Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. aprill 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1923
Haldusasi
LT kaebus Saku Vallavolikogu 18. mai 2017. a otsuse nr 21 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. aprilli 2018. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – LT, esindaja v.adv Rainer Kuulme Vastustaja – Saku vald, esindajad Maire Laur ja Ülo Lohk Kolmandad isikud – Anadolu OÜ, MK, MM, RV, AR, Ecoriver OÜ, ET, TK, KK, MN, LS, MP, KV, ML
Menetluse alus ringkonnakohtus
LT apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja nr 3-17-1923 materjalide juurde Saku Vallavalitsuse 16. augusti 2005. a korraldus nr 856 (II kd, tl 24), 19. juuni 2018. a korraldus nr 349 (II kd, tl 28) ja 4. detsembri 2018. a korraldus nr 708 (II kd, tl 32-32p).
Jätta LT apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. aprilli 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-1923 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27. mail 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
3-17-1923 (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saku Vallavalitsus algatas 21.06.2004 korraldusega nr 783 Jälgimäe külas asuva Lepatänava kinnistu (Kaili; katastritunnus 71801:003:0762; pindala 5,4 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) detailplaneeringu (DP) maa sihtotstarbe muutmiseks, elamukruntideks jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks. Saku Vallavalitsus algatas 16.08.2005 korraldusega nr 856 detailplaneeringu Jälgimäe külas asuva Jälgimäe 1 kinnistu (Jälgimäe tee 51; katastritunnus 71801:003:0248; pindala 3898 m2; sihtotstarve 100% elamumaa) ehitusõiguse määramiseks. DP-de alad liideti ja menetlust jätkati ühe DP-na. Saku Vallavolikogu võttis 10.05.2007 otsusega nr 50 DP vastu ning Saku Vallavolikogu kehtestas 13.09.2007 otsusega nr 92 Saku valla üldplaneeringut muutva Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistute DP. Planeeringuga kavandatakse lisaks olemasolevale korterelamule ja abihoonele täiendavalt ehitusõiguse andmine viie pereelamu, ühe ridaelamu, kahe kuni 3-korruselise korterelamu ja abihoonete püstitamiseks. Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestati Saku valla üldplaneering (ÜP) ning kehtestatud planeeringute ülevaatamisel möönis Saku Vallavolikogu 08.04.2010 otsuses nr 48 (p 3.2) vajadust tunnistada kehtetuks Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistute DP.
2.Kaili kinnistu omaniku esindaja esitas 31.12.2014 avalduse, milles palus tunnistada Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistute DP kehtetuks menetlusreeglite rikkumise tõttu ning kehtestada DP uuesti pärast maavanema järelevalve läbimist. Saku Vallavolikogu tunnistas 22.01.2015 otsusega nr 9 oma 10.05.2007 otsuse nr 50 (DP vastuvõtmine) ja 13.09.2007 otsuse nr 92 (DP kehtestamine) kehtetuks, sest kuigi DP oli üldplaneeringut muutev, ei olnud seda enne kehtestamist esitatud maavanemale järelevalve teostamiseks. Kuna DP kehtestamisest on möödunud juba enam kui seitse aastat, tuleb DP sisuliselt üle vaadata ja kaasajastada, mistõttu on tehtud menetlusvea parandamiseks asjakohane minna tagasi DP vastuvõtmise eelsesse etappi. Saku Vallavolikogu jättis 27.08.2015 otsusega nr 68 algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamine (KSH), sest eelhinnangu kohaselt puudub DP-ga kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju. Saku Vallavolikogu võttis 13.10.2016 otsusega nr 128 DP vastu ning DP avalik väljapanek toimus 07.11.2016–06.12.2016 ja avalik arutelu 05.01.2017. Harju maavanem nõustus 15.03.2017 kirjaga nr 6-7/189 Saku valla üldplaneeringu muutmisega ja andis koostatud DP-le oma heakskiidu. Saku Vallavolikogu arutas DP kehtestamist 20.04.2017 istungil (pkp 6) ja otsustas jätta DP kehtestamata.
3.Saku Vallavolikogu kehtestas 18.05.2017 otsusega nr 21 Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistute DP. DP-ga kavandatakse 14 krunti: viis üksikelamu krunti (kuni 2-korruselised elamud ja kuni 2 abihoonet ehitistealuse pinnaga kuni 480 m2), üks ridaelamu krunt (kuni 2korruseline ridaelamu ja 3 abihoonet ehitistealuse pinnaga kuni 540 m2), kolm korterelamu krunti (kaks kuni 3-korruselist korterelamut ja kaks abihoonet ehitistealuse pinnaga kuni 800 m2; Jälgimäe tee 51 olemasolevale 2-korruselisele korterelamule on võimalik ehitada juurde üks korrus ja abihoone maksimaalse ehitusaluse pinnaga 650 m2), kaks parkmetsamaa krunti, üks tuletõrjeveemahuti krunt ja kaks teemaa krunti (avalikult kasutatav juurdepääsutee ja 2(12)
3-17-1923 perspektiivne kergliiklustee). Planeeritav ala asub Saku valla ÜP kohaselt hajaasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on osaliselt pere- ja ridaelamumaa ning osaliselt looduslik ala. Ehitusõiguse saamiseks hajaasustusega alal peab moodustatava uue katastriüksuse suurus olema vähemalt 2 ha, laius vähemalt 40 m ning katastriüksusele peab olema tagatud juurdepääs. DP teeb ettepaneku muuta planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeid ning nende paiknemist, samuti muuta planeeritava ala ulatuses uute ehitusõigusega katastriüksuste suuruse nõuet. DP vastab Saku valla ruumilise arengu eesmärkidele ja DP realiseerimine toimub kahes etapis: esmalt ehitatakse välja DP järgne tehniline infrastruktuur ja likvideeritakse biotiigid ning seejärel püstitatakse kavandatud hoonestus. DP kehtestamisele on vastu seisnud ainult üks isik (LT), kelle vastuväidetele on põhjalikult vastatud ja kelle vastuseis ei ole kaalukam avalikust huvist DP kehtestamiseks.
4.LT, kellele kuuluvad planeeringuala naabruses asuvad Niidu (katastritunnus 71801:003:0890; pindala 6564 m2; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja Puise (katastritunnus 71801:001:1659; pindala 8711 m2; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) kinnistud, esitas 22.06.2017 vaide DP kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, mille Saku Vallavolikogu jättis 17.08.2017 otsusega nr 40 rahuldamata. Vaideotsuses märgiti muu hulgas, et kuigi volikogu 20.04.2017 istungil jäi DP kehtestamise otsuse eelnõu vastu võtmata, ei ole volikogu sellega otsustanud jätta DP-d kehtestamata. Vallavalitsus taotles DP kehtestamise otsuse uuesti arutamist, sest volikogu põhjendused jäid talle arusaamatuks ja need ei olnud piisavad DP kehtestamata jätmise otsuse eelnõu koostamiseks. DP kehtestamise otsus võis jääda 20.04.2017 istungil ebaselgetel põhjustel vastu võtmata just LT poolse mõjutustegevuse tõttu.
