Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.04.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2147
Haldusasi
OÜ Meryan kaebus maaüksuse sihtotstarbe muutmata jätmise asjus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Meryan, volitatud esindaja v.adv Kaarel Berg Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.09.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Meryan apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Meryan apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.09.2018 otsus muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.05.2019. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Gonsiori Residents OÜ esitas 21.04.2017 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18 lg-le 6 tuginedes taotluse Tallinnas Maneeži 11 // V. Reimani 12 asuva maaüksuse (620 m2) sihtotstarbe muutmiseks sihtotstarbeta maast ärimaaks. Taotluses selgitati, et kinnistu on koormatud hoonestusõiguse ning kasutusvaldusega Gonsiori 11 OÜ kasuks, mille alusel on õigustatud isikul õigus korraldada kinnistul parkimist. Kuna kinnistu on kasutusel ärilisel eesmärgil, on tarvilik viia kinnistu maakasutuse otstarve vastavusse selle tegeliku kasutuse eesmärgiga.
2.TLPA jättis 29.06.2017 otsusega nr 5-4/2309-1 Gonsiori Residents OÜ taotluse rahuldamata. TLPA märkis, et Gonsiori 9 // Maneeži 9 rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks taotletud projekteerimistingimuste taotluse lisana esitatud eskiisis on Maneeži 11 // V. Reimani 12 krundile ette näinud haljasala, mida arvestades ei ole Maneeži 11 // V. Reimani 12 krundile ärimaa sihtotstarbe määramine põhjendatud. Sihtotstarbe muutmine on võimalik otsustada ehitusloa või detailplaneeringu menetlemise käigus.
3.Gonsiori Residents OÜ esitas TLPA otsuse peale vaide, mille Tallinna Linnavalitsus jättis 27.09.2017 korraldusega nr 1485-k rahuldamata. TLPA keeldumises toodud põhjendus, mis tugineb naaberkinnistul haljasala kavandamisele, on üksnes kaudselt asjakohane. Siiski kinnitab see Gonsiori Residents OÜ enda visiooni kõnealuse krundi kasutusest, mis on kooskõlas Tallinna linna üldplaneeringuga ning mida TLPA on hinnanud linnaehituslikult ja ruumilise planeerimise seisukohast sobivaimaks lahenduseks krundi kasutamisel. Ehkki kinnistule on põhimõtteliselt võimalik määrata ärimaa sihtotstarve, on üldplaneeringus määratud juhtfunktsiooniga kooskõlas ka katastriüksuse praegune sihtotstarve. Maaomaniku soov ei ole eraldi aluseks sihtotstarbe määramisel. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmata jätmine ei takista selle kasutamist ega riku vaide esitaja subjektiivseid õigusi. Linnaehituslikult on otstarbekas lahendada maakasutuse sihtotstarbe küsimus ehitusprojekti menetlemise käigus. Katastriüksuse kasutamine parklana ei ole põhjendatud, sest tuvastatud ei ole selle senine reaalne kasutamine parkimiseks ning paigutatud ei ole vastavaid liikluskorraldusvahendeid, infotahvleid vms.
4.03.10.2017 sai Maneeži 11 // V. Reimani 12 kinnisasja omanikuks Kompass Park OÜ.
