L.T.i kaebus Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsuse nr 21 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – L.T., volitatud esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Vastustaja – Saku vald (Saku Vallavolikogu kaudu) volitatud esindajad Ülo Lohk ja Maire Laur Kolmandad isikud – Anadolu Osaühing, M. K., M.
M., R. V., A. R., ECORIVER OÜ, M. M., K. K., M.
N., L. R. S., M. P., K. V., M. L.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.05.2018 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Õ. T. esitas Saku Vallavalitusele 10.06.2004 taotluse detailplaneeringu (DP) algatamiseks Jälgimäe külas asuval Lepatänava kinnistul (Kaili, katastritunnus 71801:003:0762) eesmärgiga muuta võsastunud ja hooldatama kinnistu omanäoliseks külaks 10–15 perele, jagada kinnistu 10–15 krundiks ja muuta maa sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks. Saku Vallavalitsuse 21.06.2004 korraldusega nr 783 algatati Lepatänava kinnistu DP maa sihtotstarbe muutmiseks, elamukruntideks jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks.
2.Saku Vallavalitsuse 16.08.2005 korraldusega nr 856 algatati Saku valla Jälgimäe küla Jälgimäe 1 kinnistu (Jälgimäe tee 51, katastritunnus 71801:003:0248) DP. DP alad liideti üheks ning menetlust jätkati ühe DP-na – kinnistu nimede muutumise järel Saku valla Jälgimäe küla Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistute DP-na. DP eesmärgiks on planeeritava ala kruntideks jagamine ja ehitusõiguse määramine. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 6 ha.
3.DP võeti vastu 10.05.2007 otsusega nr 50 ning kehtestati Saku Vallavolikogu 13.09.2007 otsusega nr 92. DP-s kavandati 14 krundi moodustamist, sh viis pereelamu krunti, üks ridaelamu krunt, kolm korterelamu krunti (3-korruseliste korterelamute jaoks), kaks tootmismaa, üks haljasalamaa, üks parkmetsamaa, üks tee ja üks tänavamaa krunt. Saku Vallavolikogu tunnistas huvitatud isiku 31.12.2014 avalduse alusel 22.01.2015 otsusega nr 9 kehtetuks DP vastuvõtmise ja kehtestamise otsused.
4.Saku Vallavolikogu 27.08.2015 otsusega nr 68 jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine põhjendusel, et oluline keskkonnamõju puudub. DP võeti vastu Saku Vallavolikogu 13.10.2016 otsusega nr 128. DP avalik väljapanek toimus 07.11.2016– 06.12.2016. Saku Vallavolikogu ei toetanud 20.04.2017 protokollilises otsuses DP kehtestamist.
5.Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsusega nr 21 (otsus nr 21) otsustati DP kehtestada. DPga kavandatakse 14 krunti: viis üksikelamu krunti (kuni 2-korruselised elamud ja kuni 2 abihoonet ehitisealuse pinnaga kuni 480 m2), üks ridaelamu krunt (kuni 2-korruseline ridaelamu ja 3 abihoonet ehitisealuse pinnaga kuni 540 m2), kolm korterelamu krunti (kaks kuni 3-korruselist korterelamut ja kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga kuni 800 m2; olemasolevale Jälgimäe tee 51 korterelamule ühe korruse juurdeehitamine ja abihoone ehitisealuse pinnaga kuni 650 m2), kaks parkmetsamaa krunti, üks krunt tuletõrjeveemahutile ja kaks teemaa krunti.
6.L.T., kellele kuuluvad Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistute naabruses asuvad Niidu (71801:003:0890) ja Puise kinnistud (71801:001:1659), esitas 22.06.2017 otsuse nr 21 kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille Saku Vallavolikogu jättis 17.08.2017 otsusega nr 40 rahuldamata.
7.Tallinna Halduskohtus registreeriti 21.09.2017 L.T.i kaebus Saku Vallavolikogu 18.05.2017 otsuse nr 21 tühistamiseks.
8.Kohus kaasas 03.11.2017 määrusega menetlusse kolmandad isikud. Kohus otsustas kaebuse 17.01.2018 määrusega vaadata läbi kirjalikus menetluses.
POOLTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja leiab, et otsus nr 21 on õigusvastane ja kaalutlusvigadega. DP kehtestamisega rikuti seadusest tulenevaid nõudeid ja kaebaja õigusi.
9.1.Korraga kehtivad DP kehtestamata jätmise otsus ja DP kehtestamise otsus. Saku Vallavolikogu 20.04.2017 protokollilise otsusega ei toetatud DP kehtestamist. Sellel on regulatiivne sisu, kuna otsustati DP kehtestamata jätta. Haldusaktina on see kehtiv ning
2(12)
3-17-1923 täitmiseks kohustuslik igaühele. Isegi, kui tegemist ei ole haldusaktiga, on selle täitmine kohustuslik.
9.2.Ei esine asjaolusid, mis põhjendaks volikogu otsust uuesti läbi vaatama, võimuorganite tegevus näib korruptiivsena. Vallavalitsus võib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 2 kohaselt taotleda volikogu vastu võetud otsuse uuesti läbivaatamist, kui asjaolud on muutunud või esinevad uued asjaolud. Otsusest nr 21 ei nähtu, et võrreldes varasemaga esineks uusi asjaolusid või oleks asjaolud muutunud. Seega ei esine alust volikogu varasema otsuse läbivaatamiseks ja muutmiseks. Saku Vallavalitsusel on täitevorganina kohustus tagada KOKS § 30 lg 1 p 1 alusel Saku Vallavolikogu 20.04.2017 otsuse täitmine, st vallavalitsusel on kohustus sellise otsuse alusel ette valmistada DP kehtestamata jätmise eelnõu. Vallavalitsuse käitumine esitada otsus muutmata kujul volikogule ei saa olla õiguspärane. Omavalitsusorgani tegevus ei tohi olla ja näida korruptiivsena. Eelnõu uuesti volikogu päevakorda võtmine ei ole DP menetluse loomulik jätk. Loomulik jätk oleks olnud DP kehtestamata jätmise eelnõu ettevalmistamine.