5.LT esitas Tallinna Halduskohtule 21.09.2017 kaebuse Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsuse nr 21 tühistamiseks. DP kehtestamise otsus on kaalutlusvigadega ning rikub seadusest tulenevaid nõudeid ja kaebaja õigusi. Praegusel juhul kehtivad korraga nii volikogu 20.04.2017 protokolliline otsus DP kehtestamata jätmise kohta kui ka volikogu 18.05.2017 otsus DP kehtestamise kohta. Seejuures puudusid asjaolud, mis saanuks põhjendada volikogu 20.04.2017 otsuse uuesti läbi vaatamist ja valla tegevus näib korruptiivsena. Vallavalitsusel tuli tagada volikogu 20.04.2017 otsuse täitmine ja valmistada ette DP kehtestamata jätmise otsuse eelnõu. DP kehtestamise otsuse eelnõu volikogule muutmata kujul uuesti esitamine ei saa olla õiguspärane. Kuna Saku Vallavolikogu tunnistas 22.01.2015 otsusega DP kehtestamise otsuse kehtetuks, siis oli selle menetlus lõppenud ning varasema DP menetlemist ei saanud jätkata, vaid DP koostamine tulnuks uuesti algatada, kuid seda pole tehtud, olenemata sellest, et kavandatud lahendus on varasemast oluliselt erinev. DP on vastuolus Saku valla ÜP-ga, kuid ÜP muutmise vajadust ei ole põhjendatud. Jääb arusaamatuks, miks ei ole hooldamata kinnistu korrastamist võimalik saavutada ÜP-ga kooskõlas oleva DP-ga. DP-s kavandatust erinev kergliiklustee rajati juba 2017. a-l, mistõttu ei saa seegi põhjendada avalikku huvi. Lähiümbruses puuduvad ridaelamud ja 3-korruselised korterelamud. Maakonnaplaneeringu kohaselt pole tegemist perspektiivse hoonestusalaga. Biotiikide likvideerimise ja reovee ärajuhtimisega seotud kaalutlused ei vasta tegelikkusele, sest Saku Maja AS 11.05.2016 kooskõlastus kehtis üks aasta ja polnud DP kehtestamise ajal enam kehtiv. Pole selge, kas olemasolev puurkaev on piisavalt võimekas, et planeeringuala veega varustada. DP algatamise aluseks olevad otsused on tühised, mistõttu ei saa olla õiguspärane ka DP kehtestamise otsus. DP algatati vallavalitsuse korraldusega, kuid Saku valla ehitusmääruse § 3 p 3 kohaselt oli ÜPd muutva DP koostamise algatamine vallavolikogu pädevuses. KSH jäeti põhjendamatult ja õigusvastaselt algatamata ning pole arvestatud, et ÜP p 2.3.3 kohaselt on savimaardlad ehituskeelualad. Kehtestatud DP osas on rikutud kaasamise ja teavitamise nõudeid. DP-s arvestatud müratasemed ei käsitle perspektiivseid müratasemeid. Terviseameti kooskõlastus oli tingimuslik, mistõttu nõutav kooskõlastus puudub.
3(12)
3-17-1923
6.Saku vald palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. DP kehtestamise otsuse eelnõu 20.04.2017 hääletustulemust ei saa käsitada DP kehtestamata jätmise haldusaktina. Kuna vallavolikogu veendus, et DP kehtestamiseks puuduvad takistused, otsustati 18.05.2017 istungil DP kehtestada. Saku Vallavolikogu tunnistas 22.01.2015 otsusega kehtetuks üksnes DP kaks menetlusetappi ning otsusest nähtuvalt sooviti DP menetlust jätkata ja see menetlusvigade kõrvaldamise järel uuesti kehtestada. Avalikkust on DP jätkamisest teavitatud ja planeeringu elluviimisest ei ole loobutud. Maavanem on kinnitanud, et planeerimismenetlust uuendades ei ole rikutud menetlusnõudeid. Saku Vallavalitsuse 21.06.2004 korraldus DP algatamise kohta ei olnud vastuolus sel ajal kehtinud ÜP-ga. ÜP-d muutva DP kehtestamiseks esineb avalik huvi (sh kergliiklustee rajamine, keskkonnatingimuste parandamine biotiikide likvideerimisega ning kanalisatsiooni väljaehitamisega ja ala korrastamisega). Planeeringuga kavandatu sobitub asukohta, sest ala piirneb osaliselt maatulundusmaaga ja osaliselt elamumaa kruntidega. DP järgse lahendusega ei ole ainsana nõustunud kaebaja. DP seletuskirjas on liiklusmüra ja radooniohu vähendamiseks pakutud välja konkreetsed lahendused (aknad, vundament, kõrghaljastusega alad). Terviseamet on DP kooskõlastanud ja Saku Maja AS kooskõlastus ei ole DP kehtestamiseks nõutav. KSH jäeti algatamata, sest planeeritud tegevusega ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid, millega on nõustunud ka Keskkonnaamet. Planeeritaval alal ei asu ühtegi maardlat, samuti ei ole rikutud avalikkuse kaasamise ja teavitamise nõudeid. DP ei riku kaebaja õigusi, sest Niidu ja Puise kinnistute kokkupuude planeeringualaga on minimaalne ning DP realiseerimine ei kitsenda kaebaja võimalusi oma omandit kasutada.
Kolmandad isikud kaebuse suhtes oma seisukohta ei avaldanud.