5.Kompass Park OÜ esitas 20.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 29.06.2017 otsuse ja Tallinna Linnavalitsuse 27.09.2017 korralduse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata taotlus 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest uuesti läbi. Kohtumenetluse ajal võõrandas Kompass Park OÜ Maneeži 11 // V. Reimani 12 kinnisasja OÜle Endover KVB, kes omakorda võõrandas nimetatud kinnisasja OÜ-le Meryan. 1) Sihtotstarbeta maa staatus ei ole põhjendatud juhul, kui sihtotstarvet on võimalik või otstarbekas määrata (Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ (määrus nr 155) § 6 p 10). Sihtotstarbe määramine on võimalik vastavalt MaaKatS § 18 lg-le 6 üldplaneeringu alusel. Sihtotstarbe määramine on ka otstarbekas, sest üldplaneering lubab maatüki kasutamist mh ärimaana (see paikneb segahoonestusalal), maatükki on otstarbekas kasutada parkimise korraldamiseks ning maaomanik on seda maatükki juba varasemalt kasutanud ärilisel eesmärgil ja soovib seda teha ka edaspidi. Määrus nr 155 ei saa reguleerida sihtotstarbe määramise õiguslikke aluseid, sest need on juba reguleeritud MaaKatS kui kõrgemalseisva õigusaktiga. 2) Katastriüksusel asuv ehitis on kasutusel olnud ärilisel eesmärgil. TLPA väljastas 22.11.2005 Maneeži 11 // V. Reimani 12 kinnisasjale ehitusloa müügikioski püstitamiseks, mistõttu oleks sellest arvates olnud MaaKatS § 18 lg 5 alusel põhjendatud määrata kõnealuse 2(7)
3-17-2147 maa sihtotstarbeks ärimaa. 01.01.2013 muudeti kioski kasutamise otstarvet. Ka alates kasutusotstarbe muutmisest on MaaKatS § 18 lg 4 alusel põhjendatud määrata maa sihtotstarbeks ärimaa. Vastustaja on seega aktsepteerinud kinnisasja kasutamist ärilisel eesmärgil. Ärimaa sihtotstarbega on kooskõlas ka taotluses nimetatud eesmärk – parkimise korraldamine. 3) Naaberkinnisasja Gonsiori 11 sihtotstarve on 100% ärimaa. Maneeži 11 // V. Reimani 12 kinnisasi on koormatud hoonestusõigusega Gonsiori 11 OÜ kasuks ning see on kasutusel parkimise korraldamiseks. Ka teise naaberkinnisasja Gonsiori 9 // Maneeži 9 sihtotstarve on valdavas osas ärimaa (70% ärimaa, 30% sotsiaalmaa). On põhjendamatu hoida vaidlusalust kinnistut sihtotstarbeta maana, mida ümbritsevad ärimaa sihtotstarbega kinnisasjad, kus juba korraldatakse parkimist. Kaebajal puudub lähitulevikus kavatsus kasutada kinnisasja muul otstarbel kui parkimise korraldamiseks ning see ühildub ka naaberkinnistul juba korraldatava parkimisega. Parkla rajamiseks ei ole praegusel juhul vaja taotleda ehitusluba, kuna kaebaja ei soovi püstitada kinnisasjale ehitusseadustiku (EhS) lisas 1 nimetatud ehitist. Viidates, et kinnistu sihtotstarbeks võiks olla ka transpordimaa, on vastustaja jätnud tähelepanuta, et määruse nr 155 § 6 p-s 5 on loetletud mh ka äriotstarbeta, avalikult kasutatavate parkimisehitiste, sh parklate maad. 4) Gonsiori 9 // Maneeži 9 kinnistut puudutavad projekteerimistingimused ei ole naaberkinnistule siduvad ega saa mõjutada Maneeži 11 // V. Reimani 12 maaüksusele sihtotstarbe määramist. Kuna TLPA tagastas taotlejale Gonsiori 9 // Maneeži 9 rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojekti (menetlus nr PT218600), ei väljastatud ka ehitusluba, mille alusel saaks määrata MaaKatS § 18 lg 6 alusel ärimaa asemel mõne muu sihtotstarbe. Gonsiori 9 esmase eskiisi lahenduse kohaselt pidi parkimine olema korraldatud Maneeži 11 // V. Reimani 12 kinnisasjal ning selle kooskõlastas ka Tallinna Linnavaraamet. Seega on vastustaja pidanud kinnisasja sobivaks kasutusotstarbeks seal parkimise korraldamist. 5) Ebaõige on vastustaja väide haljasala eksisteerimise kohta. Kinnisasi on suures osas kaetud kivisillutisega. Üksikute puude olemasolu ei takista kinnisasjal parkimist. Kaebaja ei soovi kinnisasja haljasalana kasutada. Sihtotstarbe muutmise menetluses ei saa vastustaja otsustada, kas kinnisasja kasutamine parklana on põhjendatud. Sihtotstarbe muutmine ei eelda selle varasemat kasutamist parklana.