9.3.DP menetluse jätkamine ei ole õiguspärane. DP menetlus on lõppenud, kuna Saku Vallavolikogu tunnistas 22.01.2015 otsusega DP kehtestamise otsuse kehtetuks. Kohustus tunnistada DP kehtetuks tuleneb ka Plans v.r. § 27 lg-st 1. Sama planeeringuala suhtes menetluse jätkamine tähendab seda, et DP menetlust tuleb alustada algusest peale ja hetkel kehtiva seaduse alusel, sh tuleb hinnata kas DP algatamine on põhjendatud. Huvitatud isik pole pärast DP menetluse lõppu esitanud uut taotlust ja vallavolikogu pole võtnud vastu otsust DP algatamiseks.
9.4.DP on vastuolus Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestatud üldplaneeringuga (ÜP). Planeeringuala asub hajaasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on osaliselt pere- ja ridaelamumaa, osaliselt looduslik ala. DP-ga kavandatakse korterelamu ehitamist. ÜP kohaselt peab planeeringualal olema katastriüksuse suurus vähemalt 2 ha. 5,4 ha suurusel planeeringualal on seega maksimaalselt lubatud moodustada kaks uut krunti. DP-ga on kavandatud 14 krundi moodustamine, millest ükski ei vasta ÜP-s ette nähtud suuruse nõudele. DP seletuskirjas ei selgitata, miks on vajalik ÜP-d muuta. Tuleb arvestada, et DP menetlus algatati 13 aastat tagasi, see lõppes DP kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamisega. DP-s soovitakse teha olulisi muudatusi, võrreldes esialgse taotlusega: suurendada ehitusmahtu, ehitada täiendavaid ja kõrgemaid hooneid, muuta kruntide suurust ja hoonestusala. Ei ole mõeldav, et sellist menetlust jätkataks ilma uut DP menetlust algatamata algusest peale. Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-3-1-28-04 tuleneb, et uut planeerimismenetlust ei saa alustada poole pealt, läbimata on vajalikud menetlusetapid. Kehtiva PlanS § 140 lg 7 kohaselt tuleb DP muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav DP, lähtudes DP koostamisele sätestatud nõuetest. PlanS § 142 lg 2 kohaselt peab ÜP muutmise ettepanekut sisaldav DP läbima ÜP koostamisele ette nähtud menetluse. Saku Vallavolikogu tunnistas 08.04.2010 otsuses nr 48, et DP lahendus ei vasta ÜP-le. DP seletuskirja põhjal ei ole võimalik tuvastada, millal muudatused sisse viidi.
9.5.Vaidlustatud otsuses on kaalutlusvead. Otsuse kohaselt on DP kehtestamine avalikes huvides, kuna kinnistu on hooldamata. DP seletuskirjast ei nähtu põhjendusi, miks ei ole eelnevat võimalik saavutada, kehtestades ÜP-ga kooskõlas oleva DP. Kergliiklustee, mis erineb DP-s kavandatust, rajati juba 2017. a, seega ei saa see olla avaliku huvi aluseks. Lähiümbruse hoonestuses puuduvad kolmekordsed korterelamud, samuti ridaelamud. Harju maakonnaplaneeringu kohaselt pole tegemist perspektiivse hoonestusalaga. Biotiikide likvideerimise ja reovee ärajuhtimisega seotud kaalutlus ei vasta tegelikkusele, kuna Saku Maja AS kooskõlastus ei kehti. Asjaolu, et kohalikud elanikud on DP kehtestamist toetanud 2007. a ei anna alust selle kaalutlusega arvestada, kuna seda planeeringulahendust, millel oli
3(12)
3-17-1923 poolehoid, ei kehtestatud. Kohalikud elanikud on DP kehtestamist vastustanud 2005. ja 2006. a.
9.6.DP algatamise aluseks olevad otsused on tühised, mistõttu ei saa olla õiguspärane ka DP kehtestamise otsus. DP algatati Saku Vallavalitsuse korraldusega, kuid korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud Saku valla ehitusmääruse § 3 p 3 kohaselt oli ÜP-d muutva DP koostamise algatamine vallavolikogu pädevuses. Kuna vallavalitsusel ei olnud pädevust DP algatada, on vastavad otsused tühised.
9.7.Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) jäeti algatamata põhjendamatult ja seadust rikkudes. DP läbiviimisega kaasneb eeldatav oluline keskkonnamõju. DP ei arvesta ka, et ÜP p 2.3.3. kohaselt on savi maardlad ehituskeelualad. Planeeringuala on olnud ümbruskonna savi maardla. Geoloogia Instituudi andmetel on tegemist savi leiukohaga, kus asub meetripaksune viirsavikiht koguvaruga u 80 000 m3. KSH käigus oleks tulnud välja selgitada planeeringuala sobivus ehitamiseks.
9.8.Rikutud on kaasamise ja teavitamise nõudeid. DP osas, mis kehtestati, ei ole kaasamist toimunud.
9.9.Vee- ja kanalisatsiooni lahenduse osas andis DP-le 11.05.2016 kooskõlastuse Saku Maja AS. Kuna kooskõlastus kehtis üks aasta, see enam DP vastuvõtmise ajal ei kehtinud. Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt sooritatakse tööd väga pikas perspektiivis, s.o pärast 2029. Seega pole DP võimalik enne 2029 realiseerida. DP aluseks olnud geodeetiline alusplaan ei vasta ehitusmääruse § 9 lg-le 9. Vastustaja tõlgendus, et geodeetilise plaani vanus kaks aastat oleks DP algatamise taotluse esitamise hetkel, on väär. Ei ole selge, kas olemasolev puurkaev on piisavalt võimekas, et planeeringuala veega varustada. DP-s arvestatud müratasemed ei käsitle perspektiivseid müratasemeid. Terviseameti kooskõlastus on antud tingimuslikult, kohustuslik kooskõlastus puudub.
10.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.
10.1.Otsus DP kehtestamata jätmise kohta ei kehti. 20.04.2017 DP kehtestamise eelnõu hääletustulemust ei saa käsitleda haldusaktina. Haldusaktiks oleks DP kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. Selleks, et volikogu oleks saanud 20.04.2017 jätta DP kehtestamata, oleks volikogule olema pidanud esitatud vastav eelnõu, mida ei olnud.