8.Tallinna Halduskohus jättis 03.04.2018 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebajale kuuluvad DP ala lähedal asuvad Niidu ja Puise kinnistud. Niidu kinnistu asub planeeringualast teisel pool Jälgimäe teed ja Puise kinnistu külgneb lõuna pool Jälgimäe tee 51 kinnistuga. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et DP kehtestamine võiks riivata tema subjektiivseid õigusi, vaid kaebaja seisukohad seonduvad DP objektiivse õiguspärasuse hindamisega. Seega tuleb kaebust menetleda populaarkaebusena. DP algse menetlemise ajal kehtis 1993. a-l vastu võetud Saku valla ÜP, mille kohaselt oli DP ala kavandatud elamumaaks tihehoonestusmaa-alana, kus asuvad ühepereelamu krundid suurusega 0,25 ha, ka sektsioon- ja ridaelamud. Vaidlust ei ole selles, et DP on 2009. a-l vastu võetud ÜP-d muutvana. Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kas DP kehtestamisel on järgitud menetlusreegleid ning kas võimalikud menetlusvead tingivad DP kehtestamise otsuse tühistamise. Saku Vallavolikogu 13.09.2007 otsus DP kehtestamise kohta kui haldusakt kehtis kuni selle kehtetuks tunnistamiseni Saku Vallavolikogu 22.01.2015 otsusega. DP kehtetuks tunnistamine tähendab, et DP kehtestamisega päädinud haldusmenetlusel ei ole õiguslikku siduvust. Arvestades planeerimismenetluse etapilisust ja ajamahukust ning haldusmenetluse eesmärgipärasust ja efektiivsust, leidis vastustaja õigesti, et DP vastuvõtmise ja kehtestamise otsused saab kehtetuks tunnistada ka ilma DP-d kehtetuks tunnistamata. Huvitatud isik ei ole 31.12.2014 taotlenud DP kehtetuks tunnistamist, vaid planeeringumenetluse uuendamist ja küsimuse uut otsustamist. Huvitatud isik võis soovida DP menetluse uuendamist, sest ÜP-ga vastuolus oleva DP alusel ei saaks talle väljastada ehitusluba. Haldusorgan võib kaalutlusõiguse alusel menetluse uuendada ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg-s 1 nimetamata alusel. Menetluse uuendamine ei ole toimunud meelevaldselt ning HMS § 44 lg 4 kohaselt ei tule korrata menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta. Seega ei pidanud vastustaja alustama DP menetlust algusest peale ning Riigikohtu 09.06.2004 otsusest nr 3-3-1-28-04 ei tulene vastupidist. Uuendatud menetlusse kaasati kõik puudutatud isikud (sh kaebaja) ja järgiti avaliku menetluse nõudeid, samuti koguti uued kooskõlastused ja saadi DPle maavanema heakskiit. 4(12)
3-17-1923 Saku Vallavolikogu 20.04.2017 protokolliline otsus ei ole haldusakt, sest asjaolu, et DP kehtestamise otsuse eelnõu ei saanud volikogu häälteenamust, ei tähenda, et volikogu oleks konkludentselt võtnud vastu otsuse DP kehtestamata jätmiseks. Volikogu ei hääletanud DP kehtestamata jätmise üle, vaid DP kehtestamise üle. Selline otsustus on suunatud haldusorganile endale, olles sisendiks DP kehtestamata jätmise otsuse eelnõu ettevalmistamisel. Seega ei kehti korraga DP kehtestamata jätmise otsust ja DP kehtestamise otsust. Kuna tegemist ei olnud haldusaktiga, ei olnud selle täitmine haldusorganile kohustuslik ja viited kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-le 30 ei ole asjakohased. Volikogu otsuse ettevalmistamine on volikogu sisesuhte küsimus, mille õiguspärasuse hindamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuigi esmalt volikogus poolehoidu mitte leidnud otsuse hilisem vastuvõtmine tekitab küsimusi, ei ole eelnõu volikogule uuesti esitamine keelatud ja asjast ei nähtu, et otsuse vastuvõtmisel oleks rikutud menetluskorda. Vaidlust ei ole selles, et DP-s tehakse ettepanek ÜP muutmiseks, kuid küsimus sellest, kas ÜP muutmiseks esineb põhjendatud vajadus, on seotud kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigusega. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusreegleid. ÜP muutmist on põhjendatud avaliku huviga kergliiklustee rajamiseks ja keskkonnatingimuste parandamiseks. Planeeritav ala on ÜP kohaselt pere- ja ridaelamumaa (s.o perspektiivne elamuala), kuid sinna ei ole kavandatud korterelamuid ega tiheasustusala. Vastustaja kaalutlused ÜP muutmiseks on DP kehtestamiseks piisavad, sest vastavad ÜP üldistele eesmärkidele (vt ÜP seletuskirja p-d 2.16 ja 2.3.6), sh rajatakse terviklik ühisveevärgi ja -kanalisatsioonilahendus ning kergliiklusteede võrgustik, mis on valla arenguperspektiivist lähtudes olulised. ÜP näeb ette võimaluse määrata DP-ga uus tiheasustusala ning kavandatavad ehitised ei ole ÜP järgi lubatust kõrgemad. Kaalumisel võis arvestada ka kinnistute korrastamise ja potentsiaalselt ohtlike biotiikide likvideerimisega. Asjaolu, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine toimub pikema aja jooksul, ei piira DP kehtestamist. ÜP seletuskirja p-st 2.3.3 tulenevalt on maardlate alad ehituskeelualad, kuid planeeringualal savimaardla olemasolu ei nähtu, mistõttu ei pidanud vastustaja Kaili kinnistul savi leidumisega arvestama. Kuna DP algatamise otsus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, siis ei saa see olla ka tühine. Planeerimismenetluse uuendamine 22.01.2015 otsusega tähendas ühtlasi, et kogu menetlus pidi olema kooskõlas kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r), Saku Vallavolikogu 14.05.2009 määrusega nr 5 „Saku valla ehitusmäärus“ ja 09.04.2009 kehtestatud Saku valla ÜP-ga. Puudub vaidlus, et DP algatamise otsused on teinud Saku Vallavalitsus, kuigi DP sisaldab ÜP muutmise ettepanekut ning nii Saku Vallavolikogu 13.11.2003 määrusega nr 20 kui ka 14.09.2009 määrusega nr 5 kinnitatud ehitusmääruse § 3 p 3 kohaselt oli ÜP-d muutva DP algatamine volikogu pädevuses. Tähtsust ei oma, kas DP algatamise ajal otsustas selle pädev haldusorgan (seejuures tuleb pigem nõustuda kaebajaga, et DP-d olid juba algatamise ajal ÜP-d muutvad). KSH algatamata jätmine ei olnud