6.Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Vaidlustatud otsus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, kaebajalt ei ole võetud õigust muuta tema kinnistu katastriüksuse sihtotstarvet. Sihtotstarbe muutmine on võimalik otsustada ehitusloa menetlemise käigus (MaaKatS § 18 lg 5). 2) Praegu on kinnistul haljasala, kus on ka kõrghaljastust. Maneeži 11 // V. Reimani 12 kinnistul asuv muruplats ja muu haljastus ei vasta liiklusseaduse § 2 p-s 2 toodud parkla nõuetele. Seega on kinnistu parklana kasutuselevõtuks vajalikud ehitustööd ja kinnistu sihtotstarbe muutmisel kuulub kohaldamisele MaaKatS § 18 lg 5. Kuna kaebaja soov on kasutada kinnistut parklana ärilistel eesmärkidel, st avalikkusele suunatud tasulise teenuse osutamiseks, tuleb lähtuda EhS nendest sätetest, mis reguleerivad avalikkusele ligipääsetavat erateed. Tulenevalt EhS § 92 lg-st 1 kuuluvad parklad tee koosseisu kui liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Eraõigusliku omaniku omandis ärilistel eesmärkidel kasutatav parkla liigitub avalikkusele ligipääsetavaks erateeks. EhS lisa 1 kohaselt tuleb avalikkusele ligipääsetava tee (parkla) rajamiseks taotleda ehitusluba. Ehitusloa taotlemiseks tuleb esitada ehitusprojekt. Ehitusloa menetluses on võimalik kaaluda parkla rajamise sobivust piirkonda, sh selle ohutust ning nende asjaoludega koos kinnistu sihtotstarbe muutmist. Kaebaja ei ole ehitusluba taotlenud ning tal puudub vastav ehitusõigus. Kaebaja oleks 3(7)
3-17-2147 võinud kaaluda transpordimaa sihtotstarbe taotlemist (määruse nr 155 § 6 p 5). Kuna vastavat ehitusõigust ei ole antud, puudub alus kõnealusele kinnistule ärimaa sihtotstarbe määramiseks. 3) Gonsiori 9 kinnistu projekteerimistingimuste taotluse lisana esitatud eskiis kirjeldab taotleja enda visiooni kõnealuse krundi kasutusest, mis on kooskõlas üldplaneeringuga ning mida TLPA on hinnanud linnaehituslikult ja ruumilise planeerimise seisukohast sobivaimaks lahenduseks krundi kasutamisel. Projekteerimistingimuste taotlus tagastati taotlejale 08.07.2015 kirjaga, milles selgitati, et 01.07.2015 kehtima hakanud EhS alusel ei ole taotluses soovitud eesmärgil projekteerimistingimuste väljastamine enam nõutav. Samas anti Gonsiori 9 hoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamiseks juhised ning märgiti, et Kompassi väljakuga külgneva ala kvaliteetse ja tervikliku linnaruumilise lahenduse saamiseks mitte kavandada projekteeritavast hoonest Gonsiori tänava poole parkimiskohti. Gonsiori 9 kohta on esitatud ehitusteatis, mille juurde esitatud ehitusprojekti asendiplaani kohaselt nähakse Maneeži 11 // V. Reimani tn 12 kinnistule ette haljasala. Sellega on järgitud TLPA 08.07.2015 kirjas antud juhiseid. Mõlema kinnistu omanikud on Endoveri kontserni kuuluvad äriühingud. 4) Ebaõige on kaebaja seisukoht, et katastriüksusele võib määrata sihtotstarbe, mida taotleja soovib. Määruse nr 155 § 5 p-st 3 tulenevalt peab sihtotstarbe määramise otsus alati sisaldama mh viidet ehitusloa või kasutusloa andmise otsusele või kirjalikule nõusolekule. Tulenevalt määruse § 6 p-st 2 saab ärimaa sihtotstarbe määrata kinnistule, millel on ehitusõigus äri-, büroovõi teenindusotstarbelistele ehitistele. Kõnealusel kinnistul puudub ehitusõigus. 22.11.2005 ehitusluba ei antud Maneeži 11 // V. Reimani 12 kinnistule müügikioski rajamiseks, vaid selle kõrval asuvale tänavamaale, mis liideti kõnealuse kinnistuga alles hiljem. Ka kinnistusraamatu andmetest nähtub, et Maneeži 11 // V. Reimani 12 kinnistu pindala oli varasemalt 494 m2 ja pärast tänavamaa liitmist kinnistuga sai pindalaks 620 m2. Parkla ehitamiseks ei ole ehitusõigust antud.
