et kolmas isik saaks nõuda, et maksuhaldur valiks tõendite kogumiseks igal juhul need meetmed, mis on kolmandale isikule meelepärasemad. Maksuhaldur peab kaalutlusõiguse teostamisel silmas pidama ka MKS § 10 lõikes 3 sätestatud kohustust viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Seega otsustamaks, kuidas konkreetsel juhul menetlust läbi viia, peab maksuhaldur kaaluma ühelt poolt menetlustoimingute ökonoomsust ja efektiivsust ja teiselt poolt puudutatud isikute huve. Kolmanda isiku poolt suuliste selgituste andmine maksuhalduri ametiruumides on üldjuhul efektiivsem teabe hankimise viis, kui kolmandalt isikult teabe nõudmine kirjalikult. Suuliste seletuste võtmine võimaldab vältida teineteise vääritimõistmist. Suuliste selgituste andmisel on maksuhalduri ametnikul võimalik kolmanda isiku poolt antud vastuste alusel oma küsimusi täpsustada või täiendavaid küsimusi esitada. Põhimõtteliselt oleks see võimalik ka kirjavahetuses, ent arvestades kirjade vahetamisega kaasnevat paratamatut ajakulu, ei saa kirjavahetuse pidamist lugeda samavõrd tõhusaks.
24.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja kui eraisiku pangatehingud ei ole CanalGreen OÜ tehingutega kuidagi seotud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poole pöördumine ja temalt mh pangakonto väljavõtete kui töötasu saamist kinnitada võivate tõendite küsimine võimaldab kontrollida, kas CanalGreen OÜ poolt deklareeritud töötasu väljamaksed kaebajale ja kaebajat puudutav töötamise registri kanne vastavad tegelikkusele. Nimetatud asjaolude kontrollimisel omab lisaks võimalikule töötasu kaebaja pangakontole laekumise faktile tähtsust ka see, mis sai laekunud summadest edasi. Nii on kaebaja pangakontodelt toimunud väljamaksete pinnalt võimalik tuvastada, kas väidetava töötasuna laekunud summasid kasutati nt igapäevaste kulutuste katteks või võeti kõnealused summad koheselt sularahas kontolt välja või kanti need nt otse tagasi äriühingusse või sellega seotud isikutele.
3-19-73
25.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.