õigusvastane. Keskkonnaamet on 08.06.2015 kirjas nr HRJ 6-8/15/11736-2 nõustunud, et DP elluviimisega ei kaasne eeldavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg-s 1 sätestatud KSH korraldamise kohustuslikke aluseid ei esine ning KeHJS § 33 lg 2 p-s 1 sätestatud kaalumine on toimunud. Saku Maja AS ei ole PlanS v.r § 17 lg 2 tähenduses isik, kellelt tulnuks saada kooskõlastus DP kehtestamiseks, vaid tegemist on koostöö tegijaga PlanS v.r § 16 lg 1 p 6 tähenduses (s.o olemasoleva või kavandatava tehnovõrgu omanik või valdaja). Saku Maja AS kooskõlastus oli PlanS v.r kohaselt vajalik DP vastuvõtmiseks ning Saku Maja AS 02.02.2016 väljastatud tehnilised tingimused olid Saku Vallavolikogu 13.10.2016 otsuse tegemise ajal kehtivad. DP koostamise algatamise ettepaneku tegemisel tuli ehitusmääruse § 9 lg-te 2 ja 9 kohaselt esitada geodeetiline alusplaan, mis ei tohtinud olla vanem kui kaks aastat. Kuna 22.01.2015 otsusega 5(12)
3-17-1923 DP koostamist uuesti ei algatatud, siis ei nõutud ka uut geodeetilist plaani. Pidades silmas, et uuendatud menetlus tuli viia läbi uuendamise ajal kehtinud õigusaktide alusel ning ajakohase geodeetilise plaani esitamata jätmine ei ole ehitusmääruse järgi puudus, mis tingiks DP algatamisest keeldumise, siis on see puudus võimalik kõrvaldada ehitusloa menetluses. DP seletuskirjas kajastatud lahendus planeeringuala veevarustuse ja olmereovee kanalisatsiooniga tagamiseks on piisav, et hajutada kahtlused, kas puurkaev suudab planeeringuala veega varustada. Terviseamet on DP kooskõlastanud ning DP seletuskirja IV-7 osas on arvestatud ka liiklusest tingitud asjaolusid (müra, vibratsioon). Kokkuvõttes on planeerimismenetluses tehtud küll vigu (st DP algatamise otsustas ebapädev haldusorgan ja DP menetluses ei ole esitatud geodeetilist plaani), kuid puudused ei ole sellised, mis oleksid mõjutanud asja otsustamist ega tingi seega vaidlustatud otsuse tühistamist (HMS § 58). DP on alates 06.02.2007 olnud vallavolikogu menetluses ja volikogu on kujundanud selle suhtes oma toetava seisukoha.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.LT palub 03.05.2018 apellatsioonkaebuses (täiendatud 29.11.2018) tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja väited tema subjektiivsete õiguste rikkumisest. Kaebaja on toonud välja, et DP lähiümbruse hoonestuse moodustavad peamiselt elamud, mistõttu on ilmne, et ümbrusesse sobimatute 3-korruseliste korterelamute ja ridaelamute püstitamisega rikutakse kaebaja kui DP vahetus naabruses elava isiku õigusi. ÜP muutmine DP-ga saab olla vaid erandlik, kuna DP koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada ÜP-ga kavandatu elluviimine (nt Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p 20). Kohus ei ole üldse sisuliselt hinnanud, kas ÜP põhilahenduse muutmiseks esineb praegusel juhul põhjendatud vajadus ja vastustaja väidetud avalik huvi. Senini pole selgitatud, miks ei oleks avaliku huvi aluseks olevaid asjaolusid (kergliiklustee, biotiigid, ühiskanalisatsioon, ala hooldamine) võimalik saavutada ÜP-ga kooskõlas oleva DP-ga. DP kehtestamise otsus on kaalutlusvigadega, sest see ei sisalda kaalutlusi, miks tuleb kehtestada ÜP-ga vastuolus olev DP. Kergliiklustee rajamise kaalutlus ei ole üldse asjakohane, sest kergliiklustee on Saku valla ja Maanteeameti koostöös Saku-Jälgimäe-Tänassilma tee äärde riigimaale 2017. aastal juba rajatud. Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsuse vastuvõtmise ajal puudus vee-ettevõtja kehtiv kooskõlastus vee- ja kanalisatsiooni lahenduse osas, mistõttu ei ole võimalik väita, et tagatud oleks puurkaevu võimekus planeeringuala teenindada ja ühiskanalisatsiooni rajamine. Kohtu seisukoht Saku Maja AS kooskõlastuse puudumise osas on ka vastuoluline. Biotiikide likvideerimise ja ühiskanalisatsiooni rajamise osas nähtub 20.04.2017 kinnitatud Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast (aastateks 2017–2029), et need tööd on kavas teha väga pikas perspektiivis (s.o alles pärast 2029). Kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 2 p 2 ja § 140 lg 1 p 1 kohaselt tulnuks DP jätta sellel põhjusel kehtestamata. Isegi kui DP menetlusele tuleks kohaldada PlanS v.r sätteid (millega kaebaja ei nõustu), on kohus jätnud arvestamata asjaoluga, et DP kehtestamisel oli juba teada, et seda on võimalik ellu viia mitte varem kui alles ca 12 aasta pärast. Sellises olukorras tulnuks igal juhul arvestada ka kehtivat PlanS-i, mis tingiks sellise DP kehtetuks tunnistamise. Ebaõige on ka seisukoht, et kohalikud elanikud (v.a kaebaja) ei ole pärast menetluse uuendamist olnud DP-le vastu, sest vastuseisu kinnitab juba ainuüksi Saku Vallavolikogu 20.04.2017 istungil toimunud hääletamine. DP uuesti menetlemine n-ö poole pealt ja ilma kõiki menetlusetappe läbimata ei olnud lubatav ning menetluses ei saanud kohaldada PlanS v.r sätteid, vaid see pidanuks toimuma kehtiva PlanS-i järgi. DP menetlus uuendati varasemate menetlusvigade kõrvaldamiseks, aga kuna halduskohus tuvastas õigesti, et menetlusreegleid rikuti juba DP algatamisel (st selle otsustas 6(12)