7.Tallinna Halduskohus asendas 21.09.2018 otsusega OÜ Endover KVB eriõigusjärglasega OÜ Meryan, jättis kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 1) Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud MaaKatS § 18 lg 2 sätestas, et planeerimisseaduses (PlanS) sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. MaaKatS § 18 lg 5 nägi ette, et kui ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisega kaasneb ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslik ehitamine, mis ei too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust, määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe või sihtotstarbed EhS kohases ehitusloas nimetatud ehitise kasutamise otstarbe või otstarvete alusel. MaaKatS § 18 lg 6 sätestas, et detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe üldplaneeringu alusel. Määruse nr 155 § 6 p 10 kohaselt on sihtotstarbeta maa iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas määrata sihtotstarvet. Määruse nr 155 § 6 p-st 2 tulenes, et ärimaaks võib olla mh ärieesmärgil kasutatavate parkimisehitiste, sh parklate maa. 2) Senise sihtotstarbeta maa sihtotstarbe ärimaaks muutmata jätmine ei riku kaebaja omandiõigust ega ettevõtlusvabadust. Kehtiv sihtotstarve ei takista maa kasutamist ega käsutamist. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda katastriüksuse sihtotstarbe muutmist üksnes tulenevalt asjaoludest, et üldplaneering lubaks kõnealust maatükki põhimõtteliselt kasutada ka ärimaana, kaebaja on seni kasutanud maatükki parkimise korraldamiseks ning soovib edaspidi kasutada seda ärilisel eesmärgil parkimise korraldamiseks.
4(7)
3-17-2147 3) Asjaolu, et naaberkinnistul korraldatakse parkimist ning naaberkinnistute katastriüksuste sihtotstarve on kas täielikult või valdavas osas ärimaa, ei anna kaebajale alust nõuda enda krundi sihtotstarbe muutmist ärimaaks. Samuti ei anna selleks alust asjaolu, et kaebaja soovib kinnisasja kasutada parkimise korraldamiseks. Vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel ei ole oluline tuvastada, kas kinnistut kasutati taotluse esitamise ajal sõidukite parkimiseks. Vastustaja ei saa sihtotstarbe muutmise menetluses otsustada, kas kinnistu kasutamine parklana on põhjendatud, kuid vastustaja saab otsustada sihtotstarbe muutmise otstarbekuse üle, arvestades kinnistu ärieesmärgil parklana kasutamise võimalikkust. Seda vastustaja ongi praegusel juhul teinud, leides, et sihtotstarbe määramine on otstarbekas lahendada ehitusprojekti menetlemise käigus. 4) Parkla rajamisel tuleb lähtuda EhS sätetest, mis reguleerivad avalikkusele ligipääsetavat erateed ning EhS lisa 1 kohaselt tuleb avalikkusele ligipääsetava tee rajamiseks taotleda ehitusluba. 5) Vaidlustatud otsuses tehtud viide naaberkinnistu kohta esitatud eskiisile ei olnud lubamatu kaalutlus, mida poleks saanud otsuse tegemisel üldse arvestada. TLPA-le taotluse esitamise ajal oli nii Maneeži 11 // V. Reimani 12 kui ka Gonsiori 9 // Maneeži 9 kinnisasja omanikuks Gonsiori Residents OÜ. Vaidlustatud otsusega ei ole pandud kaebajale kohustusi seoses maatüki haljastamisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.OÜ Meryan palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Halduskohtu tõlgendus, mille kohaselt puudub kinnisasja omanikul subjektiivne õigus nõuda temale kuuluva kinnisasja sihtotstarbe määramist või muutmist, on ebaõige. Määruse nr 155 § 2 lg 1 esimese lause kohaselt määrab kohalik omavalitsus sihtotstarbe või muudab seda omaniku taotluse alusel. Maa kasutamise otstarve võib piirata kinnisasja omaniku õigust kasutada maad tema soovitud viisil. Seega on kaebajal subjektiivne õigus nõuda maa sihtotstarbe muutmist. 