10.2.Volikogu liikmed veendusid 20.04.2017 istungil esitatu põhjal, et ei ole põhjuseid, mis takistaks DP kehtestamist. Nii otsustati 18.05.2017 istungil ka DP kehtestamine. Eelnõu volikogu päevakorda võtmine oli eelnõu menetlemise loomulik jätk, kuna volikogu oli nõustunud DP lahendusega 13.10.2016 istungil, kus DP vastu võeti.
10.3.Vastustaja tunnistas 22.01.2015 otsusega nr 9 kehtetuks Saku Vallavolikogu 10.05.2007 otsuse nr 50 ja 13.09.2007 otsuse nr 92, s.o DP kaks menetlusetappi: DP kehtestamise ja vastuvõtmise. DP lahendust on ajakohastatud, sh on saadud uued kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt ja riigiasutustelt. Volikogu 22.01.2015 otsusest on üheselt mõistetav, et sooviti jätkata DP menetlust, läbides uuesti menetluse vastuvõtueelse etapi, vastuvõtu, sellele järgneva avaliku väljapaneku, avaliku arutelu etapi, maavanema järelevalve ja uuesti DP kehtestada. Avalikkust informeeriti nende otsuste kehtetuks tunnistamisest 06.02.2015 ajalehes Saku Sõnumid ja Eesti Päevaleht. Ühtlasi teavitati avalikkust, et DP menetlemist jätkatakse alates vastuvõtu eelsest etapist ja pärast maavanemalt heakskiidu saamist kehtestatakse DP uuesti. Osapooled pole loobunud planeeringu elluviimisest. Ka Harju maavanem on olnud järelevalvemenetluses seisukohal, et vastustaja pole planeerimismenetlust uuendades rikkunud PlanS 2003–2015 ja haldusmenetluse nõudeid ning eesmärke.
4(12)
3-17-1923
10.4.Saku Vallavalitsuse 21.06.2004 korraldus DP algatamise kohta ei ole vastuolus ÜP-ga. DP algatamise hetkel kehtinud ÜP kohaselt asub planeeringuala elamute maa-alal, sinna võib ehitada ka elamist mittehäirivaid töökohti. See ala on ette nähtud tihehoonestusmaa-alana.
10.5.Vaidlustatud otsuses ei ole kaalutlusvigu. ÜP-d muutva DP võib koostada, kui selleks on piisav avalik huvi. Avalikes huvides on kergliiklustee rajamine. Samuti muutuvad planeeritava maa-ala keskkonna tingimused paremaks, kuna likvideeritakse biotiigid, ehitatakse välja kanalisatsioonitrass ja korrastatakse planeeringuala. DP-s täpsustatakse elamute rajamiseks kavandatava ala ulatust. Planeeritavad üksikelamud moodustavad lähiümbruse hoonestusega ühtse terviku. Planeeringuga kavandatu sobitub asukohta, kuna ala piirneb osaliselt maatulundusmaaga ja osaliselt elamumaa kruntidega. Avalikes huvides ei ole, et Kaili kinnistu oleks võsastunud ja hooldamata. Jälgimäe küla elanikud avaldasid DP-le 2007. a toetust, sh taandati enda varasem vastuseis. Ainus isik, kes ei ole DP-järgse lahendusega nõus, on kaebaja. DP-s on olemas lahendus planeeringualal veevarustuse ja olmereovee kanalisatsiooniga tagamiseks. Liiklusest tingitud müra on käsitletud seletuskirjas, tuues välja konkreetsed abinõud liiklusmüra ja radooniohu vähendamiseks (aknad, vundament, kõrghaljastusega alad). Terviseamet on DP kooskõlastanud. Saku Maja AS ei ole DP kooskõlastaja PlanS 2003–2015 § 17 lg 2 mõistes. Saku Maja AS väljastas 02.02.2016 tehnilised tingimused planeeritava ala veevarustuse lahendamiseks ja olmereovee kanalisatsiooni lahendamiseks. Saku Maja AS 02.02.2016 antud tehnilised tingimused kehtisid DP vastuvõtmisel 13.10.2016, mis on kooskõlas Plans 2003–2015 § 18 lg-ga 1.
10.6.KSH jäeti algatamata, kuna planeeritud tegevusega ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid. Samal seisukohal on olnud Keskkonnaamet (KeA). Planeeritav tegevus avaldab keskkonnale isegi positiivset mõju, Teated KSH kohta avaldati 02.09.2015 ja 11.09.2015. KeA 15.03.2016 korraldusega määrati Jälgimäe tee 51 kinnistu olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuseks 30 meetrit. Kaebaja väide savi maardlaga arvestamata jätmise kohta on väär. Maa-ameti geoinfosüsteemi maardlate rakenduse kaardi kohaselt ei asu planeeritaval alal ühtegi maardlat; samuti ei nähtu seda keskkonnaregistrist. ÜP seletuskirja p
2.3.3.mõistes ei ole seega tegemist ehituskeelualaga. Korterelamute ehitamisel lähtutakse ehitusgeoloogilisest uuringust.
10.7.Avalikkuse kaasamise ja teavitamise nõudeid ei ole rikutud. Avalikkus on olnud DP menetlusse kaasatud PlanS 2003–2015 sätestatud nõuete alusel. DP materjalid on olnud Saku Vallavalitsuses ja veebilehel kättesaadavad. DP avalikust väljapanekust teavitati ajalehes Saku Sõnumid ja Eesti Päevaleht, tähtkirjadega puudutatud isikuid. Avalikust arutelust teavitati ajalehes. Kaebaja ei nõustunud vallavalitsuse põhjendustega ega loobunud vastuväidetest. Saku Vallavalitsus on vastavalt maavanema soovitusele DP seletuskirja täiendanud. Maavanema heakskiidu kohaselt ei ole avalikkuse kaasamise nõudeid rikutud. Kaebaja vastuväidetele on vastatud. Kaebaja vaie DP vastuvõtmise otsuse kehtetuks tunnistamiseks jäeti rahuldamata.