3-17-1923 ehitusmääruse § 3 p 3 järgi ebapädev haldusorgan, kuna apellatsioonimenetluses ei saa enam olla vaidlust, et DP oli algusest peale ÜP-d muutev), siis tulnuks menetlusvigade kõrvaldamiseks minna tagasi juba DP algatamise etappi. Saku Vallavolikogu 22.01.2015 otsus ei sisalda seejuures otsustust DP menetluse uuendamise kohta, mistõttu on ebaselge, millal uuendamine toimus ja millist PlanS redaktsiooni tuleb kohaldada. Kaili kinnistu DP algatati Saku Vallavalitsuse 21.06.2004 korraldusega ja kehtestati Saku Vallavolikogu 13.09.2007 otsusega, millega DP menetlus lõppes. Kuna Saku Vallavalitsuse 16.08.2005 korraldus nr 856 on tunnistatud Saku Vallavalitsuse 19.06.2018 korraldusega nr 349 kehtetuks, siis puudub Jälgimäe tn 51 kinnistu osas üldse DP algatamise otsus. Menetluse jätkamiseks sama planeeringuala suhtes (sh oluliselt muudetud planeeringulahendusega ja suurendatud ehitusmahtudega) tulnuks algatada uue DP koostamise menetlus (vt Riigikohtu 09.06.2004 otsus nr 3-3-1-28-04, p-d 20-21; PlanS v.r § 27 lg 1; PlanS § 140 lg 7), kuid seda ei ole tehtud. Kohtupraktikast ei tulene võimalust planeeringumenetluse alustamiseks n-ö poole pealt ning vald on ka ise viidanud vajadusele tunnistada DP kehtetuks ja võimalusele algatada soovi korral uus DP (arvestades ÜP muutmise ettepaneku korral ka PlanS § 142 lg-s 2 sätestatuga). Viidatud rikkumised toovad HMS § 58 kohaselt kaasa nii DP vastuvõtmise kui ka DP kehtestamise otsuste tühisuse. DP menetlus eeldab pädeva haldusorgani poolt vastu võetud DP algatamise otsuse olemasolu ja selle puudumise korral ei saa DP kehtestamise otsus olla õiguspärane. Leides, et uuendatud DP menetluses tuli kohaldada PlanS v.r sätteid, on halduskohus jätnud üldse hindamata vastustaja tegevuse kooskõla PlanS sätetega. Üheaegselt kehtivad nii DP kehtestamata jätmise otsus kui ka DP kehtestamise otsus. Kohus järeldas ebaõigesti, et Saku Vallavolikogu 20.04.2017 protokolliline otsus ei ole haldusakt, millega oleks otsustatud jätta DP kehtestamata. Igal juhul on jätkuvalt kehtiv (kuna seda pole tühistatud) ja igaühele (sh vallavalitsusele) täitmiseks kohustuslik volikogu otsus mitte toetada DP kehtestamist. Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsus on juba ainuüksi seetõttu õigusvastane. KOKS § 30 lg 2 võimaldab valitsusel taotleda volikogu otsuse uuesti läbivaatamist juhul, kui asjaolud on muutunud või ilmnenud on uued asjaolud. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine, mistõttu ei olnud varasema otsuse uuesti läbivaatamiseks ja muutmiseks õiguslikku alust. Seega oli vallavalitsusel KOKS § 30 lg 1 p 1 järgi kohustus valmistada ette DP kehtestamata jätmise otsuse eelnõu ning ta ei saanud õiguspäraselt esitada volikogule sama küsimust muutmata kujul uuesti otsustamiseks. Omavalitsusorganite tegevus ei tohi olla korruptiivne ega ka näida korruptiivsena. Saku Vallavolikogu 27.08.2015 otsusega jäeti DP suhtes KSH põhjendamatult algatamata, sest DP realiseerimisega kaasneb eeldatav oluline keskkonnamõju. Vee-ettevõtja kooskõlastuse puudumise tõttu on selgusetu, kas biotiikide likvideerimine ja ühiskanalisatsiooni rajamine on saavutatav või mitte. Vastustaja pidi arvestama ka savi leidumisega Kaili kinnistul, kuid seda ei ole tehtud. Geoloogia Instituudi 1957. a aruandest nähtuvalt on tegemist savi leiukohaga, kus asub keskmiselt 1 m paksune viirsavikiht ja varude suuruseks ca 80 000 m3. Planeeringuala on varasemalt olnud ümbruskonnale savi maardlaks ja Saku valla ÜP seletuskirja p 2.3.3 kohaselt on maardlate alad ehituskeelualadeks. Sellisele alale (n-ö liikuvate savide ala) ehitamiseks tuleb eelnevalt selgitada maa-ala ehituslik sobivus, mida kinnitab ka Jälgimäe tee 51 kinnistule 1970ndatel püstitatud korterelamu seinte pragunemine. Terviseameti 08.09.2016 kooskõlastuse tingimuste täitmine ei ole kontrollitav ja puudub ülevaade tegelikust müraolukorrast. Terviseamet seadis tingimuseks, et pärast Juuliku-Tabasalu tee valmimist väheneb oluliselt Tallinna-Saku-Laagri maantee liiklussagedus, kuid pole tehtud uuringuid, kas liiklussagedus on tegelikkuses vähenenud või mitte. Seetõttu ei ole võimalik hinnata planeeringuala sobivust müratundlike hoonete (sh eluhooned) püstitamiseks ning vajadust rakendada liiklusmüra leevendavaid meetmeid (nt müratõkkesein). DP menetluses ei ole esitatud ehitusmääruse § 9 lg 9 järgi kohustuslikku kuni 2 aasta vanust geodeetilist plaani, vaid Kaili maaüksuse geodeetiline 7(12)
3-17-1923 alusplaan on koostatud 16.11.2004. Vastustaja on üksnes oletanud, et geodeetilised tingimused ei ole muutunud. DP menetluses on rikutud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtteid, sest DP vastu võtmise ja kehtestamise otsustele ei ole eelnenud nõuetekohast DP menetluse algatamist ja tutvustamist. Avalikkusele ei ole selgitatud, milliseid muudatusi on 2007. a lahendusega võrreldes DP-s tehtud, vaid eksitavalt teavitatud, et huvitatud isik soovib viia ellu 2007. aastal kehtestatud planeeringulahendust. Pole selge, millal on toimunud DP seletuskirja muutmine, sest selle erinevatel versioonidel puuduvad kuupäevad. Seega ei ole arusaadav, milline versioon on olnud DP kehtestamise aluseks.
10.Saku vald palub 02.07.2018 kirjalikus vastuses (täiendatud 05.12.2018) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus märkis õigesti, et kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, millest nähtuks tema subjektiivsete õiguste riive, vaid kaebus tugineb objektiivse õigusvastasuse argumentidele. Kaebaja õigusi ei ole DP menetluses rikutud, ta on olnud menetlusse kaasatud ja saanud DP-le korduvalt esitada oma vastuväiteid, millele on ka põhjalikult vastatud. Planeeringulahendus ei riku kuidagi kaebaja õigusi, sest tema omandis olevate hoonestamata kinnistute kokkupuude planeeringualaga on minimaalne ja DP elluviimisel piirkonna elukeskkond paraneb. Hoonestusala on kompaktne ja sobib ümbrusesse. Korterelamud on planeeritud Jälgimäe tee äärde, teest kaugemale jäävad ühepereelamud ja nende vahele ridaelamu. DP-ga ei kaasne kaebajale mingeid kitsendusi oma kinnistute kasutamisel. Halduskohus on õigesti hinnanud, et vastustaja kaalutlused ÜP-d muutva DP kehtestamiseks on piisavad ning DP lahendus vastab ÜP ja valla arengu üldistele eesmärkidele. Samuti pidas kohus põhjendatult oluliseks ka avalikkuse huvi nii rajatava kergliiklustee kui ka ühiskanalisatsiooni ning korrastatud