2) Maneeži 11 // V. Reimani 12 sihtotstarbe muutmine on võimalik ning otstarbekas. Seega ei ole täidetud määruse nr 155 § 6 p-s 10 sätestatud tingimused säilitamaks selle maaüksuse sihtotstarbena „sihtotstarbeta maa“. Arvestades, et vaidlusalune kinnistu asub Tallinna linna üldplaneeringu järgi kesklinna segahoonestusalal, ei ole välistatud sellele ärimaa sihtotstarbe määramine. 3) Puudub mõistlik põhjus, miks ei saa praegusel juhul määrata sihtotstarvet MaaKatS § 18 lg 6 järgi üldplaneeringu alusel, vaid seda peaks tegema just ehitusloa alusel. Kaebajal ei ole kavatsust kinnisasja kohta ehitusloa taotlust esitada. Kinnisasja kasutamine senisel viisil – sõidukite parkimiseks – ei eelda sellel ehitusloakohustuslikku tegevust.
9.Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas takistab tal kinnisasja kasutamist ja käsutamist asjaolu, et selle sihtotstarve on määramata. Kaebajale ei teki subjektiivset õigust nõuda katastriüksuse sihtotstarbe muutmist üksnes tulenevalt sellest, et üldplaneering lubaks kõnealust maatükki kasutada ärimaana ning kaebaja on väidetavalt seni kasutanud maatükki parkimise korraldamiseks. Praegune sihtotstarve ei ole kaebajal takistanud kinnisasja kasutamist parkimiseks. Sihtotstarbe muutmine on võimalik otsustada ehitusloa või detailplaneeringu 5(7)
3-17-2147 menetlemise käigus. Kaebaja on esitanud detailplaneeringu algatamise ettepaneku. Seega saab kinnisasja sihtotstarbe määramise üle otsustada detailplaneeringu menetluses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.MaaKatS § 18 lg 2 sätestab, et planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Sama paragrahvi lg-st 6 tuleneb, et detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe üldplaneeringu alusel. MaaKatS § 18 lg 3 alusel kehtestatud määruse nr 155 § 2 lg 1 järgi määrab või muudab (edaspidi määrab) kohalik omavalitsus sihtotstarbe kinnisasja omaniku taotluse alusel. Kui sihtotstarbe määramise vajadus tuleneb õigusaktidest, määrab kohalik omavalitsus sihtotstarbe omal algatusel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb katastriüksusele määrata määruses nr 155 nimetatud sihtotstarve, mis vastab õigusaktidega sätestatud või planeeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele. Eelnevast järeldub, et kohalik omavalitsus määrab katastriüksuse sihtotstarbe kaalutlusõiguse alusel, lähtudes õigusaktidest ja/või planeeringust. Kinnisasja omaniku taotlus võib olla ajendiks sihtotstarbe määramisel, kuid sellest ei tulene kinnisasja omanikule õigust nõuda kohalikult omavalitsuselt konkreetse sihtotstarbe määramist. MaaKatS § 18 lg 6 mõte on eelkõige tagada detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel sihtotstarbe määramine kooskõlas üldplaneeringuga (millest peaks lähtuma selle koostamise korral ka detailplaneering), mitte luua tiheasustusalal paikneva kinnisasja omanikule täiendavat võimalust taotleda katastriüksusele soovitud sihtotstarbe määramist üldplaneeringu alusel ilma detailplaneeringut koostamata või ehitusluba taotlemata.