10.8.DP menetlus on toimunud kooskõlas seadusega. Kaebaja õigusi ei ole rikutud. Puise ja Niidu kinnistute kokkupuude Kaili kinnistuga on minimaalne. Planeeringualale pääseb ligi, ilma et peaks kaebaja kinnistuid läbima. DP-järgsete hoonete väljaehitamine ei kitsenda kaebaja võimalusi oma omandit kasutada.
11.Kolmandad isikud kaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.HKMS § 283 lg 1 kohaselt hinnatakse kaebeõigust kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Vaidlustatud DP kehtestati 18.05.2017 otsusega, mistõttu tuleb kaebeõiguse hindamisel lähtuda kehtivast HKMS-st ja PlanS-st. HKMS § 44 lg-te 1–2 5(12)
3-17-1923 kohaselt võib isik pöörduda halduskohtusse kaebusega üksnes oma õiguste kaitseks; avaliku huvi kaitseks võib kaebuse esitada vaid seaduses sätestatud juhul. PlanS §-s 141 sätestatakse igaühe õigus vaidlustada DP kehtestamise otsus nii subjektiivsete õiguste kui avaliku huvi kaitseks. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et kuna tegemist on erinevate alustega kaebuse esitamiseks, peavad kaebuse alused ja osad olema piiritletud ja eristatavad (RKHKo 24.05.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-10, p 16; 25.09.2008 otsus haldusasjas nr 3-3-1-1508, p 17). Nimelt on DP kehtestamise otsuse näol tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga, mistõttu tuleb subjektiivsete õiguste rikkumise väiteid kontrollides kohtul hinnata, kas õiguste riive oli proportsionaalne ning kas järgitud on ühetaolise kohtlemise nõuet. Sarnast kaalumist ei tehta, kui kaebus on esitatud avaliku huvi kaitseks, kuna puuduvad puudutatud isikud (RKHKo 25.09.2008 otsus haldusasjas nr 3-3-1-15-08, p 17). Kaebajale kuuluvad DP ala lähedal asuvad Niidu ja Puise kinnistud. Niidu kinnistu asub planeeringualast teisel pool Jälgimäe teed ning Puise kinnistu külgneb lõuna pool Jälgimäe tee 51 kinnistuga. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud asjaolusid, kust nähtuks, missuguseid talle kuuluvaid subjektiivseid õigusi võiks DP kehtestamine riivata. Kaebuses ja 19.03.2018 vastuväites kajastatud seisukohad vastustaja väidetele seonduvad sooviga kaitsta avalikku huvi DP vastuolu tõttu seaduse või muu õigusaktiga. Seega isegi, kui mõne normi eesmärgiks on kaitsta kaebajale kuuluvat õigust, siis kaebaja ei ole näidanud, millist õigust. Sellisena tuleb kaebust menetleda populaarkaebusena.
13.Õ. Toom esitas taotluse DP algatamiseks 10.06.2004. DP võeti algselt vastu 10.05.2007 otsusega nr 50 ja kehtestati 13.09.2007 otsusega nr 92. Sel ajal kehtis 1993. a vastu võetud Saku valla ÜP, mille kohaselt oli DP ala kavandatud elamumaaks tihehoonestusmaa-alana, kus asuvad ühepereelamu krundid suurusega 0,25 ha, ka sektsioon- ja ridaelamud (vastustaja 27.10.2017 vastus kaebusele, lisa 3). Saku Vallavolikogu tunnistas 08.04.2010 otsuses nr 48 vajadust tunnistada kehtetuks Kaili ja Jälgimäe tee 51 DP selle vastuolu tõttu 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestatud Saku valla ÜP-ga. Huvitatud isik esitas 31.12.2014 Saku Vallavalitsusele avalduse DP kehtetuks tunnistamiseks seoses menetlusreeglite rikkumisega. Ühtlasi soovis ta DP uuesti kehtestamist pärast maavanema järelevalvemenetlust. Saku Vallavolikogu 22.01.2015 otsusega nr 9 tunnistati kehtetuks 10.05.2007 otsus nr 50 DP vastuvõtmise ja 13.09.2007 otsus nr 92 DP kehtestamise kohta. Järgnevalt jäeti 27.08.2015 otsusega nr 68 algatamata KSH, 13.10.2016 otsusega nr 128 võeti DP vastu, 20.04.2017 volikogu istungil ei leidnud DP kehtestamine poolehoidu ning 18.05.2017 võeti vastu DP kehtestamise otsus.
14.Poolte vahel, ei ole vaidlust, et Kaili ja Jälgimäe tee 51 DP on ÜP-d muutev DP. DP-s tehakse ettepanek muuta planeeritava ala maakasutuse juhtotstarvet ning paiknemist, samuti ehitusõigusega katastriüksuste suuruse nõuet hajaasustusega alal, mis tähendab, et tegemist on DP-ga, milles tehakse ettepanek ÜP muutmiseks. Poolte vahel käib vaidlus peaasjalikult selle üle, kas DP kehtestamisel on järgitud menetlusreegleid ning kas võimalikel minetustel on selline kaal, mis toob kaasa DP kehtestamise otsuse tühistamise. Kohtu hinnangul tuleb asja lahendamisel esmalt selgeks teha, mis tähendus on Saku Vallavolikogu otsusel, millega tunnistati kehtetuks DP vastuvõtmise ja kehtestamise otsused ning seejärel hinnata, missuguseid menetlusreegleid tuli planeerimismenetluses järgida ja kas seda on tehtud.