ja ohutu ümbruse vastu. Kohalikud elanikud (v.a kaebaja) ei ole uuendatud menetluses DP-le vastuväiteid esitanud. Arusaamatu on kaebaja hinnang, et DP elluviimine ei ole võimalik enne ca 12 aasta möödumist, sest DP realiseerimine sõltub eelkõige huvitatud isikutest ja nende majanduslikest võimalustest. DP seletuskirja osa VIII-1 kohaselt toimub planeeringu elluviimine kahes etapis selliselt, et esmalt ehitab huvitatud isik välja DP järgse tehnilise infrastruktuuri ja likvideerib biotiigid ning seejärel saab püstitada kavandatud hoonestuse. KSH algatamata jätmise, Kaili kinnistul savi leidumise, vee-ettevõtja ja Terviseameti kooskõlastuste puudumise ning avalikkuse kaasamise ja teavitamisega seonduvalt jääb vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus käsitas huvitatud isiku 31.12.2014 avaldust põhjendatult menetluse uuendamise taotlusena ning pidas üksnes DP vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste kehtetuks tunnistamist õiguspäraseks. Menetluse uuendamine ei olnud meelevaldne, vaid see toimus menetlusvigade kõrvaldamiseks. Uuendatud menetluses tuli järgida uuendamise ajal kehtivaid menetlusnorme ja HMS § 44 lg 4 järgi ei pidanud kordama menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta. Halduskohus möönis, et vähemalt Kaili kinnistu osas ei nähtu, et algatatud DP olnuks vastuolus 1993. a-l kehtestatud Saku valla ÜP-ga. Saku Vallavalitsuse 16.08.2005 korraldusega nr 856 algatatud Jälgimäe tee 51 kinnistu DP seletuskirja kohaselt oli seegi ÜP-le vastav, sest DP eesmärk oli rekonstrueerida olemasolev korterelamu. Kaebaja viidatud Saku Vallavalitsuse 19.06.2018 korraldus nr 349, millega tunnistati Saku Vallavalitsuse 16.08.2005 korraldus nr 856 ilmselgelt ekslikult kehtetuks, on tunnistatud kehtetuks Saku Vallavalitsuse 04.12.2018 korraldusega nr 708. Pärast DP-de liitmist läks menetlemine volikogu pädevusse, mistõttu ei ole DP-d algatanud ja menetlenud ebapädevad haldusorganid. Isegi kui algatamise oleks otsustanud ebapädev organ, ei muudaks see DP edasist menetlust õigusvastaseks. Kuigi DP menetluse uuendamise käigus ei nõutud huvitatud isikult uut geodeetilist plaani, ei mõjutanud see kuidagi DP kehtestamise otsustamist, sest see ei oleks olnud DP algatamisest
8(12)
3-17-1923 keeldumise aluseks. Tegemist oli maa-alaga, kus olukord ei olnud varasema mõõdistusega võrreldes muutunud, mistõttu ei oleks uue plaani koostamise nõue olnud põhjendatud. Saku Vallavolikogu 20.04.2017 protokolliline otsus ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses ja volikogu ei hääletanud 20.04.2017 istungil selle üle, kas jätta DP kehtestamata, vaid selle üle, kas DP kehtestada, mistõttu ei kehti korraga sama DP kehtestamata jätmise ja kehtestamise otsuseid. Volikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine on volikogu sisesuhte küsimus ja volikogu 18.05.2017 otsuse vastuvõtmisel ei ole menetluskorda rikutud. DP menetlemine on toimunud õiguspäraselt ja selle on järelevalve käigus heaks kiitnud ka maavanem.
Kolmandad isikud ei ole apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta avaldanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et LT apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
13.Tulenevalt asjaolust, et halduskohus juhtis otsuse p-s 20 tähelepanu, et kohtule ei ole esitatud Jälgimäe tee 51 kinnistu osas DP algatamise otsust, esitas Saku vald 02.07.2018 vastuse lisana Saku Vallavalitsuse 16.08.2005 korralduse nr 856 (II kd, tl 24), millega algatati praeguse Jälgimäe tee 51 kinnistu DP koostamine. Vastustaja märgib, et dokument oli eksitusest jäänud varasemalt esitamata. LT lisas 29.11.2018 seisukohale omakorda Saku Vallavalitsuse 19.06.2018 korralduse nr 349 (II kd, tl 28), millega tunnistati Saku Vallavalitsuse 16.08.2005 korraldus nr 856 kehtetuks põhjendusega, et kuna Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsusega nr 21 on alale kehtestatud Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistute ühine DP, siis on algatatud DP eesmärk täidetud. Saku vald esitas 05.12.2018 seisukoha lisana Saku Vallavalitsuse 04.12.2018 korralduse nr 708 (II kd, tl 32-32p), millega tunnistati kehtetuks Saku Vallavalitsuse 19.06.2018 korraldus nr 349. Nimetatud korralduse kohaselt tingis 19.06.2018 korralduse andmise inimlik eksitus DP-de läbivaatamise käigus, kus vähese kogemusega ametnikul tuli lühikese aja jooksul valmistada ette 52 vallavalitsuse korralduse eelnõu ja 22 vallavolikogu otsuse eelnõu nende enne 01.07.2015 algatatud DP-de algatamise otsuste kehtetuks tunnistamise kohta, mida ei olnud jõutud viia lõpule hiljemalt 01.07.2018 (vt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eeltoodud tõendid võtta HKMS § 198 lg 2 p-d 2 ja 3 alusel haldusasja materjalide juurde. Olukorras, kus Jälgimäe tee 51 kinnistu osas DP algatamise otsust ei olnud kohtule esitatud, kuigi selle olemasolu pidi toimiku materjalide põhjal olema halduskohtule ilmselgelt teada (nt Saku Vallavolikogu 13.09.2007 otsusest nr 92 – I kd, tl 11; Saku Vallavolikogu 13.10.2016 otsusest nr 128 – I kd, tl 18-19; Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsusest nr 21 – I kd, tl 26-29p) ning tegemist oli planeeringumenetluse dokumendiga, mille hindamist pidas kohus vajalikuks, tulnuks kohtul HKMS § 122 lg 2 p 5 alusel vastustajalt selgelt nõuda vastava dokumendi esitamist. Saku Vallavalitsuse 2018. a korraldused, mis puudutavad Jälgimäe tee 51 kinnistu DP algatamise kehtetuks tunnistamist ja selle taastamist, on koostatud pärast halduskohtu otsuse tegemist ning neid ei olnud seetõttu võimalik kohtule varem esitada. Kuna kõik uued tõendid kujutavad endast vaidlusaluse DP menetlust kajastavaid dokumente, on need HKMS § 62 lg 2 tähenduses asjassepuutuvad.