12.Maneeži 11 // V. Reimani 12 maaüksuse sihtotstarve on „sihtotstarbeta maa“. Määruse nr 155 § 6 p 10 järgi on sihtotstarbeta maa iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata. Määruse § 5 p-de 2 ja 3 kohaselt tuleb katastriüksuse sihtotstarbe määramise otsuses viidata planeeringule ning sihtotstarbe määramise aluseks olevale dokumendile – ehitus- või kasutusloale. Seega lähtutakse sihtotstarbe määramisel üldjuhul detailplaneeringust või selle koostamise kohustuse puudumise korral olemasolevate või kavandatavate ehitiste otstarbest. Sellest põhimõttest juhindub ka kehtiv MaaKatS redaktsioon.1 Kaebajale kuuluvale kinnisasjale ei ole antud ehitusõigust ning pole kindlalt teada, kas ja mida kinnistule ehitatakse ning kuidas seda edaspidi kasutama hakatakse. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellist olukorda käsitada juhtumina, kus katastriüksusele ei ole otstarbekas sihtotstarvet määrata. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et maaüksuse sihtotstarbe küsimus on mõistlik lahendada ehitusprojekti või detailplaneeringu menetlemise käigus. Ehitusprojekti või detailplaneeringu algatamise ettepaneku menetlemisel võib tõusetuda vajadus uuesti maaüksuse sihtotstarvet muuta.
13.Nagu halduskohus on õigesti leidnud, ei riku sihtotstarbe määramata jätmine enne ehitusõiguse andmist kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja väited omandiõiguse piiramisest on alusetud. Ringkonnakohtule ei nähtu, et määratlemata sihtotstarve takistaks kinnistu
Vt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus 598 SE: muudatusettepanekute loetelu teise lugemise juurde, lk 8–9. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4bf419b9-13c1-4e3d-9c3a923356d542ad/Kinnisasja%20avalikes%20huvides%20omandamise%20seadus.
6(7)
3-17-2147 kasutamist otstarbel, milleks kaebaja on seda enda väitel seni kasutanud ehk sõidukite parkimiseks. Samuti ei takista praegune sihtotstarve kinnistu käsutamist ega sellele ehitusõiguse andmist. Kaebaja on pärast halduskohtu otsuse tegemist vastustajale esitanud detailplaneeringu algatamise ettepaneku, mis näeb ette Gonsiori 11 ja Maneeži 11 // V. Reimani 12 kruntide liitmise ning moodustatavale maatükile elamu- ja ärimaa sihtotstarbe määramise. 06.10.2018 esitatud detailplaneeringu algatamise ettepanekust nähtub, et kaebaja ei plaani Maneeži 11 // V. Reimani 12 kinnistut parklana kasutada, vaid kavatseb loodavale kinnistule ehitada kuni 13 maapealse ja kuni kolme maa-aluse korrusega hoone. Seega on võimalik Maneeži 11 // V. Reimani 12 maaüksuse sihtotstarbe küsimus lahendada detailplaneeringu kehtestamise korral selle ellu viima asumisel.
14.Asjaolu, et vastustaja on 29.06.2017 otsuses välja toonud kõrvalkinnistut puudutava projekteerimistingimuste väljastamise menetluse, mis on Maneeži 11 // V. Reimani 12 maaüksuse sihtotstarbe määramise seisukohast vaid kaudselt asjakohane, ei mõjuta sihtotstarbe määramisest keeldumise õiguspärasust.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.