15.DP kehtestamise otsus on haldusakt. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vaidlus puudub, et DP-d ei ole asutud ellu viima. Erinevalt ehitusloast ei ole DP-le seatud kehtivusaega. Seega kehtis DP kehtestamise otsus kuni selle kehtetuks tunnistamiseni haldusorgani poolt. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et DP kehtetuks tunnistamist võimaldas 22.01.2015 otsuse tegemise ajal kehtinud PlanS v.r. § 27. DP kehtetuks 6(12)
3-17-1923 tunnistamine tähendab omakorda, et haldusmenetlusel, mis päädis DP vastuvõtmisega, õiguslikku siduvust ei ole. Arvestades planeerimismenetluse etapilisust, ajamahukust ja haldusmenetluse põhimõtteid, nagu eesmärgipärasus ja efektiivsus, tuleb õigeks pidada vastustaja seisukohta, et kehtetuks saab tunnistada ka DP vastuvõtmise ja kehtestamise otsust, ilma et tunnistataks kehtetuks DP. Praegu on selge, et huvitatud isik ei taotlenud DP kehtetuks tunnistamist. Huvitatud isik taotles DP kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna otsuse tegemisel oli rikutud menetlusreegleid. Vastavalt ei tunnistanud haldusorgan DP-d kehtetuks: 22.01.2015 otsusega tunnistati kehtetuks DP vastuvõtmise ja kehtestamise otsused. Huvitatud isiku taotlust tuli käsitleda menetluse uuendamise taotlusena ja seda haldusorgan ka tegi. Sisuliselt soovis huvitatud isik juba tehtud otsustuse uuesti otsustamist. Olukorras, kus sama küsimus on haldusorgani poolt juba otsustatud, tuleb sama sisuga taotlust mõista menetluse uuendamise taotlusena. Käesoleval juhul esitas huvitatud isik haldusorganile taotluse DP kehtestamiseks, mis oli haldusorgani poolt juba lahendatud. Kui haldusorgan saab sellise taotluse, on tal võimalik tuvastada, et esinevad HMS § 44 lg-s 1 sätestatud alused menetluse uuendamiseks ja menetlus uuendada või selgitada, et HMS § 44 lg-s 1 sätestatud aluste puudumise tõttu menetlust ei uuendata ja haldusakti kehtetuks ei tunnistata. Menetluse uuendamine ei ole välistatud ka juhul, kui see ei ole õigusnormidest tulenevalt kohustuslik. Kui haldusorgan on kord juba haldusmenetluse lõpetanud, ei saa uuendamine toimuda siiski kergekäeliselt. Uuendamise vajadust hindab haldusorgan kaalutlusreeglite kohaselt. Kohtupraktikas on leitud, et menetluse uuendamine ei pea olema selgesõnaline, vaid piisab sellest, kui haldusorgan on asunud taotlust sisuliselt läbi vaatama (Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-812, p-d 15–17). HMS § 65 lg-s 1 sätestatakse, et haldusakti, mis oli andmise ajal õigusvastane, võib isiku kasuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui tagasiulatuvalt. Kohus möönab, et huvitatud isik võis soovida DP kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamist ja menetluse uuendamist, kuna ÜP-ga vastuolus oleva DP alusel ei saaks talle väljastada ehitusluba. Seega on DP kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamine teda tegelikult soodustav. Vaidlust ei ole, et 13.09.2007 otsusega kehtestatud DP oli õigusvastane. Saku Vallavolikogu võis seega otsused kehtetuks tunnistada. Menetluse uuendamise kohustuslikud alused on sätestatud HMS § 44 lgs 1, kuid haldusorgan võib menetluse kaalutlusõiguse alusel uuendada ka muul alusel. Asjaoludest ei nähtu, et menetluse uuendamisel oleks lähtutud meelevaldsetest kaalutlustest. Menetlus uuendati, et piirkond ruumiliselt planeerida: kehtiva ÜP kohaselt on seal pere- ja ridaelamu maa. Menetluse uuendamisel tuleb järgida uuendamise ajal kehtivaid menetlusreegleid, seega lähtuda tuli PlanS v.r.-st (RT I, 13.03.2014, 97). HMS § 44 lg 4 kohaselt ei tule korrata menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta. Eelnevat arvestades ei nõustu kohus kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud alustama DP menetlust algusest peale, kuna menetlus oli lõppenud. Kui menetlus on lõppenud, kuid esinevad alused selle uuendamiseks, võib menetluse uuendada. Kaebaja viited Riigikohtu 09.06.2004 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-28-04 ei ole asjakohased. Selles haldusasjas pidas Riigikohus pooleaastast ajavahemikku DP kehtestamise otsuse hääletuse ja kehtestamise vahel liialt pikaks, leides, et asjas võis tekkida selle aja jooksul uusi huvitatud isikuid ning planeerimismenetlust tuli alustada otsast peale. Planeerimismenetlus oli planeeringu kehtestamata jäämise tõttu vahepeal ka lõppenud, mistõttu oli erinevate menetlustoimingute vahel võrdlemisi pikk ajavahemik. Käesoleval juhul uuendas haldusorgan planeerimismenetluse ning kaasas menetlusse puudutatud isikud, kellel oli võimalus planeeringule vastu vaielda. Kaebaja on seda ka teinud. Menetlusteave avalikustati. Asjaoludest ei nähtu, et puudutatud isikutel ei oleks olnud võimalust avaldada planeeringu osas oma seisukohta. Lisaks puudutatud isikute kaasamisele saadi kooskõlastused 7(12)
3-17-1923 asjaomastelt asutustelt ning toimus maavanema heakskiiduga lõppenud järelevalvemenetlus. Eelnevat arvestades ei nõustu kohus kaebajaga, et kaasamise ja teavitamise nõudeid oleks rikutud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu DP kehtestamisega, ei tähenda, et teda ei oleks menetlusse kaasatud.