14.Ringkonnakohus märgib esmalt, et ehitisregistrist nähtuvalt on apellandile kuuluvad Niidu ja Puise kinnistud hoonestamata ning maatulundusmaa sihtotstarbega (Niidu kinnistu põhiosas haritav maa ja Puise kinnistu peamiselt metsamaa). Vastustaja on õigesti märkinud, et planeeringualale sissesõiduks ei läbita apellandile kuuluvaid kinnistuid ning DP elluviimine ei 9(12)
3-17-1923 takista kuidagi apellandil temale kuuluvate kinnistute otstarbekohast kasutamist. Apellant on oma subjektiivsete õiguste rikkumise põhjendamiseks tuginenud üksnes väitele, et DP ümbruse hoonestus koosneb peamiselt üksikelamutest, mistõttu rikutakse suuremahulise hoonestuse kavandamisega mh kaebaja kui DP vahetus naabruses elava isiku õigusi. DP materjalidest ja rahvastikuregistrist nähtuvalt on apellandi elukohaks Jälgimäe külas Kullerkupu kinnistu (katastritunnus 71801:003:0802), mis paikneb DP alalt vaadates teisel pool metsaga kaetud Puise kinnistut ja jääb DP alast vähemalt ca 75 m kaugusele. Seejuures ei paikne DP alal küll 3-korruselisi hooneid, kuid Jälgimäe tee 51 kinnistul asub 2-korruseline korterelamu ja DP ala sisse jääb ka Jälgimäe tee 53 kinnistu (katastritunnus 71801:003:0221), millel asub 2korruseline ridaelamu. Seega ei ole korrektne väita, et ümbruses on vaid üksikelamud. Kuna apellant ei ole planeeringu- ega kohtumenetluses toonud välja ühtegi argumenti, kuidas seondub DP-ga kavandatava hoonestuse väidetav ümbrusesse sobimatus tema subjektiivsete õiguste kaitsega ning vaidlust ei ole olnud selles, et LT on saanud menetluse käigus korduvalt esitada omapoolsed vastuväited ja neile on vastanud nii Saku vald (vt Saku Vallavalitsuse 21.12.2016 vastus – I kd, tl 126-128; Saku Vallavolikogu 19.01.2017 otsus nr 6 – I kd, tl 119121; Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsus nr 21 – I kd, tl 26-29p; Saku Vallavolikogu 17.08.2017 otsus nr 40 – I kd, tl 38-40p) kui ka Harju maavanem (vt 15.03.2017 kiri 6-7/289 – I kd, tl 131-134p), siis käsitas halduskohus LT kaebust põhjendatult populaarkaebusena. Ainuüksi isiku lootus olemasoleva keskkonna muutusteta säilimisele ei ole kohtulikult kaitstavaks subjektiivseks õiguseks. Kuigi kaitstav õigus võib võrsuda muu hulgas planeeringust ja halduskohtus on vaidlustatavad ka väheintensiivsed õiguste riived (nt Riigikohtu 16.12.2016 otsus nr 3-3-1-87-16, p-d 8 ja 10), ei saa Saku valla ÜP suurt üldistusastet arvestades lähtuda sellest, et apellandi viidatud sätete eesmärk oleks kaitsta tema kui naabruses elava isiku huve ning neile sätetele tuginemiseks ei pea isik üldse näitama ära näiteks omandiõiguse või muu põhiõiguse riivet (vrd Riigikohtu 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-6916, p 26).
15.Halduskohus leidis põhjendatult, et Kaili kinnistu omaniku 31.12.2014 avaldust (I kd, tl 95) tuli sisuliselt käsitada Saku Vallavolikogu 13.09.2007 otsusega nr 92 (I kd, tl 11) kehtestatud Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistute DP menetluse uuendamise taotlusena ning vastustajal ei olnud kohustust uuendatud menetluses korrata neid menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puudutanud (HMS § 44 lg 4). Olenemata sellest, et Saku Vallavolikogu 22.01.2015 otsuses nr 9 (I kd, tl 14-14p) ei ole eraldi märgitud, et tegemist on menetluse uuendamisega, nähtub otsusest üheselt, et selle eesmärk oli 2007. a-l lõppenud DP menetlus taasavada. PlanS v.r § 27 lg 1 ei ole asjakohane, sest planeeringu elluviimisest ei ole soovitud loobuda. Riigikohtu 09.06.2004 otsuses nr 3-3-1-28-04 (p 20) toodud tingimused DP kehtestamiseks olid Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsuse nr 21 tegemisel täidetud, sest uuendatud planeerimismenetluse lõppemise ja DP kehtestamise otsuse vahele ei jäänud pikka ajavahemikku. Kuna menetlus tuleb lugeda uuendatuks hiljemalt 22.01.2015 otsuse adressaadile teatavakstegemisest ja DP kehtestati 18.05.2017 otsusega (s.o uuendatud menetlus viidi lõpule enne 01.07.2018), siis ei ole halduskohus eksinud ka selles, et EhSRS § 1 lg-te 1 ja 4 järgi tuli DP menetluses järgida kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS v.r nõudeid ning apellandi viited kehtivale PlanS-le ei ole asjassepuutuvad. Olenemata sellest, kas Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistute DP-d olid juba nende Saku Vallavalitsuse 21.06.2004 ja 16.08.2005 korraldustega algatamise ajal vastuolus Saku valla 1993. a ÜP-ga (I kd, tl 94) või mitte, kehtestati liidetud planeering Saku Vallavolikogu 13.09.2007 otsusega üheselt arusaadavalt ÜP-d muutva DP-na ehk volikogu oli ÜP-d muutva DP algatamise selgelt aktsepteerinud. Sellises olukorras puudus igasugune mõistlik põhjus minna tagasi DP algatamise etappi. Kuna DP algatamise otsus ei ole üldse haldusakt, vaid menetlustoiming, siis ei oma tähtsust, et Saku Vallavalitsuse 16.08.2005 korraldus nr 856 tunnistati Saku Vallavalitsuse 19.06.2018 korraldusega nr 349 kehtetuks. 10(12)
3-17-1923 Pealegi on viimati nimetatud korraldus tunnistatud omakorda kehtetuks Saku Vallavalitsuse 04.12.2018 korraldusega nr 708.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et asjaolust, et volikogu 20.04.2017 istungile heakskiitmiseks esitatud DP kehtestamise otsuse eelnõu ei leidnud volikogu liikmete enamuse toetust, ei tulene, et volikogu oleks seeläbi võtnud juba 20.04.2017 vastu otsuse jätta DP kehtestamata, vaid volikogu hääletas üksnes temale esitatud eelnõu üle. Seetõttu on ainetu apellandi arutlus, et samaaegselt kehtivad vastuolulised otsused. Vallavolikogu 20.04.2017 istungi protokollist (I kd, tl 21-24) ei nähtu samuti, et volikogu oleks teinud vallavalitsusele ülesandeks valmistada ette DP kehtestamata jätmise otsuse eelnõu. Kui vallavalitsus leidis, et DP kehtestamata jätmiseks ei ole tegelikult alust, võis ta esitada sama eelnõu volikogule ka uuesti otsustamiseks. Samalaadset olukorda ei ole peetud iseenesest õigusvastaseks ka lahendis nr 3-3-1-28-04, kui DP menetlemise ja kehtestamise vahele ei ole jäänud pikka ajavahemikku.