16.Kaebaja leiab, et DP kehtestamine on õigusvastane, kuna samaaegselt kehtivad nii DP kehtestamata jätmise otsus kui DP kehtestamise otsus. On tõsi, et Saku Vallavolikogu ei toetanud 20.04.2017 istungi protokolli kuuendas päevakorrapunktis Kaili ja Jälgimäe tee 51 kinnistute DP kehtestamist. Protokolli kohaselt tuli hakata koostama DP kehtestamata jätmise eelnõud, kus volikogu pidi enda otsust põhjendama. 18.05.2017 otsusega nr 21 aga DP kehtestati. Kohus nõustub vastustajaga, et 20.04.2017 protokollilise otsuse näol ei ole tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõistes. Iseenesest võib protokolliline otsus olla haldusakt. Tähtis ei ole, mis nimetus haldustegevusele on antud, vaid haldustegevuse sisu. ÜP-d muutva DP kehtestamine on KOKS § 22 lg 1 p 33 kohaselt volikogu pädevuses. KOKS § 34 lg 1 kohaselt otsustatakse volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Saku valla põhimääruse § 19 lg 4 kohaselt võetakse volikogu õigusakt vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet. Volikogu koosseisu häälteenamusega tehtavad otsustused on sätestatud KOKS § 45 lg-s 5. Sellest sättest ei nähtu, et ÜP-d muutva DP kehtestamiseks oleks vaja volikogu koosseisu poolthäälte enamust. Seega iseenesest oli volikogu 20.04.2017 istungil otsustusvõimeline. DP kehtestamise otsuse eelnõu ei kogunud volikogu häälteenamust. See aga ei tähenda, et volikogu oleks konkludentselt vastu võtnud otsuse DP kehtestamata jätmise kohta. Volikogule ei olnud esitatud ettepanekut DP kehtestamata jätmise kohta, vaid eelnõu DP kehtestamiseks. Teisisõnu ei hääletanud volikogu selle üle, kas DP jätta kehtestamata, vaid selle üle, kas DP kehtestada. Volikogu hääletustulemusest nähtuv otsustus on seega suunatud haldusorganile endale: see on sisendiks DP kehtestamata jätmise otsuse ettevalmistamisel, et eelnõu seejärel volikogule esitada. Kuna 20.04.2017 protokollilise otsuse näol ei ole tegemist haldusaktiga, ei kehti korraga DP kehtestamata jätmise otsus ja DP kehtestamise otsus. Asjaolu, et tegemist ei ole haldusaktiga, tähendab ka seda, et selle täitmine ei olnud haldusorganile kohustuslik. Kaebaja viited KOKS §-le 30 ei ole asjakohased. Vallavolikogu otsustada on, kas haldusakt kehtestada või mitte. See, kuidas käib otsuse eelnõu ettevalmistamine vallavolikogus, on vallavolikogu sisesuhte küsimus. Kohtu pädevuses ei ole hinnata selle tegevuse õiguspärasust. Kohus möönab, et asjaolu, et 20.04.2017 istungil ei leidnud DP kehtestamise otsus poolehoidu, tekitab küsimuse, miks DP kuu aega hiljem kehtestati, kuid eelnõu taasesitamine volikogule ei ole keelatud. Asja materjalidest ei nähtu, et otsuse vastuvõtmisel oleks menetluskorda rikutud (volikogu päevakord vms).
17.Nagu eelnevalt viidatud, puudub poolte vahel vaidlus selles, et DP-s tehakse ettepanek ÜP muutmiseks. Selles tehakse ettepanek planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbe ja katastriüksuste suuruse nõude muutmiseks. Sisuliselt tehakse ettepanek uue tiheasutusala määramiseks. PlanS v.r. § 9 lg 7 kohaselt võib DP põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud ÜP põhilahenduse muutmise ettepanekuid. Samas loetletakse alused, mida loetakse põhilahenduse muutmiseks. Sama paragrahvi lõikes 71 sätestatakse, et kui DP sisaldab kehtestatud ÜP põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub DP koosseisu ÜP teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Praegu on DP seletuskirja III osas selgelt eristatud, milles seisneb ÜP muutmise ettepanek. Küsimus sellest, kas ÜP muutmiseks DP-ga oli põhjendatud vajadus, on seotud kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigusega.
18.Kohtu hinnangul ei ole otsuse tegemisel rikutud kaalutlusreegleid.
8(12)
3-17-1923
18.1.Riigikohus on oma 18.02.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-02 märkinud, et planeerimisotsused on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtu poolt kontrollitavad ja isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hü vede õiglase kaalumise kontrollimist (p 6). Kohus möönab, et kohaliku omavalitsusüksuse lai kaalutlusruum planeerimisotsuste tegemisel on mõnevõrra ahenenud DP-de puhul, milles tehakse ettepanek ÜP muutmiseks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et DP-ga ÜP muutmine saab olla vaid erandlik, kuna DP koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada ÜP-ga kavandatu elluviimine (Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p 20 ja seal viidatud varasem praktika). Selle vastu, et DP koostatakse vastavuses ÜP-ga ja ÜP-s kavandatu elluviimiseks, esineb kaalukas avalik huvi. ÜP põhilahenduse muutmiseks peab olema põhjendatud vajadus.
18.2.Vastustaja on põhjendanud ÜP muutmise ettepanekut sisaldava DP kehtestamist avaliku huviga. Vaidlustatud otsuse kohaselt on avalikkusel huvi kergliiklustee ja paranevate keskkonnatingimuste vastu (likvideeritakse potentsiaalselt ohtlikud biotiigid, rajatakse ühiskanalisatsioon, virgestusala, paraneb planeeringuala väljanägemine). Praegu on enamus planeeritavast alast võsastunud ja hooldamata. Planeeritavad elamud moodustavad jällegi olemasoleva asustusega ühtse terviku. Kaebaja on välja toonud, et avalikku huvi kergliiklustee rajamise vastu ei saa arvestada, kuna kergliiklustee on juba rajatud. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole näidanud põhjuseid, miks ei saa avaliku huvi aluseks olevaid asjaolusid saavutada ÜP-ga kooskõlas oleva DP kehtestamisega.
18.3.Iseenesest on ÜP-kohaselt Kaili ja Jälgimäe tee 51 planeeringuala pere- ja ridaelamumaa, s.o tegemist on perspektiivse elamumaaga. ÜP kohaselt ei ole sinna aga planeeritud korterelamuid, tegemist ei ole ka perspektiivse tiheasustusalaga. Kohtu hinnangul on vastustaja toodud kaalutlused ÜP-d muutva DP kehtestamiseks siiski piisavad, kuna vastavad üldistele ÜP eesmärkidele ega ole nendega vastuolus. ÜP seletuskirja p 2.16 kohaselt on ÜP-d muutva DP koostamise eelduseks piisava avaliku huvi olemasolu, kusjuures selle määratlemisel lähtutakse vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. ÜP muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmiseks on Saku Vallavolikogul planeerimismenetlusele omane lai kaalutlusruum. ÜP muutmine võib toimuda DP-s sisalduva muudatusettepanekuga, nagu maa-ala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine, uue tiheasustusala määramine või olemasoleva laiendamine, põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine jms). Samal ajal on Saku valla olulisemateks infrastruktuuriprojektideks seletuskirja kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamine. Elamute maksimaalse kõrguse osas sätestatakse ÜP seletuskirja p-s 2.3.6, et elamute ja aiamajade naabrusesse ei või ehitada üle ühe korruse olemasolevatest elamutest ja aiamajadest kõrgemaid hooneid. DP-s nähakse muu hulgas ette terviklik ühisveevärgi ja -kanalisatsioonilahendus, samuti kergliiklusteede võrgustiku rajamine. Mõlemad infrastruktuuriprojektid on ÜP seletuskirja kohaselt valla arenguperspektiivist olulised. ÜP-s endas aga nähakse ette võimalus uue tiheasustusala määramiseks ÜP muutmisettepanekut sisaldavas DP-s. Kavandatavad ehitised ei ole ka kõrgemad, kui ÜP järgi lubatud. Vastustaja võis kaalumisel arvesse võtta ka kinnistute korrastamist ning potentsiaalselt ohtlike biotiikide likvideerimist, sest eeldatavalt on avalikkusel huvi korrastatud ja ohutu ümbruse vastu. Asjaolu, et ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine planeeritakse pikema aja jooksul, ei tähenda, et DP-d ei saaks kehtestada. Kohalik elanikkond, v.a kaebaja, ei ole DP-d pärast menetluse uuendamist vastustanud. Arvestada tuleb ka seda, et ÜP peab eluga kaasas käima. Kehtiv ÜP kehtestati 09.04.2009 otsusega nr 22, s.o sisuliselt üheksa aastat tagasi majandussurutise alguses. Selleks, et ÜP vastaks kaasaegsetele nõudmistele, ongi seaduses ette nähtud võimalus teha
9(12)
3-17-1923 põhjendatud vajadusel DP-s ettepanek selle muutmiseks. Seda võimalust on vastustaja kasutanud, pidades vajalikuks ÜP-d muutva DP kehtestamise. Kohus siiski möönab, et kui juba ÜP koostamise käigus oli teada, et Kaili ja Jälgimäe tee 51 DP-s on muudetud planeeritava ala maakasutuse juhtotstarvet ja katastriüksuste suurust, siis oleks võinud seda ÜP-s kajastada. Nimelt kehtestati sisuliselt juba 13.09.2007 sarnane DP, s.o enne kehtiva ÜP kehtestamist. Nii pidi ÜP kehtestamisel olema piirkonna arengusuund vähemalt etteaimatav.
19.ÜP seletuskirja p 2.3.3. kohaselt on ehituskeelualad maardlate alad. Maardlad on kantud Keskkonnaregistrisse ning Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmed on avalikustatud Maa-ameti maardlate kaardirakenduse kaudu. Maa-ameti maardlate kaardirakendusest ei nähtu, et Kaili kinnistul oleks savimaardla. Seega ei pidanud savi leidumist Kaili kinnistul kaalutlusena arvestama.
20.Kaebaja väitel on DP algatamise otsused tühised, kuna algatamise ajal kehtinud Saku valla ehitusmääruse kohaselt pidi ÜP-d muutva DP algatama volikogu. Vastustaja hinnangul ei olnud DP selle algatamisel ÜP-ga vastuolus, kuna 1993. a kehtestatud ÜP kohaselt asus planeeringuala elamute maa-alal, sinna võis ehitada elamist mittehäirivaid töökohti. See ala oli ette nähtud tihehoonestusmaa-alana. Kohus selgitab, et otsustused haldusmenetluse algatamise kohta on kohtupraktikas peetud menetlustoiminguteks. Seega ei saa need olla tühised, vaid õigusvastased. Kohtu hinnangul tähendas planeerimismenetluse uuendamine ühtlasi seda, et kogu menetlus pidi olema kooskõlas PlanS v.r., Saku Vallavolikogu 14.09.2009 määrusega nr 5 „Saku valla ehitusmäärus“ ning Saku valla ÜP-ga. Vaidlust ei ole, et DP algatamise otsused on teinud Saku Vallavalitsus (kaebuse lisa 16). Jälgimäe kinnistu osas pole küll otsust DP algatamise kohta esitatud, kuid menetlusdokumentides on läbivalt märgitud, et selle algatas Saku Vallavalitsus. Kohtul puudub alus selles kahelda. Kohus nõustub kaebajaga, et DP algatamise ajal kehtinud Saku valla ehitusmääruse (Saku Vallavolikogu 13.11.2003 määrus nr 20 „Saku valla ehitusmääruse kinnitamine. – KO 2003, 189, 2552) § 3 p 3 kohaselt oli volikogu pädevuses ÜP-d muutva DP algatamine. Sama nõue tuleneb ka Saku Vallavolikogu 14.09.2009 määruse nr 5 „Saku valla ehitusmäärus“ § 3 p-st 3. Poolte vahel puudub vaidlus, et DP sisaldab ÜP muutmise ettepanekut, mistõttu pidi selle algatama Saku Vallavolikogu. Oluline ei ole, kas DP algatamise ajal tegi seda pädev haldusorgan. Kohus siiski märgib, et 1993. a ÜP väljavõttest (vastustaja 27.10.2018 vastus, lisa 3) nähtub, et planeeringuala on kavandtatud elamu-maaalana (krundid suurusega 0,25 ha) ning see on ette nähtud tihehoonestusmaa-alaks. Seega ei nähtu, et vähemalt Kaili kinnistu osas oleks DP selle algatamisel teinud ettepaneku ÜP-d muuta. Jälgimäe tee 51 kinnistu osas ei saa kohus seisukohta võtta, kuna selle kohta pole tõendeid esitatud, sh mis tingimustel DP algatamist taotleti. Pigem tuleb nõustuda kaebajaga, et see võis olla ÜP-d muutev, kuna planeeritav ala oli nähtud ette elamute, mitte korterelamute ehitamiseks või olemasoleva korterelamu laiendamiseks. Igal juhul tuleb menetlustoimingu õigusvastasust kõrvutada teiste menetluslike minetustega.