17.Vaidlust ei ole selles, et Saku valla ÜP põhijoonise kohaselt on DP-ga hõlmatud maa-ala maakasutuse juhtfunktsiooniks osaliselt pere- ja ridaelamumaa ning osaliselt looduslik ala. Samuti nähtub põhijooniselt, et tegemist ei ole tiheasustusalaga. ÜP seletuskirja p 2.3.7.2 järgi tulenevad Jälgimäe küla üldised hoonestustingimused ÜP seletuskirja p-dest 2.3.2–2.3.6. Kuigi on ilmne, et DP-ga kavandatud hoonestus ei vasta ÜP seletuskirja p 2.3.4 tingimustele, on vastustaja põhjendatult viidanud, et ÜP seletuskirja p 2.3.5 annab mh võimaluse moodustada DP-dega uusi tiheasutusalasid tingimusel, et need liidetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning tagatakse liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Iseenesest on õige, et ÜP muutmine DP-ga peaks toimuma üksnes erandjuhtudel (vt PlanS v.r § 9 lg 7; Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p 20), kuid vaidlusaluse DP seletuskirja (I kd, tl 44-52p) p-s III-1 on ÜP muutmise ettepanekut põhjendatud piisavalt. Tuleb arvestada, et ÜP võimaldab DP-ga uue tiheasustusala moodustamist ja selleks seatud tingimused on praegusel juhul täidetud ning kõnealusel alal (st Jälgimäe tee 51 ja 53 kinnistutel) paiknevad juba praegu nii korterelamu kui ka ridaelamu. Olukorras, kus DP menetluses ei ole toodud välja ühtegi olulist vastanduvat huvi, mis kaaluks üles avaliku huvi kergliiklustee rajamiseks ja keskkonnatingimuste parandamiseks (sh maa-ala korrastamine, ühiskanalisatsiooni rajamine, biotiikide likvideerimine), ei saa ÜP muutmist pidada meelevaldseks.
18.Kergliiklusteega seotud kaalutlused ei ole asjakohatud, sest avalikes huvides ongi näha Saku Vallavalitsuse tellimisel (vt riigihange viitenumbriga 183021) rajatava Saku-JälgimäeTänassilma kergliiklustee jaoks DP alal ette teemaa krunt (pos 12). DP seletuskirja p-st VII-1 nähtuvalt ei ole perspektiivse kergliiklustee rajamine huvitatud isiku kohustuseks. Seevastu ei oma tähtsust apellandi viide, et „Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017–2029“ ei näe Jälgimäe külas ette suuremahulisi arendustöid, sest DP seletuskirja p-de V-2 ja VII-1 kohaselt pumbatakse planeeringualal (sh Jälgimäe tee 51 ja 53 elamutes) tekkiv reovesi (mida praegu puhastatakse Kaili kinnistul paiknevates biotiikides) mööda survekanalisatsioonitorustikku Tänassilma külas asuvasse Fazeri reoveepumplasse, mille huvitatud isik ehitab välja esimeses etapis. Seega ei sõltu kanalisatsioonitorustiku rajamine kohaliku omavalitsuse võimalustest ja prioriteetidest ning ainetu on arutlus, et DP realiseerimine ei saa alata enne aastat 2029. Biotiikidega seotud keskkonnariskide esimesel võimalusel lahendamise vajadusele viitas juba Saku Vallavolikogu 14.02.2008 määrusega nr 6 kinnitatud „Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008–2020“ (p 5.11). Vee-ettevõtja Saku Maja AS-ga on DP menetluses tehtud koostööd vastavalt PlanS v.r § 16 lg 1 p-le 6 ning ehitusmääruse § 9 lg-le 10 ja § 13 lg 1 p-le 2. Apellant ei ole toonud esile ainsatki asjaolu, mis võiks anda põhjust kahelda, et olemasoleva puurkaevu võimekusest ei piisa DP ala teenindamiseks (sh ei ole planeeringulahendust muudetud).
11(12)
3-17-1923
19.Kuigi ÜP seletuskirja p 2.3.3 järgi on ehituskeelualaks muu hulgas maardlate alad, ei ole see asjassepuutuv, sest Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistutel ei asu ühtegi maardlat. ÜP seletuskirja p 1.4 kohaselt on Saku vallas asuvad maardlad kantud põhijoonisele ja nende kohta on andmed esitatud ÜP seletuskirja lisas 5. Põhijooniselt ei nähtu, et vallas oleks üldse mõni savimaardla. Kuna ÜP seletuskirjas on selgelt määratletud, mida on selles maardla all silmas peetud, siis on apellandi viited Kaili kinnistul savi leidumisele ainetud. Asjaolu, et ümbruskonna elanikud võisid Kaili kinnistut kasutada savi saamiseks, ei muuda seda veel maardlaks. Püstitatavate ehitiste ohutuse ja püsimise tagamiseks võimalike ehituslike lisatingimuste seadmine ei ole DP ülesanne, vaid see tuleb lahendada ehitusloa andmise menetluses.
20.Terviseameti 08.09.2016 kooskõlastus nr 9.3-1/4359-4 (I kd, tl 103-103p) ei olnud tingimuslik, vaid haldusorgan aktsepteeris selles Saku valla selgitust, et Tallinna-Saku-Laagri maantee liiklussagedus pärast Juuliku-Tabasalu tee valmimist eelduslikult oluliselt väheneb. Seetõttu ei pidanud Terviseamet täiendavaid mürauuringuid enam vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et uuendatud DP menetluses aegunud geodeetilise plaani kasutamine ei saanud mõjutada menetluse tulemust, millest tulenevalt ei tingi see ka DP kehtestamise otsuse tühistamist (vt HMS § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 ja HKMS § 5 lg 3). KSH algatamata jätmise osas on apellant üksnes paljasõnaliselt leidnud, et kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju, esitamata sisulisi vastuväiteid Saku Vallavolikogu 27.08.2015 otsusele nr 68 lisatud KSH eelhinnangule (I kd, tl 15-17p). KeHJS § 33 lg 1 p 2 ja lg 2 p 1 kohaselt oli praegusel juhul kohustus kaaluda KSH algatamise vajalikkust ja koostada eelhinnang ning seda on ka tehtud. DP menetluses on järgitud ka avaliku menetluse nõudeid ja avalikkust ei ole eksitatud. DP lahendus ei ole 2007. a-l kehtestatuga võrreldes ka olemuslikult muutunud (vrd I kd, tl 42 ja I kd, tl 43). DP avalikul väljapanekul 07.11.2016–06.12.2016 ja avalikul arutelul 05.01.2017 esitas DP-le vastuväiteid üksnes apellant. Volikogu 20.04.2017 istungi hääletustulemust ei saa käsitada kohalike elanike vastuseisuna (vrd Riigikohtu 22.12.2008 määrus nr 3-3-1-74-08, p 12).
21.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb LT apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.04.2018 otsus muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele ning kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et LT on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (II kd, tl 11) ja kandnud apellatsioonimenetluses esindajakulusid 750 eurot (II kd, tl 39-43). Menetluskulude kandmine ja nende seos praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Saku vald ega kolmandad isikud ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka teiste menetlusosaliste võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.