21.Kaebaja on ka seisukohal, et KSH algatamata jätmine oli õigusvastane, kuna esitatud asjaoludest nähtub üheselt, et DP läbiviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Saku Vallavolikogu otsustas KSH algatamata jätta 27.08.2015 otsusega nr 68, kuna eelhinnangu põhjal oluline keskkonnamõju puudus. Sealjuures teatas KeA oma 08.06.2015 kirjas nr HRJ 6-8/15/11736-2, et DP elluviimisega ei kaasne eeldavalt olulist keskkonnamõju, mistõttu ei ole KSH algatamine vajalik. Praegu ei nähtu haldusasja materjalidest, et KSH algatamata jätmine oleks olnud õigusvastane. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh DP, keskkonnamõju hindamise kohustuslikud alused tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg-st 1. 10(12)
3-17-1923 Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mil KSH algatamine oleks olnud kohustuslik. KeHJS § 33 lg 2 p-s 1 sätestatakse, et KSH algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tehakse muudatusi ÜP-s. Vaidlust ei ole, et DP-ga muudetakse ÜP-d. KSH algatamist ongi kaalutud ja antud selle kohta eelhinnang, küsides seisukohta asjaomastelt asutustest. Ka KeA ei leidnud oma 08.06.2015 kirjas, et DP elluviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mistõttu ta ei pidanud KSH algatamist vajalikuks. KeA lähtus otsuse tegemisel esitatud materjalidest, neis esitatud informatsioonist, planeeringuala lähiümbrusest, looduslikest tingimustest ning kavandatavast tegevusest ning arvestas seda, et DP elluviimisel peetakse silmas õigusaktidest tulenevaid nõudeid (jäätmekäitlus, veevarustus, reoveekäitlus), kitsenduste ja piirangutega (veehaarde sanitaarkaitseala, maaparandussüsteemi eesvoolu ehituskeeluvööndi ulatus).
22.Kohus nõustub vastustajaga, et Saku Maja AS ei ole PlanS v.r. § 17 lg 2 mõistes isik, kellelt tuleb saada kooskõlastus DP kehtestamiseks. Saku Maja AS on koostöötegija PlanS v.r. § 16 lg 1 p 6 mõistes, s.o olemasoleva või kavandatava tehnovõrgu omanik või valdaja. Saku Maja AS kooskõlastusel on tähendus DP vastuvõtmisel PlanS § 18 lg 1 mõistes. Saku Maja AS andis tehnilised tingimused 02.02.2016, seega olid need DP vastuvõtmise ajal 13.10.2016 kehtivad.
23.Kaebaja on teinud etteheiteid ka seoses geodeetilise plaani, puurkaevu ja müraga. Kaebaja on õigesti märkinud, et DP koostamise algatamise ettepaneku tegemisel esitatakse Saku Vallavolikogu 14.05.2009 määruse nr 5 „Saku valla ehitusmäärus“ § 2 lg 2 kohaselt geodeetiline alusplaan, mis sama paragrahvi lõike 9 kohaselt ei tohtinud olla vanem kui kaks aastat. 22.01.2015 otsus tähendas seda, et planeerimismenetlus tuli uuesti läbida DP vastuvõtmise ja kehtestamise osas. Kuna DP koostamist ei algatatud, ei nõutud ka uut geodeetilist plaani. Kohus leiab, et menetluse uuendamine tähendas ühtlasi seda, et uuendatud menetlus pidi vastama PlanS v.r. ja Saku valla ehitusmääruses sätestatud nõuetele. Teisisõnu, menetluse pidi läbi viima nende õigusaktide alusel, mis kehtisid DP menetluse uuendamise ajal. Ajakohast geodeetilist plaani aga ei esitatud. Saku valla ehitusmääruse kohaselt ei ole tegemist puudusega, kus DP koostamise algatamisest tuleb keelduda. Kohtu hinnangul on tegemist puudusega, mida on võimalik kõrvaldada ehitusloa menetluses. Kohus nõustub vastustajaga, et DP seletuskirja V osas kajastatud lahendus planeeringuala veevarustuse ja olmereovee kanalisatsiooniga tagamiseks on piisav, et hajutada kahtlused, kas puurkaev suudab planeeringuala veega varustada. Kohus nõustub vastustajaga, et Terviseamet on DP kooskõlastanud. Tegemist ei ole tingimusliku kooskõlastusega, nagu väidab kaebaja. DP seletuskirja IV-7 osas on liiklusest tingitud asjaolusid (müra, vibratsioon) ka arvestatud.
24.Kõike eelnevat arvestades, leiab kohus, et planeerimismenetluses tehti küll vigu, kuid puudused ei ole sellised, mis oleksid mõjutanud asja otsustamist. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või kui haldusakt ei vasta vorminõuetele, eeldusel, et eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Analoogia korras on HMS § 58 kohaldatav ka halduskohtumenetluses: haldusakti tühistamist ei saa nõuda, kui haldusakti andmisel ei ole järgitud menetlus- ja vorminõudeid, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist. DP koostamise algatamisel on rikutud menetlusnõudeid (pädev haldusorgan), samuti ei ole DP menetluses esitatud geodeetilist plaani. Kohtu hinnangul ei too menetlustoimingu õigusvastasus siiski kaasa haldusakti tühistamist. DP on alates 06.02.2007 olnud Saku Vallavolikogu menetluses (kaebuse lisa 15) ning Saku Vallavolikogu on kujundanud selles osas oma seisukoha – seda toetanud. Kuna vallavolikogu DP-d toetab, ei ole seda otstarbekas tühistada menetlusnõude rikkumise tõttu. Kohtu hinnangul on geodeetilise plaani puudus võimalik kõrvaldada ehitusloa menetluses. Tegemist ei ole ka alusega, miks jätta DP koostamine algatamata. Seega 11(12)
3-17-1923 ei ole põhjendatud vaidlustatud otsuse tühistamine. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus rõhutab, et haldusorganil tuleb menetluse uuendamisel siiski arvestada riskiga, et eelnevalt sooritatud menetlustoimingud, mida ei korrata, võivad olla õigusvastased. Menetlustoimingute õigusvastasus võib kaasa tuua haldusakti tühistamine, kui need mõjutasid asja otsustamist.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.